Baltic Restaurants Estonia AS-i kaebus Tallinna Haridusameti riigihanke komisjoni 15.06.2021 protokolli nr 1.-4/78 (osa 7, Jakob Westholmi Gümnaasium) ja 15.06.2021 protokolli nr 1.-4/81 (Osa 10, Tallinna Prantsuse Lütseum) tühistamiseks osas, millega hankija tunnistas Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused võrdseks ja otsustas kutsuda RK Teeninduse OÜ eduka pakkuja väljaselgitamiseks liisuheitmisele, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.07.2021 otsuse nr 124-21/234323 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Baltic Restaurants Estonia AS, esindaja, vandeadvokaat Siret Siilbek Vastustaja (hankija) – Tallinna Haridusamet, esindajad vandeadvokaat Kaido Künnapas ja advokaat Mario Sõrm Kolmas isik - RK Teeninduse OÜ, esindaja advokaat Priit Kala
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Baltic Restaurants Estonia AS-lt Tallinna Haridusameti kasuks välja menetluskulud summas 1772,40 eurot.
3.Mõista Baltic Restaurants Estonia AS-lt RK Teeninduse OÜ kasuks välja menetluskulud summas 722,40 eurot.
Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.09.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.23.03.2021 avaldas Tallinna Haridusamet (hankija/vastustaja) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke „Toitlustusteenuse osutaja leidmine Tallinna linna koolidele“ (viitenumber 234323) hanketeate ning tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid 1(11)
(RHAD), sealhulgas dokumendi Koolide ühishange. Riigihange on jagatud 24 osaks, ehk toitlustusteenust tellitakse 24-le põhi- ja keskkoolile. Pakkumusi võis esitada ühes või mitmes osas. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 31.05.2021. a, esitasid pakkumused kokku 12 pakkujat, teiste hulgas Baltic Restaurants Estonia AS (kaebaja) (osades 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21 ja 24) ning RK Teeninduse OÜ (kolmas isik) (osades 2, 3, 6, 7, 10, 11, 13, 17, 18 ja 24).
2.Tallinna Haridusameti juhataja 24.03.2021. a käskkirjaga nr 1.-40/14 moodustatud riigihanke komisjoni (hankekomisjon) 15.06.2021 koosoleku protokolli nr 3 (kaebuse lisa 1) kohaselt otsustas hankekomisjon tunnistada kõigile hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele ja kõigile alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks mh kaebaja ja kolmanda isiku pakkumused (p 1). Ühtlasi viis hankekomisjon 15.06.2021 (koosoleku protokoll 15.06.2021 nr 1.4/78 ja 1.-4/81) läbi Tallinna koolidele (osadele 1-24) hindamise (kaebuse lisad 2 ja 3). Koosoleku protokollide kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumuseks pakkumus, mis saab hindamise kriteeriumite alusel kõige rohkem hindamispunkte. Hankekomisjoni 15.06.2021. a koosoleku protokollide kohaselt otsustas komisjon, et kaebaja ja kolmanda isiku pakkumused on osades 7 ja 10 võrdsed (100 punkti). Ühtlasi otsustas hankekomisjon tulenevalt RHAD punktist 8.7 võrdsete maksumuste korral korraldada 06.07.2021. a eduka pakkuja väljaselgitamiseks liisuheitmine kõigi võrdselt enim hindepunkte saanud pakkumused esitanud pakkujate vahel. Komisjon otsustas kutsuda 06.07.2021 eduka pakkuja väljaselgitamiseks liisuheitmisele kaebaja (100 punkti) ja kolmanda isiku (100 punkti).
3.22.06.2021 andis hankija käskkirjad (esitatud hankija poolt 08.09.2021) pakkumuse edukaks tunnistamise kohta riigihanke 21- s osas, sh osades 7 ja 10. Käskkirjades on märgitud, et edukaks on tunnistatud pakkumused, mis said hindamise kriteeriumite alusel kõige rohkem hindepunkte. Nii kaebaja kui ka kolmas isik said võrdselt 100 hindepunkti mõlemas pakkumuse osas.
4.Hankija 06.07.2021 käskkirjaga nr 1.-40/58 tunnistati 22.06.2021 käskkirjad riigihanke osades 7 ja 10 kehtetuks lähtudes sellest, et liisuheitmine toimub juba 06.07.2021 ning hankijal on edukas pakkuja võimalik igas hanke osas leida pärast liisuheitmise toimingu tegemist ning hankija teeb igas hanke osas pärast liisuheitmise toimumist vastavalt liisuheitmise tulemustele uued edukaks tunnistamis otsused (esitatud hankija poolt 08.09.2021).
5.Kaebaja esitas 02.07.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankekomisjoni otsustele, millega tunnistati osades 2, 3, 6, 7, 10, 11, 13, 17, 18, ja 24 teiste pakkumustega võrdseks ning kutsuti liisuheitmisel osalema kolmas isik.
