Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-62 19. detsember 2018 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld Anne Apteegid OÜ kaebus Ravimiameti 16. detsembri 2016. a otsuse tühistamiseks ja Ravimiameti kohustamiseks tegema uue otsuse Kaebaja Anne Apteegid OÜ, esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper Vastustaja Ravimiamet, esindaja Andrus Varki Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2017. a otsus Ravimiameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ravimiameti kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 12. mai 2017. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2017. a otsus osas, millega kaebus rahuldati.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Anne Apteegid OÜ kaebus rahuldamata.
Anne Apteegid OÜ esitas 29. septembril 2016 Ravimiametile apteegiteenuse osutamise tegevusloa taotluse, et avada üldapteek Tallinnas Arsenali Keskuses.
2.Ravimiamet keeldus 16. detsembri 2016. a otsusega nr IN-1-3/16/181 Anne Apteegid OÜ-le tegevusloa andmisest. Ravimiamet põhjendas keeldumist järgmiselt.
2.1.Kavandatud kontseptsiooni puhul ei ole Arsenali Apteegis tagatud kliendile vaba, sõltumatu, üheselt mõistetav ja eesmärgipärane juurdepääs apteegiteenusele. Anne Apteegid OÜ on apteegi pidamiseks võtnud osa Terve Pere Apteek OÜ üüritavast kaubanduspinnast allüürile. Apteeki pääseks üksnes läbi Terve Pere Apteek OÜ ilu- ja tervisepoe, kuhu külastajad saavad siseneda Arsenali Keskuse sisekoridorist. Apteegi ning ilu- ja tervisepoe pakutavad tooted on kujunduslikult eraldatud vaheseinaga. Anne Apteegid OÜ kavandatav üldapteek ning ilu- ja tervisepood kasutavad Apotheka apteekide turundusketi kaubamärki ning kaubanduspindade sisustus ja teenust osutavate isikute riietus on visuaalselt ühtne. Samuti plaanitakse võimaldada kassade ristkasutust ning soovitakse lubada dekoratiivkosmeetika poe töötajatel töötada apteegis.
3-17-62 Selline lahendus loob kliendile kuvandi apteegist ning ilu- ja tervisepoest kui tervikust, mis tähendab, et visuaalsel vaatlusel ning eriteadmisteta isikul ei ole võimalik üheselt mõistetavalt aru saada, millise teenuse osutaja juures ta asub, milliseid teenuseid kliendile pakutakse ning kelle poole tuleb asjakohase nõustamise saamiseks pöörduda. Üldapteek on apteegiteenuse osutamiseks moodustatud ettevõte, mille asukoht peab olema tähistatud nimetusega „Apteek“ koos apteegi nimega (ravimiseaduse (RavS) § 30 lg 2). Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661). Viidatud sätete eesmärgiks ei ole mitte üksnes formaalne apteegiteenuse eristamine muudest teenustest, vaid apteegi tähistuse kasutamise eesmärgiks on tagada kliendile kindlus, et sel moel tähistatud kohas osutatav kutse- ja majandustegevus on usaldusväärne ja kontrollitud ning apteegiteenus on seotud meditsiini- ja hügieeniotstarbeliste toodetega. Klient saab alati olla veendunud, et apteegis müüdavad tooted on kontrollitud, teenust osutavad selleks vajaliku väljaõppe saanud isikud, nende toodete müümine on seostatav apteegiteenusega ning neid müüakse sihipäraseks kasutamiseks. Sihipärasele kasutamisele suunatud tegevused apteegiteenuse osutamisel tähendavad muu hulgas seda, et apteegiteenuse osutaja ei või müüa laiatarbekaupu, vaid tohib pakkuda üksnes meditsiini- või hügieeniotstarbelisi tooteid (RavS § 31 lg 5). Seega ei ole apteegiteenuse osutamise käigus lubatav turustada nt dekoratiivkosmeetika tooteid, juuksevärve, toitu jms, mida samas võib turustada tervisepoes.
