OSAÜHINGU “PÕLTSAMAA UUS APTEEK“ kaebus Ravimiameti otsuse tühistamiseks apteegi tegevusloa muutmise asjas
Menetlusosalised
Kaebaja – OSAÜHING “PÕLTSAMAA UUS APTEEK“, esindajad advokaadid Villy Lopman ja Birgit Aasa Vastustaja – Ravimiamet Kolmas isik – OÜ PharmaTwo, esindajad advokaadid Kaupo Lepasepp ja Kaspar Endrikson Kaasatud haldusorgan – Konkurentsiamet
Vaidlustatud kohtulahend punkt 3
Tartu Halduskohtu 27.04.2021. a määruse resolutsiooni
Menetluse alus ringkonnakohtus OSAÜHINGU “PÕLTSAMAA UUS APTEEK“ määruskaebus Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.2021. a määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata, täiendades halduskohtu määruse vastavaid põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtu menetluses on uueks läbivaatamiseks haldusasi nr 3-18-1287 (OSAÜHINGU “PÕLTSAMAA UUS APTEEK“ kaebus Ravimiameti otsuse tühistamiseks apteegi tegevusloa muutmise asjas).
Kolmas isik esitas halduskohtule tema ja Osaühingu Euroapteek vahel sõlmitud frantsiisilepingu, mille sisu ta peab konfidentsiaalseks, kuna see sisaldab mõlema lepingupoole ärisaladust ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 mõttes. Kolmas isik palus tunnistada haldusasi HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 6 alusel kinniseks tema ärisaladust puudutavate dokumentide osas, s.h OÜ PharmaTwo ja Osaühingu Euroapteek vahel sõlmitud frantsiisilepingu osas ning piirata juurdepääsu ja mitte teha nähtavaks eelnimetatud dokumente kaebajale ning menetlusvälistele isikutele.
3.Ravimiamet esitas halduskohtule ka Osaühingu Euroapteek ja ettevõtja X frantsiisilepingu (lisa 3) ja Konkurentsiameti seisukoha ettevõtja X kohta (lisa 4). Lisas 3 olev tõend esitati põhjusel, et Osaühingu Euroapteek frantsiisilepingut on varasemalt Konkurentsiametis kontrollitud (Konkurentsiameti hinnang, lisa 4) ning vastustaja võrdles kontrollimisel, kas taotluse juurde esitatud frantsiisilepingu tingimustes on toimunud muudatusi või sätestatud uusi tingimusi võrreldes varem Konkurentsiametis kontrollitud Osaühingu Euroapteek frantsiisilepingutega.
4.27.04.2021. a määruses kuulutas halduskohus haldusasja menetluse kinniseks Osaühingu Euroapteek ja OÜ PharmaTwo vahel sõlmitud frantsiisilepingu; Osaühingu Euroapteek ja menetlusvälise äriühingu vahel sõlmitud frantsiisilepingu ning Konkurentsiameti seisukoha osas, märkides, et tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 38 lg 1 p-ga 6 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. EKTÄKS § 5 lg 2 kohaselt tuleb ärisaladusena mõista teavet, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad (p 1); sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu (p 2) ja selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas (p 3). Mõlemas kohtule esitatud frantsiisilepingus on pühendatud eraldi sätted konfidentsiaalsusnõudele ning need sisaldavad halduskohtu hinnangul ärisaladust nii TsMS 38 lg 1 p 6, HKMS § 77 lg 1 kui ka EKTÄKS § 5 lg 2 tähenduses. Samuti nõustus halduskohus vastustajaga, et ärisaladust sisaldab ka Konkurentsiameti 19.01.2016. a seisukoht IN-1-1/130 Osaühingu Euroapteek ja äriühingu X frantsiisilepingu kohta. HKMS § 89 lg-st 2 tulenevalt ei või menetlusväline isik tutvuda haldusasja toimikuga kinniseks kuulutatud osas, vaid üksnes menetlusosalised ning kohus. Kuigi apteekide töökorraldusega seonduv tegevus puudutab oluliselt ka üldsuse huvi, puudub asjas halduskohtu hinnangul selline ülekaalukas avalik huvi, mis võiks takistada menetluse konkreetsete tõendite osas kinniseks kuulutamist ärisaladust sisaldava teabe kaitseks.
4.1.Vaidlusaluse määruse resolutsiooni p-ga 3 piiras halduskohus kaebaja õigust tutvuda tõenditega, mille osas käesoleva haldusasja menetlus kinniseks kuulutati. Halduskohus selgitas, et HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lõike 2 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lg-s 1 toodud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 5 kohaselt on selliseks aluseks äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmine. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga juhul, kui huvi
saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 88 lg 2).
4.1.1.Kolmas isik leidis, et piirata tuleks kaebaja juurdepääsu kohtule tõendina esitatud kolmanda isiku ja Osaühingu Euroapteek vahelisele frantsiisilepingule. Halduskohus on juba põhjendanud seisukohta, et nimetatud tõend sisaldab kaitstavat ärisaladust, mis õigustab menetluse osalist kinniseks kuulutamist menetlusväliste isikute suhtes. Halduskohus pidas põhjendatuks piirata ka kaebaja õigust tutvuda kolmanda isiku äritegevusega seotud frantsiisilepinguga ärisaladuse kaitse tagamise eesmärgil, kuna pole vaidlust kaebaja ja kolmanda isiku konkureerivates huvides käesoleva vaidluse lahendamisel. Kõnealuses lepingus sätestatu suhtes on konfidentsiaalsusnõude sätestanud ka lepingu pooled.
