Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme, Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
10.06.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-637
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kriminaalmenetluse algatamiseks seoses Tallinna Vanglas pakutava toiduga
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.04.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Menetlustoiming
Tähtaja ennistamise ja menetlusabi taotluse lahendamine ning määruskaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla 17.05.2021 vastus, mis on esitatud haldusasja nr 3-21-566 materjalide juurde.
Jätta rahuldamata XX taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.04.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-637 läbivaatamatult selle esitajale.
Jätta rahuldamata XX taotlus menetlusdokumentide ja ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punktide 2–4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 187 lg 3 p 2, § 235 lg-d 1 ja 3 ja 207 lg 1). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav.
Vahistatu XX esitas 24.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kriminaalmenetluse algatamiseks seoses vanglas pakutava toiduga. Kaebaja
3-21-637 viitas kaebuses Tallinna Vangla tegevusele kuupäevadel 12.02.2021 ja 13.02.2021 ning Tallinna Vangla 11.03.2021 vastusele nr 5-18/21/6648-2.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 01.04.2021 määrusega kaebuse selle esitajale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel. Tallinna Vangla kinnitas, et kaebaja esitas 15.02.2021 kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/21/301, kuid selle menetlus on alles pooleli. Kaebuses viidatud 11.03.2021 vastus nr 5-18/21/66481 on vastus märgukirjale, seega ei tõenda see kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Kuna Tallinna Vangla ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotlust tagastanud ega rahuldamata jätnud ning 15.02.2021 esitatud taotluse lahendamiseks on riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 kohaselt aega kaks kuud, ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus veel läbitud. Kriminaalmenetluse algatamise nõue ei ole lubatav, sest selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kriminaalasju menetlevad esimese astme kohtuna maakohtud. Kriminaalmenetlust alustab uurimisasutus või prokuratuur (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 193). Kui kaebaja on seisukohal, et tuleks algatada kriminaalmenetlus, on tal võimalik esitada KrMS § 195 lg 1 kohaselt kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile ning vajaduse korral vaidlustada selle kohta tehtud otsust KrMS §-des 207 ja 208 ettenähtud korras.
3.XX esitas 06.05.2021 Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. XX taotleb määruskaebuses selle esitamise tähtaja ennistamist. Määruskaebus on esitatud hilinemisega, sest vanglas antakse ainult üks paberileht päevas Riigikohtusse kirjutamiseks, kuid kaebajal on ootel üle 50 vastuse kohtutelt, prokuratuurist ja vanglast, mis kohustavad tähtaegselt edasi kaebama. XX soovib, et tema kohtuasja vaadataks läbi vene keeles, kuna vangla ei ole ajavahemikul 23.09.2020–02.05.2021 võimaldanud eesti keele kursuseid või eesti keele sõnaraamatut.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus peab HKMS § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 alusel vajalikuks võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla 17.05.2021 vastuse, mis sisaldub haldusasja nr 3-21-566 toimikus. Selles on vangla selgitanud, mis alustel XX-le paberit jagatakse. Kuna XX on määruskaebuse hilinenult esitamise põhjusena nimetanud paberi puudust, on Tallinna Vangla 17.05.2021 vastuses esile toodud asjaolud vaidluse all ka praeguses haldusasjas. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selle tõendi kohta menetlusosaliste seisukohtade küsimist. Tallinna Vangla vastus on XX-le haldusasjas nr 3-21-566 kätte toimetatud 21.05.2021, seega on ta saanud dokumendiga varem tutvuda.
5.HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 207 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Kohtute infosüsteemi andmetel on halduskohtu 01.04.2021 määrus kaebajale isiklikult kätte toimetatud 07.04.2021. Järelikult tuli määruskaebus halduskohtu 01.04.2021 määruse peale esitada hiljemalt 22.04.2021. Kuna XX esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 06.05.2021, on ületatud HKMS § 204 lgs 1 sätestatud tähtaega.
2(4)
3-21-637
6.Kaebaja on taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Tähtaeg ennistatakse, kui menetlusosaline ei saanud seda järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 181 lg 3 ja § 71). Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest sisaldub HKMS § 150 lg-s 1. Tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (vt Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul on selliseks mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00).
7.XX sõnul esitas ta määruskaebuse hilinemisega, sest vanglas antakse ainult üks paberileht päevas Riigikohtusse kirjutamiseks, kuid temal on ootel üle 50 vastuse kohtutelt, prokuratuurist ja vanglast, mis kohustavad tähtaegselt edasi kaebama.
8.Tallinna Vangla selgitas haldusasjas nr 3-21-566 ringkonnakohtule 17.05.2021 esitatud vastuses, et XX-l puuduvad rahalised vahendid ja vangla kindlustab talle vajalikud kirjatarbed. Kuna isik on vahistatu staatuses ja vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 93 lg-le 7 ei ole ta kohustatud töötama, ei olene paberi saamine töötamisest. Vangla ei väljasta kaebajale nii palju paberit, kui ta sooviks, kuid talle väljastatakse paberit piisavalt, et enda õiguste kaitseks pöördumisi esitada. XX raiskab paberit ja suurendab tarbetult enda esitatud pöördumiste arvu sellega, et esitab igal päeval tehtud toimingu kohta eraldi kaebuse. XX on ajavahemikul 10.04.2021–28.04.2021 vanglale esitanud 109 pöördumist, millest paljud on samal teemal. Isik ei oota ära vangla vastust, vaid esitab mitmeid korduvaid kaebusi.
