Xu kaebus tühistada Tallinna Linnavolikogu 28.01.2021 otsus nr 11 „Tallinna Linnavalitsuse 5. novembri 2008 korraldusega nr 1848-k kehtestatud Vahepere, Roostiku, Taludevahe ja Kristeni tänavate vahelise kvartali ning lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Postitalu tn 3 kinnistu osas“
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja v.adv Kristo Kallas Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu), volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – Y
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde kaebaja 06.01.2022 menetlusdokument koos lisadega.
2.Rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Linnavolikogu 28.01.2021 otsus nr 11 „Tallinna Linnavalitsuse 5. novembri 2008 korraldusega nr 1848-k kehtestatud Vahepere, Roostiku, Taludevahe ja Kristeni tänavate vahelise kvartali ning lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Postitalu tn 3 kinnistu osas“.
3.Mitte anda nõusolekut täiendada kaebust nõudega kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit viima Postitalu 3 kinnistul läbi teostusmõõdistus üksikelamu ja abihoone osas.
Mõista Tallinna linnalt Xu kasuks välja menetluskuluna 1715 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.02.2022 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
3-21-459 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Postitalu 3 kinnistu omanik Y esitas 30.01.2017 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi: TLPA) taotluse tunnistada kehtetuks 05.11.2008 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1848-k kehtestatud Vahepere, Roostiku, Taludevahe ja Kristeni tänavate vahelise kvartali ja lähiala detailplaneeringu nr 026090 (edaspidi ka: detailplaneering) Postitalu tn 3 osas, kuna kehtiv detailplaneering ei näe ette võimalust ehitada kinnistule eraldiseisev abihoone. Tallinna Linnavolikogu arvas küsimuse arutelu viimase valimiseelse istungi päevakorrast välja. Y esitas 23.01.2020 uue taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks Postitalu 3 kinnistu osas.
2.TLPA teavitas 30.04.2020 Xut kui Postitalu 3 piirinaabrit (Postitalu 5 ja Postitalu 5a kaasomanik) esitatud taotlusest ja kaasas ta menetlusse kui isiku, kelle õigusi võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine puudutada. TLPA saatis kaasatud isikutele kirja nr 32/267-3 koos otsuse eelnõuga, paludes esitada Xul seisukoht hiljemalt 31.05.2020.
3.X esitas 31.05.2020 oma mittetoetava seisukoha planeeringu osalise kehtetuks tunnistamise kohta koos Postitalu 5/5A kaasomaniku Cga. Mittenõustuvat seisukohta väljendasid ka teised piirinaabrid, s.o Taludevahe 44, Taludevahe 42, Kristeni 42-1, Kristeni 42-2, Kristeni 42-3 ja Postitalu 1 omanikud.
4.Tallinna Linnavolikogu võttis 28.01.2021 vastu otsuse nr 11 „Tallinna Linnavalitsuse 5. novembri 2008 korraldusega nr 1848-k kehtestatud Vahepere, Roostiku, Taludevahe ja Kristeni tänavate vahelise kvartali ning lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Postitalu tn 3 kinnistu osas“ (edaspidi: otsus nr 11).
5.X esitas 03.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb otsuse nr 11 tühistamist.
6.X esitas 23.03.2021 kaebuse täienduse, milles palub lisaks tühistamisnõudele kohustada TLPA-t viima Postitalu 3 kinnistul läbi teostusmõõdistus üksikelamu ja abihoone osas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Xu seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Detailplaneeringut ei ole võimalik tühistada Postitalu 3 kinnistul, kuna see on ellu viidud. Detailplaneeringu kohaselt on Postitalu 3 krundile lubatud ehitada üks hoone. Planeering on realiseeritud, kui omanik on otsustanud, millise ühe lubatud hoone ta rajab. Postitalu 3 kinnistule on väljastatud ehitusluba 10.12.1999. a. Hoone on valminud aastal 2000. Hoone on valmis ja seal on tänaseks elatud juba 20 aastat. Oma kodu rajades on inimestel õigustatud ootus, et asumi väljakujunenud hoonestustavad oluliselt ei muutu. 2) Otsuse nr 11 eelnõu seletuskirjas olid kaalutlused paljasõnalised ja sisustamata. Seletuskirjas viidati asjaolule, et detailplaneering kehtestati 12 aastat tagasi ning vahepeal on muutunud inimeste tarbimisvajadused. Tarbimisvajadusi nenditakse aga sisuliselt ei kaaluta. Kaebajal puudub info, kas Postitalu 3 omanik on ka reaalselt põhjendanud avalduses, millised 2(11)