4.1.2.Ravimiameti poolt tõenditena esitatud Osaühingu Euroapteek ja menetlusvälise äriühingu frantsiisileping ning nende äriühingute seose analüüsimisel antud Konkurentsiameti seisukoht sisaldavad halduskohtu hinnangul samuti teavet nende poolte poolt kokku lepitud äritegevuse kohta, millele juurdepääsu tuleb ärisaladuse kaitse eesmärgil piirata nii kaebaja kui ka kolmanda isiku jaoks.
4.1.3.Halduskohus lähtus HKMS § 88 lg-st 3, mille kohaselt piiratakse menetlusosalise õigust haldusasja materjalidega tutvuda minimaalses ulatuses ning võimaldatakse tutvuda maksimaalses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Kaebajal ja kolmandal isikul on võimalik tutvuda haldusasja ülejäänud materjaliga.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.OSAÜHING “PÕLTSAMAA UUS APTEEK“ esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palutakse Tartu Halduskohtu 27.04.2021. a kohtumäärus resolutsiooni p 3 osas tühistada. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad:
5.1.Frantsiisilepingud ja Konkurentsiameti seisukoht pole ärisaladused. Ainuüksi asjaolu, et frantsiisilepingus on sees konfidentsiaalsusklausel, ei muuda seda automaatselt ärisaladuseks. Ärisaladust tuleb hinnata igakordselt vastavalt EKTÄKS § 5 lg-le 2. Kohus peab põhjendama, miks konkreetne teave on ärisaladus. EKTÄKS § 5 lg 2 sätestab kolm ärisaladuse tingimust: teave ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; teabel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Halduskohtu määrusest ei nähtu EKTÄKS § 5 lg 2 tingimuste täitmise analüüsi ärisaladuseks klassifitseeritud teabe hindamisel. Frantsiisilepingute ning Konkurentsiameti seisukoha näol pole tegemist ärisaladustega EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes ja seda põhjusel, et nendes sisalduval teabel ei ole kaubanduslikku väärtust oma salajasuse tõttu. Frantsiisilepingud ja Konkurentsiameti seisukoht ei sisalda ka oskusteavet puudutavat tehnilist ja finantsteavet, teavet kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja protsesside, tarneallikate, ostumüügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Isegi kui frantsiisilepingud mõningases osas midagi eelnevalt viidatud teabest sisaldavad, pole see aluseks nende täies ulatuses salastamiseks.
5.2.Menetlusosalise tõenditega tutvumist saab piirata üksnes minimaalses vajalikus ulatuses, mitte aga kõigi peamiste kohtumenetluses vaidluse all olevat küsimust käsitlevate tõendite kogu ulatuses. Käesoleval juhul on halduskohtumenetluse esemeks valitseva mõju väljaselgitamine kolmanda isiku ja tema osanikust proviisori üle. Frantsiisi- jm majandusliku sisuga lepingud on valitseva mõju hindamise tuumaks. Seega on kaebajal nimetatud tõenditega tutvumise piiramine sisuliselt kaebaja ilmajätmine menetluse peamiseks vaidlusküsimuseks olevate tõendite vahetust hindamisest kohtumenetluses.
5.3.Menetlusosalise õigused ning ülekaalukas avalik huvi kaaluvad üles võimaliku ärisaladuse kaitse huvi. Käesolev vaidlus puudutab apteegireformi. Reformi olulisus ületab seniste ja praeguste
turuosaliste õigused ja huvid ning puudutab laiemat ühiskondlikku debatti ja avalikkuse huviorbiidis olevat teemaderingi: rahvatervise kaitset ning konkurentsiolukorda Eesti ravimiturul. Halduskohus möönis, et apteekide töökorraldusega seonduv tegevus puudutab ka üldsuse huvi, kuid leidis siiski, et puudub siiski selline ülekaalukas avalik huvi, mis võiks takistada menetluse konkreetsete tõendite osas kinniseks kuulutamist ärisaladust sisaldava teabe kaitseks.
