Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
9. juuni 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-822
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tegevusele individuaalse tegevuskava koostamisel
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. mai 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. mai 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-822.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. mai 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-822 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla koostas kinnipeetav XX-le 01.10.2020 individuaalse täitmiskava (ITK).
2.Tallinna Vangla registreeris 16.03.2021 XX võõrkeelse pöördumise nr 5-15/21/150-1, millele oli lisatud taotlus vaide tõlkimisse saatmiseks raha puudumise tõttu. Tallinna Vangla andis 18.03.2021 kirjaga nr 5-15/21/150-2 XX-le vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Vangla leidis, et XX vanglasisesel kontol on broneeritud rahalisi vahendeid summas 50,06 eurot (broneering elektroonika elektritasu jaoks 2021. a detsembrini ja kauplusest ostmiseks 15,06 eurot). XX on varasemalt kulutanud suuri summasid vangla kauplusest ostmiseks ja tasunud ette ära terve aasta elektriraha. Kulutused ei ole vältimatult vajalikud, taotleja on ise tekitanud sellega teadlikult ja tahtlikult olukorra, kus tõlketeenuse eest tasumiseks vabad vahendid puuduvad. Lisaks on XX varasemalt esitanud vanglale pöördumisi ka eesti keeles. Seega on ta võimeline esitama vaideid eesti keeles. Vangla on pakkunud taotlejale alates 2012. a-st võimalust keeleõppes osalemiseks, millest taotleja on keeldunud.
3-21-822 XX-l tuli kas võõrkeelne pöördumine endal ära tõlkida või esitada vanglale nõuetekohane taotlus võõrkeelse pöördumise tõlkimisse saatmiseks ning märkida, et ta on nõus kandma tõlkega kaasnevad kulud. XX tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud.
3.Tallinna Vangla tagastas XX vaide 09.04.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/150-3 läbivaatamatult.
4.XX esitas 19.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 01.10.2020 ITK tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks koostama uutele andmetele tuginedes uus ITK. Kaebaja esitas koos kaebusega menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest ja tõlkekulude kandmisest vabastamiseks.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 14.05.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, jättis taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata ning rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse tõlkekulude kandmisest vabastamiseks. Vangla on põhjendanud, et kaebajal on olnud kontol piisavalt vaba raha, kuid kaebaja on teinud väljaminekuid, mis ei ole olnud hädavajalikud (nt vangla kauplusest ostmiseks, kaebaja on tasunud ette ära terve aasta elektriraha). Sellega on kaebaja teadlikult ja tahtlikult tekitanud olukorra, kus pöördumise tõlkimiseks vahendid puuduvad. Kaebaja esitatud K-Raha väljavõttest nähtub, et kaebaja on teinud vangla kaupluses mitmetel kuupäevadel (02.12.2020, 16.12.2020, 31.12.2020, 13.01.2021, 27.01.2021 jne) oste iga kord mitmekümne euro eest. 13.03.2021 kuupäeva seisuga oli kaebaja konto jääk 50,06 eurot, mille arvelt oleks olnud võimalik kanda vaide tõlkimise kulud. Kuivõrd kaebajal on olnud piisavalt vahendeid, et enda kulul lasta tõlkida vanglale esitatav pöördumine (vaie), tagastas vangla õiguspäraselt kaebaja vaide põhjusel, et kaebaja ei esitanud võõrkeelse vaide tõlget. Kuna vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt, ei ole kaebaja läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ka juhul, kui kaebajal oleks kohtueelne menetlus läbitud, tuleks kaebus tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Riigikohtu halduskolleegium on 10.04.2019 otsuses nr 3-18-111 selgitanud ITK vaidlustamise võimalusi. ITK-s ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetavate õigusi, tuleb teha eraldi haldusaktidega. Seepärast ei ole Riigikohus pidanud ITK koostamist ja rakendamist reguleerivale määrusele vastava ITK kohtulikku vaidlustamist võimalikuks. ITK-s märgitud ohuhinnangul pole regulatiivset toimet. ITK on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule ITK-s. Seega juhul, kui kaebaja leiab, et ITK sisaldab ebaõigeid hinnanguid, on kaebajal võimalik sellele viidata, vaidlustades ITK rakendamisega seotud vangla haldusakti või toimingut.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub 07.06.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.05.2021 määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetlemiseks. Vangla eksitab kohut. Kaebajal pole vangla arvel vaba raha. Kaebajal on tasutud terve 2021. a eest ette tasu elektri eest 42 eurot. See summa on broneeritud. Kaebajal ei ole sellele ligipääsu. Seega ei ole kaebajal raha tõlke eest tasumiseks. Kaebaja ei ole raisanud vangla kaupluses raha. Kõik ostud olid tehtud enne 16.03.2021 kaebuse esitamist vanglale. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg 4 ei nõua kaebaja majandusliku 2(4)
3-21-822 olukorra arvestamist enne kaebuse esitamist. Arvesse tuleb võtta vaide esitamise hetke. 13.03.2021 seisuga ei olnud kaebajal vaba raha 50,06 eurot. Kaebajale saadeti 50 eurot, millest jäi vabaks kasutuseks 15 eurot. Sellest ei piisa tõlke jaoks. Vangla ega kohus ei saa kaebajale tema raha kulutamist ette kirjutada. See on kaebaja isiklik asi. Riigikohtu 12.04.2016 lahendist nr 3-3-1-35-15 tuleneb, et kaebajal on õigus iga kuu kulutada enda peale 29,20 eurot (5% töötasu alammäärast).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 14.05.2021 määruse muutmiseks ei ole alust.
