Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-1213 19. aprill 2022 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Julia Laffranque ja Heiki Loot Andrei Eideli kaebus Maksu- ja Tolliameti vastutusotsuse ja intressinõude tühistamiseks Kaebaja Andrei Eidel, esindaja vandeadvokaat Dragan Perovic Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2021. a otsus Andrei Eideli kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2021. a ja Tallinna Halduskohtu
21.detsembri 2020. a otsus.
3.Teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.
4.Tühistada Maksu- ja Tolliameti 26. mai 2020. a vastutusotsus täielikult ja 8. juuni 2020. a intressinõue kaebajat puudutavas osas.
Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 6277 eurot ja 33 senti.
6.Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 26. mail 2020 Andrei Eidelile vastutusotsuse, millega nõudis temalt Ca-Re Group Estonia OÜ maksuvõlga 96 836 eurot ja 62 senti. Vastutusotsuse kohaselt alustas MTA Ca-Re Group Estonia OÜ maksuvõla sissenõudmist, tehes 29. juunil 2016 krediidiasutustele korraldused võlgniku pangakontode arestimiseks, kuid selle tulemusel ei laekunud maksuvõla katteks raha. A. Eidel oli äriühingu juhatuse liige 10. juunist 2016 kuni 13. juulini 2016. Sel ajal oli äriühingul käibemaksu võlg 109 836 eurot ja 62 senti, mis tekkis juulist septembrini 2015. Töötajaid ega majandustegevust kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal enam äriühingul polnud. Äriühingu arvelduskonto saldo 10. juunil 2016 oli 48 563 eurot ja 24 senti. Kuni arvelduskonto sulgemiseni
29.juunil 2016 laekus äriühingu arvelduskontole teistelt juriidilistelt isikutelt kokku 169 481 eurot ja 90 senti. Samas võeti 10. juunist kuni 29. juunini 2016 arvelduskontolt sularahas välja 216 646 eurot ja 88 senti. Seega korraldas A. Eidel kohe pärast äriühingu juhatuse liikmeks saamist kiire raha kontolt väljavõtmise, selle asemel et tasuda sellega äriühingu maksuvõlg. A. Eideli tegevuse tõttu muutus maksuvõla sissenõudmine Ca-Re Group Estonia OÜ-lt võimatuks. A. Eidelil olid äriühingu internetipanga ja pangakaartide kasutajaõigused ning pangakaardid olid tema valduses. Äriühing oli täielikult tema kontrolli all ning hiljem võõrandas ta äriühingu Läti kodanikule, keda kasutatakse raskustes äriühingutest vabanemiseks. Seega tegutses A. Eidel tahtlikult.
3-20-1213
2.MTA esitas 8. juunil 2020 Ca-Re Group Estonia OÜ-le ja A. Eidelile ühise intressinõude, millega kohustas neid solidaarselt tasuma Ca-Re Group Estonia OÜ intressivõla 108 953 eurot. Intressivõlg tekkis juuli kuni september 2015 käibemaksu tasumata jätmisest.
3.A. Eidel (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse ja intressinõude tühistamiseks. Kaebaja hinnangul ei vastuta Ca-Re Group Estonia OÜ maksuvõla eest mitte tema, vaid äriühingu varasemad juhatuse liikmed. Kaebaja tegevusel pole põhjuslikku seost äriühingu maksuvõla tekkimisega, sest ta ei saanud kuidagi juulist kuni septembrini 2015 äriühingu maksude tasumist ja deklareerimist mõjutada. Kaebajal polnud kuni 10. juunini 2016 äriühinguga seost. Juhatuse liige on maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lõikes 1 sätestatud tasumiskohustust rikkunud hetkel, kui ta jätab tasumata seadusest tulenevad maksukohustused, st tekib maksuvõlg MKS § 32 tähenduses. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal laekus äriühingule raha fiktiivsete arvete alusel ning tegemist ei olnud äriühingu majandustegevusest teenitud rahaga. See raha tagastati maksjatega seotud isikutele sularahas. Seega ei saanud kaebaja selle raha arvel maksuvõlga vähendada. Kriminaalasjas nr 1-17-3093 on tuvastatud, et Ca-Re Estonia Group OÜ väljastas 2016. aastal Rebuco OÜ-le ja Aruna Ehitus OÜ-le tegelikkusele mittevastavaid arveid, mille alusel need kandsid raha Ca-Re Estonia Group OÜ pangakontole. Sealt võeti see sularahas välja ja tagastati Rebuco OÜ ja Aruna Ehitus OÜ-ga seotud isikutele. Lisaks rõhutas kaebaja, et äriühingu intressivõla sissenõudmiseks äriühingu juhatuse liikmelt tuleb teha vastutusotsus. MTA pole põhjendanud, miks on kaebaja loetud 8. juuni 2016. a intressinõudes maksukohustuslaseks, kes vastutab äriühingu intressivõla eest.