6.29.07.2021 tegi VAKO otsuse, millega jättis kaebaja vaidlustuse rahuldamata. VAKO leidis, kokkuvõtvalt järgmist: a) hankija korraldab vaidlusalust riigihanget sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena ning peab riigihangete seaduse (RHS) § 126 lg-de 2 ja 7 koosmõjus sellise menetluse läbiviimisel järgima enda poolt riigihanke alusdokumentides määratud menetluskorda ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Seega ei ole RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta sätestatud menetlusreeglid automaatselt ja otse kohaldatavad, v.a üksikud erireeglid. Hankija ei ole RHAD-is näinud ette hankija õigust ja kohustust kontrollida menetluses pakkumuse maksumuse põhjendatust, s.o hankija ei ole võtnud vaidlusalusesse hankemetlusse üle RHS §-i 115 regulatsiooni. Sellest tulenevalt puudus hankijal nii kohustus kui ka õigus pakkumuste maksumuste põhjendatuse kontrollimiseks RHS §-is 115 sätestatud korras või mõnes muus analoogses vormis; b) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse regulatsioon RHS-is sarnaneb olulisel määral kontsessioonilepingute sõlmimise regulatsiooniga, kus kohtupraktika kohaselt puudub hankijal kohustus juhinduda analoogia korras või mõnel muul alusel RHS §-ist 115, kui hankija ei ole seda kohustust ise ette näinud. Sotsiaal- ja eriteenuste hankes puudub kavandamata lünk, mida tuleks asuda täitma RHS §-i 115 kohaldamisega analoogia korras või riigihanke üldpõhimõtetest lähtuvalt; c) asjaolust, et RHS muutmise seaduseelnõu p 147 näeb muuhulgas ette RHS § 126 lg-t 7 muuta viisil, mis kohustab hankijat juhinduma sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel RHS §-is 115 sätestatust, tõestab eelpool toodut. Kui see on seadusandja tahe, siis jõustub 2(11)
kõnealune muudatus peale seaduse vastu võtmist. Seni aga vastav regulatsioon RHS-is puudub; d) igat riigihanget tuleb vaadelda eraldi, üksnes RHS-i ja selle riigihanke tingimuste kontekstis, ning see, mida on teinud või kuidas on hankijad käitunud teistes riigihangetes, ei saa tuua hankijale konkreetses riigihankes mingeid kohustusi teataval viisil käitumiseks; e) isegi kui hankijal oleks esinenud alus kontrolli teostamiseks, puudus hankijal praegusel juhul alus sellise kontrolli teostamiseks kolmanda isiku pakkumuse suhtes, kuna hankijal ei pidanud tekkima kahtlust sellest, et kolmanda isiku pakkumus võiks olla põhjendamatult madala maksumusega. Kolmas isik on pakkunud riigihanke kõigis vaidlustatud osades hommikueine ja koolieine maksumuseks 0,02 eurot (käibemaksuga). Sama maksumusega pakkumused on esitanud ka enamik teistest pakkujatest, sh kaebaja. Nimetatu näitab veenvalt, et hankijal ei saanud olla mingit alust kahtluseks, et pakutud maksumus võiks olla põhjendamatult madal. Hankija selgitas, et riigihanke osades esitatud 96-st pakkumusest 70 pakkumuse maksumus oli sama - 0,02 eurot. Sellest saab teha järelduse, et selline ongi hankija hangitava teenuse praegune hind. Kuna kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei olnud riigihanke üheski vaidlustatud osas kõige madalam ning üheksal juhul kümnest oli sama suur, kui enamiku pakkujate pakkumuste maksumused, ei pidanud hankijal tekkima kahtlust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Hakates sellises olukorras kontrollima kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust oleks hankija kohelnud isikuid ebavõrdselt; f) kaebaja ei ole tõendanud, et kolmanda isiku pakkumuses märgitud hind on liiga madal.
7.Kaebaja esitas 06.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõudes Tallinna Haridusameti riigihanke komisjoni 15.06.2021 protokolli nr 1.-4/78 (Osa 7, Jakob Westholmi Gümnaasium) ja 15.06.2021 protokolli nr 1.-4/81 (Osa 10, Tallinna Prantsuse Lütseum) tühistamiseks osas, millega hankija tunnistas Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused võrdseks ja otsustas kutsuda RK Teeninduse OÜ eduka pakkuja väljaselgitamiseks liisuheitmisele, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.07.2021 otsuse nr 12421/234323 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
8.Kaebaja vaidlustab kohtus hankekomisjoni 15.06.2021 protokollid riigihanke osades 7 ja 10. Kaebaja eesmärk on takistada kolmanda isiku liisuheitmisel osalemist, kuna leiab, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Kaebuses tugineb kaebaja järgnevale. 8.1 Põhjendamatult madalat maksumust tuleb kontrollida ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses, mis viiakse läbi RHS § 126 ja riigihangete üldpõhimõtete alusel. RHS § 3 p-s 3 toodud printsiip peab olema tagatud ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlustes. See ei ole tagatud, kui hankija ei kontrolli põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse esitamist. Riigihanke üldpõhimõtted kohalduvad täies ulatuses ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses. Konkurentsi on moonutatud, kui hankelepingu saab ettevõtja, kes hankelepingut täita ei suuda. Menetluses olevas riigihangete seaduse eelnõus on ette nähtud regulatsioon, mis rõhutab alates rahvusvahelise piirmääraga hangetest alati põhjendamatult madala maksumuse kontrollikohustust. 8.2 Põhjendamatult madala maksumuse kontrollimata jätmise õigus kontsessioonimenetluses ei too kaasa selle kontrollimata jätmist sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses. Kontsessioonimenetlus on oma olemuselt nii erinev, et kontsessioonimenetlustega seonduv kohtupraktika ei ole kaebaja hinnangul kohaldatav sotsiaal- ja eriteenuste menetluses. Pakkumusega seotud äririskid mõjutavad lepingu täitmise võimalikkust tervikuna. Kummastav on, et ühe kooli kaupa korraldatavates hangetes on hankijad pidanud vajalikuks põhjendamatult madala maksumusega pakkumust kontrollida, kui aga kaasatud on 24 kooli, siis mitte. Hommikusöögi ja koolieine maksumus saab määravaks eduka pakkuja valimisel sõltumata sellest, et teenuse osakaal on väike võrreldes koolilõuna 3(11)
