Kaebaja – X, esindaja C Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja MP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.10.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.10.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-705.
Jätta Y määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.10.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-705 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja ja tema esindaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 89 lg 5, § 88 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa tegevuse peale, mille halduskohus lahendas 10.10.2023 otsusega.
Y palus 10.10.2023 e-kirjas saata talle halduskohtu 10.10.2023 otsus täies ulatuses või ulatuses, millele juurdepääsupiirang ei kehti, Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambula ja §ide 1, 3, 9, 10, 11, 13, 14, 19, 24, 38, 44, 45, 46, 47, 51 ja 54 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10 alusel.
3.Tallinna Halduskohus jättis 11.10.2023 määrusega rahuldamata Y taotluse tutvuda halduskohtu 10.10.2023 otsusega asjas nr 3-23-705. Jõustumata kohtulahendiga tutvumise taotlus tuleb lahendada HKMS §-s 89 sätestatud korras (HKMS § 175 lg 2). Kõnealune lahend
3-23-705 sisaldab läbivalt kaebaja terviseandmeid, mille avaldamine kahjustaks tema eraelu puutumatust (vt HKMS § 175 lg 4). Kuna Riigi Teatajas kohtuasja kohta avaldatud andmete põhjal on kaebaja nimi olnud Y-le nähtav, ei ole kaebaja õigusi võimalik kaitsta tema nime jm andmete varjamisega taotlejale edastatavas lahendis. Seetõttu jääb Y taotlus HKMS § 89 lg 3 alusel rahuldamata.
4.Y palub määruskaebuses tunnistada halduskohtu 11.10.2023 määrus PS-ga vastuolus olevaks, kohustada halduskohut väljastama talle küsitud kohtuotsus ja jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Halduskohtu määruse põhjendused ei ole piisavad. Määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks küsinud toimikuga tutvumise kohta poolte ja kolmandate isikute seisukohta. Määruskaebuse esitajale teadaolevalt toimus selles asjas avalik kohtuistung, kus viibisid vähemalt kaks isikut, kes olid pelgalt pealtvaataja rollis. Kohtunik ei küsinud menetlusosaliste arvamust istungi kinniseks kuulutamise kohta, seda küsimust ei tõstatanud ka kaebaja. Saalisviibijatele ei seatud saladuse hoidmise kohustust. Seega võib järeldada, et kohtuasja sooviti arutada avalikult. Mitmed tuntud isikud on oma terviseandmeid üldsusega jaganud. Kui kaebaja ei soovi, et määruskaebuse esitaja kohtuotsusega tutvub, ei vaidle ta sellele vastu. Praegusel juhul ei ole aga teada, kas kaebaja kindel soov on keelduda kohtuotsuse avaldamisest. Seega on oluline tõend kogumata jäänud. Kohtulahend ei või rajaneda oletustel.
5.Kaebaja palub 06.11.2023 vastuses jätta jõustumata kohtuotsus Yle avalikustamata. Y huvi jõutumata otsusega tutvuda jääb arusaamatuks. Kuna otsus sisaldab palju teavet kaebaja tervisliku seisundi ja eraelu kohta, ei ole kaebaja nõus andmete edastamisega kolmandatele isikutele. Kaebaja ei tea, kuidas kolmas isik saadud teavet edaspidi kasutab ning kelle valdusesse võib see sattuda.
6.Vastustaja palub 06.11.2023 vastuses jätta jõustumata kohtuotsus Yle avalikustamata. Y ei ole piisavalt põhjendanud oma õiguslikku huvi sellega tutvumiseks ja tema taotlusest ei nähtu ka tutvumise eesmärk. Pelgalt isiku isiklikku huvi kohtuotsuse vastu või soovi veenduda otsuse õiguspärasuses ei saa pidada piisavaks huviks. Tegemist on vaidlusega, millel puudub igasugune ühiskonda puudutav kaalukas mõju. Lisaks sisaldab kohtulahend kaebaja eriliigilisi isikuandmeid. Pole teada täpselt, milleks Y kohtulahendit vajab või kasutab. Kui kaebaja on siiski nõus jõustamata kohtuotsuse väljastamisega, aktsepteerib vastustaja kaebaja soovi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 89 lg 5 ja § 88 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Y eesmärk on tutvuda halduskohtu 10.10.2023 otsusega. Selleks tuleb taotleda halduskohtu 11.10.2023 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega taotlus rahuldada ja anda luba 10.10.2023 otsusega tutvumiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab Y tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse lahendamisel on ringkonnakohtul HKMS §-s 200 sätestatud õigused. Kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on põhiseadusega vastuolus. Kohus ei tuvasta kohtulahendi vastuolu põhiseadusega (HKMS § 158 lg 4, § 200, § 203 lg 2). Kohtulahend ei ole õigustloov akt. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.Jõustumata kohtulahendiga ei saa tutvuda igaüks. Tutvumisloa andmine menetlusvälisele isikule otsustatakse HKMS § 89 alusel. Menetlusvälisel isikul on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju poolte ja kolmandate isikute nõusolekul (HKMS § 89 lg 1). 2(4)
3-23-705 Selliste dokumentide hulka kuuluvad ka jõustumata kohtulahendid (HKMS § 175 lg 2). HKMS § 89 lg 2 kohaselt võib kohus menetlusvälisele isikule, kellel on selleks põhjendatud huvi, anda loa toimikuga tutvumiseks ja sellest ärakirjade saamiseks ka menetlusosaliste nõusolekuta, kui menetlusvälise isiku huvi on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Toimikuga tutvumise ja menetlusdokumendist ärakirja saamise taotluse kohta küsib kohus poolte ja kolmandate isikute seisukohta. Menetlusväline isik ei või tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga (HKMS § 89 lg 2). Kui toimikus olev või selle juurde kuuluv menetlusdokument sisaldab andmeid, mille suhtes on seadusega nähtud ette juurdepääsupiirang, võimaldatakse menetlusvälisel isikul dokumendiga tutvuda osas, milles see ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet, või kujul, milles tal ei ole võimalik piiratud juurdepääsuga teabega tutvuda (HKMS § 89 lg 3).
