X kaebus Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 osaliseks tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. novembri 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Vabariigi Valitsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. novembri 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-2167 resolutsiooni punkti 2 peale.
Jätta X 1. detsembri 2021. a menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. novembri 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-2167 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ p 10 alap 3 kohaselt on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil lubatud isikutel viibida ja liikuda avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates üksnes juhul, kui täidetud on korralduse nr 305 III osas ja sisetingimustes täiendavalt korralduse nr 305 p-des 7–9 sätestatud nõuded. Korralduse nr 305 p-dest 13–16 (eelkõige p 14 alap-st 4) tulenevalt peab tegevuse korraldamisega mitteseotud täisealine isik, kellel ei ole arsti otsust vaktsineerimise võimatuse kohta, esitama enne tegevuses osalemist korralduse nr 305 p-s 5 sätestatud tõendi, mis kinnitab, et ta on COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud (sh täiendava vaktsiinidoosiga) või vaktsineerituga võrdsustatud. Täisealistel isikutel oli kuni 25.10.2021 võimalik tõendada enda nakkusohutust ka tervishoiuteenuse osutaja või üldapteegi tegevusloa omaja juures tehtud SARS-CoV-2 testi negatiivse tulemusega, kuid selle varem ette
3-21-2167 näinud korralduse nr 305 p 15 tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korralduse nr 362 p-ga 7 kehtetuks.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 22.09.2021 kaebuse Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 tühistamiseks osas, mis puudutab nõuet esitada tõend COVID-19 haiguse läbipõdemise, SARS-CoV-2 testi negatiivse tulemuse või COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimise kohta, samuti 1 000 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ühtlasi esitas menetlusabi taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse määruselt nõutava riigilõivu osas.
3.Tallinna Halduskohus jättis 24.09.2021 määrusega rahuldamata X menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluselt ettenähtud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.10.2021 määrusega halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi kujunes X menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmiseks kahekordseks kuusissetulekuks 359,81 eurot ning seega ei olnud temale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmine põhjendatud.
4.Tallinna Halduskohus jättis 19.10.2021 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse uuesti käiguta ja andis kaebajale 15-päevase tähtaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ning hoiatas ühtlasi, et riigilõivu tähtajaks tasumata jätmise korral võidakse esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata või rahuldamata. X sai määruse kätte 24.10.2021.
5.Tallinna Halduskohus jättis 10.11.2021 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas ta riigilõivu tasumise kohustusest osas, mis ületab 344,81 eurot (resolutsiooni p 2). Samuti jättis halduskohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale 344,81 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni p 3). Kaebaja ei ole 19.10.2021 määrusele vastanud ega riigilõivu tasunud. Kuna esialgse õiguskaitse taotluselt ei ole riigilõivu tasutud, siis ei saa seda rahuldada. Kaebaja ei ole senini esitanud ka nõuetekohast ja põhistatud esialgse õiguskaitse taotlust, samuti ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2021 määruse (p 12) kohaselt kaebuse eduväljavaated head. Asjas on varem lahendatud menetlusabi taotlus üksnes seonduvalt esialgse õiguskaitse taotluselt nõutava riigilõivuga, kuid kaebaja on taotlenud enda vabastamist ka kaebuselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebuses esitatud 1 000 000 euro suuruselt kahju hüvitamise nõudelt tuleb tasuda riigilõivu 750 eurot. Ringkonnakohus tõdes 15.10.2021 määruses (p 11), et kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek oli 3335,72 eurot (sh töövõimetoetus 1060,77 eurot; sotsiaaltoetus 221,96 eurot; kohaliku omavalitsuse üksuste poolt makstud ühekordsed toetused 405 eurot; kogumispensioni väljamakse 1117,99 eurot; sularaha sissemaksed 530 eurot), millest saab maha arvata kokku 2616,10 eurot (sh eluasemekulud 664,10 eurot; transpordikulud 200 eurot; muud vältimatud kulutused 1752 eurot) ning kaebaja keskmine kahekordne kuusissetulek HKMS § 112 lg 1 p 1 tähenduses oli 359,81 eurot. See on asjakohane ka praegu, sest lähtuda tuleb samast perioodist. Eeltoodud summast võib maha arvata esialgse õiguskaitse taotluselt tasutava riigilõivu 15 eurot, mida arvestatakse eraldi. Seega peab kaebaja tasuma kaebuselt 750 euro asemel riigilõivu 344,81 eurot ja seda summat ületavas osas on ta riigilõivu tasumisest vabastatud. Kui kaebaja korrigeerib taotletavat summat, tuleb arvestada, et kahju hüvitamise nõudelt tasutakse riigilõivu 3% nõude summast, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro.