teenuse osakaaluga. Kaebaja leiab, et lähtuda tuleks praktikast, mida on tunnustatud varasemalt lihtsustatud korras tellitavate teenuste osas. 8.3 Hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus põhjendamatult madala maksumuse osas. Kolmas isik ei suuda kinni pidada ka varasemates toitlustushangetes esitatud samasugustest madalatest hindadest. Kolmas isik on esitanud Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi hankel samuti 0,02 eurot nii hommikupudru kui koolieine maksumuseks kokku. Tegelikult on avalikest andmetest kättesaadav info, et hommikuputru pakutakse 0,02 euro ning koolieinet hoopis 1,34 euro eest. Seega ei täideta hankelepingut vastavalt lubadusele vaid 6800% kallimalt, mis tähendab, et pakutud hinnaga ei suuda kolmas isik teenust osutada. Olukorras, kus sama pakkuja hankija haldusalasse kuuluva kooliga sõlmitud sama hinnaga hankelepingut ei täida, oleks pidanud hankijal tekkima kahtlus maksumuse põhjendatuse osas ka käesolevas hankes. 8.4 Ebaõige on vastustaja väide, nagu ei oleks kaebaja tõendanud, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal. Kaebaja on avalike andmete põhjal põhjendanud, et pakutava hinnaga ei ole kolmas isik suuteline toitlustama ka Mustamäe Reaalgümnaasiumis. Kolmanda isiku 2019. a majandusaasta aruande kohaselt ei ole sugugi kogu kolmanda isiku käive seotud teenuse osutamisega toitlustusturul. Hankija on jätnud ka tähelepanuta, et kolmas isik on esitanud pakkumuse 10le riigihanke osale, st soovib hüppeliselt oma ärimahtu kolmekordistada, st viielt koolilt 14-le. Sellise pakkumuse edukaks tunnistamine ei ole majanduslikult mõistlik, sest on oht, et pakkuja ei soovi või ei ole võimeline lepingut ettenähtud määral täitma. Ainuüksi nimetatud põhjusel on hankijal kohustus lükata kolmanda isiku pakkumus RHS § 115 lg 8 alusel tagasi. Arvestada tuleb pakkuja võimekust täita lepingut kõigil hanke osadel korraga. Selliseid investeeringuid (nt köökide sisustamine) kolmas isik aga teinud ei ole juba alates 01.07.2018. Ainus kool, millele kolmas isik kandideerib ning seal ka ise juba teenindab, on Gustav Adolfi Gümnaasium. Praegu peaks kolmas isik oma palgatud personali mahtu vähemalt kahekordistama. Märkimisväärne on ka asjaolu, et kolmas isik on asunud samas hankes võidetud koolide toitlustusest ka loobuma. Hankelepingust loobumine kinnitab üheselt, et kolmandal isikul puudub suutlikkus hankelepingute täitmiseks. 8.5 Tähelepanuväärne on, et kolmas isik, ega hankija ei ole ümber lükanud kaebaja väidet sellest, et sõlmitud Mustamäe Reaalgümnaasiumi hankelepingut ei ole tegelikult täidetud 0,02 euro suuruse hinnaga. Hankija on üksnes märkinud, et nimetatu ei ole oluline. Nimetatud seisukoht on aga ekslik. Ettevõtted, kes pakkusid hankes sama hinda ei plaani oma turuosa märgatavalt suurendada, v.a kolmas isik. Vastustaja seisukoht
9.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 9.1 Kaebaja soovib kaebuse rahuldamist samadel argumentidel, kui see jäeti rahuldamata vaidlustusmenetluses ning kaebus ei sisalda sisuliselt mitte ühtegi uut mõtet. Selleks, et kaebusel oleks eduväljavaateid, peaks kaebaja suutma kohut veenda, et hankijal oli käesolevas sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses kohustus pakkumuste maksumuste põhjendatust kontrollida, hankijal pidi tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuste maksumuste põhjendatuses (nn silmatorkava maksumuse erinevuste test) ja hankija pidanuks kolmanda isiku pakkumused nende põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükkama. Sisuliselt taandub vastus eeltoodud küsimustele sellele, kas käesolevas riigihankes olid täidetud kõik RHS § 115 kohaldamise eeldused või mitte. 9.2 Hankijal polnud käesolevas hankes õigust ega kohustust pakkumuste maksumuse põhjendatust kontrollida. Normi kohaldamise kohustus tuleneb kas otse seadusest (RHS) või kui sellist kohustust RHS-ist ei tulene, peab hankija selle kohustuse endale riigihanke alusdokumendis (RHAD) tekitama (siduvaks muutma). Antud riigihange on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus RHS § 126 mõttes. Tegemist ei ole RHS 2. peatüki mõttes hankemenetlusega. RHS § 115, mille kohaldamist kaebaja sisuliselt taotleb, asub RHS-i ptk- s 2. Ka RHS § 126 ei viita, et selles menetluses RHS § 4(11)
