Määruse punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punktid 1–3 ja 5 ei ole edasikaevatavad (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 01.04.2021 Tallinna Vanglale võõrkeelse pöördumise mittevaralise kahju hüvitamiseks (reg nr 5-37/21/78-1).
2.Tallinna Vangla selgitas X-le 06.04.2021 kirjas nr 5-37/21/78-2 vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg-s 1 sätestatud regulatsiooni ja andis X-le tähtaja võõrkeelse pöördumise
3-21-888 tõlkimise korraldamiseks, hoiatades, et vastasel korral jätab vangla taotluse läbi vaatamata. Tõlkimine vangla kulul ei ole põhjendatud, sest K-Raha andmetel on taotleja vanglasisesel arveldusarvel liikunud piisavalt rahalisi vahendeid tõlkimise korraldamiseks, kuid taotleja tegi kulutusi, mis ei olnud vältimatult vajalikud. Suuri summasid on kulutatud vangla kaupluses ja tasutud ette ära terve aasta elektriraha. Sellega on taotleja tekitanud tahtlikult olukorra, kus tõlketeenuse eest tasumiseks vabad vahendid puuduvad. Kinnipeetav on keeldunud eesti keele õppimisest.
3.X esitas 08.04.2021 Tallinna Vanglale kaks tõlketaotluse blanketti (reg 12.04.2021 nr 537/21/78-3), kuid pöördumist ei tõlkinud. Tallinna Vangla tagastas 16.04.2021 kirjaga nr 537/21/78-4 X-le võõrkeelse pöördumise läbivaatamatult. X vanglasisesel arveldusarvel on piisavalt rahalisi vahendeid tõlkimise korraldamiseks. K-Raha väljavõttest nähtuvalt on X kulutanud suuri summasid vangla kaupluses ja tasunud ette ära terve aasta elektriraha (broneeritud). Isik on tahtlikult tekitanud olukorra, kus tal puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks. Kohtupraktikas on selgitatud, et seni, kuni elektritasu isikukontolt maha arvestatud ei ole, tuleb see arvestada vaba raha hulka. Seega ei saa kulude broneerimisega hoiduda tõlgitasu maksmisest. X keeldus 25.09.2020 keeleoskuse testimisest. 30.09.2020 avaldas ta inspektor-kontaktisikule, et ei hakka eesti keelt õppima, sest oskab piisavalt eesti keeles kirjutada. X on esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi, mis on arusaadavad. Ka kahjunõudes ei ole vaja esitada keerulist juriidilist teksti, vaid lihtsat sõnavara kasutades konkreetselt ja lühidalt end väljendada.
4.X esitas 27.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevuse seoses 22.03.2021 olukorraga, mil kaebajal ei lubatud helistada Justiitsministeeriumisse, advokaadile ja kohtusse. Valvur keeldus algselt andmast telefoni ning kui kaebaja oli kartseris, viskas valvur telefoni läbi toiduluugi jõuga aknalauale, misjärel ametnik sõimas sõnaga „kurat“ ja lahkus. Kaebajat riivas ja solvas selline käitumine ning ta nõuab selle eest rahalist hüvitist 50 eurot. Vangla jättis ebaõigesti kaebaja pöördumise tõlkimata (VSKE § 491 lg 4). Asjaolu, et kaebaja kulutas enne kaebuse esitamist enda kontol olevaid rahalisi vahendeid kaupluses, ei ole määrav. Vanglale taotluse esitamise ajal puudusid kaebajal rahalised vahendid. Samamoodi ei ole asja lahendamisel määrav, et kaebaja on keeldunud eesti keele õppimisest. Kaebaja esitas koos kaebusega menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning tõlkekulude kandmiseks.
