Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-2196 4. aprill 2022 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Nele Parrest X kaebus Maksu- ja Tolliameti 8. juuli 2021. a maksuotsuse ja
26.augusti 2021. a vaideotsuse tühistamiseks Kaebaja X, esindajad vandeadvokaadid Indrek Kukk ja Priit Lätt Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu Tallinna Ringkonnakohtu 11. novembri 2021. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. novembri 2021. a määrus muutmata.
3.Rahuldada kaebaja 27. septembri 2021. a kaebuses esitatud taotlus ja asendada ringkonnakohtu 8. novembri 2021. a määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
4.Asendada käesoleva määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) suurendas 8. juuli 2021. a maksuotsusega nr 12.2-3/052072-6 X maksukohustust 26 332 euro 83 sendi võrra. MTA jättis 26. augusti 2021. a vaideotsusega nr 6-1/4980-2 maksuotsuse peale esitatud vaide rahuldamata.
2.X esitas halduskohtule kaebuse maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus maksuotsuse kehtivuse või alternatiivselt täitmise peatamiseks. Lisaks palus kaebaja avaldatavates kohtulahendites asendada füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed tähemärkidega ning jätta avaldamata andmed, mis võimaldavad kaebajat üheselt identifitseerida.
3.Halduskohus peatas määrusega maksuotsuse kehtivuse tingimusel, et kaebaja esitab maksuhaldurile maksukorralduse seaduse §-s 122 nimetatud tagatise väärtusega 6500 eurot. MTA esitas kõnealuse määruse peale määruskaebuse.
4.Ringkonnakohus rahuldas 8. novembri 2021. a määrusega MTA määruskaebuse, tühistas halduskohtu määruse maksuotsuse kehtivuse peatamise osas ja tegi uue määruse, millega jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määrus avaldati Riigi Teataja veebilehel koos kaebaja ärinimega.
5.Kaebaja esitas 10. novembril 2021 ringkonnakohtule taotluse lõpetada 8. novembri 2021. a määruse avaldamine, kuna selleks puudub kaebaja hinnangul õiguslik alus. Kohtumääruseid
3-21-2196 avaldatakse vaid erandjuhtudel, v.a halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 179 lg-s 2 nimetatud määrused. Lisaks, kaebaja oli kaebuses esitanud taotluse, et avaldatavates kohtulahendites asendataks füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed tähemärkidega. Ringkonnakohus avaldas määruse aga viisil, mis võimaldab tuvastada füüsiliseks isikuks olevat andmesubjekti. Määruse avaldamine juhatuse liikme tuvastamist võimaldavate andmetega kahjustab lubamatult tema eraelu, ühtlasi avaldatakse maksusaladus. Kahjulikud tagajärjed on juba saabunud, sest kohtulahendit kajastatakse meediaväljaandes. Andmesubjekti õiguste kaitseks ei ole enam piisav nimede asendamine tähemärkidega.
6.Ringkonnakohus lõpetas 10. novembril 2021 oma 8. novembri 2021. a määruse avaldamise Riigi Teatajas.
7.Ringkonnakohus jättis 11. novembri 2021. a määrusega kaebaja 10. novembri 2021. a taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et arvestades HKMS § 175 lg-st 1 tulenevat põhimõtet, et asjas tehtav lõpplahend avalikustatakse, on HKMS § 179 lg-s 2 sisalduvat viidet kaebusele mõistetud laiemalt kui üksnes HKMS §-s 37 sätestatud tähenduses. Esialgse õiguskaitse küsimuses esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus on erimenetluse – esialgse õiguskaitse menetluse (HKMS 24 ptk) – lõpplahend. Lõpplahendid avalikustatakse HKMS § 175 lg 1 ja § 179 lg 2 koostoimes. Lahendite avalikustamine aitab tagada põhiseaduslikke väärtusi, s.o kohtumenetluse avalikkust ja läbipaistvust, samuti kohtupraktika ühtsust. Eeltoodud kaalutlustel muutis Tallinna Ringkonnakohus 2021. a septembris esialgse õiguskaitse määruste avaldamise praktikat ning sellest teavitati ka avalikkust. Ringkonnakohus möönis, et kuna kaebuses sisaldus taotlus asendada avaldatavates kohtulahendites füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed tähemärkidega ning jätta avaldamata muud andmed, mis võimaldavad isikuid tuvastada, siis oleks ringkonnakohus pidanud selle taotluse lahendama enne