6.Kolmas isik leiab, et kaebaja määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 77 lg 1 ning TsMS § 38 lg 1 p 6 koostoimes on ärisaladuse kaitseks menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise aluseks. Samuti on ärisaladuse kaitse menetlusosalise menetlustoimingult eemaldamise ning toimikule juurdepääsuõiguse piiramise aluseks (HKMS § 79 lg 1 p 5 ja § 88 lg 2). Antud juhul on ilmselge, et frantsiisileping sisaldab kolmanda isiku ja Euroapteegi ärisaladust EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes, mistõttu esineb õiguslik alus ja kohustus frantsiisilepingule juurdepääsu piiramiseks. Kolmas isik on seda ka oma 21.04.2021. a menetlusdokumendis selgitanud. Frantsiisileping tervikuna ja selles sisalduv info vastab kõigile määruskaebuses loetletud EKTÄKS § 5 lg 2 järgi ärisaladuseks kvalifitseerumise eeldustele. Frantsiisileping on konfidentsiaalne ning seda pole frantsiisilepingu poolte poolt tehtud kättesaadavaks ühelegi kolmandale isikule, kellel sellele juurdepääsuõigus puudub. Frantsiisilepingul on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu - EKTÄKS § 5 lg 2 p 2 sõnastuse järgi eeldatakse informatsiooni kaubanduslikku väärtust, kui tegemist on salajase iseloomuga informatsiooniga. Frantsiisileping ja selle sisu hoitakse mistahes kolmandate isikute eest saladuses ja konfidentsiaalsena, mistõttu ainuüksi see asjaolu kinnitab frantsiisilepingu kaubanduslikku väärtust. Suur osa erinevatest majandus- ja kaubandustegevustest põhineb frantsiisisuhetel ja -lepingutel (erinevad poed, söögi- ja teenuse osutamise kohad – nt McDonald’s Eestis) ning sellistes valdkondades ja õigussuhetes pole vastavad frantsiisilepingud kolmandatele isikutele või avalikkusele kättesaadavad. Antud juhul on frantsiisilepingu kaubanduslik väärtus eriti ilmne, sest kaebaja ja kolmanda isiku apteegid on Põltsamaa linnas otsesed konkurendid. Kolmanda isiku ärisaladuse avaldamine tema otsesele konkurendile kahjustaks oluliselt OÜ PharmaTwo huve, õigusi ning kolmanda isiku ja kaebaja vahelist konkurentsiolukorda. Konkurentsiolukorra kahjustamine seisneks juba selles, kui kaebajal oleks juurdepääs kolmanda isiku ja Euroapteegi frantsiisilepingus sätestatud tundlikule äriteabele olukorras, kus OÜ-l PharmaTwo juurdepääs kaebaja enda frantsiisilepingut puudutavale analoogsele informatsioonile puudub. Kolmas isik on varasemalt korduvalt selgitanud, et ka kaebaja apteek tegutseb frantsiisiapteegina. Kaebaja opereerib Põltsamaa Uut Apteeki „Apotheka“ kaubamärgi all ning kuulub Apotheka apteekide ketti. Frantsiisilepingu osapooled on rakendanud vajalikke meetmeid, et hoida frantsiisilepingut salajas. Frantsiisilepingu osapooled ei ole frantsiisilepingut teinud kolmandatele isikutele ega avalikkusele kättesaadavaks ning on rakendanud sellele juurdepääsupiiranguid. Samuti on kolmas isik käesoleva kohtumenetluse raames rakendanud kõiki võimalikke meetmeid sellele juurdepääsu piiramiseks – s.t taotlenud kohtult vastava tõendi osas menetluse kinniseks kuulutamist ning juurdepääsu piiramist. Selles valguses on asjakohatud kaebaja etteheited, nagu poleks frantsiisilepingu saladuses hoidmiseks meetmeid rakendatud.
6.1.OÜ PharmaTwo on seisukohal, et halduskohus piiras kaebaja juurdepääsu toimikule üksnes minimaalses vajalikus ulatuses ning kaebaja vastupidised seisukohad on põhjendamatud. Asjakohatu on kaebaja väide, nagu oleks ta jäetud ilma õigusest neid tõendeid hinnata - tõendite hindamise ülesanne ja pädevus on kohtul, mitte kaebajal (HKMS § 61 lg 1). Seejuures on kohtule tagatud täielik juurepääs ka nimetatud ärisaladust sisaldavatele dokumentidele ning kohtud saavad neid dokumente hinnata ning kohtulahendi tegemisel arvesse võtta.
6.2.Kaebaja seisukoht, et kolmele dokumendile juurdepääsu piiramine kahjustab õiglast kohtupidamist, on ilmselge liialdus. Käesolev kohtumenetlus ja selle võimalik tulemus saab riivata eelkõige kolmanda isiku õigusi, sest selles otsustatakse kolmandale isikule väljastatud tegevusloa kehtima jäämise üle. Kaebajale ei kaasne käesoleva kohtuasjaga ei õiguslikke ega praktilisi mõjusid
või riske. Kolmas isik on kohtumenetluses korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et kaebajal puudub kaebeõigus OÜ-le PharmaTwo väljastatud tegevusloa vaidlustamiseks. Kaebaja ei ole kolmanda isiku tegevusluba vaidlustanud mitte kaebaja õiguste rikkumise tõttu, vaid laiemate ja väidetavalt avalike huvide tõttu. Ka määruskaebust põhjendab kaebaja taaskord viidetega vajadusele tagada apteegireformi õnnestumine ja edasise ning käesolevat kohtuasja ja selle osapooli otseselt mittepuudutava väidetavalt väära halduspraktika parandamisega. Kokkuvõtlikult puudub mistahes õiguslik alus ja ülekaalukas põhjendus, mis võiks õigustada kaebajale kohtumenetluse raames kolmanda isiku ärisaladust sisaldavatele dokumentidele juurdepääsu tagamist. Vastupidiselt, kolmanda isiku otsesele konkurendile tema ärisaladust sisaldavale teabele juurdepääsu tagamine rikuks OÜ PharmaTwo põhiõigusi ja oleks õigusvastane. Ka Riigikohus on hiljuti tehtud lahendis asjas nr 3-17-62 selgitanud, et isikutel peab olema võimalik kohtusse pöörduda kartmata, et nende kaitset vajav teave saab avalikuks. Sellise kindlustunde puudumisel oleks kohtusse pöördumise õigust piirav toime. Eelviidatud lahendis selgitas Riigikohus ka, et kui toimik sisaldab ärisaladust sisaldavaid dokumente, tuleb HKMS § 89 lg 3 järgi sellisel juhul võimaldada tutvuda üksnes nende menetlusdokumentidega, mis ärisaladust ei sisalda. Selle Riigikohtu seisukoha valguses on alusetu kaebaja etteheide, nagu pidanuks halduskohus võimaldama kaebajal tutvuda frantsiisilepinguga mingis piiratud ulatuses, mis kaebaja hinnangul ärisaladust justkui ei sisalda. Selguse huvides märgib kolmas isik, et peab frantsiisilepingut tervikuna oma ärisaladuseks ning selle mistahes ulatuses oma otsesele konkurendile ehk kaebajale avaldamist kolmanda isiku õiguste rikkumiseks.
