Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 30.06.2011 kohtule hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 035/2011/1310 TMS § 221 lg 1 ja 11 alusel kuna nõuet, mida hüpoteek tagab, ei ole. Täitedokumendiks on 14.05.2009 ja 11.07.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingud. 06.12.2016 kohtuistungil selgitas hageja, et kumbki täitedokumendiks olev leping ei ole kehtiv kuna mõlemad hüpoteegid on kustutatud. Selle asjaolu tõendamiseks esitas hageja kinnistusraamatu väljavõtte. Seoses hüpoteekide kustutamisega täitedokument puudub, hagi kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise korral palus hageja hagi tagamise tühistada. Kohtuistungil esitas hageja menetluskulude nimekirja (II kd lk 208-209), mille kohaselt on menetluskuluks 2622,09 eurot, sh õigusabi eest 2187,50 eurot ja riigilõiv 434,59 eurot (sh hagiavalduselt 319,55 eur ja tagamise taotlustelt 2x57,52 eur). Kulu on käibemaksuta kuna hageja on käibemaksukohuslane, tunnitasumäär on 105 eurot+käibemaks. Kulud on kantud üksnes käesoleva kohtumenetlusega. Nimekirja kohaselt on esindaja teinud hageja esindamiseks järgmised toimingud: - 27.06.2011 hagi koostamine, ajakulu 4 h 10 min, tasu 437,50 eurot; - 30.06.2011 hagi lõplik vormistamine ja esitamine, ajakulu 20 min, tasu 35 eurot; - 12.09.2011 suhtlus kliendiga, arvamus kostja, taotlus menetluse peatamiseks, ajakulu 1 h 20 min, tasu 140 eurot; - 16.12.2011 kohtumine ja probleemi analüüs, ajakulu 2 h 40 min, tasu 280 eurot; - 16.12.2011 hagi tagamise täiendav taotlus, ajakulu 2 h 40 min, tasu 280; - 19.12.2011 hagi tagamise avalduse lõpetamine, ajakulu 1 h 30 min, tasu 157,50 eurot; - 19.12.2011 lõplik vormistamine, ajakulu 30 min, tasu 52,50 eurot; - 17.02.2014 kohtumine kliendiga, positsiooni arutelu, ajakulu 1 h 10 min, tasu 122,50; - 17.02.2014 menetluse peatamise taotluse koostamine, ajakulu 30 min, tasu 52.50 eurot; - 17.02.2014 peatamise taotluse jätkamine, lisad, e-toimiku kaudu esitamine, ajakulu 40 min, tasu 70 eurot; - 21.12.2015 suhtlus kliendiga, seisukoht menetluse uuendamisele ja taotlus peatamiseks, ajakulu 2 h 10 min, tasu 227,50 eurot; - 7.07.2016 arvamus menetluse uuendamise järgselt, ajakulu 1 h 40 min, tasu 175 eurot; - 7.07.2016 arvamuse jätkamine, ajakulu 1h 20 min, tasu 140 eurot; - 8.07.2016 lõplik vormistamine ja e-toimikusse laadimine, ajakulu 10 min, tasu 17,50 eurot. Peale selle on hageja menetluskuluks vastavalt kohtuistungi protokollile (II kd lk 210 pöördel) kohtuistungi ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakulu 2 tundi. Kostja seisukoht Hagile esitatud vastuses vaidles kostja hagile vastu. 06.12.2016 kohtuistungil jäi kostja kirjalikult esitatud vastuväidete juurde, hageja seisukohta hüpoteekide kustumise osas ei vaidlustanud. 09.12.2016 menetlusdokumendis selgitab kostja, et andis nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks ja saatis kohtutäiturile 04.12.2014 kirja, et nõue on täidetud 28.11.2014. Pärast hüpoteegi kustutamise nõusoleku andmist tühistati 02.06.2011 maksuotsus ning selgus, et kostja nõue ei ole täidetud. See aga ei muuda asjaolu, et hüpoteegi kustutamise nõusolek oli selleks ajaks antud. Hageja 30.06.2011 hagist järeldab kostja, et hagi esitamisel oli hageja eesmärgiks: 1) tuvastada asjaolu, et kostjal ei ole nõuet ASi Xxxx vastu ja 2) lõpetada täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 4 alusel. Kostja leiab, et käesoleva hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest sisuline otsus täitemenetluse lõpetamiseks on kohtutäituri poolt juba vastu võetud.