2.2.RavS § 30 lg 2 ja sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 24) § 2 lg-te 6 ja 8 kooskõlalise tõlgendamise puhul ei ole võimalik järeldada, et aktsepteeritav oleks olukord, kus kliendid pääsevad apteeki läbi selle ees paikneva kaubanduspinna. Klientide pääs Arsenali Apteeki sõltuks otseselt ilu- ja tervisepoodi pidavast ettevõtjast. Ravimiameti hinnangul ei piisa sellest, et apteegi ees paikneva ilu- ja tervisepoega sõlmitakse lepingud, tagamaks ilu- ja tervisepoe lahtiolekuajad ning juurdepääs apteegile. On suur vahe, kas apteegiteenusele tagatakse juurdepääs kaubanduskeskuse üldiste reeglite alusel või hakkab see lisaks sõltuma ka kolmanda isiku tahtest.
2.3.Kui apteegist soetatud toodete eest saaks tasuda ilu- ja tervisepoe kassas, ei oleks tagatud RavS § 29 lg-s 1 nimetatud nõustamiskohustuse täitmine. Võimalus tasuda ilu- ja tervisepoe toodete eest apteegi kassas oleks aga vastuolus RavS § 31 lg-ga 5, mille kohaselt ei ole dekoratiivkosmeetika ja muu laiatarbekauba müük apteegis lubatav.
3.Anne Apteegid OÜ esitas 6. jaanuaril 2017 kaebuse, milles palus tühistada Ravimiameti
16.detsembri 2016. a otsus ja kohustada vastustajat Anne Apteegid OÜ taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja hinnangul ei tulene nõuded, millele otsuses on tuginetud, RavS-st ega teistest õigusaktidest. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
3.1.Sissepääs läbi teise kaubanduspinna ei ole määruse nr 24 § 2 lg 8 järgi keelatud. Säte näeb üksnes ette, et apteek peab olema laeni ulatuvate seintega teistest pindadest eraldatud. Sealjuures ei ole oluline, mis ruumid asuvad teisel pool apteegi seina. Kaebaja on sõlminud kokkuleppe ilu- ja tervisepoega, mille kohaselt tagab viimane kokku lepitud aegadel apteeki sissepääsu ega takista apteegiteenuse osutamist.
3.2.Apteegil ei ole keelatud kasutada ümbritsevate pindadega sarnast kujundust. Ebaõige on Ravimiameti väide, et apteegi avamine tähendab ebaausate kauplemisvõtete kasutamist tarbijakaitseseaduse tähenduses. Samuti ei saa asjaolu, et teine isik kasutab sama kaubamärki, olla aluseks apteegile tegevusloa andmisest keeldumiseks. Tegevusloa taotlemisel ei ole isik kohustatud esitama apteegi kõrval asuvate pindade asendiplaane.
3.3.Maksevõimaluse pakkumine teise teenusepakkuja juures ei tähenda, et teine teenusepakkuja oleks müügilepingu pooleks. Müügileping apteegist kaupade ostmiseks sõlmitakse igal juhul ostja ja apteegi 2(7)
3-17-62 vahel, olenemata sellest, millises kassas ostja kauba eest tasub. Apteegis on kõik ravimid, sh käsimüügiravimid paigutatud leti taha, mistõttu puudub risk, et isik jääb eriteadmistega isiku poolt nõustamata. Retseptiravimite eest on võimalik tasuda üksnes apteegi kassas.
3.4.Otsus ei ole proportsionaalne. Kaebaja ettevõtlusvabadust ja klientide õigust tervise kaitsele on õigusvastaselt piiratud.
3.5.Ravimiamet ei ole otsuse tegemisel arvestanud kaebaja seisukohtade ja vastuväidetega, mis on võrreldav ära kuulamata jätmisega.
4.Tartu Halduskohus tühistas 12. mai 2017. a otsusega Ravimiameti 16. detsembri 2016. a otsuse ja kohustas vastustajat Anne Apteegid OÜ taotlust uuesti läbi vaatama. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt.
