X kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.07.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/045652-33 tühistamiseks osas, mis puudutab Tolentino OÜ (kustutatud) TSD-des tema töötamise ja saadud töötasude muutmist ning töötamise registri kande tühistamist
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
Rahuldada X kaebus. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 22.07.2019 maksuotsus nr 12.2-3/045652-33 X osas. Mõista Maksu- ja Tolliametilt X kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Kohtuotsuse avaldamisel Riigi Teatajas asendada selles kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 24.03.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) kontrollis Tolentino OÜ (registrikood 12759807, kustutatud 22.10.2021, edaspidi Tolentino) tööjõumaksude, s.o tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse, arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2017 kuni mai 2018. Kontrolli tulemusena koostas maksuhaldur 22.07.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/045652-33 (edaspidi maksuotsus), millega vähendas Tolentino
OÜ esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (edaspidi TSD) näidatud maksusummat 5115,79 euro võrra (resolutsiooni punkt 1) ning tühistas mh töötamise registris (edaspidi TÖR) tehtud kande nr 2326448, mille kohaselt töötas X alates 22.11.2017 Tolentinos. Maksuotsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised:
1.1.Tolentino deklareeris maksustamisperioodidel jaanuar 2017 kuni mai 2018 alusetult palgaväljamakseid summas 11 021 eurot, sh Xle tehtud väljamaksed. Tolentino esitas teadlikult TSD-del valeandmeid ning kuna kontrollitaval perioodil reaalseid töötasu väljamakseid ei tehtud, siis ei kuulu deklareerimisele järgmised tööjõumaksud: kinnipeetud tulumaks 886,35 eurot, sotsiaalmaks 3836,58 eurot, töötuskindlustusmaksed kokku 264,50 eurot, kogumispensioni maksed 128,36 eurot. Õiguslikeks alusteks on tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 40 lg-d 2, 4 ja 5, § 41 punkt 3, sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 9 lg 1 punktid 1 ja 4, töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) § 42 lg 1 punktid 1, 2 ja 3, kogumispensionide seaduse (edaspidi KoPS) § 11 lg 1 punktid 1 ja 4 ning maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 83 lg 4.
1.2.Sarnaselt teiste väidetavate Tolentino töötajatega leidis maksuhaldur X osas, kes olevat töötamise registri (edaspidi TÖR) kannete kohaselt Tolentino OÜ-s töötanud 22.11.2017 kuni 25.04.2018, et Tolentino ei olnud talle perioodil 01.01.2017 kuni 31.05.2018 tööd võimaldavaks isikuks. Seetõttu oli Xt puudutav TÖR-i kanne nr 2326448 alusetu alates 22.11.2017. Kuna TÖRis on esitatud valeandmeid, siis tuleb teiste seas X töötamine töölepingu alusel TÖR-is registreerida kehtetuks alates 22.11.2017. Õiguslikud alused on MKS § 252 lg-d 1 ja 2, § 253 lg 1 ja § 255 punkt 5.
2.X esitas 17.09.2019 maksuotsuse peale vaide, mille maksuhaldur jättis 05.11.2019 vaideotsusega nr 6-1/4472-4 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 12.02.2020 X (edaspidi ka kaebaja) kaebus, milles taotletakse maksuotsuse tühistamist osas, mis puudutas Tolentino TSD-des kaebaja töötamise ja saadud töötasude muutmist ning TÖR kande nr 2326448 tühistamist. Kaebaja esitas täiendavaid põhjendusi 03.03.2020, 25.05.2020
4.Halduskohus määras kaebuse menetlusse võtmisel 04.05.2020 esialgu kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, kuid hiljem leidis kohus, et asjas tuleks korraldada kohtuistung. Kohus otsustas 16.10.2020 määrusega vaadata kaebuse läbi 19.11.2020 toimuval kohtuistungil, kuhu kohustas kaebaja isiklikult ilmuma (resolutsiooni punktid 1 ja 2). Kaebaja kohtuistungile ei ilmunud, misjärel jättis kohus 05.01.2021 määrusega X kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 144 lg 2 punkti 2 ja § 151 lg 2 punkti 3 alusel läbi vaatamata. X esitas 27.01.2021 taotluse menetluse taastamiseks, mille halduskohus jättis 05.02.2021 määrusega rahuldamata. X esitas halduskohtu 05.02.2021 määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 31.03.2021 rahuldas ning haldusasja menetlus taastus. Ringkonnakohtu määrus jõustus 21.04.2021.