9.Samas haldusasjas (nr 3-21-566) esitas ringkonnakohus 19.05.2021 määruse p-s 10 järgmise seisukoha: „Kaebaja on vahistatu staatuses ning Tallinna Vangla on selgitanud, et vangla väljastab kaebajale paberit piisavalt, et esitada enda õiguste kaitseks pöördumisi. Ringkonnakohus leiab, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebajal võib erinevate menetluste rohkuse ja paberi nappuse tõttu olla raskusi menetlustähtaegadest kinnipidamisega. Kui kaebaja soovib esitada keskmisest suuremal hulgal kaebusi ja vaidlustada iga vangla toimingut, siis tuleb tal sellest hoolimata olla hoolas ka menetlustähtaegade järgimisel. Kaebajal tuleb jälgida, et menetlustähtaja lähenemisel oleks konkreetse edasikaebuse esitamiseks olemas vajalik hulk paberit. Vajadusel on kaebajal paberi varumiseks võimalik paluda abi oma lähedastelt (vt VangS § 98 lg 1 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 741 p 3). Põhjendatud on ka vangla seisukoht, et mõistlik ei ole mitmete korduvkaebuste esitamine samal teemal mitmel päeval järjest. Samasisuliste etteheidete koondamine ühele lehele või ühte kaebusesse aitab vähendada paberikulu.“
10.Ringkonnakohus jääb sellise seisukoha juurde ka praeguses haldusasjas, sest XX 06.05.2021 määruskaebuses esitatud tähtaja möödalaskmise põhjendused ei anna alust jõuda teistsugusele järeldusele. Pooleliolevate vaidluste rohkus ja osaliselt sellest tulenev paberi vähesus ei ole selline takistus, mis tingiks edasikaebamise tähtaja ennistamise. Kaebaja peab ka rohkete kaebuste esitamisel arvestama võimalike edasikaebamise tähtaegadega ja selle järgi oma tegevust planeerima. Sealjuures on võimalik ka kaebajal endal otsustada, kuivõrd kokkuhoidlikult ja otstarbekalt ta vangla jagatud paberit kasutab. XX määruskaebusest ei nähtu muid asjaolusid, mille tõttu tuleks selle esitamise tähtaeg ennistada.
11.Eelnevat arvestades on määruskaebus esitatud tähtaega rikkudes ning selle esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Ringkonnakohus tagastab XX määruskaebuse HKMS § 204 lg 1, § 207
3(4)
3-21-637 lg 1, § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel läbivaatamatult selle esitajale. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud.
12.XX taotleb määruskaebuses, et tema kohtuasja vaadataks läbi vene keeles. Ringkonnakohus järeldab sellest, et kaebaja soovib menetlusdokumentide, s.t ka praeguse kohtumääruse tõlkimist vene keelde. Kohtuasja toimikust nähtuvalt halduskohus kaebajale 01.04.2021 määruse tõlkimiseks menetlusabi ei andnud ja kohtulahendit kaebajale vene keelde ei tõlkinud.
13.HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Kui kaebaja ei suuda ise tõlke eest tasuda, saab kohus ta tõlke kuludest kandmisest vabastada, andes talle menetlusabi (HKMS § 110 jg 1 p 1 ja § 111). Isikul ei ole siiski absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui ta valdab kohtumenetluse keelt piisavalt, et tema menetluslikud õigused ja edasikaebeõigused oleksid tagatud. Arvestada tuleb ka menetlusabi andmisest tulenevat kulu riigile ja maksumaksjale (vt ringkonnakohtu 12.05.2021 määruse nr 3-21-359 p 14).
14.Ringkonnakohus selgitas 20.05.2021 määruses (p 12) asjas nr 3-21-466, et XX on varem korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles ning suhelnud eesti keeles ka vanglaametnikega. Vangiregistri andmetel on XX suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel. Aastatel 2003–2007 kandis XX vanglakaristust Ämari Vanglas, kus ta omandas aastatel 2005–2007 keskhariduse XXX eesti keeles. XX lõpetas 11. ja 12. klassi kiituskirjaga. Puuduvad tõendid, et vangiregistri kanne on ebaõige. Kaebajal õiguste kaitseks piisava eesti keele oskuse olemasolu on ringkonnakohus tuvastanud ka nt haldusasjades nr 3-21-238 ja 3-21-638. Seega ei ole määruskaebuse esitajale kohtudokumentide tõlkimine vene keelde põhjendatud, sest tema eesti keele oskusest piisab selleks, et enda õigusi edasikaebekorras kaitsta (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2021 määrus asjas nr 3-21-69). Ka praeguse määruskaebuse esitamist ei ole takistanud see, et halduskohus ei ole 01.04.2021 määrust XX-le vene keelde tõlkinud.
15.Eelnevast tulenevalt jääb rahuldamata XX taotlus ringkonnakohtu määruse ja muude haldusasja menetlusdokumentide tõlkimiseks vene keelde.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.