3-21-459 tarbimisharjumused tal muutunud on. Igal juhul ei nähtunud seletuskirjast, millised muutused on toimunud ja kuidas need õigustavad Postitalu 3 kinnistul eraldiseisva teise hoone rajamist. Juhul, kui vajadused ja linnaehituslik kord olid muutunud, siis oli see muutunud kõigil detaiplaneeringu ala kinnistutel. Sellisel juhul oleks tulnud tühistada kogu detailplaneering või kehtestada uus detailplaneering kogu alale ja kaaluda, kas muutunud oludes võiks lubada abihoone püstitamist ka teistel kinnistutel. Detailplaneeringu tühistamine ainult ühel kinnistul rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. 3) Postitalu 3 püstitatud elamu suletud netopind on kokku 163,8 m2, s.o oluliselt suurem Harjumaa keskmise elupinna suurusest, elamus elab neljaliikmeline perekond. Varasemalt on olnud kahepereelamu. Teades oma „muutunud tarbimisvajadusest“ tingitud võimalikku vajadust abiruumide järele, oleks saanud need planeerida elamuhoone koosseisu (arvestades hoone piisavalt suurt mahtu) või siis elamuhoone mõningase laiendusena. Nimetatud lahendus oleks vastanud ka kehtestatud detailplaneeringu tingimustele. Oluline avalik huvi seisneb ka selles, et mitte luua halduspraktikat, kus ebaseaduslikke ehitisi on võimalik seadustada tagantjärgi, detailplaneeringut koostamata. Kui ehitis püstitatakse õigusliku aluseta, ei saa omanikul olla ootust, et see võiks püsima jääda. 4) Septembris 2017 menetleti Postitalu 3 omaniku poolt esitatud esimest detailplaneeringu tühistamise taotlust. Tallinna Linnavolikogu seda ei toetanud. 08.12.2017 esitas Postitalu 3 omanik ehitusteatise ja projekti elamu laiendamiseks. Vastavalt projektile oli ette nähtud ühendada abihoone ja elamu galeriiga selliselt, et tekiks üks hoone. TLPA luges 13.12.2017 ehitamise teavitatuks. Peale teavitatuks lugemist algasid ka koheselt ehitustööd ja 3-4 päeva jooksul oli abihoone lõplikult valmis. Abihoone ehitati lõpuni varasema (esialgse) projekti kohaselt, kus abihoone oli eraldiseisev ja mida TLPA ei olnud varasemalt heaks kiitnud. TLPA teadmisel kasutati ehitusteatist pelgalt eraldiseisva hoone lõpuni ehitamiseks. Detailplaneeringu tühistamine ei tohiks olla instrument taoliste olukordade lahendamiseks. 5) Detailplaneeringu tühistamine ühel kinnistul ei ole mõistlik ka seepärast, et see tekitab õigustatud ootuse teistelegi asumi kinnistuomanikele. TLPA võimaliku keeldumise puhul teiste omanike analoogne taotlus rahuldamata jätta ei oleks tegemist võrdse kohtlemisega. Nõustumine aga tekitaks tõenäoliselt olulise väljakujunenud hoonestustava muutuse. Haabersti linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas on ala määratud kui aedlinn. Aedlinna kohta on üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.3.3 muuhulgas järgmised põhimõtted: tuleb hoida ja väärtustada aedlinnade identiteeti, mida väljendavad eelkõige just hoonestusviis ja krundijaotus; vaja on säilitada aedlinnade terviklikkus; oluline on maksimaalselt säilitada ajalooline krundikasutus. Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine on vastuolus Haabersti linnaosa üldplaneeringuga ‒ üldplaneering ei räägi, et kinnistul võiksid asuda lisaks elamutele veel mingisugused eraldiseisvad teenindavad hooned, mis on väiksemat sorti eramu mõõtmetes. Lisaks on üldplaneeringu seletuskirjas märge, et juba kehtestatud ja vastuvõetud detailplaneeringutele üldplaneeringu tingimused ei laiene. Pole usutav, et peale detailplaneeringu tühistamist ja ehitusteatise esitamist hakkab TLPA ehitusteatise menetluses sisuliselt kaaluma abihoone sobivust ‒ kaovad ju vaidlusaluse otsuse kohaselt detailplaneeringus kõik ehituspiirangud. Seega saab ikka rääkida ebaseadusliku hoone seadustamisest. Kui planeering sellisel kujul tühistatakse ja väidetavalt lähtutakse siis Haabersti üldplaneeringust, tekib naaberkinnistul ehitusõigust juurde kolmandiku võrra, st 200 m2-lt peaaegu 300 m2-ni, mis on oluliselt suurem naaberkinnistute ehitusõigusest. Võib olla üsna kindel, et kui igaüks tahaks oma detailplaneeringust lahti saada, et abihooneid püstitada, siis vastustaja sellega nõus ei oleks. Postitalu 3 omanik on algusest peale käitunud seadusevastaselt, jättes esitamata abihoone rajamisel ehitusteatise. 6) TLPA on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuses tuginenud peaasjalikult sellele, et Postitalu 3 kinnistu osas ei ole detailplaneering realiseeritud, sest elamu ehitisealune pind on 3(11)
3-21-459 väiksem kui maksimaalselt detailplaneeringuga lubatud ehitisealune pind, kuid TLPA ei ole samas kordagi välja selgitanud, kui suur elamu ehitisealune pind siis tegelikkuses on ning kas n-ö „realiseerimata osa“ ehitisealusest pinnast on piisav, et krundile võiks püstitada ka abihoone. Tegemist on TLPA olulise kaalutlusveaga. Ümberehitus valmis 2017. a kevadel, kuid pärast ümberehituse valmimist ei ole kaebajale teadmata põhjustel Postitalu 3 omanik kasutusjärgset mõõdistust ega kasutusteatist esitanud. Samuti ei ole TLPA teostanud Postitalu 3 ehitiste osas ehitusjärgset mõõdistust, kuid ei ole vaidlust, et nii elamu kui ka abihoone on alates 2017. a kevadest juba lõplikult valmis ehitatud. Kaebaja ning teised naaberkinnistute omanikud on korduvalt taotlenud TLPA-lt ehitusjärgse mõõdistuste läbiviimist Postitalu 3 kinnistul, kuid TLPA on sellest keeldunud. Tõsi, 30.03.2017 esitas Postitalu 3 omanik ka kasutusteatise nr 1711301/02183 koos 56 lisadokumendiga, kuid paari päeva pärast oli see ehitusregistrist jäljetult kadunud. Kaebaja palub kohtul kohustada TLPA-t viima Postitalu 3 kinnistul läbi teostusmõõdistus kinnistul asuvate ehitiste osas. Juhul kui Postitalu 3 elamu enda pind ületab 200m2, siis ei saa olla abihoone seadustamise eesmärgil detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine põhjendatud. Eeltoodule vaatamata ei ole ka õige TLPA seisukoht, et juhul, kui detailplaneeringus lubatud maksimaalset ehitusõigust ei ole (täielikult) välja ehitatud, siis justkui ei olegi kunagi detailplaneering realiseeritud ning detailplaneeringut on võimalik aegade lõpuni kehtetuks tunnistada. 