5.Halduskohus tegi 06.01.2022 määruse, milles tegi erinevaid menetluslikke otsustusi, sh määras kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning pani paika otsuse aja (resolutsiooni punktid 3 ja 6) ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks (resolutsiooni punkt 5).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2 (9)
6.Kaebaja seisukoht
6.1.Maksuhaldur saatis kaebajale väljavõtted maksuotsusest ja 14.05.2019 kontrollaktist nr 12.23/045652-24 (edaspidi kontrollakt), kuid need olid üldsõnalised ja tühjade lehtedega. Seetõttu ei pidanud kaebaja maksuotsust põhjendatuks ja esitas ennast puudutavas osas maksuotsusele vaide. Ka vaideotsus on üldsõnaline ja üritab õigustada maksuametniku tegevust (tegevusetust) seoses maksukohustuslaselt teabe kättesaamisega. Maksuhaldur väidab, et kaebaja ei kasutanud võimalust maksumenetluses osalemiseks, kuid kaebajale faktiliselt mingit infot ei antudki, sest kontrollakt ja maksuotsus olid liigselt varjatud. Ka vaide esitamise järel ei avaldatud kaebajale midagi olulist.
6.2.Olles lisaks maksuhalduri saadetule kohtult saanud kontrollakti ja maksuotsuse, märgib kaebaja, et kontrollakt on koostatud ebapädevalt ning see on motiveerimata ja põhineb oletustel ning on faktidega vastuolus. Kontrollaktis ja maksuotsuses on esitatud valeväiteid.
6.2.1.Kontrollakti punktis 6 (lk 7) toodud väited on valed, sest kaebaja oli haldusasjas 3-19-241 vaidlustanud Maksu- ja Tolliameti 13.11.2018 korralduse nr 12.2-3/045652-6, mistõttu oli kaebajale kui kolmandale isikule tehtud korralduse täitmine peatunud (MKS § 146 lg 2). Lisaks maksuametnik ei üritanudki Tolentinolt dokumente saada, vaid tegi kohe kaebajale korralduse. Kontrollakti lk-l 2 on toodud Tolentinole ja kolmandatele isikutele tehtud korralduste loetelu. Kontrollaktis pole andmeid, mida on konkreetselt tehtud dokumentide saamiseks Tolentino käest. Kõige loogilisem olnuks saada teavet kontrolliperioodil juhatuse liikmeks olnud Aavo Moksi käest. Ei nähtu, et maksuhaldur oleks selleks midagi teinud.
6.2.2.Maksuotsuse punktis 3.1 toodud väide on vale, sest kaebaja sai kontrollakti väljavõtte kätte pärast maksuotsuse koostamist.
6.2.3.Kontrollakti lk-l 4 punktis 1 toodud seisukoht on hüpoteetiline ja ebaloogiline. Arvestades seda, et A. Moks on Tolentino Luminor Pangas olevalt kontolt sularahas välja võtnud üle 38 tuhande euro (kontrollakti lk-d 5, 6), varjanud raha olemasolu sellel kontol 31.12.2016 seisuga ning ka muid sularahatehinguid, on raamatupidamise dokumentide mitteesitamise ja juhatuse vahetuse põhjuseks eelkõige püüded vältida vastutust selle eest, et Tolentinol on võlad, sh maksuvõlad, mis oleksid võinud kaasa tuua ka kriminaalmenetluse ja A. Moksi isikliku vastutuse võlgade eest.