115 kohalduks. Sätte kohaldamist ei näe ette ka ükski riigihanke alusdokument. Ka kõigis käesoleva hankega seotud vaidlustes on VAKO leidnud, et hankija ei pidanud RHS-i § 115 kohaldama. 9.3 Riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ei tulene kohustust pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollida. Kehtiva RHS kontekstis pole midagi sellist, mille osas VAKO ja kohtud ei oleks varem juba seisukohta võtnud. Näiteks Tartu Rinkonnakohtu 09.07.2020 lahend haldusasjas nr 3-20-537. Asjaolul, et kontsessioonilepinguga läheb kontsessionäärile üle suurem osa äririskist kui muude hankelepingute korral, ei oma mingit tähendust selles kontekstis, millised kohustused on RHS-is või RHAD-is vastava riigihanke menetluse tarbeks ette näinud. Analüüsida tuleb hoopis, milliseid kohustusi näeb ette RHS ja milliseid RHAD ning kas need konkreetses menetluses laienevad või mitte. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus ja kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus on aga sarnased selle poolest, et kumbki pole RHS 2. peatüki mõttes hankemenetlused ning mõlemad on suuremal või väiksemal määral hankija kujundatavad. Kujundpõhimõtted tulenevad RHS § 126 lg-s 2 ja § 141 lg-s 1 sätestatust. Kummaski menetluses pole seadusandja näinud ette üldist kohustust RHS § 115 ülevõtmiseks. Kaebaja seisukohta toetavaid printsiipe ei tulene ka Euroopa Liidu õigusest, sh direktiivist EL 2014/24/EL. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ei saa kontsessioonilepingute ja sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingute puhul erinevalt kohalduda. Riigihangete seaduse eelnõu toetab hankija tõlgendust. Rahandusministeerium on tõepoolest menetluses oleva RHS-i muutmise eelnõu p-s 147 näinud ette RHS § 126 täiendamise nii, et hankija kohustuks sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses järgima RHS §-s 115 sätestatut. Sellise muudatuse järele puuduks aga vajadus, kui Rahandusministeerium jagaks kaebaja seisukohta, et RHS § 115 kohaldub läbi riigihanke korraldamise üldpõhimõtete või kuidagi „automaatselt“ ilma vastava viiteta riigihanke alusdokumendile või RHS-le. Asjasse ei puutu ka teiste hankijate tegevus mõnede teiste koolide osas korraldatavates hangetes. 9.4 Vastava pädevusnormita pakkumuste maksumuste kontrollimine oleks osapooltele ettenähtamatu ja õigusvastane. Sellises olukorras oleks hankija eksinud omaenda seatud menetlusreeglite vastu. 9.5 Kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktika pinnalt võib üldistada, et erinevus pakkumuste maksumuste vahel alla 20% maksumuselt järgneva pakkumuse vahel ja alla 25% pakkumuste maksumuste keskmisest pole selline erinevus, mida üldjuhul kahtlust äratavaks saab pidada. Vaidlusaluses riigihankes oli 96-st esitatud pakkumusest 70-s pakkumuse maksumus sama – 0,02 EUR. Sellise maksumusega pakkumust esitas nii kaebaja kui ka kolmas isik ning enamik pakkujaid. Vastustaja nõustub täielikult VAKO otsuse p-s 15 toodud argumentatsiooniga, et kaebaja ei täitnud vaidlustusmenetluses ega ole ka kaebuse raames kuidagi täitnud tõendamiskoormist tõendamaks, et vaidlustatud pakkumuste maksumus saab olla kahtlustäratavalt madal. Kolmanda isiku seisukoht
10.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 10.1 Kaebaja keskne väide on, et hankija on alusetult kaasanud liisuheitmisele kolmanda isiku, sest kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal. Kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud ühtki uut seisukohta. Kolmas isik on kaebaja väidete osas varasemas menetluses seisukoha avaldanud. Samuti on kaebaja väiteid põhjalikult käsitlenud VAKO oma otsuses. Praeguseks on hanke osades, mille osas kaebaja VAKO otsusele kaebust ei esitanud, VAKO otsus jõustunud. Kolmas isik saab seega üksnes nõustuda VAKO seisukohtadega. 10.2 Täiendavalt osundab kolmas isik, et kaebaja jätab tähelepanuta VAKO otsuses nr 12721/234323 tuvastatud asjaolud ja tehtud järeldused, mis muudavad kaebuse ainetuks. Kuigi tegemist on riigihankel osalenud teise pakkuja P. Dussmann Eesti OÜ vaidlustuse kohta tehtud otsusega, puudutas see analoogselt kaebaja kaebusega ka kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse küsimust ning hõlmas muuhulgas hanke samu osasid. VAKO selgitas, et hankes on luba5(11)
tud ristsubsideerimine, v. a RHAD-is sätestatud keeld ristsubsideerida hommikueine ja koolieine maksumust koolilõuna maksumusega. VAKO leidis, et ristsubsideerimine on võimalik pakkuja muude tuludega. 10.3 Kui kaebaja leidis, et kohaldada oleks tulnud RHS §-i 115, siis oleks tal tulnud esitada vaidlustus RHAD peale. Seda kaebaja ei ole teinud. Kui pakkumuse kontrolli kohustus tuleneks RHS § 3 p-s 3 sätestatud üldprintsiipidest, siis puuduks vajadus RHS § 115 järele. 10.4 Hommikueine ja koolieine maksumuse ja pakkumuse tingimused on iseloomulikud kontsessiooni olemusele, sest kogu pakkumusega seotud äririsk on pakkuja kanda, kuna selle eest ei tasu hankija pakkujale midagi, vaid selle eest tasuvad õpilased ise. See tähendab, et hankija ei garanteeri pakkujale tulu. Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et kontsessiooni tingimused ei oleks antud juhul analoogia korras üldse sobivad. 10.5 Kaebaja pädevuses ei ole hinnata, kuidas on kolmas isik mõnda lepingut täitnud. Kolmas isik on täitnud kõiki enda poolt sõlmitud hankelepinguid nõuetekohaselt ning talle ei ole teada ühegi hankija poolset ühtegi hankelepingu täitmist puudutavat pretensiooni.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Käesoleva vaidluse keskseks küsimuseks on, kas sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses tuleb otse- või analoogia korras kohaldada RHS §-s 115 ette nähtud põhjendamatult madala maksumuse kontrolli või mitte. Juhul, kui vastus nimetatud küsimusele on eitav, siis on küsimus selles, kas hankija kohustus kontrollida sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses põhjendamatult madala maksumusega pakkumust tuleneb RHS üldprintsiipidest.
12.RHS § 126 lg 2 kohaselt määrab hankija riigihanke alusdokumentides kindlaks sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse nõuetest. RHS § 126 lg 7 sätestab, et sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Hankija võib arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamiseks kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni.