7) TLPA on oma otsust suures osas põhjendanud kaalutlusega, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on naabritele justkui kasulikum, kui seda oleks galeriiga abihoone ja elamu ühendamine. Selline kaalutlus ei ole adekvaatne. Kaebaja ei nõustu, et abihoone ühendamine elamuga galerii abil oleks kooskõlas detailplaneeringuga. Kuid isegi juhul, kui sellega nõustuda, siis tuleb TLPA-l vaidlusaluse otsuse tegemisel võrrelda olukorda, mis oleks naabrite jaoks siis, kui abihoonet ei ole ning olukorda, kus abihoone on, mitte aga olukorraga, kus abihoone oleks ühendatud galeriiga. Õige ja kooskõlas planeerimisseaduse (PlanS) § 140 eesmärgiga oleks olukord, kus ala osas koostatakse uus detailplaneering, kuhu kaasatakse ka naaberkinnistud ning sõlmitakse uus ühiskondlik kokkulepe, mitte aga see, kui ühe kinnistu osas tehakse erand ja tunnistatakse detailplaneering selle kinnistu osas kehtetuks, mis võimaldab kinnistu omanikul jätta detailplaneeringus määratud tingimused täielikult tähelepanuta. Antud juhul on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vastuolu PlanS § 140 lõikega 1 ja 2 seda suurem, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on ajendatud (ning ka TLPA poolt põhjendatud) üksnes ebaseadusliku ehitise püstitamise tõttu. Seega – Postitalu 3 omanik mitte ainult ei saavutaks tänu ebaseaduslikule ehitustegevusele olukorda, kus ta saaks probleemideta oma ebaseadusliku ehitise hiljem seadustada, vaid detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine võimaldab Postitalu 3 omanikul ka muul viisil oma omandiõigust realiseerida, näiteks püstitada oluliselt suurem elamu, kui seda lubaks detailplaneering, sest detailplaneering enam Postitalu 3 kinnistu osas ei kehti. Sellise tulemi on toonud kaasa ebaseaduslik ehitamine, mis peaks õigusaktide ja ühiskonnas valitsevate eetikanormide tõttu olema justkui lubamatu.
8.Tallinna linn vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. 1) Kaebaja leiab ekslikult, et detailplaneeringut ei ole võimalik kehtetuks tunnistada, kui see on ellu viidud, vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-63-10, p 9. Detailplaneeringuga vastavalt määratletud ehitusõiguse tingimused kehtivad võimalike planeeringualale püstitavate ehitiste suhtes üldiselt – nt tuleb detailplaneeringuga määratletud ehitusõigusest juhinduda mitte üksnes ehitiste esmakordsel püstitamisel, vaid ka siis, kui planeeringu alusel varem väljastatud ehitusloa alusel ehitatud hooned soovitakse asendada uutega. 2) Kaebaja leiab ka, et vastustaja on teinud detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise seletuskirjas kaalutlusvigu, kuna selles viidatakse inimeste muutunud tarbimisvajadustele, kuid vastustaja ei ole välja uurinud, millised tarbimisvajadused kolmandal isikul muutunud on. Kaebaja hindab kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse piire planeerimisprotsessis vääralt. 4(11)
3-21-459 Kohaliku omavalitsuse õigused uurida planeerimismenetluses isikute eraelulisi vajadusi on piiratud selliste kaitstud põhiõigustega, nagu eraelu puutumatus ja omandiõigus. Selge on see, et kolmas isik, kes on vastavalt kinnistusraamatu andmetele Postitalu tn 3 omanik alates 2016. aasta juulist, vajab abihoonet, mida detailplaneering tal oma kinnistule püstitada ei võimalda. Mida kolmas isik abihoones täpselt hoida tahab, ei ole planeerimismenetluse ese ega väljaselgitamiskohustus. 3) Vastustaja ei ole rikkunud detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega võrdse kohtlemise printsiipi. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluseks on siiski omaniku soov ja vastav taotlus. Kaebaja ei ole oma kinnistu osas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotlust esitanud. Samas on kõneksolev detailplaneering lisaks Postitalu tn 3 kinnistule kehtetuks muutunud ka Tiskrevälja tn 23 kinnistu osas seoses selle kinnistu osas eraldi detailplaneeringu kehtestamisega Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2010 otsusega nr 205. Samuti on Taludevahe tn 10 kinnistu osas antud detailplaneeringu täpsustamiseks projekteerimistingimused. PlanS § 124 lg 2 teise lause kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus. Nähtuvalt PlanS § 140 lg-st 1 peab seadusandja lähiaastateks orienteeruvalt viit aastat. Seda enam jääb arusaamatuks kaebaja väide, et võib olla üsna kindel, et kui igaüks tahaks oma detailplaneeringust lahti saada, et abihooneid püstitada, siis vastustaja sellega nõus ei oleks. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et 13 aastat tagasi kehtestatud detailplaneering naabri krundil igaveseks kehtima jääb. Antud juhul puudub abihoone seadustamiseks vajadus kehtestada Postitalu tn 3 kinnistu osas uut detailplaneeringut (või anda projekteerimistingimusi). Abihoone mõõdud, nii nagu need tuvastati järelevalvemenetluses, eeldavad vaid ehitusteatise esitamist (koos ehitusprojektiga). PlanS § 125 lg 1 kohaselt on detailplaneering linnades kui asustusüksustes vajalik ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Kolmas isik ei ole pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist veel ehitusteatist menetlusse esitanud. Kolmanda isiku poolt soovitu sobivust ja nõuetekohasust hinnatakse ehitusteatise menetluses. Küll aga on abihoone kui sellise kooskõla alal kehtiva Haabersti linnaosa üldplaneeringuga hinnatud otsuse nr 11 seletuskirjas ning leitud, et Postitalu tn 3 kinnistule abihoone ehitamine on kooskõlas koostatava Haabersti linnaosa üldplaneeringuga. 4) Kaebaja leiab, et kuna Postitalu tn 3 elamu suletud netopind on suur (kokku 163,8 m2), s.o oluliselt suurem Harjumaa keskmisest elupinna suurusest, elamus aga elab 4-liikmeline perekond, oleks kolmas isik pidanud oma soovitud abiruumid paigutama elamuhoone koosseisu. Kaebajal puudub subjektiivne õigus teha ettekirjutusi, kuidas tema naaber oma omandit kasutama ja elu korraldama peab, kui see ei lähe kehtiva õigusega vastuollu. Kaebaja ei põhista oma seisukohta, miks on vaja maksimaalselt säilitada ajalooline krundikasutus. Isikul ei saa olla linnalises tiheasutustes õigustatud ootust, et keskkond tema ümber püsib muutumatuna. 5) Kaebaja väidab 23.03.2021 täiendavas seisukohas, et kaebus on esitatud ka kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja väidab, et kolmanda isiku abihoone on juba neli aastat riivanud tema omandiõigust, privaatsust ja elukeskkonda. Milles kaebaja väidetud subjektiivsete õiguste riived täpselt seisnevad, kaebaja ei selgita ega ka tõenda mitte mingil viisil. Kui vaadata Maa-ameti geoportaali väljavõtet, siis arvestades muuhulgas kaebajale kuuluva kinnistu ja elamu paiknemist kolmanda isiku kinnistu ja abihoone suhtes, siis on kaebaja väidetud subjektiivsete õiguste rikkumine eluliselt ebausutav. Kaebaja hirm, et Postitalu 3 omanikul avaneb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise järgselt võimalus püstitada enda kinnistule ka nt 300 m2 suurune elamu või 400 m2 suurune elamu, on asjatu, kuna esiteks kehtib alal Haabersti linnaosa üldplaneering, mis näeb ette ala maksimaalse hoonestustiheduse. Teiseks – uue hoone püstitamiseks või olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust tuleb vastavalt PlanS § 125 lg 2 p-dele 1 ja 2 koostada detailplaneering (mis peab läbima avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ning 5(11)
3-21-459 vajadusel ka Rahandusministeeriumi järelevalve) ja hiljem tuleb taotleda ehitusluba. Kaebaja leiab, et kuigi TLPA 13.12.2017 kirjas nr 4-3/4037 – 1, millega loeti teavitatuks varasem ehitusteatis, on täiendav nõue, et kasutusloa taotlemisel (tegelikult siis ikkagi kasutusteatise esitamisel) tuleb esitada ehitusejärgne kontrollmõõdistus vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 27. mai 2009 määruse nr 52 § 11 lõikele 5, ei ole TLPA mingit mõõtmist teinud. Esiteks oli lisatingimus antud ehitusteatise ja ehitusprojekti osas, mis nägi ette Postitalu tn 3 kinnistul oleva elamu laiendamise selliselt, et abihoone oleks galeriiga ühendatud elamuga, mille tagajärjel oleks kinnistul olnud kehtinud detailplaneeringut arvestav üks elamu (mitte eraldiseisev abihoone ja elamu). Seda ehitusteatist ei realiseeritud kunagi – galeriid ei ehitatud. Teiseks – lisatingimus oli esitatud ehitusteatise esitajale. Vastustaja ei määranud seda nõuet iseendale. Seega jääb arusaamatuks kaebaja nõue 23.03.2021 menetlusdokumendis, et kohus kohustaks vastustajat viima läbi teostusmõõdistust Postitalu tn 3 üksikelamu ja abihoone osas. Vajalikud mõõdistused viib kolmas isik läbi ise tulevase uue ehitusteatise ja kasutusteatise menetluses. Vastustaja palub kohtul kaebaja nõue kohustada vastustajat kolmanda isiku kinnistul mõõdistusi läbi viia jätta tähelepanuta. 6) Kaebaja leiab 23.03.2021 menetlusdokumendi p-s 2.8, et õige ja PlanS § 140 eesmärgiga kooskõlas oleks olukord, kus ala osas koostatakse uus detailplaneering, kuhu kaasatakse naaberkinnistud ning sõlmitakse uus ühiskondlik kokkulepe. Seadusandja ei ole näinud ette väiksemahuliste ehitiste püstitamiseks ühiskondliku kokkuleppe sõlmimist ehk detailplaneeringu koostamist. Kõnealune abihoone ei ole ehitusloakohustuslik, vaid oma väikese mahu tõttu üksnes ehitusteatisekohustuslik. PlanS § 125 lg 1 kohaselt tuleb detailplaneering koostada ehitusloakohustusliku, mitte ehitusteatisekohustusliku hoone püstitamiseks. Vanade detailplaneeringute kehtetuks tunnistamine ei ole mingi enneolematu pretsedent, vaid seaduses lubatud legaalne tegevus. Detailplaneering on üksnes lähiaastate ehitustegevuse alus, mitte igavene dokument. Samuti ei ole midagi ebaseaduslikku omaniku soovis oma olemasolevat elamut laiendada, kui üldplaneering seda võimaldab.