5.Tallinna Halduskohtu 25.06.2021 määrusega tagastati X kaebus (p 1), jäeti taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata, rahuldati kaebaja menetlusabi taotlus tõlkekulude kandmiseks ja määrati tõlkida kohtumäärus eesti keelest vene keelde (p 2). Kaebajal oli kontol piisavalt vaba raha, kuid kaebaja on teinud väljaminekuid, mis ei olnud hädavajalikud. Sellega on kaebaja tahtlikult tekitanud olukorra, kus pöördumise tõlkimiseks vahendid puuduvad. Kaebaja K-Raha väljavõttest nähtub, et ta on teinud vangla kaupluses mitmetel kuupäevadel (31.12.2020, 13.01.2020, 27.01.2021) oste mitmekümne euro eest. Seejuures oli 01.04.2021 seisuga kaebaja kontojääk 31,51 eurot, mille arvelt oli võimalik kanda taotluse tõlkimise kulud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021 määrus nr 3-21-625). Seega tagastas vangla õiguspäraselt kaebaja taotluse ja kaebaja ei ole läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
2(6)
3-21-888 Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Asjas esitatud dokumentide põhjal puudub kindel veendumus, et kaebaja valdab eesti keelt piisaval määral, et tagada tema õiguste tõhus kaitse, mistõttu tuleb kaebaja menetlusabi taotlus rahuldada osaliselt ning korraldada kohtulahendi tõlkimine vene keelde.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X esitas 13.07.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (täiendatud 20.07.2021 ja 14.09.2021), milles palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 25.06.2021 määruse resolutsiooni p 2 ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kaebaja esitas 08.04.2021 Tallinna Vanglale kohustamisnõude VSKE § 491 lg 4 täitmiseks (nr 5-37/21/78-3). Selle rahuldamata jätmisel on kaebajal õigus pöörduda kohtusse (Tallinna Halduskohtu 05.03.2021 määrus nr 3-21-334, p 3), mida kaebaja tegi. Kaebaja ei valda eesti keelt ega saa aru, mida vangla temalt nõuab. Ühtegi vangla esitatud dokumenti ei ole vene keelde tõlgitud, sh suuliselt kontaktisiku poolt. Kaebajal ei ole isikuarvel raha tõlketeenuse eest tasumiseks. X tasus 2020. a detsembris 42 eurot elektri, TV ja teekannu eest aastaks ette (VSKE § 591 lg-d 1 ja 2 ning § 593 lg 1). Kui kaebaja ei maksa elektri eest või hilineb tasumisega, võtab vangla kaebajalt ära TV ja teekannu. Sissetulekute puudumise tõttu tasus kaebaja elektri eest aastaks ette, kuni tal oli raha. Kaupluses 31.12.2020, 13.01.2020 ja 27.01.2020 tehtud sisseostud ei ole seotud 2021. a märtsis, aprillis ja mais esitatud kaebustega. Kaebajal on õigus soetada vangla kauplusest asju. Elektri eest ette tasutud summa on broneeritud 42 euro ulatuses (3,5 × 12 kuud). Kaebajal olid lisaks broneeritud rahalised vahendid väljasõidu jaoks kalmistule (31,45 eurot). Sellele rahale kaebajal ligipääsu ei ole ja seda ei saa lugeda vabaks rahaks. Samuti ei saa kaebaja kasutada vahekontol olevat raha. Sissetulekutena ei saa käsitada summasid, mis on üle kantud broneeringukontole (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2021 otsus nr 3-20-1214 p 8; 29.12.2020 otsus nr 3-20-2069, p 13 ja Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2019 otsus nr 3-19-1761, p 10). Viide Tallinna Ringkonnakohtu määrusele asjas nr 3-21-625 ei ole asjakohane. Seega on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
7.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.X esitas 13.07.2021 määruskaebuse lisadena kolm dokumenti ja 14.09.2021 täiendava selgituse lisana neli dokumenti. Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib lisatud dokumentide asja materjalide juurde võtmist. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu 3(6)
3-21-888 hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
9.Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde dokumendid digitaalse toimiku lehekülgedel 118–119 ja 161–165, sest haldusasjas on mh vaidluse all kaebaja vanglasisesel arvelduskontol oleva raha kasutus. Tõendid omavad haldusasja lahendamisel tähtsust, nende esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist.