13.Enne hinnangu andmist RHS § 115 kohaldatavuse küsimusele käesolevas hankes peab kohus vajalikuks peatuda kaebaja poolt vaidlustatud hankekomisjoni otsuste õiguslikul tähendusel. 13.1 Nii kohtud kui ka vaidlustuskomisjon on oma varasemas praktikas olnud seisukohal (nt Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-20-2240 p 23.1, VAKO otsused nr 138 -20/222733 p-d 14.15, nr 127-21/234323 p 27), et nn alapakkumuste kontrolli teostamata jätmine on vaidlustatav üksnes pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, mitte pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kaudu. Praktikas on leitud, et keeld pakkuda põhjendamatult madalat hinda ei ole pakkumuse vastavustingimus, vaid eraldiseisev seadusest või teatud erijuhtudel ka riigihanke alusdokumentidest tulenev pakkumuse tagasilükkamise alus (vrd RHS § 114 ja lg 2 vs RHS § 115). 13.2 Hankekomisjoni 15.06.2021 protokollist nr 3 (kaebuse lisa 1) tulenevalt on hankekomisjon leidnud, et kõigile hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustele vastavad on mh kaebaja ja kolmanda isiku pakkumused. Hankekomisjoni 15.06.2021 protokollist nr 1.-4/78 ja 15.06.2021 protokollist nr 1.-4/81 nähtub, et hankekomisjon viis läbi riigihanke osades 7 ja 10 hindamise ning protokollides kajastuvad esitatud pakkumustele erinevate hindamise kriteeriumite alusel antud punktid, punktide kogusummad ja juhul, kui mitu pakkujat said kogusummana võrdse arvu punkte (maksimaalne punktisumma 100 punkti), siis ka hankekomisjoni otsus kutsuda võrdselt punkte saanud pakkumused esitanud pakkujad 06.07.2021. a eduka pakkuja väljaselgitamiseks 6(11)
liisuheitmisele. Seega sõltus pakkumuse edukaks tunnistamine liisuheitmise tulemusest. Hankija 21.06.2021 käskkiri, millega otsustati mh hanke osades 7 ja 10 pakkumused esitanud pakkujad kvalifitseerida ning nendes hankeosades esitatud pakkumused vastavaks tunnistada, ei sisalda viidet liisuheitmisele. Vastavat viidet ei sisalda ka hankija 22.06.2021 käskkirjad pakkumuste edukaks tunnistamise kohta riigihanke 21- s osas, sh osades 7 ja 10 (vastustaja poolt kohtule edastatud 8.09.2021). Käskkirjades on märgitud, et edukaks on tunnistatud pakkumused, mis said hindamise kriteeriumite alusel kõige rohkem hindepunkte (RHS § 85 lg 3 ja 117 lg 1). Nii kaebaja kui ka kolmas isik said võrdselt 100 hindepunkti mõlemas pakkumuse osas. Nimetatud käskkiri ei oma praeguses menetlusetapis enam õiguslikku tähendust, kuna 06.07.2021 käskkirjaga nr 1.40/58 tunnistati 22.06.2021 käskkirjad riigihanke osades 7 ja 10 kehtetuks. Kehtetuks tunnistamist on põhjendatud asjaoluga, et liisuheitmine toimub juba 06.07.2021 ning hankijal on edukas pakkuja võimalik igas hanke osas leida pärast liisuheitmise toimingu tegemist ning hankija teeb igas hanke osas pärast liisuheitmise toimumist vastavalt liisuheitmise tulemustele uued edukaks tunnistamis otsused. Seega ei ole ka praeguseks hetkeks õiguslik olustik muutunud ning eduka pakkuja valik sõltub jätkuvalt liisuheitmise tulemustest. 13.3 Kaebaja eesmärk on takistada kolmandat isikut liisuheitmisel osalemast, kuna ta leiab, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Hinnates asjas esitatud dokumente nõustub kohus VAKO otsuse punktis 8.4 toodud põhjendusega, et käesolevas asjas esinevad asjaolud, millest tulenevalt on kaebajal võimalik vaidlustada hankekomisjoni 15.06.2021 protokollides tehtud otsuseid. Tulenevalt 22.06.2021 käskkirjade kehtetuks tunnistamisest 06.07.2021 käskkirjaga, ei ole hankija teinud otsustust pakkumuste edukaks tunnistamise kohta. Seega on 15.06.2021 protokollid liisuheitmise ainsaks õiguslikuks aluseks, mistõttu saabki kaebaja vaidlustada ainult 15.06.2021 hankekomisjoni protokollides tehtud otsuseid ega pea ootama ära hankija otsust pakkumuste edukaks tunnistamise kohta.
14.Puudub vaidlus, et hankija korraldab vaidlusalust riigihanget sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena. RHS § 126 lg-te 2 ja 7 kohaselt peab hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke üldpõhimõtteid ning RHAD-is kindlaks määratud erimenetluse korda, milles võidakse mh näha ette, et erimenetluses lähtutakse ka muudest RHS sätetest. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 3.09.2021 tehtud kohtumääruse punktis 16 selgitanud, et seadus ei sätesta kindlaid nõudeid, kui põhjalik peaks RHAD-is määratav erimenetluse kord olema ja milliseid küsimusi tuleks selles tingimata reguleerida, kuid erimenetluse kord peaks RHS § 3 p-st 1 tulenevalt tagama hankija tegevuse läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Siiski ei saa ringkonnakohtu hinnangul RHS § 3 p-st 3 tuletada sisuliselt hankija kohustust järgida vahetult RHS §-s 115 sätestatut ka juhul, kui erimenetluse kord nn alapakkumisi ei käsitle. Teistsugune tõlgendus muudaks RHS § 126 lg 2 vähemalt osaliselt sisutuks.