8.novembri 2021. a määruse avaldamist. Kuna nimetatud määrust enam ei avaldata, tõlgendas ringkonnakohus kaebaja 10. novembri 2021. a avaldust taotlusena jätta 8. novembri 2021. a määrus tervikuna avaldamata (HKMS § 175 lg 4). Ringkonnakohus märkis, et vaidlusalune määrus ei sisalda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art 9 lg-s 1 nimetatud eriliiki isikuandmeid ega muid andmeid, mille avaldamine võiks oluliselt kahjustada kaebaja juhatuse liikme eraelu puutumatust. Samuti ei ole seal käsitletud andmeid, mille puhul võiks olla tegemist kaebaja ärisaladusega ning mille teadmine annab konkurentidele kaebaja ees eelise. Kaebaja juhatuse liiget ei ole määruses nimeliselt välja toodud. Määruses on osutatud äriühingu nimele, mille põhjal on meediaväljaanne loonud seose kaebaja juhatuse liikmega. Maksuvaidlusi puudutavas kohtupraktikas on kohtulahendeid üldjuhul avaldatud, sh on avaldatud nendes sisalduvad juriidiliste isikute nimed. See on põhjendatav nende majanduskäibes osalemisega. Ka puudub juriidilistel isikutel eraelu kui kaitstav väärtus. Praegune vaidlus ei erine tavapärasest maksuvaidlusest. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohtulahendi või äriühingu nime avaldamine riivaks tema õigusi või juhatuse liikme eraelu puutumatust ebaproportsionaalselt. Kaebaja juhatuse liikme isiku vastu võib siiski esineda kõrgendatud ajakirjanduslik huvi, sest tegemist on avaliku elu tegelasega. Määruse avaldamine ja juhatuse liikme seostamine äriühinguga võib äratada negatiivset tähelepanu. Samas võib avaliku elu tegelaste puhul eeldada valmisolekut üldsuse kõrgendatud huviks nii nende isiku kui ka tööalase tegevuse vastu. Ringkonnakohus märkis määruse põhjendustes, et 8. novembri 2021. a määrust ei avaldata Riigi Teataja veebilehel enne 11. novembri 2021. a määruse jõustumist.
2(6)
3-21-2196
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu 11. novembri 2021. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja taotlus praeguses asjas kohtulahendite avaldamata jätmiseks. Alternatiivselt palub kaebaja rahuldada tema taotlus selles haldusasjas avaldatavates kohtulahendites füüsiliste isikute nimede ja juriidiliste isikute ärinimede asendamiseks tähemärkidega ning muude HKMS § 175 lg-s 3 toodud andmete avaldamata jätmiseks, mis võimaldavad kaebajat üheselt identifitseerida. Kaebaja on seisukohal, et HKMS § 179 lg-s 2 on ammendav loetelu määrustest, mida kohus võib avalikuks teha. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määrust selles sättes nimetatud ei ole. Ringkonnakohus on rikkunud kaalutlusõigust, jättes arvestamata, et kohtulahendi avaldamine riivab kaebaja seadusliku esindaja eraelu puutumatust ning kaebaja ja tema esindaja ettevõtlusvabadust (mh maksusaladust). Maksuvaidlus puudutab loometegevusest saadava tulu majandamist ja käsutamist. Selles osas ei täida kaebaja juhatuse liige avaliku elu funktsiooni. Kaebaja esitatud taotlustest pidi olema selgelt äratuntav kaebaja tahe käsitada vaidluse sisu ärisaladusena. Kaebaja majandustegevust võib oluliselt kahjustada detailsete andmete avaldamine poolelioleva maksuvaidluse kohta. Kohus ei kuulanud kaebajat enne määruse tegemist ära. Kaebaja ei ole loobunud oma varasemast HKMS § 175 lg 3 alusel esitatud taotlusest. HKMS § 175 lg 3 alusel esitatud taotluse saamisel ei ole kohtul kaalumisruumi, vaid varjunimestamine on kohtule kohustuslik.