6.3.Halduskohus on ka nõuetekohaselt kaalunud ja järeldanud, et antud juhul ei ole avalikkuse huvi suurem kolmanda isiku huvist kaitsta oma ärisaladust. Kohtumenetlust ja kohtutoimikut ei ole tunnistatud kinniseks täielikult, vaid üksnes väga piiratud ulatuses (kolme dokumendi osas). Seetõttu on kohtumenetlus endiselt suures osas avalik. Nii kaebajal kui avalikkusel on võimalik tutvuda valdava osa kohtutoimikuga, osaleda kohtuistungitel ning tutvuda kohtulahendiga. Arvestada tuleb sellega, et kohustus kaitsta ärisaladust kohtumenetluses on sätestatud selgesõnaliselt ka põhiseaduses (PS § 24 lg 3). Eeltoodut arvestades ei õigusta ega tingi kohtumenetluse avalikkuse põhimõte antud juhul vajadust avalikustada kolmanda isiku ärisaladust sisaldavat frantsiisilepingut selleks õigustamata isikutele kas osaliselt või tervikuna.
7.Konkurentsiamet selgitas oma vastuses, et dokument, millele kaebaja soovib juurdepääsu, on eelduslikult Konkurentsiameti 08.04.2016. a seisukoht nr 5.1-1/16-0064-012, mis on koostatud vastusena Ravimiameti 19.01.2016. a taotlusele nr IN-1-1/130. 08.04.2016. a seisukoht nr 5.1-1/16-0064-012 sisaldab asjaomaste ettevõtjate ärisaladusi EKTÄKS § 5 lg 2 järgi, mistõttu ei peaks see dokument kuuluma kolmandatele isikutele avalikustamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna põhjust halduskohtu 27.04.2021. a määruse resolutsiooni p 3 tühistamiseks. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada halduskohtu vaidlusaluse määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
9.HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 5 kohaselt on niisuguste piirangute kehtestamine võimalik äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks. Ärisaladusena kaitstava teabe mõiste ei ole HKMS-s täpsemalt määratletud. Ainsana on kehtivas õiguses ärisaladuse mõiste avatud EKTÄKS-s, mille § 5 lg 2 kohaselt loetakse ärisaladuseks niisugune
teave, mis vastab järgmistele tingimustele: see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Vaidlustatud halduskohtu määrusega (resolutsiooni punkt 3) on haldusasja menetluses piiratud kaebaja õigust tutvuda OÜ Euroapteek ja kolmanda isiku vahel sõlmitud frantsiisilepinguga, OÜ Euroapteek ja menetlusvälise äriühingu vahel sõlmitud frantsiisilepinguga ning Konkurentsiameti 19.01.2016. a seisukohaga nr IN-1-1/130 (tegelik viide on Konkurentsiameti 08.04.2016. a seisukoht nr 5.1-1/16-0064-012). Sama määrusega (resolutsiooni p 4) piiras halduskohus ka kolmanda isiku õigust tutvuda viimati nimetatud kahe tõendiga.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja arvamusega, et kõnealuste frantsiisilepingute ning Konkurentsiameti seisukoha näol ei ole tegemist ärisaladustega EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes ja halduskohus pole määruse tegemisel neid tõendeid selles valguses ka sisuliselt hinnanud. Vaidlust ei ole selles, et mõlema frantsiisilepingu sisu on konfidentsiaalne (lepingute p 7). Ka ringkonnakohtu hinnangul sisaldavad vastavalt nii OÜ PharmaTwo kui Euroapteegi frantsiisileping kui ka Euroapteegi ja menetlusvälise äriühingu vaheline frantsiisileping ärisaladust EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes, kuna neis lepingutes sisaldub muuhulgas informatsioon frantsiisitasude, kulude jagamise põhimõtete, omavahelise koostöö põhimõtete ning muude kommertstingimuste kohta, mida frantsiisilepingute pooled, nagu juba öeldud, loevad konfidentsiaalseks informatsiooniks ja oma ärisaladuseks. Tegemist ei ole andmetega, mis kuuluksid avalikustamisele, oleksid üldteada või teistele isikutele (sh konkurentidele) kergesti kättesaadavad või mille avaldamine ei saaks kuidagi kahjustada ettevõtja huve. Seega ei ole nende lepingute puhul tegemist ärisaladusega üksnes põhjusel, et frantsiisilepingus sisaldub konfidentsiaalsuskokkulepe, vaid ka sellepärast, et frantsiisileping sisaldab sisulist ja tundlikku majanduslikku äriteavet. Kõnealused dokumendid sisaldavad seega ilmselgelt