6.2.4.Tolentinol puudus võimalus kaupa ülekandega osta, sest Bauhof ja Espak, kus kaebaja uuris kliendilepingute sõlmimise võimalust, keeldusid sellest, kuna A. Moksil olid vanad võlad 2009. aastast ja Krediidiinfos maksehäired. Sellise taustaga ei müüdud kaupu krediiti (ülekandega). Kõik maksed tehti sularahas, sealjuures ei olnud ettevõttel kontorit ega sellega seotud kulusid (rent, kommunaalkulud, internet, telefon). Kütuse, materjalide ja tööriistade eest tasuti sularahas. A. Moksilt palga maksmise kohta küsides vastas viimane, et pangaarved võidakse kinni panna ja tellijad maksavad talle sularahas.
6.2.5.Mis puudutab TSD-de esitamist hiljem ja maksude tasumata jätmist, siis see on samuti seotud A. Moksi käitumisega. Kui töölepingud lõpetati, siis mingit maksuvõlga ei olnud. A. Moks viivitas TSD-de esitamisega, et vältida maksuvõla sissenõudmise menetluse alustamist maksuhalduri poolt. Arvestades A. Moksi sularahatehinguid, olid tal võimalused maksude tasumiseks olemas.
3 (9)
6.3.Maksuhaldur rikkus kaebaja õigusi. Kaebaja töötas Tolentinos ega rikkunud maksuseaduseid. Maksuvõla tekitas Tolentino juhatuse liige A. Moks, kes jättis maksud maksmata ja jäi ka kaebajale töötasusid võlgu.
6.3.1.Kaebaja teadis A. Moksi juba varasemast ajast, kuid 2017. aasta suvel tuli juttu ehitusteenuse pakkumisest, seda eelkõige soomlastele, kes soovivad Eestis ehitada maju ja suvilaid. A. Moks ütles, et tal on Soomes tuttavaid, kellele ehitusteenust pakkuda, ja tal on ka ehitustöölised. Kaebaja sõlmis Tolentinoga töölepingu 20.11.2017, asudes tööle arendusspetsialistina osalise tööajaga. Objektid asusid Viljandis (2 suuremat objekti Tallinna tn 97b ja Riia mnt 42a) ja tööl olid seal projektijuht T. T. ning 3-4 ehitustöölist (T. K., P. V., üks vanem mees T. K.). Tehti ka väiksemaid töid (korterite remont, muud ehitus- ja remonditööd) Viljandis ja Tallinnas. A. Moks vahendas Lätist toodud ehitusmaterjale, mida kaebaja tõi Viljandisse.
6.3.2.Kaebaja arvestuse järgi on talle välja makstud 2017. aasta novembri- ja detsembrikuu töötasu 1650 eurot (bruto): detsembri algul maksti välja ca 120 eurot (neto) osaliselt novembri töötasu, ülejäänud novembri- ja detsembrikuu töötasu maksti osade kaupa 2018. aasta jaanuari algul, veebruari lõpus ja märtsi algul ca 400 eurot/korraga (neto). Viimane väljamakse oli 2018. aasta märtsi algul, kokku on kaebajale välja makstud ca 1300 eurot (neto). Töötasu maksti sularahas, kaebaja märkis palgateatisele saadud summa, kuupäeva ja andis allkirja. A. Moks põhjendas rahapuudust sellega, et aasta algul on ehituses raske aeg ja tal on tellijatelt rahad saamata. Märtsi lõpus tegi ta puhkusegraafiku, millega (kõik) töötajad saadeti puhkusele alates 02.04.2018, lubati ka aprilli lõpuks töötasuvõlad ära maksta. Varsti pärast puhkusele jäämist teatati kaebajale töölepingu lõpetamisest (koondamisest), saamata jäid 2018. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi töötasud, puhkusetasu ja koondamistasu. Töökaaslane T. T. teatas kaebajale pärast koondamist, et nad on asja uurinud ja tegelikult on A. Moks rahad kätte saanud ja maksnud enda vanu võlgu. Pärast lõpparve saamist andis kaebaja kohe avalduse Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) ning TVK juhataja soovitusel sõlmiti kompromiss, millega Tolentino kohustus võla tasuma 31.05.2018. A. Moks lubas kogu aeg raha, aga siiski midagi ei maksnud, seetõttu esitas kaebaja pankrotiavalduse Harju Maakohtule (tsiviilasi nr 2-18-17830). Maakohtus 15.02.2019 toimunud istungil teatas kohtunik, et A. Moks on surnud ja otsustas pankrotimenetluse lõpetada.