9.Vastustaja palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata ning lugeda kaebaja väited tema juhatuse liikme lapsehoolduspuhkusel viibimise kohta üldtuntud asjaoluks, kuna kaebaja juhatuse liige on need asjaolud ise menetlusvälises allikas avaldanud. Vastustaja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse määrused on menetlust lõpetavaks määruseks, mistõttu tuleb need ka HKMS § 179 lg 2 alusel avalikustada. Vaidlusalune kohtulahend ei riivanud kaebaja seadusliku esindaja eraelu puutumatust. Ringkonnakohus ei avaldanud vaidlusaluses lahendis andmeid, mis ei olnud avalikkusele juba enne teada. Kaebaja juhatuse liikme isikuandmed on avalikult kättesaadavad e-äriregistris. Lisaks sellele on kaebaja juhatuse liige ise avalikkusega jaganud teavet, et töötas lapsehoolduspuhkuse ajal. Kohtulahendi avalikustamine ei riiva kaebaja ja tema juhatuse liikme ettevõtlusvabadust. Esialgse õiguskaitse määrus ei sisaldanud andmeid, mille puhul võiks tegu olla ärisaladusega. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et ettevõtja peab ärisaladuse määratluse teatud ulatuses formaliseerima, et hiljem oleks võimalik tõendada soovi mingit teavet ärisaladusena kaitsta. Kaebaja väitel takistab maksuvaidlus kaebaja juhatuse liikme tegevust meelelahutuse valdkonnas ning kaebaja majandustegevus sõltub koostööpartnerite usaldusest. Kui põhivaidluse raames jäetakse kaebus rahuldamata ja kaebaja nimi asendatakse tähemärkidega, siis ei olegi koostööpartneritel võimalik saada teada maksuhalduri nõuetest. Usaldust suurendavaks asjaoluks ei ole käitumine, kui ettevõtja varjab oma võimalikke probleeme koostööpartnerite eest. Vastustaja nõustub ringkonnakohtuga, et kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohtulahendi või äriühingu nime avaldamine riivaks kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse jätta ringkonnakohtu
8.novembri 2021. a määrus avaldamata. Küll aga rikkus ringkonnakohus kohtumenetluse normi, kui jättis kaebuses sisaldunud HKMS § 175 lg 3 alusel esitatud taotluse lahendamata.
11.Kaebaja palus halduskohtule esitatud kaebuses asendada avaldatavates kohtulahendites füüsiliste isikute nimed ja juriidiliste isikute ärinimed tähemärkidega ning mitte avaldada muid HKMS § 175 lg-s 3 toodud andmeid, mis võimaldavad kaebajat üheselt identifitseerida. Ringkonnakohus jättis esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud 8. novembri 2021. a määruses kaebaja 3(6)
3-21-2196 eeltoodud taotluse lahendamata ning avaldas nimetatud määruse Riigi Teataja veebilehel. Kaebaja esitas seejärel 10. novembril 2021 ringkonnakohtule taotluse lõpetada 8. novembri 2021. a määruse avaldamine. Ringkonnakohus tõlgendas seda pöördumist HKMS § 175 lg 4 alusel esitatud taotlusena jätta lahend avaldamata. Kaebaja hinnangul toob 8. novembri 2021. a määruse avaldamine kaasa tema seadusliku esindaja eraelu puutumatuse lubamatu riive ja maksusaladuse rikkumise. Kaebaja on kahjuliku tagajärjena osundanud asjaolule, et meedias on avaldatud artikkel selle kohta, et kaebaja juhatuse liige käib maksuvõla pärast maksuhalduriga kohut.
12.Kolleegiumi hinnangul võib esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuses tehtud määruse avaldada arvutivõrgus (Riigi Teatajas). Jõustunud määruste avaldamist arvutivõrgus reguleerib HKMS § 179 lg 4, mitte sama paragrahvi lõige 2, nagu on viidanud ringkonnakohus. Sisulist seisukohta see eksimus ei muuda, kuna lõige 2 ja lõige 4 nimetavad sama liiki määruseid. HKMS § 179 lg 4 kohaselt avaldatakse jõustunud määrus, millega kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, arvutivõrgus vastavalt HKMS §-le 175. Kuna HKMS esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud jõustunud määruste avaldamist arvutivõrgus sõnaselgelt ei käsitle, on tegemist lüngaga, mille puhul tuleb analoogia korras juhinduda HKMS § 179 lg-s 4 sätestatust. Seda toetab ka põhiseaduse § 24 lg-test 3 ja 4 tulenev kohtumenetluse avalikkuse põhimõte, mis teenib ausa kohtupidamise huve ja kohtumenetluse läbipaistvuse eesmärki (vt ka RKPJKm nr 5-21-7/4, p 17). Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtavad määrused ei ole üksnes korralduslikud määrused, millega kohus juhib ja korraldab konkreetset menetlust. Seetõttu võib eeldada nende vastu avalikkuse huvi, mis omakorda aitab tagada õiglast kohtumenetlust (vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid asjades Ryakib Biryukov vs. Venemaa, nr 14810/02, p 45; Malmberg jt vs. Venemaa, nr-d 23045/05, 21236/09, 17759/10, 48402/10, p 57).