4.Tallinna Halduskohus jättis 21. detsembri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul võib maksuvõla eest vastutada ka see juhatuse liige, kes ei ole küll maksuvõlga tekitanud, kuid kes on pärast võla tekkimist tegutsenud eesmärgiga vältida maksuvõla tasumist või sissenõudmist. Juhatuse liikmel on kohustus korraldada ka enne tema juhatuse liikmeks saamist äriühingule tekkinud või võetud kohustuste täitmine. Teistsugune tõlgendus muudaks MKS § 40 lõike 1 sisutuks ja võimaldaks äriühingute juhatust vahetades vastutust vältida ning kasutada äriühingu raha muudel eesmärkidel. Vastustajal on õigus otstarbekuse alusel otsustada, millistelt solidaarvõlgnikelt maksuvõlga sisse nõuda. Äriühingu kontole laekunud raha tagastamist või nende tehingute fiktiivsust pole maksumenetluses kogutud tõenditega tuvastatud. Tehingupartnerid on kinnitanud, et tehingud toimusid ja nad edastasid MTA-le arved koos tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Äriühingu pangakontole laekunud raha on äriühingu oma ja seda tuleb kasutada äriühingu kohustuste täitmiseks. Tulenevalt MKS § 115 lõikest 3 ja § 95 lõikest 3 võis maksuhaldur esitada Ca-Re Group Estonia OÜ-le ja kaebajale ühise intressinõude.
5.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. juuni 2021. a otsusega rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega. Täiendavalt märkis ringkonnakohus kokkuvõtlikult järgmist.
5.1.Ca-Re Group Estonia OÜ esitas 29. aprillil 2016 käibedeklaratsioonide parandused, millega vähendati äriühingu sisendkäibemaksu kokku 124 319 euro ja 26 sendi võrra. Seejärel lõpetas MTA 2. mai 2016. a teatega maksukontrolli. Intressinõudes on intressi arvestatud alates 22. augustist 2015 ehk 2015. a juuli käibemaksu tasumise tähtaja möödumisele järgnevast päevast. Ei vaielda selle üle, et 10. juunil 2016 oli Ca-Re Group Estonia OÜ pangakonto algsaldo 48 563 eurot ja 24 senti ning kuni konto sulgemiseni 29. juunil 2016 laekus erinevatelt äriühingutelt kokku 169 481 eurot ja 90 senti. Samuti ei vaielda selle üle, et sel ajavahemikul võeti kontolt sularaha välja kokku 216 646 eurot ja 88 senti.
5.2.Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. MKS §-des 8 ja 40 sätestatud vastutus laieneb ka olukordadele, kus 2(7)
3-20-1213 pärast äriühingul maksuvõla tekkimist korraldab juhatuse liige äriühingu tegevuse selliselt, et selle eesmärk on takistada maksuvõla sissenõudmist. Praegusel juhul tekkis kaebajalt nõutav maksuvõlg enne tema äriühingu juhatuse liikmeks asumist. Kaebajal oli kohustus kasutada äriühingu olemasolevat ja laekuvat raha muu hulgas maksuvõla tasumiseks. Kaebaja juhatuse liikmeks olemise ajal laekus äriühingule piisavalt raha käibemaksuvõla ja selleks ajaks kogunenud intressi tasumiseks. Kaebaja ei täitnud seda kohustust isegi mitte osaliselt. Samuti pole kaebaja väitnud, et ta oleks seda raha kasutanud äriühingu majandustegevuses, sh võlausaldajatele tasumiseks.
5.3.Kaebaja tegevuse tulemusel on jäänud äriühingu käibemaksuvõlg tasumata ja on suurenenud intressivõlg. Maksuvõlg on jätkuvalt kehtiv kohustus. Kuna äriühingul oli raha maksuvõla tasumiseks ja kaebajal oli võimalik äriühingu raha käsutada, on maksuvõla ja kaebaja tegevuse vahel põhjuslik seos. Samuti saab kaebaja tegevus äriühingu kontolt raha välja võttes ilma eesmärgita seda ettevõtluses kasutada olla ainult tahtlik.