15.Puudub vaidlus selles, et kõnealune sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus ei ole RHS 2. peatükis sätestatud hankemenetlus. Seega on õige vastustaja, kolmanda isiku ja VAKO seisukoht, mille kohaselt ei ole RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta sätestatud menetlusreeglid, st RHS § 115, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otse kohaldatavad, v.a üksikud reeglid, mis on sätestatud RHS §-s 126 (lg- d 9 ja 10). VAKO on seejuures põhjendatult viidanud võrdlusena kontsessioonilepingute sõlmimise regulatsioonile ja sellega seotud kohtupraktikale, mis käsitleb hankija kohustuse puudumist juhinduda analoogia korras või mõnel muul alusel RHS §-st 115, kui hankija ei ole seda kohustust ette näinud. Kohus nõustub, et võrdlus on praeguses asjas asjakohane, kuivõrd sotsiaal- ja eriteenuste menetlus ning kontsessioonimenetlus on sarnased selle poolest, et kumbki pole RHS 2. peatüki mõttes hankemenetlused ning mõlemad menetlusliigid on suuremal või vähemal määral hankija enda poolt kujundatavad (RHS § 126 lg 2 ning § 141 lg 1). Samuti on kohtud ja VAKO kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust puudutavate vaidluste raames tuvastanud, et sellises menetluses ei tulene Euroopa Liidu õigusest kohustust pakkumuse maksumuste põhjendatust kontrollida (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-20-537 p 32). Ka direktiiv 2014/EL ei näe ette, et sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankimisel tuleks rakendada 7(11)
direktiivi artiklit 69 (põhjendamatult madala maksumusega pakkumused). See tähendab, et kummaski menetluses ei ole ka EL õiguse alusel ette nähtud hankija kohustust pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollida. Tallinna Ringkonnakohus on oma 09.07.2020 otsuse nr 320-537 p-s 31 selgitanud, et RHS § 115 kohaldamiseks analoogia korras teenuste kontsessioonilepingute sõlmimise riigihankele peab esinema regulatsioonis kavandamatu lünk. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellist lünka ei ole. Kohus leiab, et ka praegu RHS-is sotsiaalja eriteenuste erimenetluse regulatsioonis puudub lünk, mida saaks sisustada RHS §-i 115 kohaldamisega analoogia korras või riigihanke üldpõhimõtetest lähtuvalt. Kaebaja argumentatsioon, mis põhineb kuni 2007 aastani kehtinud RHS-i kontekstis tehtud kohtupraktikal, ei ole praegusel ajal enam relevantne. Ka Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 3.09.2021 tehtud määruses seoses kaebaja poolt viidatud RHS eelnõuga (vt EIS toimik 21-0339) selgitanud, et VAKO on oma 29.07.2021 otsuses põhjendatult märkinud, et kavandatav RHS § 126 lg 7 oluline täpsustus (mh plaanitakse näha ette, et sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses kohaldatakse üldjuhul ka RHS §-s 115 sätestatut), toetab tõlgendust, et kehtiva RHS § 126 lg-s 7 viidatud RHS §-st 3 ei saa tuletada samasisulist kohustust. Kohus leiab, et eeltoodust tuleneb printsiip, et kehtiv RHS ei näe ette RHS §-i 115 kohaldamist sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul, kui hankija seda riigihanke alusdokumentides ise kehtestanud ei ole. RHAD p 2.1 sätestab praegusel juhul, et erimenetlus viiakse läbi alusdokumentides sätestatud alustel ning järjekorras. Viide RHS § 115 kohaldatavusele puudub. VAKO on põhjendatult märkinud, et asjaolust, et seaduseelnõud ette valmistav Rahandusministeerium peab vajalikuks RHS-i sellisel viisil täiendada, saab järeldada vaid ühte – kehtivast seadusest ei tulene otseselt ega kaudselt nõuet RHS §-i 115 n.ö automaatse kohaldamise kohta sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses. Kui see on seadusandja tahe, jõustub kõnealune muudatus RHS § 126 lg-s 7 pärast seaduse vastuvõtmist. Seni aga vastav regulatsioon RHS-is puudub. Seega ei pidanud hankija RHS §-i 115 kohaldama.
16.Kaebaja järgmiseks väiteks on, et pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli kohustus tuleneb riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 3.09.2021 tehtud kohtmääruse punktis 16 selgitanud, et RHS § 3 p-st 3 saab tuletada hankija üldise kohustuse kontrollida, et edukaks ei tunnistataks pakkumust, mille maksumus on põhjendamatult madal. Selline kontroll ei pea siiski vastama RHS §-s 115 sätestatule, kuid peab mõistlikult võimaldama tuvastada, kas pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või mitte. Kohus leiab, et kuivõrd RHS § 115 ei ole käesoleval juhul otse kohaldatav, siis saabki vastav regulatsioon olla sätestatud RHAD-is. RHS § 126 lg 2 määrab kindlaks hankija kaalutlusruumi ja valikuvabaduse RHAD-is erimenetluse korra kindlaksmääramisel. Sättest tulenevalt on hankijal RHAD-i koostades võimalik valida, kas lähtuda RHS-i teiste peatükkide regulatsioonist või mitte. Kui kaebaja leidis, et RHAD ei ole koostatud RHS üldprintsiipe järgides, siis oli tal õigus vastav RHAD tingimus vaidlustada. Kuna kaebaja ega teised pakkujad seda teinud ei ole, siis on RHAD kehtivas sõnastuses kohustuslik kõigile menetluses osalevatele isikutele, st nii hankijale, kui ka pakkujatele. Praegusel juhul RHAD-is RHS § 115 sättele analoogset sätet ei leidu, mistõttu said nii hankija kui ka pakkujad lähtuda vaid RHAD-is sätestatud regulatsioonist. Kuna käesoleval juhul ei ole hankija pidanud vajalikuks põhjendamatult madala maksumuse kontrolli lisamist RHAD-i, siis ei võimalda RHS § 126 lg 2 selle kontrolli teostamist ka nõuda. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kuivõrd pakkumuste maksumuse põhjendatust on pidanud vajalikuks kontrollida oma riigihangetes erinevad Tallinna haridusasutused, peaks seda tegema ka käesolevas hankes hankija. VAKO on vastates kaebaja sellekohasele väitele põhjendatult leidnud, et iga riigihanget tuleb vaadelda eraldi, üksnes RHS- i ja selle tingimuste kontekstis ning see, mida on teinud või kuidas käitunud teistes riigihangetes teised hankijad või isegi sama hankija varasemates riigihangetes, ei saa tuua hankijale käesolevas riigihankes mingeid kohustusi teataval viisil käitumiseks.