7.Vastustaja seisukoht
7.1.Sisuliselt heidab kaebaja maksuhaldurile ette ärakuulamisõiguse rikkumist. Kaebajale on maksumenetluse ajal tagatud õigus olla ära kuulatud, maksuotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebajale ei esitatud pärast vaideotsuse tegemist kontrollakti ja maksuotsust muudetud versioonis, sest kaebajale olid need vaideotsuses piisavalt avatud, saamaks aru, mis põhjusel maksuotsus tehti. Kui kaebajal olnuks reaalne töösuhe Tolentinoga, siis oli talle antud võimalus (korraldusega ja kontrollakti kaaskirjaga) selle asjaolu tõendamiseks esitada dokumente ja anda teavet. Kaebajale oli kontrollakti kaaskirjas selgitatud võimalust esitada omapoolsed vastuväited, eriarvamus, tõendid. Kaebaja oli maksumenetlusse kaasatud 13.11.2018 korraldusega, milles selgitati talle tema õigusi. Kaebaja ei esitanud vastuväiteid, ei vastanud maksuhalduri korralduses esitatud küsimustele ega esitanud tõendeid töötamise kohta. Ei ole eluliselt usutav, et reaalselt Tolentinos tööd tegev kaasatud töötaja ei pidanud vajalikuks esitada maksumenetluses ühtegi dokumenti ega faktilist asjaolu oma reaalse töötamise kohta ja oli seejuures maksuhalduri jaoks raskesti kättesaadav. Kaebuse esitamine elektroonilisel teel annab tunnistust sellest, et kaebajal olid e-kirja teel dokumentide esitamiseks maksumenetluse käigus kõik oskused ja teadmised olemas. Maksuhaldur ei pea kolmanda isiku poole pöördumise
4 (9)
põhjendamisel andma detailset ülevaadet maksumenetlusest, vaid selgitama nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost. Kaebaja sai korraldusest maksumenetluse kohta piisavalt teavet.
7.2.Vastustaja vaidleb ka kaebaja teistele väidetele vastu.
7.2.1.Kui kaebajale tehtud korralduse täitmine tulnuks MKS § 146 lg 2 alusel peatada kuni haldusasjas 3-19-241 lahendi jõustumiseni, ei tähenda see automaatselt, et kaebajale ei olnud tagatud ärakuulamisõigus. MKS § 146 lg 2 ei ole aluseks maksukohustuslase (Tolentino) suhtes käimasoleva maksumenetluse peatamiseks. Antud olukord ei riku kaebaja ärakuulamisõigust, sest kontrollakti suhtes saanud kaebaja esitada arvamuse ja vastuväited. Kontrollakti punkt 6 oli kaebajale nähtav. Isegi, kui kaebajale tulnuks pärast kohtuotsuse jõustumist asjas 3-19-241 anda korralduse täitmiseks täiendav tähtaeg, ei puudunud tal võimalus maksuhaldurile töötamist kinnitavaid tõendeid esitada ning talle oli ärakuulamisõigus tagatud. Arvestades Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-52-13 (punktid 34 ja 38) ja seda, et ärakuulamisõigus oli tegelikkuses tagatud, ei kuulu maksuotsus ka võimaliku menetlusvea puhul (korralduse täitmiseks ei antud täiendavat tähtaega) tühistamisele. Kaebajal oli kogu maksumenetluse ajal võimalus ärakuulamisõigust kasutada. Kaebajale uue korralduse tegemist ei pidanud maksuhaldur vajalikuks, sest isik teadis oma õigusi ja kohustusi. Kontrolliakti lk-l 2 (ptk 1 punktis 1) on selgelt kirjas, et maksuhaldur tegi korraldusi ka Tolentinole, kuid korraldusi ei täidetud. Sealjuures esimese korralduse tegemisel 21.09.2018, oli juhatuse liige veel A. Moks. Maksuhaldur tegi omalt poolt kõik ning kaebaja etteheited Tolentinolt ja A. Moksilt teabe küsimata jätmise kohta on alusetud.