4.1.Kuna vaidlust ei ole selle üle, et apteegiruumid on ümbritsevatest ruumidest eraldatud maast laeni ulatuvate klaasseintega, siis on määruse nr 24 § 2 lg-s 8 sätestatud nõue täidetud. Apteegiruumid asuvad koos ega ole läbikäidavad. RavS-s ega määruses nr 24 pole sätestatud, et sissepääs apteeki ei tohi olla läbi teise teenusepakkuja ruumide. Määruses nr 24 on ette nähtud nõuded üksnes elumajas asuva apteegi sissepääsu kohta. Praegusel juhul on fotodelt näha, et apteek on märgatav juba kaubanduskeskuse sisekoridorist. Juurdepääs apteegile ei ole tehtud keerulisemaks võrreldes olukorraga, kui sissepääs oleks otse kaubanduskeskuse koridorist. Määruse nr 24 § 2 lg-st 8 ei tulene, et taotlejal tuleb esitada apteegi kõrval asuvate ruumide asendiplaanid.
4.2.Tegevusloa andmisest keeldumist ei saa põhjendada sellega, et apteek ning ilu- ja tervisepood kasutavad sama kaubamärki. Ilu- ja tervisepoel on õigus Apotheka kaubamärki kasutada. Otsusest ei nähtu, millise õigusaktiga on sarnase kujunduse ja tööriietuse kasutamine keelatud või kuidas see raskendab apteegiteenuse kättesaadavust või mõjutab apteegiteenuse osutamise kvaliteeti. Kaebaja on täitnud nõude, et teave apteegi nime ja lahtiolekuaja kohta peab olema välja pandud enne sissepääsu apteeki (määrus nr 24 § 11 lg 1). Apteegikaubad asuvad eraldi saalis ning ilu- ja tervisepoes on viidad, et ravimite ostmiseks tuleb pöörduda apteeki. Seega pole tegemist klientide eksitamise või ebaausate kauplemisvõtete kasutamisega.
4.3.Kuna ravimid, sh käsimüügiravimid asuvad apteegis leti taga ning ravimeid väljastab eriteadmistega isik, siis on täidetud RavS §-s 29 sätestatud nõuded. Ravimite jaemüüjaks ja väljastajaks on apteek, mitte ilu- ja tervisepood ka juhul, kui ravimi eest tasutakse ilu- ja tervisepoe kassas.
4.4.Otsusega ei ole rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Taotleja ei saa eeldada, et tema taotlus igal juhul rahuldatakse. Rikutud ei ole ka ärakuulamise põhimõtet. Kaebajale on enne otsuse tegemist antud kahel korral võimalus selgituste andmiseks.
5.Ravimiamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 12. mai 2017. a otsus tühistada ja jätta Anne Apteegid OÜ kaebus rahuldamata.
6.Anne Apteegid OÜ palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja märkis, et ta loobub kavatsusest lubada apteegi kassas tasuda ilu- ja tervisepoe toodete eest.
7.9. augustil 2017 esitas kaebaja seaduslik esindaja ja ainuosanik A. Viidalepp uue äriühingu AV Apteek OÜ kaudu tegevusloa taotluse üldapteegi avamiseks Arsenali Keskuses kogu Terve Pere Apteek OÜ üüritaval kaubanduspinnal. A. Viidalepp on ka AV Apteek OÜ ainuosanik.
3(7)
3-17-62
8.Ravimiamet andis 4. septembri 2017. a otsusega AV Apteek OÜ-le üldapteegi tegevusloa.
9.Ravimiamet esitas 12. oktoobril 2017 ringkonnakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Proviisor A. Viidalepp on kohtuvaidluse ajal uue äriühingu AV Apteek OÜ kaudu saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi ehk saanud õiguse (tegevusloa) osutada apteegiteenust Arsenali Keskuses samal äripinnal. RavS § 41 lg 4 järgi võib proviisor olla seotud kuni nelja 4000 või enama elanikuga asulas tegutseva üldapteegi tegevusloa väljastamise tingimuste täitmisega. Kuna Anne Apteegid OÜ-l on kolm kehtivat üldapteegi tegevusluba, siis ei oleks kaebuse edukuse korral Ravimiametil võimalik kaebaja tegevusloa taotluse uuel läbivaatamisel tegevusluba anda. Kaebajale ei ole võimalik anda tegevusluba ka seetõttu, et samas tegutsemiskohas juba osutatakse apteegiteenust.