5.4.Kaebaja väitel tagastas ta äriühingu pangakontolt välja võetud raha ülekanded teinud isikutele, kuna ülekannete aluseks olevad tehingud olid näilikud, v.a tehingud AS-ga Merko Ehitus, Espak Ehitustööd OÜ-ga ja YIT Ehitus AS-ga. Vastustaja pöördus ülekanded teinud äriühingute poole, kes kinnitasid tehingute toimumist, esitasid tehingute tegemist tõendavad dokumendid ning on tehinguid oma maksuarvestuses kajastanud. Üksnes Aruna Ehitus OÜ tasutud arve puhul on maakohtu otsuses tuvastatud, et tegemist oli võltsarvega. Oma väidete tõendamise kohustus on kaebajal (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lõige 1 ja MKS § 150 lõige 1). Puuduvad veenvad tõendid, mis kinnitaksid tehingute näilikkust ja raha tagasijõudmist ülekandeid teinud äriühingutega seotud isikuteni. Parandusdeklaratsioone väidetavate näilike tehingute kohta kaebaja ei esitanud. Igal juhul oli tegemist äriühingu rahaga, mida tulnuks kasutada maksuvõla tasumiseks.
5.5.Kuna intressi arvestatakse MKS § 115 lõike 1 kohaselt automaatselt, siis laienevad põhivõlga puudutavad põhjendused ka intressivõlale. Kaebaja ei saanud küll enam mõjutada maksuvõla suurust, kuid kuna äriühingul oli raha maksuvõla tasumiseks, vastutab kaebaja ka intressi eest. Pärast vastutusotsuse tegemist kaebajale intressinõude esitamiseks ei olnud nõutav esindatava suhtes uute täitetoimingute tegemine kolme kuu vältel, kuivõrd tegemist on sama maksuvõlaga, mille olemasolu tuvastati vastutusotsuses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub Riigikohtul ringkonnakohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega tühistataks MTA vastutusotsus ja intressinõue. Kaebaja seisukohad kassatsioonimenetluses on kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Ringkonnakohus kohaldas valesti MKS § 8 lõiget 1, § 40 lõiget 1 ja § 96 lõiget 1, lugedes kaebaja Ca-Re Group Estonia OÜ maksuvõla eest vastutavaks isikuks. Kaebaja ei olnud maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige ja kaebaja käitus talle etteheidetaval viisil ligi kaheksa kuud pärast maksuvõla tekkimist. Kui maksuvõlg on tekkinud varem kui etteheidetav käitumine, ei saa kohtupraktikas kujunenud seisukohtade järgi sellise maksuvõla kohta vastutusotsust teha (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-23-12, punkt 26 ja otsus nr 3-17-1635/19, punkt 12). Juhatuse liikme süülise käitumise ja maksuvõla tekkimise vahel peab alati olema põhjuslik seos, sest vastupidisel juhul oleks juriidilise isiku maksuvõlg alati omistatav seda juhtivatele füüsilistele isikutele. Kui Ca-Re Group Estonia OÜ maksuvõla sissenõudmine osutub võimatuks, vastutavad selle eest seaduse järgi need juhatuse liikmed, kes tahtlikult või raskest hooletusest rikkusid juhatuse liikme kohustusi, tekitades sellega vaidlusaluse maksuvõla. Kaebaja vastutuse aluseks ei saa olla asjaolu, et enne kaebaja juhatuse liikme volituste algust tekkinud maksuvõlg kestis edasi pärast kaebaja volituste lõppu.
3(7)
3-20-1213
6.2.Samuti kohaldas ringkonnakohus valesti MKS § 95 lõiget 3 ja § 115 lõiget 3, lugedes intressinõude õiguspäraseks. Vastutusotsuses kaebajalt intressi ei nõutud. Kaebaja pole MKS § 95 lõike 3 tähenduses solidaarne maksukohustuslane Ca-Re Group Estonia OÜ-ga, kellele saaks MTA teha ühiseid maksuotsuseid. Kehtiv õigus defineerib ühtviisi maksuvõlana nii tähtpäevaks tasumata maksusumma (MKS § 32 punkt 1) kui ka sellelt arvestatud tasumata intressi (MKS § 32 punkt 4). Juhatuse liikme vastutust tasumata intressi eest saab tuvastada üksnes vastutusmenetluses tehtava vastutusotsusega. MKS § 96 lõike 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Kaebaja ei saanud kuidagi maksuvõla tekkimist ära hoida ja seega on kohustus intressi tasuda arusaamatu. Lisaks on õigusvastane nõuda kaebajalt intressi, mida vastustaja pole MKS § 96 lõiget 5 järgides püüdnud äriühingult vähemalt kolme kuu vältel sisse nõuda (Riigikohtu otsus nr 3-19-104/22, punkt 18).