7.2.2.Kaebajale toimetati kontrollakt kätte enne maksuotsuse tegemist. E-maksuameti andmetel tutvus kaebaja kaaskirja (sh kontrollaktiga) 07.07.2019. 27.06.2019 avaldati dokumendi kättetoimetamise teade ka Ametlikes Teadaannetes ning resolutiivosa loeti kättetoimetatuks 08.07.2019. Maksuotsus tehti 22.07.2019. Seega on väide, justkui kaebaja oleks kontrollakti kätte saanud pärast maksuotsuse koostamist, väär.
7.2.3.Kaebaja peab kontrollakti lk 4 punktis 1 toodud seisukohta hüpoteetiliseks ja ebaloogiliseks. Olukorras, kus äriühing jätab maksuhaldurile kontrolliperioodi raamatupidamisdokumendid esitamata, on üksnes loogiline järeldada, et selle põhjuseks on kas asjaolu, et tõenäoliselt puudub äriühingul majandustegevus ning deklareeritud andmeid kinnitavad tõendid, või soov tõendite mitte esitamisega vältida võimalikke vastuolusid deklareeritud andmete osas. A. Moksi isiklikud motiivid ei mõjuta maksuhalduri järelduste õigsust. Kaebaja kirjeldatud asjaolud olid kontrollaktist nähtuvalt teada ning teine korraldus Tolentinole tehti pärast juhatuse liikme vahetumist, kuid ka siis äriühing korraldust ei täitnud, mis kinnitab maksuhalduri kahtlusi äriühingu osas.
7.2.4.Mis puudutab TSD-de hilisemat esitamist ning maksude tasumata jätmist, siis nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses on esitatud piisavad põhjendused, et kaebajal ei olnud tegelikku töösuhet ning miks oli maksuhalduril alust arvata, et töötasu väljamaksed deklareeriti üksnes eesmärgiga tekitada väljamaksete saajatele võimalus saada suuremaid riiklikke hüvitisi (nt haigushüvitis, töötuskindlustushüvitised jne).
7.3.Vastuseks kaebaja selgitustele töösuhte olemasolu kohta märgib vastustaja järgmist.
7.3.1.Kaebaja esitatud äriregistri ning Creditinfo väljavõtete osas jääb ebaselgeks, mida eeltoodud tõendid asjas tõendavad. Tõenditel pole asjas tähtsust ja need tuleb jätta vastu võtmata.
5 (9)
7.3.2.Esitatud kaebaja ja Tolentino tööleping ning teised väidetavalt kaebaja töötamist kinnitavad tõendid ja täiendavad selgitused tulnuks esitada juba maksumenetluses. Maksukohustuslane on kohustatud andma suulist või kirjalikku teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Seejuures on maksukohustuslasel kohustus ilmuda teabe andmiseks MTA poolt määratud ajal MTA ametiruumidesse (MKS § 60 ja § 554 lg 2 punkt 3). Maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud maksukohustuslase enda tahtlusest või hooletusest. Kaebaja pole vastavaid põhjendusi esitanud, seetõttu ei saa tõendeid vastu võtta. Esitatud tööleping pole usaldusväärne, sest puuduvad kummagi poole allkirjad. Mis puudutab P. V. ja T. K. poolt esitatud selgitusi ja nendega seotud tõendeid (töölepingud, lõpparved), siis palub vastustaja kohtul nendega mitte arvestada, kuivõrd need ei ole seotud kaebaja töötamisega Tolentinos.