10.Kaebaja märkis 20. oktoobri 2017. a vastuses taotlusele, et kohtumenetluse lõpetamiseks ei ole alust, kuna ta ei ole loobunud taotlusest enda soovitud pinnale üldapteegi tegevusloa saamiseks. Kaebaja osanik A. Viidalepp tegutseb kohtumenetluse ajal AV Apteek OÜ proviisorina üksnes seetõttu, et kaebaja ei ole saanud kohtumenetluse jätkumise ja vastustaja otsuse puudumise tõttu oma apteeki Arsenali Keskuses veel avada.
11.Tartu Ringkonnakohus jättis 30. novembri 2017. a otsusega rahuldamata nii Ravimiameti menetluse lõpetamise taotluse kui ka apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Vastuseks vastustaja menetluse lõpetamise taotlusele ja apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus järgmist.
11.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-st 4 tulenevat alust menetluse lõpetamiseks ei esine. Kaebaja 20. oktoobri 2017. a vastusest nähtuvalt ei ole ta loobunud samale pinnale üldapteegi tegevusloa taotlemisest. Ka kaebaja poolt Terve Pere Apteek OÜ-ga sõlmitud üürilepingu kehtivus on kohtuvaidluse ajaks üksnes peatatud, mitte lõpetatud. Samuti on AV Apteek OÜ sõlminud Terve Pere Apteek OÜ-ga allüürikokkuleppe kehtivusperioodiga kuni üldapteegi tegevusloa väljastamiseni kaebajale. Kaebaja osanik A. Viidalepp on kinnitanud, et kui kaebaja saab tegevusloa, järgib ta RavS nõudeid ja loobub ühest olemasolevast tegevusloast. Seega ei ole kaebaja teise isiku tegutsemise kaudu oma kaebusega soovitud eesmärki saavutanud ning arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et tegevusloa andmisest keeldumise aluseid saab hinnata üksnes tegevusloa andmise otsuse tegemise aja seisuga.
11.2.Vastustaja seisukohaga, nagu oleks ilu- ja tervisepoe ning apteegi kõrvuti paiknemise kontseptsioon tervikuna vastuolus RavS nõuetega, ei saa nõustuda. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi nõudele ega normile, millest tuleneks sellise ruumide paiknevuse või kontseptsiooni kui terviku vastuolu õigusaktidega. Vastustaja möönab apellatsioonkaebuses ka ise, et ükski õigusakt ei keela apteegile juurdepääsu läbi teise teenusepakkuja kaubanduspinna. Halduskohus juhtis õigesti tähelepanu ka sellele, et kaebajal on sõlmitud ilu- ja tervisepoega leping, mille kohaselt tagab viimane apteegi lahtiolekuajad keskuse lahtiolekuaegadel. Sama kaubamärgi ja sarnase visuaalse kujunduse kasutamine ei eksita kliente ega anna alust keelduda apteegile tegevusloa andmisest.
11.3.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja apteegis pole plaanis hakata müüma muid tooteid kui ravimeid ning meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid, nagu lubab RavS § 31 lg 5. Halduskohtuga tuleb nõustuda ka selles, et ravimite eest tasu vastuvõtmine ei ole apteegiteenuse osutamine. Apteegi tegevusluba mitteomava kolmanda isiku kasutamine maksete vastuvõtmisel ei ole ühegi õigusakti alusel keelatud.
4(7)
3-17-62
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.Ravimiamet palub kassatsioonkaebuses tühistada haldus- ja ringkonnakohtu otsused ning uue otsusega jätta kaebus rahuldamata või saata asi uueks läbi vaatamiseks haldus- või ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
12.1.Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et alates 4. septembrist 2017 ei ole võimalik RavS § 41 lg 4 tõttu kaebajale tegevusluba välja anda. Samuti ei saa Anne Apteegid OÜ-le väljastada tegevusluba samale tegutsemiskohale, kus juba osutatakse apteegiteenust (RavS § 38 lg 3). Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse nõuded kaebuse eesmärgi saavutamiseks enam asjakohased. Kohus oleks pidanud sellises olukorras välja selgitama, kas kaebaja soovib menetluse lõpetada või muuta kaebust ning kas muutmine oleks lubatav, otstarbekas ja selleks esineb mõjuv põhjus.