17.Kohus nõustub vastustaja, kolmanda isiku ja VAKO seisukohaga, et isegi juhul, kui hankijal oli sotsiaal- ja eriteenuste menetlusena korraldatava hanke puhul põhjendamatult madala maksumuse kontrollimise kohustus, puudus hankijal käesoleval juhul alus sellise kontrolli 8(11)
teostamiseks kolmanda isiku pakkumuse suhtes, kuna hankijal ei pidanud tekkima kahtlust selles, et kolmanda isiku pakkumus võiks olla põhjendamatult madala maksumusega. Vaidlustuskomisjoni- ja kohtupraktikas on leitud, et hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal siis, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud pakkumustes või kui on tavapärane turuhind (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-50-15, VAKO otsused 52-20/219089, 53-20/218279). Kohus nõustub VAKO seisukohaga ega korda seda siinjuures üle (HKMS § 165 lg 2). Hankijal ei saanud tekkida kahtlust, et kolmanda isiku poolt pakutav hind on põhjendamatult madal, kui riigihanke vaidlustatud osades esitatud 96-st pakkumusest 70-s pakkumuse maksumus hommikueine ja koolieine puhul oli 0,02 eurot (käibemaksuga). Sama maksumusega pakkumuse esitas enamik pakkujatest, seejuures ka kaebaja ning VAKO otsuse punktist 14 nähtuvalt ka enamik teisi pakkujaid. Kui hankijal ei saanud isegi tekkida kahtlust kolmanda isiku pakkumuste maksumuste põhjendatuses, siis ei saanud hankija isegi teoreetiliselt kolmanda isiku pakkumusi, kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi tagasi lükata. Seega ei ole RHS § 115 kohaldamise eeldused täidetud ka juhul, kui norm kuuluks kohaldamisele. Samuti puuduks hankijal sellises olukorras kohustus kontrollida pakkumuse maksumust tulenevalt RHS § 3 p-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest või RHAD-ist, kui nendes sisalduvast regulatsioonist tuleneks hankijale selline kohustus.
18.Kohus nõustub VAKO otsuse punktis 15 tooduga, et kaebaja ei täitnud vaidlustusmenetluses ega ka kohtumenetluses tõendamiskoormust tõendamaks, et kolmanda isiku pakkumuste maksumus saab olla nii madal, et hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus. Praeguseks on ilmselge, et teenuse osutamisega ei ole võimalik alustada hankija soovitud ajal, sest nimetatud kuupäev on praeguseks hetkeks juba möödunud. Seega ei ole enam asjakohased kaebaja väited selle kohta, kas kolmandal isikul oli selleks ajaks olemas vajalik persona, köökide sisseseade jne. Puudub iseenesest vaidlus selles, et kaebaja on toidukäitlejaks 120 tegevuskohas ja kolmas isik 9s tegevuskohas. Seega soovib kolmas isik tõepoolest suurendada märkimisväärselt oma turuosa Tallinna koolidele toitlustusteenuste osutamisel. Samas ei ole kaebaja lükanud ümber kolmanda isiku väidet, et kolmas isik osutab teenust ka eraharidusasutustele, mis tagab talle ilmselt ka tulubaasi. Samuti ei ole kaebaja toonud välja, et kolmas isik ei suuda katta koolieine ja hommikueine kulusid oma muude äritulude arvel, kui selleks peaks tekkima vajadus. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 3.09.2021 tehtud määruse punktis 18 välja toonud, et hanke erinevates osades on lisaks kaebajale ja kolmandale isikule hommikueine ja koolieine maksumuseks 0,02 eurot pakkunud ka OÜ Orfeum (9 tegevuskohta), Koolitoitlustuse OÜ (6 tegevuskohta), OÜ Bramos (2 tegevuskohta), AS Tuleleek (13 tegevuskohta), Lavka OÜ (3 tegevuskohta) ja OÜ Sensum (tegevuskohad puuduvad). Seega ei ole kolmanda isiku tegevuse maht silmatorkavalt väiksem kui teistel sama hinda pakkunud ettevõtjatel. Ringkonnakohus märkis, et arusaamatu on kaebaja eeldus, et teised sama hinda pakkunud ettevõtjad, kes ei soovi praeguse hankega oma turuosa samavõrra kasvatada, kui kolmas isik, suudavad adekvaatselt hinnata oma võimekust selle hinnaga lepinguid täita ja neil ei teki tõenäoliselt raskusi lepingut pakutud hinnaga täita. Sellist järeldust ei saa teha ainuüksi sellest, et kolmas isik väidetavalt ei paku Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis hommikueinet ja koolieinet maksumusega kokku 0,02 eurot. Kohus nõustub ringkonnakohtuga. Seega ei ole koolieine ja hommikueine maksumust 0,02 eurot võimeline pakkuma vaid kaebaja. Kaebaja jätab ka tähelepanuta, et riigihanke hankelepingu esemeks on eelkõige koolilõuna pakkumine (hind on määratud Tallinna Linnavolikogu poolt) ning koolieine ja hommikueine näol on tegemist väga väikese mahuga lisateenusega. Seega ei pidanud kolmas isik katma investeeringuid ja tagama rahaliste vahendite olemasolu hommikueine ja kooleine pakkumusest tulenevalt, mistõttu koolieine ja hommikueine maksumus ei peagi neid kulusid katma. Kohus osundab ka samas hankes 28.07.2021 VAKO poolt tehtud otsuse nr 127/234323 punktis 33 toodule, milles VAKO on jõudnud järeldusele, et pakkujal on üksnes keelatud koolieine ja hommikueine maksumust ristsubsideerida koolilõuna maksumusega. Mingit piirangut ristsubsideerida koolieine ja hommikueine hinda pakkuja muude tuludega, olgu või hankelepingu välistega, hankija kehtestanud ei ole. Sellises olukorras, kus 9(11)
pakkujate vabadus oma teenuste hinnastamisel on piiratud väga kitsas lõigus ning pakkujad võivad õiguspäraselt katta (potentsiaalselt) kahjumlike teenuste pakkumusest tekkivat võimalikku miinust sisuliselt kõigi muude oma tuludega (v.a üksnes koolilõuna), on täiesti võimalik ja mõeldav, et koolieine ja hommikueine koondhind määratakse nii kummaliselt madalaks kui 0,02 eurot. Teoreetiliselt võiks see hind olla ka 0,00 eurot, kui pakkuja teenib enda muude lepingute täitmisest piisavalt tulu või kui piisavalt suur tulu tekib sama hankelepingu siseste muude teenuste pakkumisest. VAKO leidis kokkuvõtvalt (p 34), et seega ei saa vaidlustaja tugineda elulise ebausutavuse väitele. Kohus leiab, et nimetatu kinnitab omakorda, et koolitoitlustuse valdkonnas kogenud hankijal ei pidanud tekkima kahtlust, et pakutav hommikueine ja koolieine maksumus on põhjendamatult madal.