9.Y palub jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vaidlusaluses asukohas, Postitalu 3 kinnistul on abihoone olnud alates 1999. aastast. Toona püstitati elanike poolt tollase kinnisvaraarendaja, Kodumajagrupi AS-i poolt rajatud vundamendile freespalkidest abihoone. Viimase asukoht oli linna kinnitatud ehitusprojektis määratud ja abihoone oli vajalik, sest ehitusprojekt majas abiruume ette ei näinud. Toonane leping nägi ette ka ehitise seadustamist, kasutuslubade hankimist, kinnistute liitmist jm. Selgus, et pankrotistunud arendaja oli mitmed asjad tegemata jätnud. 2008. aastal oli piirkonna detailplaneeringut millegipärast muudetud ning planeeringu seletuskirja oli lisandunud lause, et kruntidele võib ehitada ainult ühe hoone. Viimati nimetatud lause tõttu muutuski 1999. aasta ehitusloaga ametlikult püstitatud abihoone ebaseaduslikuks. Ka Tallinna Linnavalitsus on möönnud, et ühe hoone nõude sattumine detailplaneeringu seletuskirja oli linnaplaneerijate tollase alltöövõtja tööõnnetus, sest detailplaneeringu muudatus algatati pelgalt arenduspiirkonna kinnistu piiride muutumise kajastamiseks. Juba 2008. aastal oli pea pooltel kruntidel mitu hoonet. Kolmanda isiku poolt 2016. a juulis soetatud hooned olid üle 16 aasta remontimata, elektriküttega ning abihoonel oli niiskuskahjustusi ning abihoone katus oli mädanenud ning kandekonstruktsioonide tõttu alla vajunud. Kolmas isik tellis elamu soojustamise ja maakütte projektid ning projekti osaks oli ka abihoone uuendamine, sest elamusse polnud abiruume ega panipaiku võimalik projekteerida. 2016. a novembris abihoonet ehitades peatati abihoone ehitus ja algasid kohtuvaidlused. Postialu 3 kinnistul paikneva abihoone osas on peetud ja lõpetatud tänaseks juba 3 kohtuvaidlust ‒ asjad nr 3-16-2100, 3-17928 ja 3-17-2823. Kõigis nimetatud kaasustes on kohus leidnud, et abihoonet ei tule lammutada ning abihoone seadustamine ei riiva naabrite huve ja subjektiivseid õigusi ning abihoone seadustamine oleks lahendus tekkinud olukorrale.
6(11)
3-21-459 2) Kui kolmas isik esitas eelmise detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise taotluse Tallinna linnale 2017. aastal, siis tellisid abihoone vastased artikli, mis ilmus volikogu hääletusega täpselt samal päeval Delfi esilehel ning kuna tegemist oli äärmiselt negatiivse ja ühepoolse kajastusega ning oli valimiste eelne periood, võetigi see volikogu hääletuselt välja. Peale seda esitas kolmas isik TLPA-le projekti, milles abihoone ja eluhoone olid liidetud galeriiga üheks hooneks. TLPA kinnitas projekti. Esitatud projektis tuli kolmas isik naabritele vastu ja langetas abihoone katuse omaalgatuslikult veel 75 cm madalamale (artikli fotost on täna abihoone 75 cm madalam). Olles asunud esitatud projekti ellu viima, vaidlustasid naabrid 2017. a lõpus ka selle (asi nr 3-17-2823). Septembris 2019 jõustus lõplik otsus asjas nr 3-172823 ‒ kaebus jäeti rahuldamata. 2017. aastal heakskiidetud ehitisteatis aegus 2019. a detsembris. Kolmandal isikul oli 2020. a alguses valida, kas esitada uus teatis ja ehitada galerii või taotleda detailplaneeringu osalist tühistamist. Kuna naabrite läbiv väide asjas nr 3-17-2823 oli, et galerii neile ei meeldi (ja kolmanda isiku hoov on veel rohkem ehitisi täis), otsustas kolmas isik detailplaneeringu osalise tühistamise kasuks, mis linnavolikogus 2021. a jaanuaris ka kinnitati. 3) Kohus on asjas nr 3-17-2823 selgelt öelnud, et „Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust korraldada naaberkrundi maakasutust“. Kolmes eri kaasuses on abihoone „staatus“ läbi arutatud – ja igas neis – pea kõigis astmetes. Postitalu 3 kinnistul detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei muuda abihoonet automaatselt seaduslikuks. Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei riku naabrite subjektiivseid õigusi, sest ainuke muudatus, mis sellega kaasneb on see, et lubatud hoonete arv on kaks, mitte üks ehk sisuliselt on taastunud olukord, mis oli enne 2008. a ehk aastatel 1999-2008. Postitalu 3 kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine ei sea naabreid ebavõrdsesse olukorda. Iga maaomanik võib esitada avalduse enda maal detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kohta. Väited maksumaksja raha kulutamisest on silmakirjalikud, sest vaidlustaja on ju alati olnud kaebaja. Ükski väljapakutud lahendus ei ole kaebajale sobinud. Kaebaja ainuke eesmärk on ainult takistada abihoone seadustamist, kuigi TLPA on kõikidele kaebaja esitatud argumentidele vastanud ning seisukohti põhjendanud ja argumente kaalunud. 4) Kaebaja nõuded kaebuse täienduses on ennatlikud. Esiteks on abihoone ja eluhoone maht ja suurused eelnevates asjades juba läbi analüüsitud ning ka paikvaatlused ja paikmõõdistused on tehtud. Teiseks, hetkel on tegemist seadustamise protsessiga ning täpne kontrollmõõdistus tehakse kasutusloa käigus niikuinii.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Tallinna Halduskohus määras 15.11.2021 määruses, et kaebus tuleb läbi vaadata kirjalikus menetluses. Menetlusosalistel oli õigus esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid kuni 10.12.2021 ning õigus esitada vastuväiteid poolte esitatule ja taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks kuni 06.01.2022. Kaebaja esitas seisukohana pealkirjastatud menetlusdokumendi koos kuue fotoga 06.01.2022. Kohtu arvates tuleb kaebaja 06.01.2022 menetlusdokument koos lisadega võtta haldusasja juurde. Kohtule nähtuvalt pole kaebaja esitanud 06.01.2022 menetlusdokumendis uusi asjaolusid ega taotlusi. Sarnaseid väiteid oli kaebaja esitanud juba varasemalt nii detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluses kui ka kaebuses ja selle täienduses. Ka fotosid Postitalu 3 abihoonest on kohtumenetluses varasemalt esitatud (nt vastustaja 22.04.2021 vastuse lisa 4). Kohus andis vastustajale ja kolmandale isikule võimaluse vastata kaebaja 06.01.2022 menetlusdokumendile, mida vastustaja ja kolmas isik ka kasutasid. Seega võtab kohus kaebaja 06.01.2022 menetlusdokumendi koos lisadega asja juurde.