12.2.Ravimiamet ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et peamiseks vaidlusküsimuseks on apteegile juurdepääsu võimaldamine läbi teise kaubanduspinna ning menetlusosalised ei vaidle apteegi tegutsemiskoha nõuetelevastavuse üle. Taotleja tegelik tahe on luua olukord, kus õiguslikult eraldatakse kahe juriidilise isiku tegevused, kuid faktiliselt soovitakse nii külastaja kui ka teenuse osutaja jaoks säilitada olukord, milles Apotheka kaubamärgiga apteekides apteegiteenuse kaudu turustatakse ilutooteid. Patsiendi tervis seatakse ohtu, kui jäetakse mulje, et ravimid on toimetud ja samaväärsed kosmeetikatoodetega.
12.3.Vastustaja on kohtute tähelepanu juhtinud sellele, et kaebaja ei ole käitunud hea haldustava kohaselt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3). Kaebaja on jätnud enne ehitustööde alustamist kavandatava apteegiruumide plaani Ravimiametile esitamata ja esitanud puuduliku ruumide plaani.
12.4.Kohtud ei ole hinnanud seda, et vaidlustatud otsuses on üheks tegevusloa andmisest keeldumise aluseks see, et apteegis soovitakse võimaldada kosmeetikatoodete müüki.
12.5.Pooled vaidlevad selle üle, kes on ravimi müüjaks ja milliseid nõudeid tuleb ravimi müümisel täita, mitte selle üle, kas ravimite eest võtab raha vastu erialatöötaja või mitte. Ravimi jaemüüjaks on äriühing, kellel peab selleks olema vastav tegevusluba. Ravimite eest tasumist ei ole võimalik lahutada ravimite jaemüügist, kuna tasu võtmise aluseks on müügileping. Kohtud ei ole andnud hinnangut, mis liiki õigussuhtega on tegemist. RavS eesmärgiks ei ole võimaldada olukorda, kus ravimite eest võtab raha isik, kellel ei ole ravimite käitlemise õigust. Ravimeid puudutavate õigusnormide puhul ei saa lähtuda põhimõttest, et lubatud on see, mis ei ole keelatud.
12.6.Ringkonnakohus on käsitanud ilu- ja tervisepoodi kui apteegi esindajat, kuid samas jätnud tähelepanuta apteegiteenuse tegevusloa omajale ja apteegitöötajatele kehtestatud retseptikeskusega ühendumise ja juurdepääsu, ravimi hinnaarvestuse ning apteegi kassasüsteemide nõuded. Kui ilu- ja tervisepoel oleks võimalik makseid vastu võtta, siis tähendaks see, et apteegi kassasüsteem tuleb apteegi tegutsemiskohast välja viia teise äriühingusse ning isikul, kes võtab raha vastu, peab olema vajalik kvalifikatsioon ja juurdepääs retseptikeskusele.
12.7.Ringkonnakohtuga ei saa nõustuda, et leping kaebaja ja Terve Pere Apteek OÜ vahel tagab apteegi lahtioleku, kuna lepingu rikkumist ei ole võimalik välistada.
12.8.Kohtud ei ole arvestanud menetluskulude väljamõistmisel oluliste asjaoludega. Kohtud ei ole pööranud tähelepanu kaebaja esitatud menetluskulude dokumentide puudustele: neist ei nähtu kulude selget koosseisu ja mitme esindaja kulude jaotust. Ka e-toimikus pole märgitud menetluskulude arvestust halduskohtus.
5(7)
3-17-62
13.Anne Apteegid OÜ nõustub ringkonnakohtu põhjendustega. Kaebaja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ning Ravimiameti menetluskulud tema enda kanda ja mõista Ravimiametilt välja kaebaja kassatsiooniastme menetluskulud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning haldus- ja ringkonnakohtu otsused materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, millega kaebus rahuldati. Ravimiamet on õiguspäraselt keeldunud kaebajale apteegiteenuse tegevusloa andmisest, kuna kaebaja plaanitav üldapteek ei vasta RavS-s sätestatud nõuetele. Seetõttu tuleb Anne Apteegid OÜ kaebus rahuldamata jätta.