ärisaladust, millele juurdepääsu piiramise vastu on kolmandal isikul põhjendatud huvi ja mille avaldamine ettevõtjate nõusolekuta on keelatud. Samuti vastavad mõlemad frantsiisilepingud tervikuna ja neis sisalduv info kõigile EKTÄKS § 5 lg 2 alusel ärisaladuseks kvalifitseerumise eeldustele: frantsiisilepingud ega nende sisu pole üldteada ega kergesti kättesaadavad, sest lepingud on konfidentsiaalsed ning neid pole frantsiisilepingu poolte poolt tehtud kättesaadavaks ühelegi kolmandale isikule, kellel sellele juurdepääsuõigus puudub. EKTÄKS § 5 lg 2 p 2 sõnastuse järgi eeldatakse informatsiooni kaubanduslikku väärtust, kui tegemist on salajase iseloomuga informatsiooniga. Kõnealused frantsiisilepingud ja nende sisu hoitakse mistahes kolmandate isikute eest saladuses ja konfidentsiaalsena, mis iseenesest juba kinnitab frantsiisilepingu kaubanduslikku väärtust. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga, et OÜ PharmaTwo ja Euroapteegi vahel sõlmitud frantsiisilepingu kaubanduslik väärtus on käesoleval juhul eriti ilmne, sest kaebaja ja kolmanda isiku apteegid on Põltsamaa linnas otsesed konkurendid ja OÜ PharmaTwo ärisaladuse avaldamine tema otsesele konkurendile kahjustaks oluliselt kolmanda isiku huve, õigusi ning tema ja kaebaja vahelist konkurentsiolukorda. Konkurentsiolukorra kahjustamine seisneks näiteks selles, kui kaebajal oleks juurdepääs kolmanda isiku ja Euroapteegi vahelises frantsiisilepingus sätestatud tundlikule äriteabele, kuid OÜ-l PharmaTwo juurdepääs kaebaja enda frantsiisilepingut puudutavale analoogsele informatsioonile puudub. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja apteek tegutseb samuti frantsiisiapteegina, kuna kaebaja opereerib Põltsamaa Uut Apteeki „Apotheka“ kaubamärgi all ning kuulub Apotheka apteekide ketti. Frantsiisilepingute osapooled on juba lepingutes rakendanud vajalikke meetmeid, et hoida frantsiisilepingut salajas ega ole teinud neid kolmandatele isikutele või avalikkusele kättesaadavaks. Kaebajal puudub seega õigus saada juurdepääsu nimetatud informatsioonile juba kohtumenetluse väliselt. Asjaolule, et EKTÄKS § 5 lg 2 p 3 järgi on ärisaladuse kaitse kohaldamise üheks eelduseks see, et ärisaladuse üle kontrolli omav isik oleks ise võtnud meetmeid selle salajas hoidmisele, viitab
ka Riigikohus oma 14.06.2021. a määruses (p 14) asjas nr 3-17-62. Samuti on kolmas isik käesoleva kohtumenetluse raames rakendanud kõiki võimalikke meetmeid enda ja Euroapteegi vahel sõlmitud lepingule juurdepääsu piiramiseks – s.t on taotlenud halduskohtult vastava tõendi osas menetluse kinniseks kuulutamist ning sellele ka kaebaja juurdepääsu piiramist. Seega on alusetud kaebaja etteheited, nagu poleks frantsiisilepingute saladuses hoidmiseks varasemalt meetmeid rakendatud.
10.1.Mis puudutab veel Ravimiameti poolt halduskohtule esitatud Konkurentsiameti 08.04.2016. a seisukohta nr 5.1-1/16-0064-012, milles käsitletakse menetlusvälise äriühingu vastavust RavS § 42 lg 5 nõuetele, arvestades selle äriühingu ja OÜ Euroapteek vahel sõlmitud frantsiisilepingut, siis on sellel dokumendil Konkurentsiameti märge, et seisukoht sisaldab ärisaladusi. Konkurentsiseaduse (KonkS) järgi on ka Konkurentsiametil ärisaladuse hoidmise kohustus. KonkS § 63 lg 2 sätestab, et Konkurentsiameti ametnikul ei ole õigust avaldada teistele isikutele ega avalikustada ettevõtja nõusolekuta ärisaladusi, sealhulgas pangasaladusi, mida ta on teada saanud oma teenistuskohustuste täitmise käigus, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seega oli halduskohtul õigus nimetatud dokumendile juurdepääsu piirata. Kaitstavate ärisaladuste esinemise osas tuleb nimetatud dokumendi puhul arvestada muuhulgas seda, et kõnealuses seisukohas kontrolliti ja analüüsiti menetlusvälise äriühingu ning Euroapteegi vahel sõlmitud frantsiisilepingut, mis on konfidentsiaalne ning ka menetlusvälise äriühingu lepingut äriruumide allüüri ja apteegisisustuse ning –varustuse üüri kohta ja äriruumide üürilepingut.