10.Kaebajale tuleb tagastada määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 120–135. Tegemist on halduskohtule esitatud kaebuse ning menetlusabi taotlusega, mis on varem toimiku materjalide juurde lisatud (dtl-d 3–11 ja 15–19). Ringkonnakohus võtab asja sisulisel lahendamisel arvesse kõiki eelnevalt asjas kogutud tõendeid (HKMS § 198 lg 1). Seega ei ole määruskaebuse menetluses tarvilik esitada ringkonnakohtule uuesti juba halduskohtule esitatud tõendeid. II
11.Kaebaja esitas vanglale 01.04.2021 mittevaralise kahju hüvitamise taotluse. Vangla andis 06.04.2021 kirjaga kaebajale täiendava tähtaja tõlke esitamiseks. Vastuseks esitas kaebaja 08.04.2021 Tallinna Vanglale kaks tõlketaotluse blanketti, mida ei ole põhjendatud käsitada taotlusena tõlkimise kohustamiseks, vaid vastusena puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajale. Vangla tagastas kaebaja 01.04.2021 pöördumise, sest see oli venekeelne ning kaebaja ei esitanud nõutavat eestikeelset tõlget. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Seega ei ole haldusasjas vaidluse all kohustamiskaebuse esitamise lubatavus, vaid küsimus sellest, kas X on enne halduskohtusse pöördumist läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse kahju hüvitamise nõude osas.
12.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11 lg 8 lubab kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav või vahistatu on esitanud kahju hüvitamise taotluse ning see on õigusvastaselt tagastatud. Kui haldusmenetlus lõpetatakse õiguspäraselt taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav.
13.Haldusmenetluse keel on eesti keel (haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1). Kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). VSKE § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Vanglal puudub kohustus menetleda võõrkeelseid avaldusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 määrus nr 3-19-423, p 7; 05.05.2021 määrus nr 3-21-625, p 13; 02.06.2021 määrus nr 3-21-375, p 15).
14.Ringkonnakohus on mitmetes kaebajaga seotud haldusasjades tuvastanud, et kaebaja on teinud suures summas kulutusi vangla kaupluses ning tema kontolt on 2020. a detsembris 4(6)
3-21-888 aastase perioodi jaoks ette broneeritud ca 50 euro suurune summa elektritasu jaoks (vt nt haldusasjad nr 3-21-878 ja 3-21-782). Sellega on kaebaja muutnud ennast rahatuks, et vältida tõlgitasu maksmist. Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde, et kuigi seadus ei kohusta kaebajat kulutama kontol olevat raha enda muude vajaduste asemel vanglale esitatavate pöördumiste tõlkimiseks, ei saa isik tõlgitasu maksmist vältida sellega, et ta muudab ennast teadlikult rahatuks (Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021 määrus nr 3-21-625, p 13; 02.06.2021 määrus nr 3-21-375, p 15; 09.06.2021 määrus nr 3-21-822, p 13; 18.06.2021 määrus nr 3-21334, p 16). Eelnevast erinevale seisukohale asumiseks ei anna alust määruskaebuses esitatud väide, et kaebaja tasus elektri eest ette, kuna tal oli sellel hetkel raha ning tal puuduvad sissetulekud. Kaebaja isikukonto väljavõttelt nähtub, et X-le on ka jaanuarist kuni märtsini, samuti juulis laekunud sissetulekuid. Elektrienergia eest tasutav summa on 3,50 eurot kuus, mille tasumine oli isiku laekumistest nähtuvalt võimalik ka pärast 2020. a detsembrit.