15.Kolleegium käsitleb esmalt seda, kas muutunud asjaolude tõttu oleks võimalik kohustamiskaebus rahuldada (I) ning seejärel analüüsib Ravimiameti otsuse, millega keelduti kaebajale apteegiteenuse osutamise tegevusloa andmisest, õiguspärasust (II). I
16.Ravimiamet leiab kassatsioonkaebuses, et muutunud asjaolude tõttu ei ole võimalik üldapteegi tegevusloa taotluse uuesti läbivaatamisel kaebajale tegevusluba anda. Pooled ei vaidle selle üle, et samal tegutsemiskohal osutab apteegiteenust selle kohtuvaidluse ajal üldapteegi tegevusloa saanud teine juriidiline isik AV Apteek OÜ, millel on kaebajaga sama seaduslik esindaja ja ainuosanik A. Viidalepp. Sellest tulenevalt leiab Ravimiamet, et esiteks ei ole võimalik kahte üldapteegi tegevusluba anda ühele tegutsemiskohale (RavS § 38 lg 3) ning teiseks on kaebaja proviisorist seaduslik esindaja seotud maksimaalselt lubatud nelja üldapteegiga (RavS § 41 lg 4).
17.Kolleegiumi hinnangul ei tähenda eeltoodu, et kaebaja kaebuse eesmärk ei ole enam saavutatav. Kaebaja palub kaebuses kohustada Ravimiametit vaatama uuesti läbi tema üldapteegi tegevusloa taotlust. AV Apteek OÜ-l on Terve Pere Apteek OÜ-ga sõlmitud allüürikokkuleppe kuni üldapteegi tegevusloa väljastamiseni kaebajale. Proviisor A. Viidalepp on kinnitanud kavatsust loobuda ühest apteegi tegevusloast. Ravimiamet saab eeltoodud asjaolusid üldapteegi tegevusloa taotluse lahendamisel arvesse võtta. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MSÜS) võimaldab tegevusloa andmise eelduseks oleva nõude täitmata jätmise korral vältida kohest taotluse rahuldamata jätmist, andes ettevõtjale võimaluse puudus kõrvaldada (MSÜS § 20 lg 2 ja § 25 lg 1 p 2, vrd HMS § 15). Seega ei ole kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamine muutunud õiguslikult võimatuks. II
18.Pooled ei vaidle tegevusloa andmisest keeldumise aluseks olnud faktiliste asjaolude üle: kaebaja kavandatud apteeki pääseks läbi kaubanduskeskuses asuva sama Apotheka kaubamärki kandva ilu- ja tervisepoe, apteek ning ilu- ja tervisepood oleks eraldatud klaasseinaga, mõlema äriühingu töötajad kannaksid ühesugust riietust ning müügipinna kujundus oleks sarnane, apteegis kauba vastuvõtmisel ja väljapanemisel kasutataks teise äriühingu töötajaid, mõlema äriühingu klientidele oleks tagatud kassade ristkasutus. Eeltoodud asjaoludele tuginedes on Ravimiamet keeldunud tegevusloa andmisest. Kohtud on leidnud, et üldapteegile kehtestatud tingimustest ei leia õigusnorme, mis keelaksid kaebaja kavandatud apteegi tegutsemise.