7(11)
3-21-459
11.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
12.Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kohtus kaitstavad üksnes põhiõigused, vaid kaitstav õigus võib muuhulgas võrsuda isiku huve kaitsvast haldusaktist, seega ka planeeringust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-87-16, p 10). Kohtu arvates saab samasse detailplaneeringualasse hõlmatud kinnistuomanik nõuda detailplaneeringust kinnipidamist, sh vaidlustada detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Detailplaneeringu muutmine ning kehtetuks tunnistamine võib riivata näiteks samasse detailplaneeringualasse jäävate kinnistuomanike õigust võrdsele kohtlemisele. Kaebus on kohtu arvates esitatud kaebaja enda subjektiivsete õiguse, mitte pelgalt avaliku huvi kaitseks ehkki detailplaneeringu õiguspärane menetlus teenib laiemalt kogu planeeringuala kinnistuomanike legitiimseid huve. Kaebeõiguse eelduseks ei ole selle tuvastamine, kas ning kuivõrd kavandatav muudatus detailplaneeringualal rikub või võib rikkuda naabrusõigusi (päikesevalguse varjamine, tuleohutus vms). Seetõttu pole vaja anda hinnangut sellele, kas üksnes miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine eraldi võttes on sellised subjektiivsed õigused, mille võimalikule rikkumisele saaks kaebaja kohtumenetluses tugineda. Pole vaja ka tuvastada seda, kuivõrd häiriv on rajatud abihoone kaebaja jaoks (näiteks võrdluses eelmise abihoonega). See on konkreetse ehitusteatise menetluse küsimus. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krundi ehitusõiguse mõttes tegemist olulise muudatusega, kuna hälbitakse detailplaneeringu nõudest, mis on kehtestatud samasugusena planeeringuala 126-le kinnistule. Seega ei nõustu kohus vastustajaga, et kuna detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine iseseisvalt ei anna Postitalu tn 3 kinnistu omanikule õigust ehitustegevuseks ega seadusta abihoonet, ei riku detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine naaberkinnistu omanike subjektiivseid õigusi (otsuse nr 11 p 3.22, dtl 23). Detailplaneeringumenetlus on just õige koht, kus kaebaja miljööd laiemalt puudutavaid väiteid saab esitada. Ringkonnakohus on leidnud 28.03.2019 otsuses haldusasjas 3-17-2823: „/.../naaberkinnistule hoone rajamist – ka sellist, mille puhul on hoone erinevad osad ühendatud galerii abil – saavad naaberkinnistute omanikud vaidlustada üksnes juhul, kui sellega rikutakse nende subjektiivseid õigusi (kinnistu väärtuse võimalik vähenemine, vaate varjamine, insolatsiooninõuete rikkumine jms). Olukorras, kus selliseid rikkumisi ei esine, ei ole põhjust pidada õigusvastaseks hoonet, mille osad koosnevad elamust, abihoonest ning neid ühendavast galeriist. Tähtsust ei oma, kas selline ehituslaad võib muutuda üldlevinuks, sest see küsimus ei puuduta kaebaja õiguste rikkumist.“ (p 18). Seega on ehitisteatise menetluses isikutel piiratumad võimalused esitada vastuväiteid, mis puudutavad olemasoleva miljöö rikkumist ja piirkonna kinnistuomanike huvide kahjustamist laiemalt.
13.Otsusega nr 11 tunnistati detailplaneering kehtetuks Postitalu 3 kinnistu osas. Sisuliselt tähendab see, et Postitalu 3 kinnistu arvati detailplaneeringualast välja. Seega lakkab otsuse nr 11 vastuvõtmise järel detailplaneeringu toime Postitalu 3 kinnistu osas ning detailplaneering ei reguleeri enam mh Postitalu 3 krundi hoonestusala, krundi ehitusõigust, ehitise ehituslikke tingimusi, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteid ega muid detailplaneeringuga lahendatavaid küsimusi (PlanS § 126 lg 1). Krundi ehitusõigus jm küsimused lahendaks vastustaja edaspidi kaalutlusõiguse alusel, lähtudes Haabersti linnaosa üldplaneeringust.
14.Otsuses nr 11 on viidatud õigusliku alusena PlanS § 140 lg 1 p-le 2, lg-tele 2 ja 6. PlanS § 140 lg 1 p 2 kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. PlanS § 140 lg 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. PlanS § 140 lg 6 kohaselt tunnistab detailplaneeringu kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu. 8(11)
3-21-459
15.Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul korrektne tugineda PlanS § 140 lg 1 p-le 2, kuna detailplaneering on Postitalu 3 kinnistu osas ellu viidud. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt on Postitalu tn 3 krundi sihtotstarbeks määratud elamumaa. Krundile on detailplaneeringuga lubatud ehitada üks maapinnast kuni 10 meetri kõrgune kahekorruseline üksikelamu, krundi lubatud hoonetealune pind on määratud 200 m2. Ehitisregistri andmetel asub Postitalu tn 3 kinnistul olemasolev üksikelamu. Samuti on rajatud Postitalu 3 kinnistule haljastus ning kinnistut on juba palju aastaid kasutatud faktiliselt elamiseks. Seega on detailplaneering ellu viidud. Detailplaneering ei ole ellu viimata seetõttu, et detailplaneeringuga lubatud ehitusalune pind ning hoonestusala võimaldaksid antud asukohas olemasoleva hoone laiendamist. Seda väidab vastustaja (vt otsuse nr 11, p 3.11, dtl 19). Detailplaneeringu ellu viimine ei tähenda detailplaneeringuga maksimaalselt lubatud ehitusmahtude realiseerimist. Detailplaneeringu eesmärgiks ei ole kehtestada täpsed parameetrid, mille järgi tuleb ehitada, vaid piirväärtused, mida ei tohi ületada. Kui huvitatud isik otsustab ehitada lubatud mahtudest väiksema elamu, ei tähenda, et ta pole detailplaneeringut PlanS § 140 lg 1 p 2 mõttes ellu viinud. Elluviimisest loobumine ei tähenda seda, et kui mõni detailplaneeringu tingimus isikule ei sobi, siis seda täitma ei pea. Seega on vastustaja tuginenud valele õiguslikule alusele.