7.4.Kaebajale esitatud kontrollakt ja maksuotsus olid kohati liigselt kinni kaetud, mis ilmselt võis raskendada neist aru saamist, kuid ei muuda siiski maksuotsuse järeldusi kontrollimatuks ega maksuotsust õigusvastaseks. Eksimus on kõrvaldatav. Kaebaja saanuks vastuseks kontrollaktile maksuhaldurilt küsimusi küsida. Maksuotsusest oli nähtav, et kaebaja TÖR kanne on tunnistatud kehtetuks alljärgnevatel põhjustel: 1) Tolentino jättis maksuhaldurile kontrolliperioodi raamatupidamisdokumendid esitamata ega andnud maksuhaldurile teavet; 2) Tolentino pangakonto väljavõtetel puuduvad reaalselt tegutsevale äriühingule omased sissetulekud ja väljaminekud. Asjaolud, kuidas vastavale seisukohale jõuti, on kaebajale edastatud kontrollaktis kinni kaetud, kuid vastustaja möönab, et osaliselt võinuks kaebajale neid asjaolusid avaldada; 3) Tolentino majandusaasta aruanne ei kajastanud õigeid andmeid; 4) Tolentino väidetavad töötajad hoiduvad kõrvale selgituste andmisest või annavad üldsõnalisi selgitusi. Selle põhjuse osas saanuks kaebajale veidi rohkem teavet avada; 5) Tolentino TSD-del deklareeritud väljamaksed tõstavad väidetavatele töötajatele makstavate hüvitiste summasid. Valdav enamus väidetavatest töötajatest on ka selliseid hüvitisi saanud, mida deklareeritud väljamaksed on mõjutanud; 6) Tolentinol on tööjõu maksude ja –maksete tasumata jätmisest tekkinud maksuvõlg; 7) Tolentino on kõik TSD-d esitanud suure hilinemisega, mis viitab andmetega manipuleerimisele. Kõik eelnev kinnitab, et kaebaja ei töötanud kontrolliperioodil Tolentinos ega saanud sealt töötasu.
7.5.Maksuotsusega tühistatavast TSD maksusummast (5115,79 eurot) on kaebajaga seotud summa 1650 eurot (2017. a detsember kuni 2018. a märts deklareeritud tööjõumaksud/maksed kokku 908,82 eurot, sh sotsiaalmaks 544,50 eurot, kinnipeetud töötuskindlustusmakse 26,40 eurot ja tööandja töötuskindlustusmakse 13,20 eurot, tulumaks 324,72 eurot). Kaebajale edastatud kontrollakti lisades nr 2.1 ja 2.2 olid kinni katmata osas näha tema nimel deklareeritud väljamaksete summad ja tööjõumaksud/maksed kuude lõikes.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et maksuotsus1 on kaebajat puudutavas osas formaalselt õigusvastane, kuna maksuhaldur rikkus maksuotsust tehes kaebaja õigust olla ära kuulatud. Sama on vastustaja tunnistanud ka vaideotsuses2 ja vastuses kohtule. Samuti ei ole maksuhaldur nõuetekohaselt rakendanud uurimispõhimõtet. Seega on praegusel juhul küsimus selles, kas eelnimetatud rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seadus (HMS) § 58). Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, tuleb maksuotsus kaebajat puudutavas osas tühistada.
Maksuhalduri lisa 28 Kaebaja 05.03.2020 esitatud menetlusdokumendi lisa „Vaideotsus 3-20-281.pdf“ 6 (9)
9.HMS § 40 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Isik saab oma õigust olla ära kuulatud kõige paremini kasutada siis, kui teda on teavitatud akti eeldatavast resolutsioonist ja selle põhjendustest (Riigikohtu 28.04.2014 otsus nr 3-3-1-52-13, punkt 34).