Hageja menetluskulud ei ole osaliselt põhjendatud ega vajalikud. Hagi sisuline osa on 3 lk. Arvestades hagiavalduse lihtsat ja lühikest sisu, ei ole 4 tundi 30 minutit põhjendatud ega vajalik. Suures osas alates hagi menetlusse võtmisest on olnud menetlus peatatud, aktiivne menetlus on kestnud ligikaudu 12 kuud. Selle aja jooksul on hageja esindaja pidanud hagejaga arutelusid ja probleemi analüüsinud üle 6 tunni. Arutelude ja analüüsi tulemusena on koostatud hagi tagamise avaldus, menetluse peatamise taotlus, mis on sisult standardse iseloomuga dokumendid ja 08.07.2016 arvamuses kasutati suures osas varasemates kohtuvaidlustes esitatud seisukohti. Menetluse keerukus ei ole sedavõrd suur, et kliendiga suhtluse aeg oleks sellisel määral põhjendatud ja vajalik. 19.12.2011 hagi tagamise täiendava taotluse koostamiseks 4 tundi 40 minutit ei ole põhjendatud ega vajalik. Tegu on standardse dokumendiga, mille sisuline osa on ligikaudu 3 lk. 08.07.2016 seisukoha koostamiseks kulunud 3 tundi 10 minutit ei ole osaliselt põhjendatud ega vajalik. Dokumendi sisuline osa on ligikaudu 3 lk ja hageja pöörab tähelepanu asjaolule, et dokumendis kasutatud seisukohti on hageja varem kasutanud. Arvestades, et asja aktiivne menetlus kestis ligikaudu 12 kuud; tegu ei ole keeruka menetlusega; oli 2 aktiivset menetlusosalist; hageja esindaja esitatud dokumendid on lühikesed ja sisult lihtsad; kostja dokumendid, millele hageja pidi vastama olid lühikesed ja sisult lihtsad, on ilmne, et nii ajakulu 22 tundi 50 minutit kui ka sellega kaasnenud rahaline kulu 2622,09 eurot (käibemaksuta ja istungi kuluta) ei ole põhjendatud ega vajalik. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kirjalike ja suuliste seisukohtadega, tõenditega, rahuldab hagi. Asjas oli menetlus peatatud 27.09.2011 määrusega. Kohus uuendas menetluse 18.12.2013 määrusega. Teistkordselt peatas kohus menetluse 03.03.2014 määrusega ning uuendas menetluse 03.12.2015 määrusega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Käesoleval juhul olid täitedokumentideks (I kd lk 35) TMS § 2 lg-s 192 nimetatud notariaalsed hüpoteegi seadmise lepingud (9-16, 17-22). Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3280401 väljatrükk (II kd lk 200-207) tõendab, et 11.07.2008 ja 14.05.2009 asjaõiguslepingute alusel sissekantud hüpoteegid Eesti Vabariigi kasuks on kustutatud 08.08.2016 kinnistamisavalduse alusel 12.08.2016. Hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik hüpoteegipidaja avaldus hüpoteegi lõpetamise kohta. Kostja ei avaldanud kohtuistungil, et ta vastavat avaldust ei andnud. Avalduse andmist on kostja kinnitanud 09.12.2016 menetlusdokumendis. Kinnistusraamatu registriosa kande kohaselt kustutati hüpoteegid kinnistamisavalduse alusel. Seega on täitedokumentide puudumise tõttu, muutunud hageja vastu toimuv sundtäitmine lubamatuks ning hagi tuleb rahuldada. Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks. Vastavalt hagiavaldusele esitas hageja kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude, mille kohus võttis menetlusse ja millist nõuet menetluses ka arutati. Õige ei ole kostja väide, et hageja soovis nõude puudumise tuvastamist kostjal ASi Xxxx vastu ning täitemenetluse lõpetamist. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud kostja. 01.juuli 2010 määrusega peatas kohus hagi tagamiseks täiteasja nr 035/2011/1310 menetluse. Määruse tegemise õige aeg on 01.juuli 2011 (hagi esitati hageja poolt 30.06.2011, hagi tagamise

