1.X.X. töötas alates 16.11.2015 Viru Maakohtu Narva kohtumajas süüteoasjadega tegeleva kohtujuristina.
2.Viru Maakohtu esimees ja personalijuht pidasid X.X. 10.06.2019 arengu- ja hindamisvestluse, hindamaks Keeleinspektsiooni palvel X.X. tegelikku eesti keele oskust ja toimetulekut töös ettetulevates keelekasutusolukordades. Vestluse kohta koostati 19.06.2019. a arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõte. Vestluse tulemusel jõuti järeldusele, et nii X.X. suuline kui ka kirjalik keeleoskus keerulisemate lausekonstruktsioonide, väljendite ja erialase sõnavara kasutamisel on puudulik ning takistab juriidiliste probleemkohtade selgitamist ja argumentatsiooni esitamist. Kuigi X.X. läbis enne kohtusse tööle asumist C1-taseme eksami, ei vasta tema eesti keele oskus arenguvestlusel tuvastatut, varasemates arengu- ja hindamisvestlustes kajastatut ning kohtujuristide tööd koordineeriva kohtujuristi hinnangut arvestades kohtujuristilt nõutavale C1-tasemele (kohtute seaduse (KS) § 1251 lg 4) ega võimalda kohtujuristi ülesannete täitmist ametikohalt oodataval
3-19-2082 tasemel. Viru Maakohus andis X.X.le täiendava võimaluse viia oma eesti keele oskus kooskõlla ametiülesannete täitmiseks vajalike ning KS § 1251 lg-st 4 tulenevate nõuetega. Keeleoskusele objektiivse hinnangu saamiseks tuli X.X.l läbida uuesti eesti keele C1-taseme eksam järgmisel toimumise korral, s.o 29.09.2019 ning esitada tööandjale hiljemalt 31.10.2019 C1-taseme tunnistus.
3.X.X. esitas 07.11.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Maakohtu 10.06.2019. a arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebuse kohaselt korraldati 10.06.2019 toimunud arenguvestluse käigus kaebajale sisuliselt nii suuline kui ka kirjalik eesti keele eksam, mida tööandja teha ei tohi. Selleks on pädevad vaid Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, muud Haridus- ja Teadusministeeriumi asutused ning Keeleinspektsioon. Samuti ei vasta arenguvestluse kohta koostatud akt Viru Maakohtu direktori 24.09.2018. a käskkirjaga nr 11-3/7 sätestatud arenguvestluse läbiviimise vormile ja vestluse läbiviimise põhimõtetele. Aktis on paljasõnaliselt viidatud minevikus toimunud asjaoludele, mis ei oma kaebaja töösse puutuvalt enam tähtsust. Kaebaja puhul on täidetud kohtujuristile KS § 1251 lg-s 4 esitatavad nõuded, sh nõue osata eesti keelt keeleseaduses (KeeleS) sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel. Seadusest ei tulene kohtujuristi keeleoskusele esitatavaid lisanõudeid ning kuigi kaebaja on C1-taseme eksamil saanud 64 punkti, vastab siiski tema keeleoskus KS § 1251 lg 4 nõuetele. Viru Maakohus ei saa saata eksamile ning nõuda uue C1-taseme tunnistust isikult, kellel see on juba olemas. Tasemeeksamile saadetakse üksnes keeleametniku ettekirjutusega (KeeleS § 28 lg 1). Seega on Viru Maakohus väljunud oma pädevuse piiridest.
4.Tartu Halduskohus jättis 20.11.2019. a määrusega kaebuse selle täpsustamiseks käiguta ning rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 3), tuvastades Viru Maakohtu kõnealuse menetlustoimingu õigusvastasuse kuni haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
5.Kaebaja täpsustas 22.11.2019 kohtule saabunud avalduses kaebuse nõuet ning palus tuvastada Viru Maakohtu menetlustoimingu, s.o Viru Maakohtu 10.06.2019 arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste õigusvastasus.
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 21.01.2020. a määrusega Viru Maakohtu määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.11.2019. a määrusele ning tühistas halduskohtu määruse resolutsiooni p 3.
7.Tartu Halduskohus võttis 13.07.2020. a määrusega kaebuse menetlusse.
8.Viru Maakohus palus 14.09.2020 kaebusele esitatud vastuses jätta see HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Vastustaja leidis, et täidetud ei ole HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks. Vastustaja 10.06.2019 koostatud vestluse kokkuvõttel puudub iseseisev toime kaebaja õigustele ning selle vaidlustamisega ei ole võimalik saavutada kaebaja soovitud eesmärki – vältida võimaliku tulevikus antava haldusakti tegemist. Antud juhul ei ole alust rääkida ka jätkuvast või korduvast õigusvastasest tegevusest ega reaalsest õigusvastase käitumise ohust, mis võiks olla kaebaja tuvastamiskaebuse õigustatud huviks. Kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Vastustajal on õigus ja kohustus kontrollida kaebaja tööalaseid oskusi, sh keeleoskust. Teenistusest vabastamise õigust omav isik saab anda hinnangu ametniku teenistusülesannete täitmisele eesti keele oskuse aspektist lähtuvalt ning tal on diskretsiooniruum otsustamaks, kas ametniku eesti keele oskus, sõltumata formaalselt tõendatud keeleoskuse tasemest, on piisav
3-19-2082 oma teenistusülesannetega toimetulekuks. Vastustaja ettepanek esitada uus eesti keele C1-taseme eksamitunnistus oli kaebajale võimaluse andmine tõendada oma keeleoskust objektiivse tõendiga. Kaebaja keeleoskus on puudulik ning takistab juriidiliste probleemkohtade selgitamist ning argumentatsiooni esitamist.