16.PlanS seletuskirjas (571 SE, Riigikogu XII koosseis) on öeldud: „Tuleb rõhutada, et elluviidud detailplaneeringut ei saa kehtetuks tunnistada, vaid muutmise soovi korral tuleb koostada uus detailplaneering. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute tegemist, nt ehitusloa saamiseks taotluse esitamist.“ Siingi selgub, mida seadusandja on planeeringu ellu viimisena silmas pidanud. Lisaks on seadusandja selgelt väljendatud mõtteks, et juba ellu viidud detailplaneeringut ei saa kehtetuks tunnistada, vaid seda tuleb muuta. Seega, kui detailplaneeringuga ette nähtud krundi ehitusõigust soovitakse muuta sellisel viisil, et võimaldada kinnistule täiendava hoone ehitamist, mille detailplaneering välistab, on tegemist detailplaneeringu muutmisega, mitte selle (osaliselt) kehtetuks tunnistamise olukorraga. PlanS võimaldab kehtestatud detailplaneeringu muutmist, nähes ette, et detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering (PlanS § 140 lg 7). See on põhjendatud nõue, kuna ehitusõiguse muutmine ühe kinnistu osas võib mõjutada kogu planeeringuala terviklikku lahendust. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks just planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kuigi ka õigusakti kehtetuks tunnistamine on õigusakti muutmise üheks viisiks, tuleb siiski lähtuda juriidilistele terminitele seadusega antud tähendusest, st kehtetuks tunnistamist tuleb muutmisest selgelt eristada. Seega ei saa nõustuda otsuses nr 11 väljendatud TLPA seisukohaga, et PlanS § 140 lg 7 on KOV-le antud võimaluseks, mitte kohustuseks (otsuse nr 11 p 3.22, dtl 23).
17.Riigikohus on leidnud, et detailplaneering ei kaota kehtivust sellega kavandatu elluviimisel. Detailplaneeringuga määratletud ehitusõiguse tingimused kehtivad võimalike planeeringualale püstitatud ehitise suhtes üldiselt, mitte üksnes ehitiste esmakordsel püstitamisel (Riigikohtu Halduskolleegiumi 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p-d 5 ja 9). Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on detailplaneeringualas 145 krunti, planeeritava maa-ala suuruseks on 20,4 ha. Lubatav hoonete arv 126-l kinnistul on üks ning kahel kinnistul kaks. See asjaolu kinnitab et detailplaneeringu andja on pidanud vajalikuks üsnagi suurel maa-alal kehtestada kõigile kinnistutele ühetaolised ehitustingimused, üksnes väheste eranditega. Puuduvad tõendid, et Postitalu 3 kinnistu oleks hoonestuse nõude osas olnud n.-ö tööõnnetus, nagu kolmas isik on väitnud. Detailplaneeringu kehtestaja on näinud ette detailplaneeringu alal elamute arendamise ühe hoone põhimõttel. See ei välista abiruumide planeerimist, kuid need tuleb ette näha sama hoone raames. Asjaolu, et detailplaneeringu kehtestaja on sarnased tingimused kehtestanud ühetaoliselt suurele arvule kruntidele näitab kohtu arvates seda, et just sellist miljööd piirkonnas on vastustaja taotlenud. See kinnitab kaebaja väidet, et Postitalu 3 kinnistule tehtav erisus rikuks
9(11)
3-21-459 piirkonnas välja kujunenud miljööd ja tähendaks ka teiste kinnistuomanike ebavõrdset kohtlemist.
18.Ebavõrdne kohtlemine on seda intensiivsem, et detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega kaoksid kaebajale mistahes detailplaneeringust tulenevad piirangud, mitte üksnes piirang ehitada oma kinnistule täiendav abihoone. Planeeringualasse tekiks nn enklaav, millele ei laieneks ükski detailplaneeringu nõue. Selline lähenemisviis, mis kohtu varasema seisukoha järgi ei ole kooskõlas ei PlanS § 140 lg 1 p 2 ega ka PlanS § 124 lg 2 mõttega, toob kaasa mitmeid täiendavaid probleeme. Esiteks, kuna puuduvad mistahes detailplaneeringust tulenevad nõuded, jääb ebaselgeks, millistest kaalutlustest lähtudes vastustaja edasisi otsuseid teeb. Üldplaneeringu leebemad nõudeid ja naabrite piiratud võimalused ehitusloa ja -teatise menetluses kaasa rääkida võimaldavad kehtetuks tunnistatud detailplaneeringu alal mastaapsemat ja vabamat ehitustegevust võrreldes detailplaneeringualale jäävate kinnistutega, mistõttu võib ohtu sattuda detailplaneeringuga kavandatud terviklik ruumiline lahendus. Teiseks probleemiks on see, nagu vastustaja on ka möönnud, kavatseb vastustaja ka teisi detailplaneeringuala kinnistuomanikke kohelda kolmanda isikuga võrdselt, st edaspidi võivad lisanduda täiendavad enklaavid terviklikult planeeritud detailplaneeringu alasse. See marginaliseerib detailplaneeringut kui piirkonna tervikliku ruumilise arengu kujundamise instrumenti ning õõnestab õiguskindluse põhimõtet. Kehtestatud detailplaneering peaks andma piirkonnas elavatele või sinna kinnisvara ostmist kaaluvatele isikutele kindluse, et välja kujunenud miljööd ei muudeta ilma mõjuvate põhjusteta.
