Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
8. detsember 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2167
Haldusasi
X kaebus Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 osaliseks tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. novembri 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Vabariigi Valitsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. novembri 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-2167 resolutsiooni punkti 2 peale.
Jätta X 1. detsembri 2021. a menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. novembri 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-2167 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1).
3-21-2167 näinud korralduse nr 305 p 15 tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korralduse nr 362 p-ga 7 kehtetuks.
3-21-2167 24.10.2021 summas 40,89 eurot. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebajal ei jää raha üle, vaid kõik kulub tema enda ja kahe erivajadusega ülalpeetava lapse peale. Menetlusabita ei oleks kaebajal võimalik kohtusse pöörduda. Kaebuses on kahjutasuna nõutava summa suuruseks küll märgitud 1 000 000 eurot, kuid kaebaja on valmis sellest loobuma ja jätta konkreetse hüvitise suuruse kohtu otsustada. Miljonilise kahjunõude eesmärk oli meenutada Vabariigi Valitsusele inimõiguste ja põhiseaduse olemasolu. Praegu on kujunenud olukord, kus kaebaja on sisuliselt ühiskonnast välja tõugatud. Kohus on erapoolik ja piirangud ei ole teaduslikult põhjendatud.
3-21-2167 et isikute erinevaks kohtlemiseks ei esine mõistlikku ja asjakohast põhjust ning koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmed ja piirangud kujutavad seetõttu endast inimeste põhjendamatult ebavõrdset kohtlemist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2021 määrus nr 321-2412; 02.12.2021 määrus nr 3-21-2432; 02.12.2021 määrus nr 3-21-2473). Kuna kaebuses on mittevaralise kahju tekkimist üksnes abstraktselt seostatud kaebaja diskrimineerimisega ning kaebusest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada kaebaja kaalukate õigushüvede (vt riigivastutuse seaduse § 9 lg 1) olulist kahjustamist, siis ei saa kahju hüvitamise nõuet pidada perspektiivikaks. Väheste edulootustega kaebusega halduskohtusse pöördumiseks menetlusabi andmine ei ole põhjendatud. Kui kaebaja soovib jätkuvalt esitada kahju hüvitamise nõude, on tal võimalik taotletava hüvitise summat vähendada vastavalt sellele, kui suures ulatuses on ta võimeline riigilõivu tasuma (nt 1000 euro suuruse hüvitise nõudmisel tuleks tasuda 30 eurot). Kuna hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaeg on kolm aastat kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saamisest (vt HKMS § 46 lg 4), saab kaebaja hüvitamiskaebuse soovi korral halduskohtule uuesti esitada hiljem, kui tema majanduslik olukord on muutunud.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.