15.VSKE § 593 lg 2 kohaselt arvestatakse kinnipeetava poolt isiklike elektriseadmete kasutamisest tekkinud kulu tema isikuarvelt vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks. Elektritasuks broneeritud raha tuleb arvestada vaba raha hulka seni, kuni elektritasu ei ole isikukontolt maha arvestatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2021 määrus nr 3-21-782, p 12; 05.05.2021 määrus nr 3-21-625, p 13). Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale 01.04.2021 ning 08.04.2021 vastuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajale. Haldusasjas nr 3-21-878 tuvastati, et seisuga 19.03.2021 oli kaebajal broneeritud rahalisi vahendeid 50,06 eurot (Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2021 määruse nr 3-21-878, p 15). Käesolevale haldusasjale lisatud K-Raha väljavõttest nähtub, et 30.03.2021 arvestati kaebaja kontolt elektritarvete kasutamise eest maha 3,50 eurot ning kaebaja tasus vangla kaupluses 15,05 eurot. Seega oli kahju hüvitamise taotluse ning puuduste kõrvaldamise avalduse esitamise ajal kaebaja tegelikus kasutuses broneeritud 31,51 eurot. Seejuures ei ole tegemist vahekontole kantava summaga, mille osas kinnipeetaval puudub rahaliste vahendite käsutusõigus (vt Tallinna Vangla 13.09.2021 vastus). Nendest vahenditest oleks piisanud tõlgete eest (osaliselt) tasumiseks.
16.X 14.09.2021 seisukoha lisaks olevast K-Raha väljavõttest nähtub, et seisuga 24.08.2021 oli kaebaja konto lõppjääk 56,51 eurot, millest on reserveeritud 56,50 eurot. Nimetatud summa osas on kaebajal käsutamisõigus, sest konto lõppjääk – arvestades seaduses sätestatud mahaarvamisi – oli 56,51 eurot. Ka juhul, kui arvestada summast maha lühiajalise väljaviimise kulud, jäi kaebaja käsutusse ca 25 eurot. Seejuures ei ole ringkonnakohus kaebaja sissetulekute suuruse hindamisel võtnud arvesse neid summasid, mille osas puudub kaebajal käsutusõigus (vahekontole ning kinnipidamis- ja vabanemisfondi kantavad summad, samuti kontolt tasutud summad elektrienergia eest). Kinnipeetavalt võib eeldada, et kui talle on teada, et tal tuleb oma õigusi haldusmenetluses kaitsta, säästab ta oma õiguste maksmapanemise tarvis raha võimalike kulude katmiseks. Arvestades kaebaja pikaajalist kogemust halduskohtumenetlusega ja mitmeid varasemaid tõlkimisega seotud vaidlusi, pidi kaebajale olema ettenähtav, et tal tuleb tasuda pöördumiste tõlkimise eest. Kaebajal oli küll korraga käsil hulgaliselt vaidlusi ja tema vanglasisesel kontol olevast rahast ei pruukinud piisata kõigi pöördumiste tõlkimiseks, kuid kaebaja seisukohtadest ja asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks tasunud kasvõi ühegi tema esitatud pöördumise või vaide tõlkimise eest, mille tagajärjel ei suudaks ta tasuda järgmiste vaiete või pöördumiste tõlkimise eest, või otsinud ise aktiivselt muid võimalusi tõlkekulude maksmiseks. See tekitab põhjendatud kahtluse, et kaebaja on teadlikult kasutanud olemas olnud raha muul otstarbel, kuigi teadis, et tal on vajalik tasuda tõlkekulude eest (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2021 määruse nr 3-21-334, p 16).
17.Eelneva tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.06.2021 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. 5(6)
3-21-888
18.Halduskohtu 25.06.2021 määruse resolutsiooni p-ga 2 anti kaebajale menetlusabi kohtumääruse tõlkimiseks vene keelde. Menetlusabi jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt (HKMS § 114 lg 2) tuleb menetlusabi andmist jätkata ka ringkonnakohtus ning tõlkida kohtumäärus vene keelde.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.