9.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega lubab VangS § 11 lg 5 kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav või vahistatu on esitanud vaide ning vaie on õigusvastaselt tagastatud. Kui haldusmenetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
10.Kaebaja on esitanud koos 16.03.2021 vaidega taotluse vaide tõlkimiseks riigi kulul põhjusel, et tal polnud vaide esitamise hetkel raha. Tallinna Vangla andis 18.03.2021 kirjaga nr 5-15/21/150-2 kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et kaebajal on broneeritud rahalisi vahendeid summas 50,06 eurot, ta on teinud vangla kaupluses kulutusi, mis ei ole vältimatult vajalikud, ning on varem esitanud vanglale pöördumisi eesti keeles. Kaebajal tuli tõlkida võõrkeelne pöördumine eesti keelde või kasutada vaide tõlkimiseks tõlketeenust, mille kulud tuli kanda kaebajal endal. Kaebaja sai vangla 18.03.2021 kirja kätte 19.03.2021, kuid ei kõrvaldanud kirjas märgitud puudusi tähtaegselt.
11.Haldusmenetluse keel on eesti keel (haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1). Kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). Vaide või taotluse tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu peab olema sisuliselt põhjendatud. Puudus peab olema selline, mis takistas vaide või taotluse läbivaatamist. Tõlke esitamata jätmine on vaide sisulist lahendamist takistav puudus. VSKE § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud 3(4)
3-21-822 üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Vanglal puudub kohustus menetleda võõrkeelseid avaldusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 määrus asjas nr 3-19-423, p 7).
12.Vangla on vaideotsuses selgitanud, et vaide esitamise hetkel oli kaebaja vanglasisesel kontol konto jääk 53,56 eurot, millest 15 eurot kasutas kaebaja vangla kauplusest kauba ostmiseks ja ülejäänud laskis kaebaja broneerida ettemaksuks elektrikulu eest tasumiseks. Kuigi summa on broneeritud, tuleb see arvestada vaba raha hulka seni, kuni elektritasu ei ole isikukontolt maha arvestatud, sest kinnipeetava taotlusel saab vangla broneeringu vabastada. VSKE § 593 lg 2 kohaselt arvestatakse kinnipeetava poolt isiklike elektriseadmete kasutamisest tekkinud kulu tema isikuarvelt vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks. Seega oli kaebajal vaide esitamise ajal piisavalt rahalisi vahendeid tõlke eest tasumiseks. Isegi kui broneeritud elektritasu vaba raha arvestusest välja jätta, oli kaebajal võimalik tõlketeenuse eest tasuda. Koos kaebusega esitatud K-Raha väljavõttelt nähtub, et kaebaja on teinud vaide esitamisele eelnevalt suuri kulutusi vangla kaupluses (nt 16.12.2020 63,57 eurot, 31.12.2020 67,59 eurot, 13.01.2021 47,44 eurot, 27.01.2021 32,18 eurot, 25.02.2021 15 eurot). Soovides vaidlustada ITK, mis koostati juba 01.10.2020, pidi kaebaja viidatud kulutuste tegemisel arvestama ka kohustusega kanda vaide esitamisel ise tõlkekulud. Vangla kauplustes kulutatud summad ületavad ka märgatavalt kaebaja viidatud 5 %-i töötasu alammäärast. 13.03.2021 kuupäeva seisuga oli kaebaja konto jääk 50,06 eurot, mille arvelt oleks olnud võimalik kanda vaide tõlkimise kulud.
13.Kuigi seadus ei kohusta kaebajat kulutama kontol olevat raha enda muude vajaduste asemel vanglale esitatavate pöördumiste tõlkimiseks, ei saa isik tõlgitasu tasumist vältida sellega, et ta muudab ennast teadlikult varatuks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021 määrus asjas nr 3-21-625, p 13). Arvestades kaebaja pikaajalist kogemust halduskohtumenetlusega ja mitmeid varasemaid tõlkimisega seotud vaidlusi, pidi talle olema ettenähtav, et tal tuleb tasuda vaiete tõlkimise eest. Viimati märgitut kinnitab ka asjaolu, et koos vaidega on kaebaja taotlenud vaide tõlkimist vangla kulul. Ka kinnipeetavalt võib eeldada, et kui talle on teada asjaolu, et tal tuleb oma õigusi vaide- ja kohtumenetluses kaitsta, säästab ta oma õiguste maksmapanemise tarvis raha võimalike kulude katmiseks. Kaebuse põhjendused ei luba järeldada, et enne vaide esitamist tehtud kulutused oleksid tehtud mõne muu õiguse kaitsmiseks. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks tasunud kasvõi ühegi tema esitatud vaide tõlkimise eest, mistõttu ei suudaks ta tasuda järgmiste vaiete tõlkimise eest. Asja materjalid ei luba ka järeldada, et kaebaja oleks ise aktiivselt otsinud muid võimalusi tõlkekulude maksmiseks. Viimati märgitu tekitab põhjendatud kahtluse, et kaebaja on teadlikult kasutanud olemas olnud raha muul otstarbel, kuigi teadis, et tal on kohustus tasuda tõlkekulude eest.
14.Eeltoodu põhjal nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et vangla on kaebaja vaide õiguspäraselt tagastanud ning kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel oli põhjendatud.
15.Halduskohus on täiendavalt selgitanud ITK vaidlustamise võimalusi ja asjakohast kohtupraktikat, ning leidnud õigesti, et isegi juhul, kui kaebajal oleks kohtueelne menetlus läbitud, kuuluks kaebus tõenäoliselt tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.