10.Maksuhalduri esitatud tõendid lükkavad ümber kaebaja väite, et tal oli võimalik kontrollaktiga tutvuda pärast maksuotsuse tegemist. Maksuhaldur esitas kohtule tõendid, mille kohaselt sai kaebaja kontrollakti kätte 07.07.20203 ning maksuotsus tehti 22.07.2020. Seega oli kaebajal võimalik esitada vastuväiteid maksuhaldurile ca 2 nädala vältel. Seda asjaolu aluseks võttes saab kokkuvõtvalt väita, et vaidlust ei ole, et: vastustaja viis läbi Tolentino maksumenetlust, mille raames ta pöördus Tolentino töötajate kui kolmandate isikute poole teabe saamiseks4; maksuhaldur edastas kaebajale 13.11.2018 korralduse nr 12.2-3/045652-65 dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks, mille X vaidlustas Tallinna Halduskohtus (haldusasi 319-241). Riigi Teatajas avaldatud kohtulahendite info kohaselt jättis Tallinna Halduskohus kaebuse 07.05.2019 otsusega rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2018 määrusega tagastati kaebaja apellatsioonkaebus läbivaatamatult. Halduskohtu otsus jõustus 30.07.2019, s.t pärast maksuotsuse koostamist. maksuhaldur edastas 20.05.2019 kaebajale kontrolliakti arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
11.Õige on maksuhalduri viidatud kohtupraktika seisukoht, et ärakuulamisõiguse tagamine ei eelda haldusakti projektiga tutvumist, vaid piisab sellest, et isikule on teada akti eeldatav resolutsioon ja selle põhjendused. Kohtu hinnangul ei ole aga maksuhaldur kaebajale ärakuulamisõiguse võimaldamisel tutvustanud eeldatava resolutsiooni aluseks olevaid põhjendusi, millele kaebaja oleks saanud sisuliselt vastuväited esitada. Sel põhjusel ei ole asjakohane ka maksuhalduri viide Riigikohtu 28.04.2014 otsusele nr 3-3-1-52-13. Kaebajale esitatud kontrollakt koosnes sisuliselt mustadest kastidest6 ning arvestades kontrolliakti avaldatud osa, siis nähtub, et kaebaja mittetöötamise fakt põhineb sisuliselt väitel, et kaebaja 13.11.2018 korraldust ei täitnud, vaid kasutas enda õigust seda vaidlustada. MKS § 146 lg 2 kohaselt peatab kolmanda isiku korralduse täitmise selle halduskohtus vaidlustamine. Seega ei olnud kaebaja kohustatud 13.11.2018 korraldust täitma. Seejuures teeb maksuhaldur kaebaja käitumisest väga resoluutse järelduse ning märgib, et kuna kaebaja dokumente ei esitanud ja teavet ei andnud, siis järeldub sellest, et ta ei soovi olla kaasatud maksumenetluses, kuna ta reaalset töötasu saanud ei ole. Kohtu hinnangul ei saa 13.11.2018 korralduse täitmata jätmisest selliseid järeldusi teha. Seega on maksuhaldur taganud kaebajale küll formaalse õiguse olla ära kuulatud, kuid tegemist ei olnud reaalse võimalusega. Sarnaselt vaideotsusele oleks maksuhaldur saanud teha kaebajale lühikokkuvõtte esitatud põhjendustest juba kontrollakti kaaskirjas või jätnud kaebajale kontrollakti edastamata ning edastanud üksnes teabe eeldatava resolutsiooni ja selle aluseks olevate põhjenduste kohta. Seega võttes aluseks kaebajale esitatud teabe, siis ei olnud talle arvamuse ja vastuväidete esitamise võimaldamise ajal teada, millistele väidetele ja tõenditele maksuhalduri järeldused tuginevad ja milliseid tõendeid tuleks maksuhaldurile täiendavalt esitada. Asjaolu, et maksukohustuslane ei olnud maksuhaldurile kättesaadav, ei tähenda, et maksuhalduril ei võinud olla asjakohast infot nt kolmandatelt isikutelt.
Maksuhalduri 19.02.2020 esitatud lisa 3. Maksuhalduri lisad 12–15; 18–20; 23–24
Maksuhalduri lisa 13.
Maksuhalduri 19.02.2020 esitatud lisa 2.
