X kaebus Harju Maakohtu kohustamiseks vaadata kaebaja 27.04.2019 taotlus (tutvuda Y kriminaalasja kõigi toimikutega või alternatiivselt kohtuotsuste ja toimikute sisukordadega) uuesti läbi Kaebuse esitaja: X Vastustaja: Harju Maakohus
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
Rahatrahvi määramise otsustamine kohtuotsuse täitmatajätmise eest
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus määrata Harju Maakohtule rahatrahv Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 kohtuotsuse, mis jõustus 29.09.2020, osaliselt täitmata jätmise eest.
2.Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul selle määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
KOHTU SEISUKOHT JA SELGITUSED
1.Tallinna Ringkonnakohus langetas haldusasjas nr 3-19-1076 kohtuotsuse 26.05.2020 ja see otsus jõustus 29.09.2020. X esitas 7.07.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse Harju Maakohtu trahvimiseks seoses eelnimetatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse osalise täitmata jätmisega Harju Maakohtu poolt.
HKMS § 248 kohaselt menetleb vastavat taotlust ja määrab rahatrahvi ringkonnakohtu otsuse täitmata jätmise eest halduskohus.
3.Taotleja põhjendab oma taotlust kõigepealt sellega, et vastustaja ei ole täitnud täiel määral – teabenõudega nõutud ringkonnakohtu otsuse osas ja tema kasuks välja mõistetud menetluskulude (10 eurot) osas jõustunud kohtuotsust. Kaebaja leiab, et rahasumma väljamõistmise osas tuli otsus tulenevalt HKMS § 168 sätestatust täita 30 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest ehk siis 29.10.2021, sest ringkonnakohus ei määranud kindlaks otsuse täitmise muud tähtaega. Samuti ei olnud taotluse esitamise tähtajaks täidetud kohustus esitada teabenõudega nõutud ringkonnakohtu otsus.
4.Taotleja leiab, et rahatrahvi ei saa jätta määramata ainult seetõttu, et kohtuotsuse on täimata jätnud riigiasutus. Taotleja on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb võtta karistuse määramisel lähtepunktiks kriminaalmenetlus ja arvestada selles toodud karistusnormi keskmist määra, süü suurust, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, üld- ja eripreventiivsed kaalutlused ning õiguskorra kaitsmise üldised huvid. Taotleja märgib, et on üsna tõenäoline, et Harju Maakohus täidab apellatsioonikohtu otsuse täielikult pärast menetletava taotluse saamist. Samas ei tohiks siinkohal taotluse lahendamisel mööda vaadata asjaolust, et kohtulahendi jättis täitmata kohus ise. Kaebaja peab seetõttu süüd keskmisest raskemaks ja leiab üldpreventiivseid eesmärke arvestades, et süü tuleb lugeda keskmisest raskemaks ning trahvisumma peaks olema 20000 eurot. Trahvisumma määramata jätmist ei pea taotleja põhjendatuks ka põhjusel, et otsus pärast meeldetuletust ilmselt täidetakse. Taotleja leiab, et sel juhul ei täida trahvimine karistuslikku funktsiooni. Trahvimine on seetõttu vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides.
5.Vastustaja vaidleb taotlusele vastu ja toob välja, et otsus on tänaseks täies ulatuses täidetud Vastustaja selgitab, et osaliselt täitis ta otsuse juba enne ringkonnakohtu lahendi jõustumist (Harju maakohtu lahendi osas) ja ringkonnakohtu lahend selles asjas jäi see tookord saatmata eksimuse tõttu ning see täideti viivituseta pärast sellest eksimusest teada saamist. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et taotleja ei ole pöördunud kordagi vastustaja poole kohtuotsuse täitmiseks ega esitanud kohtuotsusega tema kasuks välja mõistetud 10 euro saamiseks vajalikke andmeid oma arveldusarve kohta. Taotleja ootas peaaegu aasta ja pöördus siis käesoleva trahvitaotlusega halduskohtu poole ja samaaegselt sundtäitmise avaldusega kohtutäituri poole.
6.Kohus on käesoleval juhul kindlaks teinud järgmised asjaolud, mille üle ei ole vaidlust:
6.1.Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1076 jõustus 29.09.2020 ja selle resolutsiooni p 3 kohaselt kohustati Harju Maakohut lahendama uuesti X 27.04.2019 taotlust osas, milles X palus tutvuda Y kriminaalasja nr 1/2-14/97 kohtuotsustega ulatuses, milles need ei sisalda juurdepääsupiiranguga isikuandmeid. Otsuse resolutsiooni p-ga 4 mõisteti Harju Maakohtult X esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja 10 (kümme) eurot. Ringkonnakohus ei määranud oma lahendis kindlaks otsuse täitmise tähtaega.