10.2.Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses, et mõlemas kohtule esitatud frantsiisilepingus on olemas eraldi sätted konfidentsiaalsusnõudele ning need lepingud sisaldavad halduskohtu hinnangul ärisaladust nii TsMS 38 lg 1 p 6, HKMS § 77 lg 1 kui ka EKTÄKS § 5 lg 2 tähenduses. Samuti nõustus halduskohus oma määruses vastustajaga, et ärisaladust sisaldab ka Konkurentsiameti seisukoht Osaühingu Euroapteek ja äriühingu X ehk menetlusvälise äriühingu vahelise frantsiisilepingu kohta. Halduskohus pidas põhjendatuks piirata kaebaja õigust tutvuda kolmanda isiku äritegevusega seotud frantsiisilepinguga ärisaladuse kaitse tagamise eesmärgil, kuna pole vaidlust kaebaja ja kolmanda isiku konkureerivates huvides. Kõnealuses lepingus sätestatu suhtes on konfidentsiaalsusnõude sätestanud ka lepingu pooled. Ravimiameti poolt tõenditena esitatud Osaühingu Euroapteek ja menetlusvälise äriühingu frantsiisileping ning nende äriühingute seose analüüsimisel antud Konkurentsiameti seisukoht sisaldasid halduskohtu hinnangul samuti teavet nende poolte poolt kokku lepitud äritegevuse kohta, millele juurdepääsu tuleb ärisaladuse kaitse eesmärgil piirata nii kaebaja kui ka kolmanda isiku jaoks. Seega ei ole alust kaebaja väitel, et halduskohus pole määruse tegemisel neid tõendeid sisuliselt hinnanud.
11.Kui teave, millega tutvumise õigust piirati, on käsitatav kolmanda isiku ja tema lepingupartneri või menetlusvälise äriühingu ärisaladusena, siis sõltub piirangu seadmise õiguspärasus sellest, kas nende huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam kaebaja huvist tutvuda ärisaladust sisaldavate dokumentidega. Ka Riigikohus on selgitanud, et kogutud tõendi menetlusosalisele avaldamata jätmine saab toimuda üksnes HKMS § 88 lg 2 alusel ning tõendi avaldamata jätmiseks peab esinema HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud alus. Seejuures peab aluse esinemisel kohus tegema HKMS § 88 lg 2 järgi kaalutlusotsuse, kusjuures huvi saladuse hoidmise vastu peab olema kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga. Kohus peab seejuures hindama sisulist vajadust hoida saladust, mitte üksnes formaalselt väljaspool halduskohtumenetlust dokumendi suhtes kehtivaid juurdepääsupiiranguid (RKHK 09.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-8-17, p 19). Samas on Riigikohus 14.06.2021. a määruses (p 16) asjas nr 3-17-62 märkinud, et isikutel peab olema võimalik kohtusse pöörduda kartmata, et nende kaitset vajav teave saab avalikuks ning, et näiteks HKMS § 89 lg 3 kohaldamisel tuleb võimaldada üksnes selliste menetlusdokumentidega tutvumist, mis ärisaladust ei sisalda. Teise ettevõtja ärisaladuse avaldamine kaebajale saab olla põhjendatud vaid juhul, kui kaebaja näitab ära, et tema huvi tutvuda kolmanda isiku ja menetlusvälise äriühingu ning nende lepingupartneri ärisaladust sisaldavate dokumentidega kaalub üles viimati nimetatud isikute huvi
oma ärisaladuse kaitseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja kohtumenetluses esile toonud sellist huvi, mis kaaluks üle teiste äriühingute huvi oma ärisaladuse kaitseks. Samuti on oluline see, et kohus peab võrdselt kaitsma nii kaebaja menetluslikke põhiõigusi kui ka teiste isikute põhiõigusi, muu hulgas õigust ettevõtlusele, mis hõlmab ka õiguse ärisaladuse kaitsele. Halduskohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et huvi kõnealuseid dokumente kaebaja eest salajas hoida on kaalukam kui kaebaja õigus nendega tutvuda. Kuna nii kaebaja kui ka kolmas isik ja menetlusväline äriühing ning nende lepingupartner tegutsevad apteegiäris, siis ei saa konkureerivale apteegipidajale anda juurdepääsuõigust teiste ettevõtete ärisaladust sisaldavale materjalile ka kohtumenetluse käigus, kuna ärisaladuse selline avaldamine konkurendile kahjustaks oluliselt kolmanda isiku ja menetlusvälise äriühingu ning nende lepingupartneri õigusi ja nendevahelist konkurentsiolukorda. Ringkonnakohus nõustub samuti kolmanda isiku seisukohaga, et kaebaja ei saa enda soovi kõnealustele dokumentidele ligipääsemiseks õigustada väidetava avaliku huviga, mis võib olla seotud apteegireformi läbiviimisega või apteekide töökorraldusega seonduvaga. Samuti tuleb arvesse võtta seda, et kohtutoimikuid ei ole tunnistatud kinniseks täielikult, vaid üksnes väga piiratud ulatuses (kolme dokumendi osas). Seega on kohtumenetlus endiselt suures osas avalik ja nii kaebajal kui avalikkusel on võimalik tutvuda valdava osa kohtutoimikutega, osaleda kohtuistungitel ning tutvuda kohtulahenditega.