19.Vastates kaebaja väitele, mille kohaselt on kolmas isik asunud samas hankes võidetud koolide toitlustusest ka loobuma, osundab kohus, et kaebaja viitab hankija 31.08.2021 teatele riigihankes 235839. Nimetatud hankes on hankijaks aga Tallinna Nõmme Gümnaasium, mitte vastustaja. Praeguse riigihanke number on 234323. Seega ei ole kaebaja viide täpne, kuna tegemist ei ole sama hankijaga. Samas leiab kohus, et asjaolu, et kolmas isik soovib Tallinna Nõmme Gümnaasiumi toitlusteenuse osutamisest loobuda ei tähenda seda, et tal puudub majanduslik võimekus teenust osutada. Loobuimiseks võib olla ka teisi põhjuseid. Seega ei tõenda nimetatud asjaolu veel seda, et kolmas isik ei suudaks vaidlusaluses hankes lepingut täita.
20.Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et hankijal ei pidanud ka kontrollikohustuse olemasolul tekkima kahtlust selles, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Seega on hankekomisjon õigesti tunnistanud 15.06.2021 protokollides 1.-4/78 (osa 7) ja 1.-4/81 (osa 10) kaebaja ja kolmanda isiku pakkumused võrdseks ja kutsunud kaebaja ja kolmanda isiku liisuheitmisele. VAKO 29.07.2021 otsus on põhjendatud ning õige. Seega jääb kaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUD
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.
22.Haldusorgani esindajatasu väljamõistmist peetakse kohtupraktikas põhjendamatuks juhul, kui vaidlus on seotud haldusorgani põhiülesannetega. Riigihankeasjadest võrsunud vaidlusi ei saa käsitada haldusorgani põhitegevusena, sest hankemenetluste läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p-d 30– 31; 15.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-68-14, p 33). Küll aga tuleb menetluskulude väljamõistmisel hinnata õigusabikulude väljamõistmise ulatust. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
23.Vastustaja on taotlenud oma 01.09.2021 ja 08.09.2021 taotlustes menetluskulude välja mõistmist kokku 21,1 tunni ulatuses ja kokku summas 4431 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et vastustaja menetluskulud on põhjendatud vaid osaliselt. Nagu vastustaja ise on korduvalt rõhutanud, siis kattusid kaebaja väited kohtumenetluses suures osas tema poolt juba VAKO menetluses esitatud väidetega, mille osas on vastustaja VAKO menetluses juba seisukoha esitanud. VAKO menetluses olid vastustaja menetluskulud 5502 eurot, millest VAKO pidas põhjendatuks mõista kaebajalt välja 3360 eurot. Kuivõrd erinevad vaidluse lahendamisel tähtsust omavad asjaolud toodi poolte poolt esile juba VAKO menetluses, siis ei saanud menetlus halduskohtus olla vastustaja jaoks enam niivõrd mahukas, et see õigustaks õigusabi osutamist 21,1 tunni ulatuses. Samuti tuleb tähele panna, et ka kohtumenetluses esindasid vastustajat jätkuvalt kaks esindajat, mida ei saa pidada põhjendatuks arvestades vaidluse mahtu kohtumenetluses. Samuti nähtub menetluskulude nimekirjast, et see sisaldab ka tasu menetluskulude nimekirja koostamise eest, mille välja mõistmine kaebajalt ei oleks kindlasti põhjendatud. Eeltoodut arvestades peab kohus mõistlikuks vähendada menetluskulude suurust 60% võrra ja mõistab kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 1772,40 eurot (käibemaksuga). 10(11)
24.HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik vaidles kaebusele kogu ulatuses vastu ning seega hüvitab kolmanda isiku menetluskulud kaebaja. Kolmas isik on esitanud käesolevas vaidluses taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 1806 eurot (käibemaksuga) ja tunnihinnaga 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks, st osutatud õigusabi maht on 10,75 tundi. Kohus leiab, et ka kolmanda isiku menetluskulud on põhjendatud vaid osaliselt. Kuna kaebaja väited kohtumenetluses kattuvad suures osas tema poolt juba VAKO menetluse esitatud väidetega, siis ei saanud vaidlus halduskohtus olla kolmanda isiku jaoks oma mahult võrreldav vaidlusega VAKOs. Ka kolmanda isiku menetluskulude taotlus sisaldab kulutusi menetluskulude nimekirja koostamisele, mis ei ole põhjendatud. VAKO menetluses taotles kolmas isik menetluskulude välja mõistmist summas 1558 eurot (käibemaksuga), millest VAKO mõistis välja 1008 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et ka kolmanda isiku menetluskulusid tuleb eelnevast tulenevalt vähendada 60% võrra ning seega mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 722,40 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.