7.MTA palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
7.1.MKS § 8 lõikes 1 sätestatud tasumiskohustus ei hõlma mitte ainult kohustust maksta tasumisele kuuluv maksusumma seaduses ettenähtud tähtpäeval, vaid maksuvõla tekkimisel tähendab see kestvat kohustust kuni maksuvõla tasumiseni. MKS § 40 lõikes 1 sätestatud seadusliku esindaja vastutuse puhul tuleb tuvastada seadusliku esindaja tahtlik õigusvastane tegevus ning põhjuslik seos tahtliku õigusvastase tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise või kestmise vahel. Juhatuse liikme vastutuse mahu piiritlemisel on oluliseks kriteeriumiks hinnang, millisel määral on juhatuse liikmel võimalik äriühingu arvel maksuvõlg tasuda ja milliste juhatuse liikme eesmärgistatud (või ka raskest hooletusest tingitud) tegevuste tulemusena jääb äriühingu maksuvõlg tasumata nii, et seda ei ole võimalik äriühingult sisse nõuda. Maksuvõlg on jätkuv kohustus ja maksuvõla tekkimist ei saa piirata üksnes selle kuupäevaga, millal saabub maksukohustuse tasumise tähtpäev. Kui juhatuse liige vahetub pärast maksuvõla tekkimist, kuid maksuvõla tasumiseks vajalik raha laekub uue juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal, vastutab uus juhatuse liige tasumiskohustuse täitmata jätmise eest. Äriühingu juhatuse liikme vahetus ei saa olla abinõuks, mis vabastab maksuvõla sissenõudmisest. Vastustaja nõuab Ca-Re Group Estonia OÜ maksuvõlga sisse ka kahelt varasemalt juhatuse liikmelt, kes rikkusid lisaks tasumiskohustusele ka deklareerimiskohustust.
7.2.Intressi tasumata jätmise korral volitab MKS § 115 lõige 3 maksuhaldurit intressinõuet esitama, kusjuures üldjuhul maksuhalduril kaalutlusõigust ei ole. MKS § 6 lõike 1 punkti 3 järgi on ka vastutusotsuse adressaat maksukohustuslane, kellel on kohustus intressi tasuda ja arvestada ning seda kohustust ei võta ära ka MKS § 96 lõike 5 teine lause. Kui vastutusotsuse adressaat jätab intressi arvestamise kohustuse täitmata, on maksuhalduril õigus esitada MKS § 115 lõike 3 alusel intressinõue. Kui juhatuse liikme vastutus äriühingu maksuvõla eest on juba vastutusotsusega tuvastatud, ei ole MKS § 115 lõike 3 alusel intressinõude esitamisel nõutav MKS § 96 lõikes 5 sätestatud täitetoimingute tegemine äriühingu suhtes.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ning kolleegium teeb asjas uue otsuse (HKMS § 230 lõike 5 punkt 5). Kolleegium rahuldab kaebuse ja tühistab MTA 26. mai 2020. a vastutusotsuse täielikult ja 8. juuni 2020. a solidaarse intressinõude kaebajat puudutavas osas. Esmalt hindab kolleegium vastutusotsuse (I) ja seejärel intressinõude (II) õiguspärasust. Viimaks jaotab kolleegium menetluskulud (III).