12.RKHK 09.06.2017. a otsuses asjas nr 3-3-1-8-17 märgiti ka seda, et kui juurdepääsu piiratakse, peab kohus otsustama, kas on võimalik kõnealust dokumenti osaliselt siiski tutvustada juhul, kui see ei kahjusta toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki. Nagu juba märgitud, selgitas Riigikohus asjas nr 3-17-62 tehtud määruses, et isikutel peab olema võimalik kohtusse pöörduda kartmata, et nende kaitset vajav teave (ärisaladus) saab avalikuks. Käesoleval juhul oligi kõnealuse kolme dokumendiga tutvumise õiguse piiramise eesmärgiks teiste äriühingute ärisaladuse kaitse. Arvestades frantsiisilepingute ja ka Konkurentsiameti seisukoha sisu ning lepingute osas kehtivat konfidentsiaalsuskokkulepet ja KonkS § 63 lg-st 2 tulenevat kohustust leiab ringkonnakohus, et kõnealuseid dokumente ei olnud halduskohtul võimalik kaebajale tutvustada ka mingis piiratud ulatuses, mis ärisaladust justkui ei sisalda. Kaebajale, kes tegutseb apteegiturul samuti frantsiisilepingu alusel, on ilmselt sellealase frantsiisilepingu üldine sisu ja ülesehitus teada ning üksnes nende täiendav kirjeldamine kohtumenetluses ei annaks talle mingit uut või olulist teavet. Frantsiisilepingu osas on kolmas isik menetluse käigus ka korduvalt kinnitanud, et ta peab frantsiisilepingut tervikuna oma ärisaladuseks ning selle mistahes ulatuses oma otsesele konkurendile ehk kaebajale avaldamist enda õiguste rikkumiseks.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebaja juurdepääsu toimikutele piiranud minimaalses vajalikus ulatuses ning kaebaja vastupidised seisukohad on põhjendamatud. Halduskohus piiras kaebaja juurdepääsu üksnes kolme dokumendi osas, ülejäänud ulatuses on toimikud kaebajale endiselt kättesaadavad. Asjakohane ei ole kaebaja väide, nagu oleks ta sellega jäetud ilma õigusest neid tõendeid hinnata. Tõendite hindamise ülesanne ja pädevus on kohtumenetluses siiski eelkõige kohtul, mitte menetlusosalisel (HKMS § 61 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et kohtule on tagatud täielik juurepääs ka nimetatud ärisaladust sisaldavatele dokumentidele ning kohtud saavad neid hinnata ja kohtulahendite tegemisel arvesse võtta. Kaebaja seisukoht, et kolmele dokumendile juurdepääsu piiramine kahjustab õiglast kohtupidamist ning tema õiguste kaitset kohtumenetluses, ei ole ringkonnakohtu hinnangul samuti õige, arvestades kaebaja juurdepääsu piiramise väikest ulatust ja põhjendatust seonduvalt vajadusega kaitsta konkurentsitingimustes teiste äriühingute ärisaladust. Kaebaja huvile oma seisukohti kohtumenetluses põhistada vastandub seega eelkõige kolmanda isiku huvi oma ärisaladust kaitsta. Vaidlus puudub selles, et menetlusosalise õigus tutvuda toimikuga on vajalik tema õiguste tõhusaks kaitseks kohtumenetluses. Kaebaja ja kolmas isik tegutsevad samal
alal ehk apteegiäris ja on teineteise otsesed konkurendid, mis suurendab võimalikku ärisaladust sisaldava teabe avaldamisega kaasnevat negatiivset mõju. Ringkonnakohtu arvates on toimikutest nähtuvat menetluskäiku jälgides võimalik järeldada, et kaebajal on omapoolsete sisuliste vastuväidete ja taotluste ning menetlusdokumentide esitamiseks olnud piisavas ulatuses informatsiooni ning Konkurentsiameti seisukohast ja frantsiisilepingutest tulenevat võimalikku teavet seonduvalt Euroapteegi väidetava valitseva mõjuga kolmanda isiku suhtes, saab asja lahendamise käigus kontrollida halduskohus ning kohtulahendi edasikaebamise korral ka kõrgema astme kohus. Seega ei ole alust arvata, et kaebaja õigused jääksid talle kehtestatud piirangu tõttu kaitseta ning vastustajal ja kolmandal isikul tekiks võimalus kuritarvitada oma õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja menetluslikud õigused seonduvalt kõnealuste kolme dokumendiga praegusel juhul piisavalt kaitstud juba sellega, et toimiku materjalidest nähtuvalt on Konkurentsiamet 07.09.2018. a vastuses (kd I, lk 67-68) andnud oma esialgse hinnangu kaebaja väitele, et Euroapteegil on valitsev mõju kolmanda isiku suhtes ning tegelikult on kolmas isik kirjeldanud ka tema ja Euroapteegi vahel sõlmitud frantsiisilepingu sisu ulatuses, mida ta pidas võimalikuks nii Konkurentsiametile saadetud 31.08.2018. a vastuses, kui ka vastuses kaebusele (kd I, lk 70-71 ja lk 104). Toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebajal olnud juba olemasolevate andmete põhjal võimalik esitada kohtutele omapoolsed seisukohad ja taotlused.