6.X palub 01.12.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 10.11.2021 määruse resolutsiooni p 2 ja uue määrusega rahuldada tema menetlusabi taotlus täielikult. Kohus luges kaebaja tuluks mh Tartu Linnavalitsuselt saadud matusetoetuse 250 eurot ja jättis vältimatu kuluna arvestamata Tartu Krematooriumile augustis tasutud matusekulu 490 eurot. Kaebaja kuludena ei ole lisaks arvestatud kohustuslikku liikluskindlustust, mille kaebaja tasus 2(4)
3-21-2167 24.10.2021 summas 40,89 eurot. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebajal ei jää raha üle, vaid kõik kulub tema enda ja kahe erivajadusega ülalpeetava lapse peale. Menetlusabita ei oleks kaebajal võimalik kohtusse pöörduda. Kaebuses on kahjutasuna nõutava summa suuruseks küll märgitud 1 000 000 eurot, kuid kaebaja on valmis sellest loobuma ja jätta konkreetse hüvitise suuruse kohtu otsustada. Miljonilise kahjunõude eesmärk oli meenutada Vabariigi Valitsusele inimõiguste ja põhiseaduse olemasolu. Praegu on kujunenud olukord, kus kaebaja on sisuliselt ühiskonnast välja tõugatud. Kohus on erapoolik ja piirangud ei ole teaduslikult põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab Tallinna Halduskohtu 10.11.2021 määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1 ls 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.Kuna menetlusabi taotlus on esitatud 22.09.2021 kaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, tuleb taotluse lahendamisel võtta HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt arvesse taotluse esitamisele eelnenud 4-kuulist perioodi (21.05.2021–21.09.2021). Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid argumente, mis annaksid alust muuta ringkonnakohtu 15.10.2021 määruses (p-d 8–11) võetud seisukohti. Arvesse ei ole võimalik võtta kohustusliku liikluskindlustuse makset 40,89 eurot, sest nimetatud kulutus on tehtud 24.10.2021 ehk jääb väljapoole asjassepuutuvat perioodi. Võib nõustuda, et matusekulude kandmine oli vältimatu ja tegemist oli erandliku ühekordse väljaminekuga. Kui arvestada lisaks muudele vältimatutele kulutustele eraldi ka Tartu Krematooriumile 30.08.2021 tasutud 490 eurot, kujuneks kaebaja nelja kuu keskmiseks kahekordseks kuusissetulekuks 114,81 eurot [s.o (3335,72 – 3106,10) ÷ 4 × 2 = 114,81] ning tema riigilõivu tasumise kohustusest tervikuna vabastamine ei oleks ikka põhjendatud. Tartu Linnavalitsuselt 31.08.2021 saadud 250 euro suurust matusetoetust ei ole alust kaebaja sissetulekust välja arvata, sest see oli selgelt nähtud ette matusekulude osaliseks katmiseks ning kui seda toetust sissetulekuna mitte arvestada, siis ei oleks sama summa ulatuses põhjust võtta kuluna arvesse ka krematooriumile tehtud makset.
9.Halduskohus vabastas kaebaja 750 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest 344,81 eurot ületavas osas. Isegi kui lähtuda eelmises punktis toodud arvutusest ja asuda seisukohale, et kaebaja tuleks tema majandusliku seisundi põhjal vabastada riigilõivu tasumise kohustusest 114,81 eurot ületavas osas, ei anna see halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 muutmiseks alust. Kaebuses on taotletud Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 osalist tühistamist ja 1 000 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Tühistamisnõudelt kuuluks tasumisele riigilõiv 15 eurot (RLS § 60 lg 1), kuid kahju hüvitamise nõudelt tuleks tasuda 3% nõutavast summast, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro (RLS § 60 lg 2). Kui kaebaja muudab oma kahju hüvitamise nõuet selliselt, et jätab nõutava hüvitise summa märkimata ja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, siis tuleks tasuda riigilõivu 250 eurot (RLS § 60 lg 3). Kui kaebuses on esitatud mitu nõuet, siis tuleb riigilõivu tasuda selle nõude järgi, mille esitamisel on nähtud ette suurim riigilõiv (HKMS § 104 lg 1 teine lause). Praegusel juhul tuleb kaebuselt seetõttu tasuda kahju hüvitamise nõudelt ettenähtud riigilõiv.