19.Kolleegium nõustub, et RavS-st ega määrusest nr 24 ei leia sõnaselgeid sätteid, mis reguleeriksid sissepääsu kaubanduskeskuses asuvasse apteeki või keelaksid apteegis naabruses teenust pakkuva äriühinguga sarnase kujunduse või sama kaubamärgi kasutamise. Samas selgub RavS § 30 lg-st 2, et 6(7)
3-17-62 üldapteek on apteegiteenuse osutamiseks moodustatud ettevõte, mille asukoht peab olema tähistatud nimetusega „Apteek“ koos apteegi nimega. Määrus nr 24 näeb ette, et apteegiteenuse osutamiseks ette nähtud ruumid peavad olema ümbritsevatest ruumidest eraldatud laeni ulatuvate vaheseintega ja moodustama ühtse terviku (§ 2 lg 8) ning apteegiruume peab kasutama sihipäraselt (§ 2 lg 10). RavS § 31 lg 5 järgi võib üldapteegis lisaks ravimitele müüa ja valmistada ainult meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid, kaasa arvatud toidulisandeid ja loodustooteid, tingimusel, et nende müük ja valmistamine ei takista ravimite müüki ega valmistamist. Nimetatud sätete eesmärk on tagada apteegiteenuse turvalisus ja kättesaadavus ning selle eristatavus teistest teenustest.
20.Kolleegium nõustub Ravimiameti järeldusega, et kaebaja kavandatud apteegiteenuse osutamise kontseptsioon tervikuna näeb ette apteegi ning ilu- ja tervisepoe toodete turustamist ühtsel kaubanduspinnal. Taotluslikult soovitakse külastajatele jätta mulje, et apteegi ruumidesse sisenetakse juba kaubanduskeskuse koridorist ning ka ilu- ja tervisepoes pakutav on apteegikaup. Eeltoodule viitab sama kaubamärgi, kujunduse ja tööriietuse kasutamine, kassade ristkasutus, ruumide jaotus ning apteeki sissepääs läbi klaasist seinaga eraldatud tervisepoe. Seega, kuigi esmapilgul näib, et kaebaja äriühingu puhul oleks tegemist eraldiseisvat apteegiteenust pakkuda sooviva äriühinguga, oleks tegelikkuses apteegiteenuse osutamine läbipõimunud ilu- ja tervisepoe toodete pakkumisega. Seda ei muuda ka asjaolu, et kaebaja on kohtumenetluse käigus loobunud kavatsusest lubada apteegi kassas tasuda ilu- ja tervisepoe toodete eest. Selline läbipõimumine pole RavS ega määruse nr 24 eespool viidatud sätete kohaselt lubatav. Õigusnormide järgimine ei tohi piirduda vaid näivuse loomisega, ka sisuline tulemus peab vastama õigusaktidega sätestatud tingimustele.
21.Ravimiamet on kaebajale ette heitnud ka seda, et sissepääs apteeki sõltub teise äriühingu suvast. Arvestades seda, et kaebaja apteegi ning ilu- ja tervisepoe koostoimimine on taotluslik, kahtleb kolleegium selles, et ilu- ja tervisepood hakkaks takistama apteegi ruumidesse pääsemist. Samas ei tingi see vaidlusaluse otsuse võimalik puudus otsuse tühistamist, sest tegemist pole kaalutlusotsusega. Tegevusloa andmisest keeldumiseks piisas ka p-s 20 osundatud nõuetele mittevastavusest.
22.Kuna apteegiteenuse osutamiseks kasutatavad ruumid ja teenuse pakkumine poleks selgelt eristatavad ilu- ja tervisepoe ruumidest ja teenuse pakkumisest, ei oleks apteegiteenuse kättesaadavus ja turvalisus tagatud. Kaebajale tegevusloa andmisest on õigesti keeldutud.
23.Halduskohtule esitatud kaebuses väitis kaebaja, et Ravimiamet ei ole otsuse tegemisel arvestanud kaebaja seisukohtade ja vastuväidetega ning see on võrreldav tema ära kuulamata jätmisega. Kolleegium ei nõustu kaebajaga. See, et haldusorgan ei ole menetlusosalise väidetega arvestanud, ei tähenda, et teda pole ära kuulatud. Ravimiamet on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega põhjendanud, miks ta keeldus kaebajale tegevusluba andmast, ning kolleegium nõustub Ravimiameti põhjendustega (vt käesoleva otsuse p-d 19–20).
24.Kuna kaebus jääb rahuldamata, kannab Anne Apteegid OÜ menetluskulud (HKMS § 108 lg 1). Ravimiamet ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu jäävad tema kulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.