13.1.Seejuures nõustub ringkonnakohus kolmanda isiku hinnanguga, et kõnealused piiranguga dokumendid ei ole praeguses vaidluses tegelikult kesksel kohal ei kaebaja enda seisukohtadest lähtudes ega ka asjas 18.03.2021 tehtud Riigikohtu otsuses antud selgitustes selle kohta, milliseid tõendeid peaks halduskohus asja uuel läbivaatamisel välja nõudma ja arvesse võtma. Näiteks on kaebaja oma 15.01.2019. a vastuse p-s 48 märkinud, et frantsiisileping on ainult üks võimalikest lepingutest, mida vastustaja või Konkurentsiamet valitseva mõju hindamisel kontrollima peaks ning oluline on ka frantsiisisuhte järgse praktika kontrollimine (kd I, lk 118). Esitatud apellatsioonkaebuses (kd I, lk 181p ja lk 183) leidis kaebaja, et Ravimiametil (või kohtul) tulnuks kontrollida ka muid võimalikke kaasnevaid lepinguid, s.o rendi- ja laenulepinguid ning osanike otsuseid, apteegi müügilepingut, kontoväljavõtteid ja kaaluda menetlusosaliste ülekuulamist. Samal seisukohal on kaebaja ka asja uuel menetlemisel halduskohtus esitatud 21.04.2021. a seisukohtades (p 24), mistõttu taotleb ta halduskohtul ka näiteks kolmanda isiku osaniku vande all üle kuulamist ja apteegi müügilepingu, rendilepingute ning teiste dokumentide väljanõudmist. Isegi kui kolmanda isiku ja OÜ Euroapteek vahel sõlmitud frantsiisileping oleks käesoleva asja lahendamise seisukohalt määrava tähtsusega, ei annaks ainuüksi see asjaolu siiski alust järeldada, et kaebaja huvi dokumendiga tutvumiseks oleks selgelt ülekaalukam kolmanda isiku huvist kaitsta oma ärisaladust.
13.2.Mis puudutab eraldi veel OÜ Euroapteek ja menetlusvälise äriühingu vahel sõlmitud frantsiisilepingut ning Konkurentsiameti 08.04.2016. a seisukohta nr 5.1-1/16-0064-012, siis asja materjalidest nähtuvalt ei ole need dokumendid otseselt seotud OÜ-ga PharmaTwo ega ka kolmanda isiku ja OÜ Euroapteek vahel sõlmitud frantsiisilepinguga. Nimetatud dokumendid esitas halduskohtule vastustaja 21.04.2021. a menetlusdokumendi lisana, põhjendades nende esitamist sellega, et kui võrrelda lepingute sisu, siis on mõlemal juhul tegemist OÜ Euroapteek standardse frantsiisi kasutamise lepinguga ning kuigi kolmanda isiku ja OÜ Euroapteek vahel sõlmitud frantsiisilepingut ei ole Konkurentsiamet kontrollinud, on kontrollitud OÜ Euroapteek ja menetlusvälise äriühingu vahel sõlmitud frantsiisilepingut ning 08.04.2016. a seisukohas leitud, et lepingute, s.h kõnealuse frantsiisilepingu, avalikult kättesaadavate andmete ja ettevõtjatelt laekunud selgituste alusel vastab menetlusväline äriühing RavS § 42 lg-s 5 sätestatud üldapteegi tegevusloa omaja nõuetele. Selle pinnalt leidis vastustaja, et ta ei pidanud kolmanda isiku ja Euroapteegi vahelist frantsiisilepingut valitseva mõju esinemise kontrollimiseks Konkurentsiametile saatma ning valitseva mõju esinemisele viitavaid asjaolusid ei esine ka käesoleval juhul. Samas märgib Konkurentsiamet oma 21.04.2021. a vastuses (kd II, lk 95-96), et kuigi ta ei ole kontrollinud
OÜ PharmaTwo lepingut, võib ta seda käesoleva kohtumenetluse raames teha hindamaks, kas kolmas isik vastab RavS § 41 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Kuna kaks kõnealust dokumenti ei ole otseselt seotud OÜ-ga PharmaTwo ega ka kolmanda isiku ja OÜ Euroapteek vahel sõlmitud frantsiisilepinguga, siis neile juurdepääsu piiramine ei kahjusta samuti kuidagi õiglast kohtupidamist ning kaebaja õiguste kaitset kohtumenetluses, kuid tagab nendega seotud äriühingute ärisaladuse kaitse. Ringkonnakohus märgib veel, et samade kahe dokumendi osas piiras halduskohus vaidlusaluse määrusega ka kolmanda isiku õigust nendega tutvuda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.