Rahvastik › Kodakondsus

et vaiet ei vaadatud sisuliselt läbi. Kohus peab selles olukorras kontrollima, kas vaie tagastati õiguspäraselt. Kui kohus leiab, et vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis ei kohaldu HKMS § 47 lg 2 kohane tähtaeg halduskohtusse pöördumiseks, vaid tuleb lähtuda HKMS §-s 46 sätestatud tähtaegadest. Kohus selgitab kaebajale, et kaebajal tuleb teatada, millal talle Riigikantselei 13.01.2021 kiri „Teade vaide tagastamise kohta“ nr 7-5.9/20-02535-9 teatavaks tehti. Samuti kohus veelkord selgitab, et kaebaja poolt tähtaega ületades esitatud vaide menetlemine ja Riigikantselei otsustus, mitte ennistada vaide esitamise tähtaega, ei peatanud Vabariigi Valitsuse korralduse nr 314 halduskohtus vaidlustamise tähtaegu tulenevalt HKMS §-st 46. Kaebajal tuleb kaebust täiendada ja konkreetselt teatada, millise HKMS § 37 lg 2 kohase nõude kaebaja soovib kohtule Vabariigi Valitsuse korralduse nr 314 vaidlustamiseks esitada. Kohus ei vaata lihtsalt niisama, ilma konkreetset seaduses sätestatud nõuet esitamata, läbi kaebaja kodakondsuse äravõtmist. Iga kaebuse liigi (vt HKMS § 37 lg 2) osas kehtivad kaebuse kohtule esitamise tähtajad ja tingimused (vt HKMS § 38 ja § 46). HKMS § 38 lg 5 kohaselt, kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Samuti tuleb kaebajal täpsustada, mida ta peab silmas 09.04.2021 menetlusdokumendis (kaebus) märgitu all: „Palun peatada Vabariigi Valitsuse korralduse 314 jõustumine kuni selle kohtuliku arutamise lõpuni“. Kaebajal tuleb teatada, kas kaebaja tahteks on esitada esialgse õiguskaitse taotlus (HKMS §-d 249-251). Kui jah, siis selleks tuleb esitada põhjendatud taotlus (HKMS § 249 lg 1), mida tuleb ka põhistada (HKMS § 250 lg 2). Lisaks tuleb halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõiv 15 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 ja esitada kohtule tõend tasumise kohta. Kohus selgitab, et HKMS § 251 ei näe ette kaebuses vaidlustatava haldusakti jõustumise peatamist. Sellise nõude esitamine ei oleks ka antud juhul perspektiivne, kuna Vabariigi Valitsuse 17.09.2020 korraldus nr 314 on juba jõustunud selle teatavakstegemisel, so 12.10.2020. Sellekohane märge on kirjas korralduse nr 314 punktis 5. Seega korralduse nr 314 jõustumist ei saa enam peatada. Kohus selgitab, et juhul, kui kaebaja ei ole soovinud esialgse õiguskaitse taotlust esitada, siis tuleb sellest kohut kirjalikult teavitada. Kaebaja on esitanud taotluse - kohtul nõuda välja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt tehtud käekirjauuringud, et tutvuda nende sisuga. Kohus selgitab, et halduskohus ei nõua välja teistes kohtumenetlustes määratud ja tehtud ekspertiiside/uuringute dokumente. Kaebajal on õigus pöörduda vastava taotlusega selle kohtu poole, kelle vastavas menetluses vastavad käekirjaekspertiisid/uuringud määrati ja teostati. Antud haldusasja raames ei ole kohus kaebaja suhtes käekirjaekspertiise/uuringuid määranud, seega puudub alus halduskohtust selliste ekspertiiside/uuringute dokumentide välja nõudmiseks. Kuna jätkuvalt on ebaselged kaebuse nõuded, mistõttu ei ole võimalik kontrollida nende esitamise lubatavust ja tähtaegsust, siis jätab kohus kaebuse veelkord käiguta. Kohus annab kaebajale tähtaja vastavalt käesoleva määruse selgitustele kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (HKMS § 120 lg 3). Kohus veelkord rõhutab, et juhul kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, siis tuleb esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused/.../.“ Kohus andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva arvates määruse kätte toimetamisest. Kaebaja taotlusel kohus 03.05.2021 pikendas kohtumäärusele vastamise tähtaega kuni 10.05.2021. Kaebaja esindaja advokaat Raiko Paasi palvel 10.05.2021 pikendas kohus kohtumäärusele vastamise tähtaega kuni 20.05.2021.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja pool ei ole käesoleva ajani kohtumäärusele vastanud ega taotlenud ka kohtule vastamise tähtaja pikendamist. Seega on jätkuvalt ebaselge, millised nõuded kaebaja soovib

kaebuses esitada. Kuna kaebaja ei ole kohtule teatanud, et ta soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist taotleda ega ole tasunud täiendavat riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse eest, siis kohus ei käsitle kaebaja 09.04.2021 menetlusdokumendis esitatut esialgse õiguskaitse taotlusena. Lisaks kohus selgitab, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi HKMS § 37 lg 2 kohast konkreetset nõuet Vabariigi Valitsuse korralduse nr 314 vaidlustamiseks. Samuti ei ole kaebaja teatanud, millal talle Riigikantselei 13.01.2021 kiri nr 7-5.9/20-02535-9 teatavaks tehti ega ole taotlenud ka tähtaja ennistamist Vabariigi Valitsuse korralduse nr 314 vaidlustamise osas juhul, kui ta soovib selle tühistamist. Seega on kaebuse olulised puudused kõrvaldamata, mis takistab asja läbivaatamist ja seetõttu ei saa kohus kaebust menetlusse võtta. Vastavalt HKMS §121 lg 1 p-le 2 kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja ei ole käiguta jätmise määrusele vastanud ega ole taotlenud ka kohtu määratud tähtaja pikendamist. Seega kaebaja ei ole kaebuse olulisi puuduseid kõrvaldanud. Kuna jätkuvalt on ebaselge kaebuse nõue, mistõttu ei ole võimalik kontrollida kaebuse tähtaegsust, siis takistavad nimetatud olulised puudused asja läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 2 kaebuse selle esitajale. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, siis kuulub tasutud riigilõiv 15,00 eurot kaebajale tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.