6.2.Vaidlust ei ole, et Harju Maakohus edastas 04.06.2020 (enne Ringkonnakohtu otsuse jõustumist (kaebaja esitatud kassatsioonikaebuse menetlemise ajal) X soovitud maakohtulahendi asjas 1/2-14/97. Ringkonnakohtu lahendi edastas Harju Maakohus kaebajale 22.07.2021 peale käesolevast kaebaja taotlusest teatavakssaamist.
6.3.Vaidlust ei ole, et taotleja ei olnud pöördunud ise peale ringkonnakohtu lahendi jõustumist ja enne käesoleva trahvitaotluse esitamist Harju Maakohtu poole väljamõistetud menetluskulude saamiseks (tema pangakontole kandmiseks) ega esitanud selleks oma pangakonto andmeid, kuid on pöördunud lahendi sundtäitmise avaldusega kohtutäituri poole. Kohtu arusaamisel täideti ka rahalise nõude osas otsus koheselt pärast kohtutäiturilt vastava taotluse laekumist.
7.Kohus leiab, et vastustaja käitumisest Tallinna Ringkonnakohtu otsuse täitmisel ei nähtu soovi tahtlikult kohtuotsus täitmata jätta. Kohus märgib, et osaliselt täitis vastustaja kohtuotsuse juba enne selle jõustumist (Harju Maakohtu otsuse osas). Kohus peab usutavaks vastustaja selgitust, et ekslikult (kohtu hinnangul eelkõige inimliku tähelepanematuse tõttu) jäeti saatmata samas asjas tehtud ringkonnakohtu lahend. Samas leiab, kohus, et asjaolu, et esimese astme kohtu lahend edastati juba enne selleks kohustava ringkonnakohtu otsuse jõustumist, näitab selgelt, et vastustajal ei olnud kavatsust kohtulahend täitmata jätta. Seda kinnitab ka vastustaja käitumine pärast taotleja poolt trahvitaotluse esitamist 07.07.2021 Tallinna Halduskohtule – vastustaja väljastas vastava lahendi 22.07.2021. Eeltoodud osas leiab kohus, et puudub alus vastustaja trahvimiseks, sest see ei aita kuidagi kaasa taotleja õiguste kaitsele. Samuti tuleb siinkohal arvestada asjaoluga, et kohtuotsuse täitmisel trahvi tegemine ei ole mitte karistusõiguses ettenähtud meede, vaid kohtule antud täiendav võimalus erandkorras rakendada kohtulikku sundi kohtuotsuse täitmisest pahatahtlikult kõrvale hoiduva menetlusosalise korrale kutsumiseks. Käesoleval juhul puudub kohtu hinnangul alus lugeda vastustaja käitumist pahatahtlikuks kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumiseks ja kohus ei näe, et tulenevalt vastustaja käitumisest esineks vajadus rakendada karistust, et mõjutada vastustajat edaspidi hoiduma sarnaste tegude toimepanemisest hoiduma. Kohtul puudub alus kahtlustada, et vastustaja hoiduks ka tulevikus pahatahtlikult kõrvale kohtuotsuste täitmisest. Kohus möönab, et tähelepanematusest põhjustatud hooletus otsuse täitmisel esines, kuid kohtu hinnangul oleks kaebaja saanud soovi ja vajaduse korral vastustaja vastavale eksimusele tähelepanu juhtida ka ise ja tunduvalt varem. Taotleja ise märkis oma taotluses (p 14), et “On üsna tõenäoline, et Harju Maakohus täidab apellatsioonikohtu otsuse täielikult pärast käesoleva avalduse saamist. “. Kohtule jääb seetõttu arusaamatuks, miks ei võinud ja saanud taotleja pöörduda otsuse kohase täitmise taotlusega juba varasemalt ja otse Harju Maakohtu poole, kui otsuse kiire täitmine temale tõeliselt tähtis oli. Tänaseks on kohtuotsus täidetud ja trahvimine ei aita enam selle täitmisele kuidagi kaasa ehk ei aita kaasa taotleja õiguste kaitsele.