4(7)
3-20-1213 I
9.Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et ajal, mil kaebaja oli Ca-Re Group Estonia OÜ juhatuse liige, käis äriühingu pangakontolt läbi võrreldes äriühingu maksuvõlaga oluliselt rohkem raha, kuid kaebaja seda maksuvõla tasumiseks ei kasutanud. Valdavalt võeti raha äriühingu pangakontolt sularahas välja. Kaebaja ja vastustaja on eri meelt küsimuses, kas raha laekus äriühingule tegelikest tehingutest, st kaebaja väidab, et ta oli kohustatud raha tagastama maksjatega seotud isikutele. Kolleegiumi hinnangul pole see asjas määrava tähtsusega. Kui raha kanti üle võltsarvete alusel ehk näilike tehingute käigus, oli raha ülekandjal õigus see võlaõigusseaduse § 1028 lõike 1 alusel tagasi nõuda. Kuigi kolleegium on selgitanud, et maksuhaldurit ei pea eelistama teistele võlausaldajatele, ei ole ka teistel võlausaldajatel eelisseisundit maksuhalduri ees, vaid kohustusi tuleb täita proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades (vt kolleegiumi otsus nr 3-19-1161/40, punkt 16.5). Seega nõustub kolleegium maksuhalduri hinnanguga, et kaebaja rikkus juhatuse liikmena tahtlikult MKS § 8 lõikes 1 sätestatud tasumiskohustust. Kas talle on etteheidetav maksuvõla täielik või üksnes osaline tasumata jätmine, pole asjas kokkuvõttes oluline järgmistel põhjustel.
10.MKS § 40 lõige 1 näeb ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lõike 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama (kuni 31. märtsini 2017 kehtinud redaktsiooni järgi tagama) esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Praegusel juhul on asjas keskseks vaidlusküsimuseks, kuidas mõista MKS § 40 lõikes 1 sätestatud tingimust „selle tõttu tekkinud maksuvõla eest“.
11.MKS § 32 punkti 1 järgi on maksuvõlg tähtpäevaks tasumata maksusumma. Tulenevalt käibemaksuseaduse § 27 lõike 1 teisest lausest ja § 38 lõikest 1 tuleb maksukohustuslasel tasuda tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kuna kaebajalt nõutakse Ca-Re Group Estonia OÜ 2015. a juuli, augusti ja septembri käibemaksu, oli kogu põhivõlg tekkinud 21. oktoobriks 2015. Seda ei mõjuta ka asjaolu, et parandusdeklaratsioonid, millega Ca-Re Group Estonia OÜ maksuvõlga tunnistas, esitas ta alles 29. aprillil 2016 (vt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-48-10, punkt 16). Seega tekkis vaidlusalune maksuvõlg peaaegu kaheksa kuud enne seda, kui kaebaja sai 10. juunil 2016 äriühingu juhatuse liikmeks. Asjaolu, et tegemist oli kehtiva maksuvõlaga ka ajal, mil kaebaja oli äriühingu juhatuse liige, ei muuda maksuvõla tekkimise aega.
12.On vaieldamatu, et MKS § 8 lõikest 1 tulenev juhatuse liikme kohustus korraldada maksude tasumine kehtib ka varem tekkinud maksuvõlaga äriühingu uue juhatuse liikme suhtes. Kehtiv MKS § 40 lõige 1 ei näe samas ette juhatuse liikme vastutust igasuguse MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumise korral, vaid nõuab põhjuslikku seost kohustuse tahtlikult või raskest hooletusest rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel. Kolleegium on korduvalt MKS § 40 lõiget 1 tõlgendades märkinud, et kui maksuvõlg on tekkinud enne etteheidetavat käitumist või etteheidetav käitumine pole maksuvõlga põhjustanud, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla kohta teha (viimati otsus nr 3-17-1635/19, punkt 12). Seega ei võimalda MKS § 40 lõige 1 äriühingu varem tekkinud maksuvõlga uuelt juhatuse liikmelt nõuda. Küll aga vastutab uus juhatuse liige MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustuste rikkumise tõttu tekkinud intressivõla eest.
13.Iseenesest pole õige vastustaja väide, et selline õiguslik olukord võimaldab juhatuse liikmeid vahetades vastutust vältida. Maksuvõlga tekitades oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud juhatuse liikmetele vastutusotsuse tegemist ei takista kuidagi nende juhatuse liikme volituste hilisem lõppemine. Siiski ei välista kolleegium, et teatav asümmeetria MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustuste ja MKS § 40 lõikes 1 sätestatud vastutuse eelduste vahel võib raskendada äriühingu 5(7)
3-20-1213 maksuvõla sissenõudmist olukordades, kus pärast maksuvõla tekkimist äriühingut juhtima asunud isik ei kasuta äriühingu vara maksuvõla tasumiseks. Kas kehtivad vastutuse piirid on optimaalsed, on pädev otsustama seadusandja. Õigusliku olukorra hindamisel ei saa ka jätta tähelepanuta, et äriühingu raha äriühingust väljavõtmise korral võib olla võimalik juhatuse liikme vastu kasutada eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid (vt äriseadustiku § 187 lõige 4), samuti võib ta vastutada karistusõiguslikult (nt karistusseadustiku § 201 alusel). II
14.MKS § 96 lõike 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksu sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Maksuvõlg on ka tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud tasumata intress (MKS § 32 punkt 4). Seega tuleb teha ka intressivõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vastutusotsus. Teistsugusele järeldusele ei vii ka MKS § 115 lõige 3, mille järgi esitab maksuhaldur maksukohustuslasele intressinõude, kui viimane ei ole vastavalt seaduses sätestatule intressi tasunud. Maksukohustuslane MKS § 115 lõike 3 tähenduses on praegusel juhul Ca-Re Group Estonia OÜ, mitte kaebaja. Kuigi MKS § 6 lõike 1 punkt 3 defineerib maksukohustuslasena ka muu isiku, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest, tuleb sellise isiku vastutuse ulatus (teisisõnu staatus maksukohustuslasena) MKS § 96 nõuetele vastava vastutusotsusega kindlaks teha. Praegusel juhul seda intressivõlga puudutavas osas tehtud ei ole.