taotlus sisaldub hagiavalduses). Kohtuistungil taotles hageja hagi tagamise tühistamist juhul, kui hagi rahuldatakse. Kostja hageja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus tühistab hagi tagamise TsMS § 386lg 2 alusel. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on mh esindajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohtul tuleb määrata kindlaks hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus. Hageja taotleb menetluskulu kokku 2832,09 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduse esitamisel ja hagi tagamise taotlustelt tasutud riigilõivudest 434,59 eurost) ning õigusabikuludest 2397,50 eurost (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnihind oli 105 eurot (ilma käibemaksuta) ning õigusabi on osutatud 22 h ja 50 min vältel. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kohus andis kostjale hageja menetluskulude vastuväidete esitamiseks kohtuistungil aega 3 päeva alates vastaspoole menetluskulude nimekirja kättesaamisest. Kostja leiab, et hageja menetluskulud ei ole osaliselt põhjendatud ega vajalikud. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Hageja ei taotle kulusid perioodide eest, mil menetlus oli peatatud. Neil perioodidel hageja esindaja toiminguid ei teinud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on kostja pidanud menetluskulu ülemääraseks tulenevalt hageja poolt esitatud dokumendi pikkusest. Lühikese, kuid sisutiheda ja läbimõeldud menetlusdokumendi koostamiseks kulub reeglina rohkem aega, kui pika, kuid kirjeldava ja laialivalguva teksti koostamiseks. Kohtu hinnangul oli hagiavalduse koostamiseks põhjendatud kulutada näidatud 4 h ja 30 min. Hagiavalduse koostamine on hageja jaoks menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, analüüsi ja vormistamist. Käesolev asi oli keskmise mahu ja keerukusega. Kohus ei pea põhjendatuks hagiavalduse koostamisele kulunud aega vähendada. Põhjendatud on ka 01.06.2015 edasise tegevuskava analüüs 45 min vältel. Põhjendatud ajakuluks on ka kliendiga suhtlemine menetluse ajal. 12.09.2011 esitas hageja seisukoha kostja asjade liitmise taotlusele ning taotluse menetluse peatamiseks. 12.09.2011 toiminguteks kulunud aeg 1 h 20 min ei ole ülemäärane. 16.12.2011 ja 19.12.2011 toiminguteks, mille väljundiks on hagi tagamise täiendav taotlus, on põhjendatud ajakulu 3 h 30 min. Olukorras, kus oli esitatud juba hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus ning arvestades, et hageja taotlus sisaldab üle lehekülje kinnistusraamatu väljavõtet, on hageja esitatud ajakulu ülemäärane. 17.02.2014 toimingutele kulunud 2h 20 min on põhjendatud. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks ka 2 h 10 min seoses hageja menetluskulude nimekirjas näidatud 21.12.2015 toimingutega. 07.07.ja 08.07.2016 toimingute puhul loeb kohus põhjendatud ajakuluks 2 h 30 min. Tegemist on hageja arvamuse koostamisega ja esitamisega menetluse uuendamise järgselt. Arvamus

sisaldab suuresti juba esitatud seisukohti, arvestades, et hagejale oli asjaolemus selleks ajaks selge, loeb kohus üle 2 h 30 minuti kulutatud aja põhjendamatuks. Põhjendatud on ajakulu 2 h 6.12.2016 kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungist osavõtule. Istung kestis 40 minutit. Kohtupraktika kohaselt loetaks põhjendatud ajakuluks istungiks valmistumisele istungile kulunud ajaga võrdne aeg. Käesoleval juhul peab kohus istungiks valmistumise ajakuluna põhjendatuks 1 h 20 minutit arvestades, et pooltele ei olnud ettenähtav, et istungiks võib kuluda ettearvatust vähem aega (tulenevalt hüpoteekide kinnistusraamatust kustutamisest). Eeltoodud põhjendustel vähendab kohus ajakulu kokku 3 h 45 min võrra. Põhjendatud ajakulu oli 19 h 5 min. Hageja vandeadvokaadist esindaja tunnihind 105 eurot (ilma käibemaksuta) on igati mõistlik. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 2000,25 eurot. Sellele lisandub hagiavalduselt ja hagi tagamise avaldustelt tasutud riigilõiv 434,59 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks seega 2434,84 eurot, mille mõistab kostjalt välja. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.