9.Kaebaja esitas 21.09.2020 kohtule täiendavad seisukohad ning taotluse kaebuse muutmiseks ehk kaebuse täiendamiseks nõudega keelata vastustajal anda tema suhtes avalikust teenistusest vabastamise haldusakti avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 92 lg 1 alusel või alusel, mis põhineb asjaolul, et kaebaja eesti keele oskus ei vasta C1-tasemele. Kaebaja hinnangul esineb tal õigustatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna see võib mõjutada tema suhtes hilisemalt läbiviidavat menetlust. Vaidlustatud toiming on õigusvastane, kuna vastustajal ei ole pädevust ega õigust hinnata kaebaja eesti keele oskust. KS § 47 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kriteeriumitele vastavus on kontrollitav vastava tunnistuse olemasoluga, mitte tööandja subjektiivse hinnanguga. Vastustaja ei saa astuda haridusasutuse või keeleeksami läbiviija rolli, millist õigust ega pädevust tal ei ole. Seetõttu ei vasta vaidlusalune toiming haldusmenetluse seaduse § 3 lg 1 ja § 107 lg 1 nõuetele ning on õigusvastane. Kaebaja on sooritanud 22.02.2015 C1-eesti keele taseme eksami ning valdab eesti keelt C1-tasemel. Ei eksisteeri ühtegi kehtivat Keeleameti järelevalve tulemusel antud kontrollakti või ettekirjutust, mis kinnitaks, et kaebaja tuleks ebapiisava keeleoskuse tõttu suunata C1-taseme eksamile. Kaebuse täiendamine keelamiskaebusega on otstarbekas, saavutamaks kaebaja teenistusest vabastamise vältimise eesmärki.
10.Vastustaja palus 08.10.2020 kohtule esitatud täiendavates seisukohtades tagastada keelamiskaebus kaebajale, jätta tuvastamiskaebus läbi vaatamata ning alternatiivselt jätta mõlemad nõuded rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebaja ei saa taotleda kohtult lahendi tegemist, mis kohustaks vastustajat hoidma ebaseaduslikult ametis isikut, kelle oskused ja teadmised ei vasta nõuetele. Juhul, kui vastustaja peaks kaebaja ametist vabastama, on kaebajal võimalik tema teenistusest vabastamise otsuse vaidlustamiseks kasutada ATS §-s 105 ette nähtud konkreetseid ja ammendavaid õiguskaitsevahendeid. Vastustaja ei ole teinud otsustust kaebaja ametist vabastamiseks, vaid on oma toimingutega soovinud toetada kaebajat eesti keele oskuse parandamisel.
11.Tartu Halduskohus teavitas 01.02.2021. a määrusega pooli, et teeb lahendi käesolevas haldusasjas teatavaks 26.02.2021.
12.Vastustaja märkis 12.02.2021 kohtule esitatud avalduses, et kaebaja viimane tööpäev Viru Maakohtus oli 23.12.2020.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kaebaja on oma 21.09.2020. a avalduses taotlenud kaebuse täiendamist nõudega vastustaja keelamiseks anda kaebaja suhtes avalikust teenistusest vabastamise haldusakti ATS § 92 lg 1 alusel või alusel, mis põhineb asjaolul, et kaebaja eesti keele oskus ei vasta C1-tasemele. Tegemist on kaebuse muutmise taotlusega.
14.HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
15.Kohus leiab, et kaebuse täiendamisest keelamisnõudega tuleb keelduda ainuüksi põhjusel, et õigusaktidest ei tulene kaebajale kaebeõigust vaidlustada tema teenistusest vabastamist
3-19-2082 keelamiskaebusega ning selline kaebus ei oleks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel seetõttu lubatav. Vastustaja on asjakohaselt osutanud sellele, et ATS §-s 105 on ammendavalt sätestatud õiguskaitsevahendid isiku õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral. Kuna selles sättes ei ole ette nähtud keelamiskaebuse esitamise õigust, ei saa kohtule esitada kaebust teenistusest vabastamise kohta antava haldusakti andmise keelamiseks. Arvestades kohtule teatavaks saanud asjaolu kaebaja teenistussuhte lõppemise kohta, ei oleks keelamiskaebuse eesmärgi saavutamine enam ka võimalik (HKMS § 121 lg 2 p 2). Nendel põhjustel jääb kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata.
16.Kohus leiab, et asjas esinevad HKMS § 151 lg 2 p-s 1 ja § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud alused menetlusse võetud tuvastamiskaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
17.HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3). HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, ning vastavalt HKMS § 151 lg 2 p-le 1 võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.
18.Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja teenistussuhe on lõppenud, ei saa vaidlustatud menetlustoimingu eraldiseisev õigusvastasuse tuvastamine aidata enam mingil viisil kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Sealhulgas ei saaks Viru Maakohtu kõnealuse menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue kanda endas preventiivset huvi vältida kaebaja ja vastustaja vahelises õigussuhtes vastustaja korduvat sarnast tegevust. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Halduskohtus registreeritud kaebaja kaebus haldusasjas nr 3-21-255, milles kaebaja palub muu hulgas tunnistada õigusvastaseks Viru Maakohtu 21.12.2020. a käskkiri tema teenistusest vabastamise kohta ning muuta tema teenistusest vabastamist alust. Kaebaja saab efektiivselt kaitsta enda õigusi seoses tema teenistusest vabastamisega viimati nimetatud haldusasjas ning selle asja raames saab kohus hinnata ka vastustaja toimingute õiguspärasust enne kaebaja teenistusest vabastamist.
19.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus Viru Maakohtu 10.06.2019. a arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste õigusvastasuse tuvastamiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
20.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
21.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud (tasutud riigilõiv ning esindaja kulud) kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 lause 4).
22.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.