13.Halduskohtumenetluses tuleb kohtulahendi avaldamisel menetlusosaliste andmete kohta kohaldada eeskätt HKMS § 175 lg-d 3 ja 4. Menetlusosaliste andmete varjamisel avaldatavas kohtulahendis tuleb leida konkreetseid asjaolusid arvestades isiku õiguste ja kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte vahel kohane tasakaal. Kohtumenetluse avalikkuse tagamiseks tuleb kohtul eelistada lahendusi, kus andmete varjamise kaudu oleks isikute õigused tagatud ning samas oleks võimalik kohtulahend avaldada võimalikult suures ulatuses.
14.Kolleegiumi hinnangul asus ringkonnakohus õigesti seisukohale, et praegusel juhul ei olnud põhjendatud jätta 8. novembri 2021. a määrus avaldamata. HKMS § 175 lg-s 4 on sätestatud, et kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, ning eraelu puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatut järgides, avaldab kohus andmesubjekti taotlusel või omal algatusel otsuse ilma eraelu puutumatust kahjustavate andmeteta, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust.
14.1.Nimetatud säte puudutab füüsilise isiku isikuandmete kaitset. Praegusel juhul esitas HKMS § 175 lg 4 alusel taotluse juriidilisest isikust kaebaja oma seadusliku esindaja kui füüsilise isiku eraelu kaitseks. Kolleegiumi hinnangul oli sellises olukorras taotluse esitamine teise andmesubjekti õiguste kaitseks lubatav. Juriidiline isik kaitseb selliselt kaudselt ka enda huve. Isikutel peab olema võimalik kohtusse pöörduda, kartmata, et nende või nendega seotud isikute, nt seadusliku esindaja kaitset vajav teave saab avalikuks. Sellise kindlustunde puudumisel oleks kohtusse pöördumise õigust piirav toime (vt ka RKHKm 3-17-62/57, p 16). 4(6)
3-21-2196
14.2.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et 8. novembri 2021. a määrus ei sisalda delikaatseid (IKÜM art 9 lg 1 mõttes eriliiki) isikuandmeid. Samuti jagab kolleegium ringkonnakohtu seisukohta, et üksnes asjaolu, et kaebaja juhatuse liige on avaliku elu tegelane ja seetõttu võib ka selle haldusasja vastu esineda kõrgendatud ajakirjanduslik huvi, ei ole piisav, et jätta vaidlusalune määrus arvutivõrgus tervikuna avaldamata.
14.3.Küll aga märgib kolleegium, et isikuandmete mõiste on lai, hõlmates mh olukorra, kus isik on tuvastatav kasutades seaduslikke vahendeid, „mis võimaldavad kõnealuse isiku tuvastada tänu täiendavale teabele“ (vt nt Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-597/19: M.I.C.M., p 102 ja C-434/16: Nowak, p-d 30 jj). Seega ei ole tähtsust asjaolul, kas juhatuse liikme nimi on juriidilise isiku kohta tehtud määruses nimeliselt välja toodud või mitte. Kuna andmed äriühingute juhatuse liikmete kohta on veebis avalikult kättesaadavad, siis juhul, kui kohtulahend sisaldab andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada juhatuse liikme eraelu puutumatust, tuleb vajaduse korral asendada ka äriühingu nimi tähemärgiga ning jätta avaldamata registrikood või muud andmed, mis võimaldavad äriühingut identifitseerida. Füüsilise isiku eraelu puutumatuse tagamiseks ei tohi isik olla tuvastatav ka koostoimes muude veebiotsingutega. Kui andmete varjamine kohtulahendis eraelu puutumatuse tagamiseks on õigustatud, tuleb seda teha toimivalt.
14.4.Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks taotluse lahendamisel arvestanud sellega, et 8. novembri 2021. a määrus sisaldas viidet asjaolule, et kaebaja juhatuse liige oli maksumenetluse kontrolliperioodil olnud lapsehoolduspuhkusel, saanud vanemahüvitist ning et maksuvaidlus seostub riigi võimaliku sammuga nõuda kaebajalt vanemahüvitis tagasi. Maksuhalduri vastuses määruskaebusele esitatud väide, et lapsehoolduspuhkusel olek ja vanemahüvitise saamine on andmed, mida kaebaja seaduslik esindaja on ka ise avalikkusega jaganud, ei anna alust jätta nende andmetega eraelu riive hindamisel arvestamata. Ainuüksi sellest, et andmed on isiku nõusolekul või seaduse alusel ilma tema nõusolekuta varem mingis vormis avalikustatud, ei saa järeldada, et täiendaval avalikustamisel ei pruugi andmesubjekti jaoks olla olulisi tagajärgi. Andmete esialgne ja korduv avalikustamine võivad toimuda väga erinevas vormis ja väga erineva intensiivsusega sõltuvalt andmete edastaja isikust, infokanalist, kontekstist, auditooriumist jne (RKHKo asjas nr 3-3-1-3-12, p 24).