9.Halduskohus ei küsinud tutvumisloa osas seisukohta teistelt menetlusosalistelt, vaid lahendas taotluse selles esitatud teabe põhjal. Kui pooled nõustuvad toimiku tutvustamisega, sh kohtulahendi ärakirja väljastamisega menetlusvälisele isikule, ei pea taotlejal tutvumisloa andmiseks olema põhjendatud huvi, samuti ei tule kohtul kaaluda vastanduvaid huve. Poolte ära kuulamata ning huvide välja selgitamata jätmisega rikkus halduskohus oluliselt menetlusnormi (vt ka Riigikohtu 14.06.2021 määrus nr 3-17-62, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei võinud halduskohus jätta menetlusosaliste seisukohta küsimata pelgalt seetõttu, et ta jättis Y taotluse rahuldamata HKMS § 89 lg 3 alusel. Halduskohus osutas määruses HKMS § 175 lg-le 4. Selle sätte kohaselt juhul, kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, ning eraelu puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida ka HKMS §-s 175 lg-s 3 sätestatut järgides, avaldab kohus andmesubjekti taotlusel või omal algatusel otsuse ilma eraelu puutumatust kahjustavate andmeteta, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust. Halduskohus ei määranud 10.10.2023 otsuses, et see tuleb jõustumisel avaldada HKMS § 175 lg 4 alusel osaliselt või üldse avaldamata jätta. Halduskohus piiras otsuses HKMS § 175 lg 3 alusel üksnes kaebaja ja tema esindaja nime ning elukoha avaldamist. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks ka taotlenud otsuse avaldamise piiramist HKMS § 175 lg 4 alusel. Samuti ei kuulutanud halduskohus praeguse haldusasja menetlust kinniseks. Eelneva tõttu ei saanud halduskohus Y taotlust lahendades piirduda ainult viitega HKMS § 89 lg-le 3. Halduskohus ei saanud tingimata eeldada kaebaja soovi oma isikuandmeid mitte avaldada või järeldada, et nende avaldamine kahjustab oluliselt kaebaja eraelu puutumatust. Kuigi halduskohus rikkus menetlusnormi, ei saada ringkonnakohus siiski taotlust lahendamiseks tagasi halduskohtule, sest nimetatud rikkumine on võimalik kõrvaldada määruskaebemenetluses (HKMS § 199 lg 2 p 3 ja § 203 lg 2).
10.Kaebaja ja vastustaja teatasid ringkonnakohtule, et ei ole nõus Yle jõustumata kohtuotsuse avalikustamisega. Menetlusosaliste nõusolekuta võib kohus anda tutvumisloa, kui menetlusvälisel isikul on toimikuga tutvumiseks põhjendatud huvi, mis on kaalukam poole või kolmanda isiku huvist teabe kaitsmise vastu.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Y huvi tutvuda jõustumata kohtuotsusega kaalukam poolte huvist teabe kaitsmise vastu. Y on põhjendanud oma taotlust üksnes viidetega PS paragrahvidele ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-le 10. Kuigi nende viidete kaudu on Y põhjendanud oma üldist õigust olla informeeritud, ei ole ta oma taotluses ega määruskaebuses täpsemalt selgitanud, miks on tal kohtuotsusega vaja tutvuda juba enne selle jõustumist. Võib nõustuda vastustajaga, et praegune vaidlus ei ole selline, mille vastu võiks laiemal avalikkusel eriline huvi olla. Tegemist on üsna tavapärase, ühe isiku töövõime hindamist puudutava vaidlusega. PS §-s 24 sätestatud kohtumenetluse avalikkuse ja kohtuotsuse avalikult kuulutamise põhimõtted ei ole absoluutsed. Kohtumenetluse avalikkust võib piirata inimeste eraelu kaitseks (PS § 24). Nagu eespool märgitud, näeb HKMS § 175 lg 4 3(4)
3-23-705 ette võimaluse avaldada kohtuotsus kujul, kust on eemaldatud eraelu puutumatust kahjustavad andmed, või jätta otsus üldse avaldamata. Halduskohus osutas õigesti, et vaidlusalune kohtulahend sisaldab läbivalt kaebaja terviseandmeid. Nende põhjal saab kaebaja eraelu kohta väga üksikasjalikku teavet. Seega kahjustaks nende andmete avalikuks tulek seostatuna konkreetse isikuga kaebaja eraelu puutumatust. Kaebaja on ringkonnakohtule kinnitanud, et ei soovi neid andmeid menetlusvälisele isikule avaldada. Põhjendatud on kaebaja selgitus, et Y taotluse põhjal ei ole võimalik aru saada, millisel eesmärgil kavatseb ta kaebaja terviseandmeid kasutada ja kellele neid avaldada. Seega võib toimikuga tutvumise loa andmine riivata intensiivselt kaebaja õigusi, samas ei ole äratuntav, et tutvumisest keeldumise korral saaks kahjustada Y õigused. Seejuures on Y ise kinnitanud, et ta aktsepteerib kaebaja soovi oma terviseandmeid mitte avaldada. Kuna halduskohtu otsus sisaldab kaebaja isikuandmeid kogu ulatuses, ei ole võimalik tutvustada seda ka osaliselt.
12.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.10.2023 määrus muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
13.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada tema ja tema esindaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.