10.Menetluskulude riigi kanda jätmine (sh menetlusabi andmine) peaks alati olema sisuliselt põhjendatud ning HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt eeldab see muu hulgas, et taotleja kavandatav menetluses osalemine võiks olla edukas. Ringkonnakohus on hiljuti mitmes sarnastes vaidlustes tehtud lahendites leidnud, et olemasolevad teaduslikud teadmised on küll pidevale täienemisele vaatamata jätkuvalt lünklikud ja ebakindlad, kuid need ei võimalda siiski üldistavalt järeldada, 3(4)
3-21-2167 et isikute erinevaks kohtlemiseks ei esine mõistlikku ja asjakohast põhjust ning koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmed ja piirangud kujutavad seetõttu endast inimeste põhjendamatult ebavõrdset kohtlemist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2021 määrus nr 321-2412; 02.12.2021 määrus nr 3-21-2432; 02.12.2021 määrus nr 3-21-2473). Kuna kaebuses on mittevaralise kahju tekkimist üksnes abstraktselt seostatud kaebaja diskrimineerimisega ning kaebusest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada kaebaja kaalukate õigushüvede (vt riigivastutuse seaduse § 9 lg 1) olulist kahjustamist, siis ei saa kahju hüvitamise nõuet pidada perspektiivikaks. Väheste edulootustega kaebusega halduskohtusse pöördumiseks menetlusabi andmine ei ole põhjendatud. Kui kaebaja soovib jätkuvalt esitada kahju hüvitamise nõude, on tal võimalik taotletava hüvitise summat vähendada vastavalt sellele, kui suures ulatuses on ta võimeline riigilõivu tasuma (nt 1000 euro suuruse hüvitise nõudmisel tuleks tasuda 30 eurot). Kuna hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaeg on kolm aastat kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saamisest (vt HKMS § 46 lg 4), saab kaebaja hüvitamiskaebuse soovi korral halduskohtule uuesti esitada hiljem, kui tema majanduslik olukord on muutunud.
11.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kui kaebaja eesmärk on saavutada olukord, et temalt ei nõutaks korralduse nr 305 p 10 alap-s 3 loetletud tegevustes osalemiseks vaktsineerimis- või läbipõdemistõendi või muu dokumendi esitamist, oleks asjakohane kaebuses taotleda Vabariigi Valitsuse kohustamist korraldust nr 305 vastavalt muutma või otsustama kehtestatud piirangute üle uuesti. Kohustamisnõue on võimalik esitada koos tühistamisnõudega, aga kohustamisnõude rahuldamine ei eelda seda, et halduskohus peaks korralduse esmalt asjaomases osas tühistama. Ainuüksi tühistamisnõue ei pruugi olla kaebuse eesmärgi saavutamiseks piisav, sest HKMS § 158 lg 2 teisest lausest tulenevalt hindab kohus vaidlustatud haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, kuid kohustamiskaebus tuleb halduskohtul HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt lahendada kohtuotsuse tegemise aja seisuga (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-1245, p 18.3). See tähendab, et erinevalt tühistamisnõudest on kohustamisnõude puhul võimalik kohtul arvestada ka kohtumenetluse ajal ilmnevate uute asjaoludega (sh muutunud epidemioloogilise olukorra ja lisanduvate teaduslike andmetega). Kaebuse muutmiseks tuleb kaebajal esitada halduskohtule sellekohane taotlus vastavalt HKMS § 49 lg-le 1. Tühistamis- ja kohustamiskaebuselt tuleks tasuda riigilõivu kokku 15 eurot ja kaebaja majandusliku seisundi põhjal pole alust teda selle tasumise kohustusest vabastada.
12.Kaebaja on lisanud 01.12.2021 määruskaebusele uue menetlusabi taotluse riigilõivu ja muude kohtukulude kandmisest täielikuks vabastamiseks. Kuna määruskaebuse esitamisel ei tule riigilõivu tasuda ja kaebajale ei kaasne määruskaebuse menetlemisega muid kohtukulusid (vt HKMS § 102), siis jätab ringkonnakohus 01.12.2021 menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
13.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.11.2021 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
14.Halduskohus andis 10.11.2021 määruse resolutsiooni p-ga kaebajale 344,81 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja, mis hakkas kulgema kohtumääruse kättesaamisest ehk 16.11.2021. Seega oli viimane päev riigilõivu tasumiseks 01.12.2021. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kaebajalt ei saanud eeldada, et ta otsiks aktiivselt võimalusi riigilõivu tasumiseks enne tema menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse lahendamist, tuleb halduskohtul anda kaebajale täiendav tähtaeg nõutava riigilõivu tasumiseks (vt ka 15.10.2021 määruse p 14). Halduskohtul tuleb ühtlasi anda kaebajale võimalus taotleda soovi korral kaebuse muutmist ja tasuda riigilõiv vastavalt sellele nõudele, millelt on nähtud ette suurim riigilõiv. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.