7 (9)
12.Vaideotsuses nõustub maksuhaldur kaebajaga, et ärakuulamisõigust on rikutud ning märgib seejuures, et rikkumine on kõrvaldatav vaidemenetluses. Ometi ei nähtu kohtule, et maksuhaldur oleks ärakuulamisõiguse rikkumise vaidemenetluses kõrvaldanud. Ärakuulamisõiguse tagamise kohustuse täitmisena ei saa lugeda olukorda, kus vaideotsuses selgitatakse kaebajale täiendavalt lahti, mis põhjustel jõuti maksuotsuses toodud järelduseni, et kaebaja ei olnud ajavahemikul 22.11.2017–25.04.2018 Tolentino töötaja. Tegemist ei ole ärakuulamisõiguse rikkumise kõrvaldamisega. Ükski kohtule esitatud tõend ei kinnita, et maksuhaldur oleks kaebajale esitanud enne vaideotsuse tegemist maksuotsuse aluseks olevad väited ning andnud kaebajale võimaluse esitada täiendavaid väiteid või tõendeid, sh vastata 13.11.2018 korraldusele. Ehkki õige on maksuhalduri väide, et kaebajal oli võimalik omaalgatuslikult kogu maksumenetluse kestel tõendeid esitada ning samuti oli kaebajal võimalik 13.11.2018 korraldusele vastata vaides, siis hea halduse põhimõtte kohaselt oleks pidanud maksuhaldur seda kaebajale selgitama. Nimelt kuna vaideotsus on haldusakt, siis laieneb selle menetlusele ka haldusorgani uurimis- ja selgitamiskohustus. HMS § 76 lg 2 punkti 4 kohaselt tuleb vaides välja tuua põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi. Andes vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, oleks maksuhalduril olnud võimalik kaebajale ka selgitada, mida tal maksuotsuse edukaks vaidlustamiseks täiendavalt tõendada on vaja.
13.Kohus ei nõustu maksuhalduri loogikaga ka selles, et kui äriühing deklareerib töötasud, kuid jätab need välja maksmata, et sellisel juhul tuleb igal juhul töötajate töötamine seada kahtluse alla. Tegemist võib olla elulise paratamatusega, seda enam, et kaebaja sõnul kasutas Tolentino oma igapäevases majandustegevuses sularaha. Sularahas töötasu maksmine ei ole Eestis välistatud. Kohtumenetluses esitas kaebaja täiendavalt töövaidluskomisjoni materjalid. Vaidlust ei ole, et need tõendid oleks kaebaja saanud esitada maksuhaldurile nii Tolentino maksumenetluses kui ka kaebaja algatatud vaidemenetluses. See aga ei tähenda, et kaebaja ei võiks esitada uusi tõendeid kohtumenetluses (vt ka Riigikohtu 08.02.2022 otsus nr 3-20-928). Ehkki kohus nõustub, et kaebaja käitumine maksumenetluses on olnud aluseks konkreetse sisuga maksuotsuse koostamisele, siis praegusel juhul ei saa siiski väita, et ärakuulamisõiguse nõuetekohane täitmine poleks võinud tuua teistsugust lahendust.
14.Maksuhaldurile võib ette heita ka MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte rikkumist. Vaidlust ei saa olla, et vähemalt 1 Tolentino töötajatest oli koostööaldis7, kes kinnitas ka Tolentinos töötamist. Maksuhalduril oleks olnud võimalik uurida ka tema käest võimalike kolleegide kohta. Seda aga maksuhaldur ei teinud. Samuti oleks maksuhalduril olnud võimalik uurida äriühingu lepingupartnerite kohta ning välja selgitada nende kaudu, kas ja kes võisid Tolentinos töötada. Maksuhalduril on mitmeid võimalusi uurimispõhimõtte realiseerimiseks, nt ka isikute küsitlemine telefoni teel. Kuigi kohus möönab, et maksuhalduril on küll tõendite kogumisel kaalutlusõigus, siis praegusel juhul ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et maksuhaldur oleks üldse püüdnud maksukohustuslase ning tema töötajatega täiendavalt ühendust saada, et töötajatega seotud asjaolusid täiendavalt selgitada. Nii nagu töölepingulistes suhetes kehtib eeldus, et töötaja on nõrgemas positsioonis, nii tuleks samast põhimõttest lähtuda ka maksumenetlustes, mille tulemuseks on töötaja kohta tehtud töötamise registri kande kustutamine või muutmine. Sel põhjusel on ka maksuhalduri uurimiskohustus laiaulatuslikum ning välistatud ei ole, et uurimispõhimõtte täiendaval realiseerimisel oleks võinud olla kaebajat puudutavas osas maksuotsuse tulemus teistsugune.
15.Eelnevast tulenevalt tühistab kohus maksuotsuse kaebajat puudutavas osas.
Maksuhalduri lisa 10. 8 (9)
Menetluskulud
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv maksuhaldurilt kaebaja kasuks välja mõista. Teiste menetluskulude hüvitamist ei ole pooled taotlenud, mistõttu jäävad need poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.