8.Seoses kohtuotse täitmisega viivitamisega taotlejale väljamõistetud menetluskulude 10 euro osas nõustub kohus kõigepealt teatud mööndustega (kui lugeda menetluskulud rahaliste nõuete hulka HKMS § 168 mõttes ja mitte kitsendada selle mõtet puhtalt kaebuse esemega seotud rahaliste nõuetega nõuetega) taotleja seisukohaga, et rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Kohus märgib siinkohal, et erinevalt maakohtute igapäevases töös kohtuotsuste täitmisel rakendatavast TSKMS § 461 lg 3, mille kohaselt täidetakse kohtuotsus sissenõudja avalduse aluse, puudub vastav selgesõnaline säte halduskohtute kohtuotsuse täitmist puudutavates sätetes. Samas on selge, et otsuse täitmiseks rahalistes nõuetes on vajalik teada rahasumma saaja pangakonto andmeid. Käesoleval juhul ei olnud neid andmeid (taotleja arveldusarve number) jõustunud ringkonnakohtu otsuses toodud. Kuna maakohtu otsused rahalised nõuded täidetakse tulenevalt TSMKS § 461 lg 3 sissenõudja avalduse alusel, siis leiab kohus, et vastustaja käitumist ei saa pidada pahatahtlikult kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumiseks. Kohus märgib, et HKMS ei sätesta vastustajale otseselt kohustust astuda ise aktiivselt samme kohtuotsuse täitmiseks, kui sellest huvitatud isik seda ei nõua. Samas tuleb siinkohal siiski arvesse võtta, et halduskohus on ellu kutsustud isikute kaitseks täitevvõimu ebaseadusliku tegevuse vastu ja seetõttu võib asuda seisukohale, et oma pädevuse piires tuleb haldusorganil (HKMS mõttes) asuda tema vastu tehtud kohtuotsuseid ise täitma, et mitte põhjustada õiguse
saanud kaebajatele täiendavaid probleeme ehk eeldada võib haldusorganite aktiivset tegevust nende vastu tehtud kohtuotsuse täitmisel. Käesolevat taotlust ja selle põhjendusi ning kohtule menetlusest teadaolevaid asjaolusid arvestades leiab kohus, et ka rahasumma maksmisega viivitamine vastustaja poolt ei anna käesoleval juhul alust vastustaja trahvimiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest. Kohus märgib, et ka kaebaja oleks võinud ka ise asjaolust, et tema arveldusarve andmed puuduvad kohtuotsuses järeldada, et need tuleb raha saamiseks esitada vastustajale. Nähtuvalt oma taotluse p 14 sai ta ka aru, et vastustaja ei püüa kohtuotsuse täitmisest tegelikult kõrvale hiilida. Käesolevaks ajaks on nimetatud rahasumma tõepoolest taotlejale ka ära makstud. Arvestades taotleja enda vähest huvi kohtuotsusega tema kasuks välja mõistetud rahasumma väljanõudmisel, ei leia kohus, et ka selles osas oleks käesolevas asjas ületatud seaduse mõttest tulenev lävend rahatrahvi määramiseks. Kohus jääb ka selles osas taotluse rahuldamata.
9.Vaatamata eeltoodule märgib kohus, et taotlejal on õigus selles, et kohtuotsuste korrakohane täitmine on üks õigusriigi olulisi aluseid. Kohus nõustub, et just kohtuasutused on need, kes peavad vastavatel juhtudel kohtuotsuste täitmisel olema teistele eeskujuks. Samas ei ole ka kohtuasutuste kõige heatahtlikuma käitumise puhul välistatud eksimused ja vead ning neid võivad põhjustada muuhulgas ka mitte just alati kõige selgemad seaduse normid. Kohus on selgelt seisukohal, et nii nagu muid isikuid, tuleb ka riigiorganeid pahatahtlike rikkumiste puhul korrale kutsuda ja rakendada selleks seaduses ettenähtud sanktsioone. Käesoleval juhul ei leidnud kohus asjaolude põhjaliku kaalumise järel, et vastustaja oleks pahatahtlikult rikkunud oma kohustusi ja tema trahvimine oleks seetõttu vale. Kohus märgib, et taotlejal on õigus ka selles, et rahatrahvi ei saa määramata jätta pelgalt asjaolu tõttu, et tegemist on riigiasutusega ja sisuliselt tuleks riigil iseennast trahvida. Kohus märgib, et kohtuotsuse täitmisel on nii selleks kohustatud isikud võrdsed olgu nendeks riik, eraõiguslik juriidiline isik või inimene. Kohtu jaoks ei saa siinkohal olla ja ei olegi võimaliku trahvi määramisel otsustavaks mitte isiku juriidilise staatusega seotud asjaolud, vaid küsimus, kas trahvi määramine on selle põhilist eesmärki – tagada kohtuotsuste täitmine nii konkreetselt kui üldisemalt (preventsioon) - silmas pidades vajalik ja õiguspärane. Käesoleval juhul leidis kohus otsuses toodud kaalutlustel, et trahvi määramine ei ole õigustatud.
10.Kohus vabandab oma kolleegide eest täiendavalt X ees teda puudutanud kohtuotsuse tähtaegse ja täieliku täitmata jätmise eest ja kinnitab, et tegu ei olnud pahatahtlikkusega ning avaldab veendumust, et käesoleva taotluse lahendamisel käsitletut võetakse kohtusüsteemis kohtuotsuste täitmisel edaspidi tõsiselt arvesse.