14.5.Üksnes viiteid asjaoludele, et kaebaja juhatuse liige oli lapsehoolduspuhkusel ja saanud vanemahüvitist, ei saa kolleegiumi hinnangul pidada praegusel juhul andmeteks, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Seega ei olnud põhjendatud jätta
8.novembri 2021. a määrus HKMS § 175 lg 4 alusel avaldamata.
15.Kolleegiumi hinnangul rikkus ringkonnakohus menetlusnorme, kui jättis lahendamata kaebaja HKMS § 175 lg 3 alusel esitatud taotluse avaldatavas lahendis nimede varjamiseks. HKMS § 175 lg 3 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Teine lause lisab, et riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.
15.1.Kaebaja 10. novembril 2021 esitatud taotluse sõnastusest võis järeldada, et ta soovib varem HKMS § 175 lg 3 alusel esitatud taotluse asendada taotlusega 8. novembri 2021. a määruse avaldamata jätmiseks. Selline kaebaja tahte tõlgendamine on siiski ekslik, kuna sellisel juhul võivad 5(6)
3-21-2196 andmesubjekti õigused jääda kaitseta. Ringkonnakohus oleks pidanud kaaluma, kas avaldada kaebaja nimi varjunimestatud kujul.
15.2.HKMS § 175 lg 3 sõnastusest nähtub, et taotluse andmete varjamiseks avaldatavas kohtulahendis võib esitada ka juriidiline isik. Nimetatud säte kaitseb kohtukaebeõigust ning praegusel juhul ka ettevõtlusvabadust. Nagu kolleegium eelpool märkis, siis peab isikul olema võimalik kohtusse pöörduda, kartmata, et tema kaitset vajav teave saab avalikuks (vt p 14.1). Selliseks teabeks võivad olla ka kaebaja nimi või muud andmed, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida, samuti temaga seotud füüsiliste isikute andmed. Kui isik jätab seepärast kohtusse pöördumata, et ta ei soovi, et avalikkus saaks teada kasvõi ainuüksi faktist, et tal on kohtuvaidlus, oleks andmete varjamata jätmisel kohtusse pöördumise õigust piirav toime.
15.3.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et HKMS § 175 lg 3 alusel taotluse esitamine muudab lahendi avaldamisel andmesubjekti varjunimestamise kohtule kohustuslikuks. Halduskohtumenetluses lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi, mille vastu on eelduslikult avalik huvi. Sellest tulenevalt on kohtul HKMS § 175 lg 3 alusel andmesubjekti esitatud taotluse lahendamisel õigus avalikust huvist lähtuvalt jätta andmesubjekti taotlus andmete varjamiseks avaldatavas kohtulahendis ka rahuldamata.
15.4.Praeguses asjas ei nähtu sellist avalikku huvi, millest lähtuvalt peaks jätma kaebaja taotluse tema ärinime, füüsiliste isikute nimede või muude teda üheselt identifitseerida võimaldavate andmete varjamiseks, rahuldamata. Seega on ringkonnakohus kaebaja HKMS § 175 lg 3 alusel esitatud taotluse lahendamata jätmisel eksinud ning rikkunud kohtumenetluse normi.
16.Kolleegium peab võimalikuks ise rikkumine kõrvaldada ning rahuldab kaebaja HKMS § 175 lg 3 alusel esitatud taotluse. Ringkonnakohtu 8. novembri 2021. a määruse avaldamisel tuleb asendada kaebaja nimi tähemärgiga ning jätta avaldamata muud andmed, mis võimaldavad kaebajat üheselt identifitseerida. Kolleegium asendab ka käesoleva määruse avaldamisel HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga.
17.Kolleegiumi hinnangul piisab praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks kaebaja nime tähemärgiga asendamisest ning puudub vajadus määruse avaldamiseks üksnes osaliselt või selle avaldamata jätmiseks.
18.Kaebaja on taotlenud määruskaebuse esitamise tõttu kantud 2160 euro suuruste menetluskulude väljamõistmist. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on menetluskulude jaotamine seotud põhiasja, s.o kaebuse kohta tehtava kohtu otsustusega. Kuna praegusel juhul lahendab kolleegium üksnes ringkonnakohtu 10. novembri 2021. a määruse peale esitatud määruskaebust, siis menetluskulude jaotus tuleb otsustada halduskohtul põhiasja lahendamise raames. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.