19.Seega ei saa kohus nõustuda otsuses nr 11 esitatud vastustaja järeldustega, et detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei avalda mõju kehtima jäävale detailplaneeringu osale (p 3.4.1). Samuti järeldusega, et abihoone püstitamine ei muuda detailplaneeringu terviklahenduse põhimõtte elluviimist (p 3.4.2). Kohtu arvates pole vastustaja seda mõju hinnanud. Vastustaja on üldsõnaliselt viidanud, et inimeste tarbimisvajadused on muutunud. Kui nii, siis on see argument detailplaneeringu tervikliku ülevaatamise poolt, arvestades mh kolmanda isiku esitatud, kuid tõendamata väidet, et juba 2008. a oli pea pooltel kruntidel mitu hoonet. Detailplaneering peab olema reaalse olukorraga kooskõlas. Kohtule nähtuvalt pole vastustaja hinnanud seda, kuidas mõjutaks täiendavate hoonete ehitamise lubamine piirkonda või millised oleks erisuste tegemise põhimõtted. Kohtu arvates on tegemist kaalutlusveaga.
20.Kohtu arvates tuleks vastustajal detailplaneeringu menetluses leida lahendus sellele, kuidas ühitada kolmanda isiku legitiimne soov abiruumide järele olemasolevate avalik-õiguslike nõuetega. Vastustaja on läinud kergema vastupanu teed, leides, et uue detailplaneeringu koostamine on ressursimahukas ja ajakulukas ning muudatuse mõju detailplaneeringu ala suurust arvestades vähene. Kohus märgib, et sellised kaalutlused siiski ei ole piisavad, et seaduse nõuetest mööndusi teha. Lubatud hoonete arvu muutus on kohtu arvates detailplaneeringu põhilahenduse muudatus ning seda ei väära asjaolu, et otsus tehakse üksnes ühe kinnistu kohta. Küsimus, kas galeriiga ühendatud abihoone oleks esteetiliselt parem lahendus kui eraldiseisev abihoone, ei ole asjas relevantne, kuna detailplaneeringu muutmise ega kehtetuks tunnistamise eesmärgiks ei saa olla ebaseadusliku hoone seadustamine. Avaliku huvi kaalumine peab eelnema konkreetse hoone püstitamisele mitte vastupidi.
21.Kohus jätab rahuldamata kaebaja 23.03.2021 taotluse kaebuse muutmiseks. Abihoone ja kolmanda isiku elamu mõõdistamisega seonduvat käsitleti asjades 3-17-2823 ja 3-16-2100. Ringkonnakohus tuvastas, et Postitalu 3 kinnistul on 2017. aastal tehtud kontrollmõõdistamine, mille kohaselt on projekteeritava hoone ehitusalune pind kokku 196,7 m2, mis on kooskõlas detailplaneeringu nõuetega. Vastustaja on ka määranud, et täiendavalt tuleb hoone vastavust ehitusprojektile kontrollida kasutusteatise menetluses. Kuna abihoonet elamuga galeriiga ühendava ehitisteatise kehtivus on läbi saanud ning hoonet ei ole sellele vastavalt valmis 10(11)
3-21-459 ehitatud, pole otstarbekas kohustada vastustajat uut kontrollmõõdistust praegu tegema. Edasised sammud sõltuvad arvatavasti käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Kui lõppastmes jääb jõusse detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine, pole kontrollmõõdistamist ilmselt vaja teha. Kui aga abihoone ja elamu rajatakse ühe hoone põhimõttel, tuleb kolmandal isikul esitada uus ehitusteatis. Alles siis selgub realiseeritav ehituslahendus. Hoone mahtudega oleks otstarbekas tegeleda uues ehitusteatise või kasutusteatise menetluses. Seetõttu pole kohtu arvates põhjendatud ega otstarbekas menetleda kaebaja 23.03.2021 esitatud nõuet.
22.Ülaltoodust tulenevalt tuleb rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Linnavolikogu 28.01.2021 otsus nr 11 „Tallinna Linnavalitsuse 5. novembri 2008 korraldusega nr 1848-k kehtestatud Vahepere, Roostiku, Taludevahe ja Kristeni tänavate vahelise kvartali ning lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Postitalu tn 3 kinnistu osas“.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud. X on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 2100 eurot koos käibemaksuga (dtl 266‒270). Lisaks on kaebaja tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot. Kohus peab õigusabikulu 2100 eurot, mis on üksnes kaebaja täiendava seisukoha (06.01.2022 menetlusdokument) eest, mõneti ülepaisutatuks. Menetlusdokumendis korratakse mõningaste täiendustega juba varem esitatud seisukohti. Kohus leiab, et vajalik ja põhjendatud menetluskulu selle menetlusdokumendi eest ei saa ületada 1700 eurot (käibemaksuga). Kohtu arvates pole põhjendatud jätta kaebaja menetluskulusid välja mõistmata seetõttu, et menetluskulude nimekiri esitati hilinenult. Kuna kohus võttis kaebaja 06.01.2022 menetlusdokumendi asja juurde ja menetluskulude hilisem esitamine ei venitanud asja arutamist (ka vastustajal oli aega neile soovi korral vastu vaielda), poleks nende tagasilükkamine kohtu arvates põhjendatud. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 1700 eurot õigusabikulu, millele lisandub riigilõiv summas 15 eurot. Seega tuleb Tallinna linnalt Xu kasuks välja mõista menetluskulud summas 1715 eurot.