15.Seejuures nõutakse kaebajalt intressinõudega kogu intressivõlga, mis 2015. a juuli, augusti ja septembri käibemaksukohustuse täitmata jätmisega on tekkinud. Maksuhaldur on siinkohal jätnud tähelepanuta, et kuni 10. juunini 2016, st kuni juhatuse liikmeks saamiseni, polnud kaebajal mingit võimalust maksuvõla tasumist ja seeläbi intressivõla tekkimist mõjutada. Kolleegium on varem leidnud, et endiselt juhatuse liikmelt võib vastutusotsusega nõuda intressi tasumist aja eest, kui ta ei ole enam juhatuse liige ja põhivõla tekkimise on kaasa toonud tema MKS § 40 lõike 1 tingimustele vastav kohustuste rikkumine (määrus nr 3-19-269/12, punkt 9). See lähtub põhjusliku seose ahelast, kus isiku tegevusest tulenev tagajärg võib kesta edasi ka pärast tema juhatuse liikme volituste lõppemist. Vastupidine pole loogiliselt võimalik.
16.Niisiis saaks kaebaja MKS § 40 lõike 1 kohaselt vastutada intressivõla eest, mis tekkis ajal, mil ta äriühingu juhatuse liikmena rikkus tahtlikult põhivõla tasumise kohustust. Siinkohal tuleb arvestada nõudega, et seaduslikult esindajalt saab nõuda üksnes maksuvõlga, sh intressivõlga, mida on maksuhaldur MKS § 96 lõike 5 teises lauses sätestatud viisil vähemalt kolm kuud püüdnud äriühingult edutult sisse nõuda (vt kolleegiumi otsus nr 3-19-104/22, punktid 18 ja 19). Praegusel juhul on maksuhaldur arestinud äriühingu pangakonto üksnes 3. mai 2016. a maksuvõla tasumise korralduses märgitud summa ehk põhivõla ulatuses. Seetõttu pole asjas tähtsust küsimusel, kas 8. juuni 2020. a intressinõuet saaks kaebajat puudutavas osas pidada vormi- ja menetlusnõuete rikkumisega tehtud vastutusotsuseks, sest materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu pole seda võimalik jõusse jätta ka osaliselt. III
17.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lõike 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja tasus haldus- ja ringkonnakohtus kokku 1500 eurot riigilõivu. Halduskohtus kulus kaebajal esindajale 3756 eurot ja 67 senti ning tõlgikuludeks 156 eurot. Vastustaja pidas halduskohtus õigusabi mahtu 26 tundi ja 50 minutit ülepaisutatuks. Ringkonnakohtus taotles kaebaja 1283 euro ja 34 sendi suuruste ning Riigikohtus
6(7)
3-20-1213 1287 euro ja 99 sendi suuruste esindajakulude väljamõistmist. Ringkonna- ja Riigikohtus vastustaja õigusabikulude suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud.
18.Kolleegium nõustub vastustajaga, et haldusasi on keskmise keerukuse ja mahuga, mistõttu tuleb halduskohtus vajalikuks ja põhjendatuks lugeda õigusabikulu 2000 eurot. Ringkonna- ja Riigikohtus kantud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud. Vajalikud ja põhjendatud on ka riigilõivud ja kantud tõlgikulud. Seega mõistab kolleegium vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 6277 eurot ja 33 senti.
19.HKMS § 107 lõike 4 kassatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud redaktsiooni alusel tuleb kautsjon tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.