X, X, X, X, X, X, X, X, X, X ja X kaebus Saue Vallavalitsuse 15.07.2020 korralduse nr 751 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebajad – X, X, X, X, X, X, X, X, X, X ja X Kaebajate volitatud esindajad – Triin Jäädmaa ja Kaarel Relve Vastustaja – Saue vald, seaduslik esindaja Kirsti Saar Kolmandad isikud – X ja X
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Muud selgitused
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde kaebajate 30.11.2020 menetlusdokument koos lisadega.
Lõpetada haldusasja nr 3-20-1518 menetlus X kaebuse osas.
Jätta rahuldamata kaebajate taotlus kolmandatele isikutele trahvi määramiseks.
Jätta X, X ja X kaebus rahuldamata.
Rahuldada X, X, X, X, X, X ja X kaebus ning tühistada Saue Vallavalitsuse 15.07.2020 korraldus nr 751.
Mõista Saue vallalt kaebajate X, X, X, X, X, X ja X kasuks solidaarselt välja menetluskulu summas 2205 eurot.
Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada avaldatavas otsuses kaebajate ja kolmandate isikute nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-20-1518 Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11.01.2021 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saue vallas, Tuula külas, Moto kinnistul (katastritunnus 72704:001:0427) asub ajutise ehitisena rajatud motokrossirada.
2.Saue Vallavalitsuse 19.09.2013 korraldusega nr 598 väljastati X taotlusel projekteerimistingimused Tuula külla Moto kinnistule ajutise motokrossiraja projekti koostamiseks. Saue Vallavalitsuse 28.04.2015 korralduse nr 370 alusel väljastati Moto kinnistule ehitusluba nr 1512219/05429 kehtivusajaga 5 aastat ajutise motokrossiraja ehitamiseks. Ehitusloa väljastamise eelselt teostati Moto kinnistul 2013. a müra kontrollmõõtmine ja 2014. a müra modelleerimine. Saue Vallavalitsuse 16.07.2015 korralduse nr 597 alusel väljastati Moto kinnistule kasutusluba nr 1512319/04111 kehtivusega 5 aastat.
3.Moto kinnistu kaasomanik X esitas 05.06.2020 Saue Vallavalitsusele taotluse Moto kinnistul asuva motokrossiraja kasutamiseks tähtajatult.
4.Saue Vallavalitsus edastas 26.06.2020 Moto kinnistu kolmele piirinaabrile, sh X ja X, Moto kinnistule väljastatava tähtajatu kasutusloa eelnõu. X esitas 07.07.2020 eelnõule vastuse, milles mh juhtis tähelepanu, et raja kasutuskorrast pole siiani kinni peetud, keskkonnamõjusid pole hinnatud ning leevendusmeetmete efektiivsust pole kontrollitud. X esitas 14.07.2020 eelnõule vastuse, milles märkis, et kasutusloa väljastamine oleks õigusvastane ning rikuks tema ja teiste kohalike elanike õigusi. Ühtlasi esitas X Saue Vallavalitsusele taotluse ebaseadusliku rajatise sundlammutamiseks.
5.Saue Vallavalitsuse 15.07.2020 korraldusega nr 751 väljastati Moto kinnistule tähtajatu kasutusluba. Korralduse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Viie aasta jooksul ei ole laekunud külaelanikelt vallavalitsusele kaebusi/avaldusi raja kasutamise kohta ja puuduvad andmed, et oleks pöördutud ka politsei poole. Ehitise kasutamisel on kinni peetud kehtestatud leevendusmeetmetest. Pärast ajutisele ehitisele kehtestatud viieaastase tähtaja möödumist saab kohalik omavalitsus otsustada, kas ehitis ajutise ehitisena tuleb lammutada või seda on võimalik alaliselt edasi kasutada tingimusel, et see on planeeringuliselt konkreetsesse asukohta sobiv ja vastab kõigile muudele õigusaktides 2(20)
3-20-1518 sätestatud nõuetele. Juhul, kui ehitis on planeeringuliselt asukohta sobiv ja vastab muudele õigusaktides sätestatud nõuetele ning ehitisele on antud tähtajaline kasutusluba, saab anda uue tähtajatu kasutusloa. Moto kinnistul asuv motokrossirada on valmis ehitatud ja ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja täiendavalt teha. Seetõttu võib ehitisele anda kasutusloa. Motokrossirajale ehitusloa väljastamine enne kasutusloa väljastamist oleks pelgalt formaalsus, millel puuduks sisuline vajadus. Ehitise vastavust õigusaktides esitatud nõuetele, sh valminud ehitise ohutust saab kontrollida ehitamise aluseks olnud dokumentide põhjal ja visuaalse vaatluse käigus.
Ehitusloa väljastamisel on hinnatud keskkonnamõju hindamise algatamise vajadust, mille käigus leiti, et Saue vallas Tuula külas Moto katastriüksusele kavandatava motokrossiraja osas keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik ei ole, kuna nimetatud tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ehitusprojektiga ette nähtud leevendavate meetmete kasutusele võtmisel. Ka käesoleva kasutusloa väljastamisel nähakse ette, et ehitise kasutamisel tuleb kinni pidada „Saue vallas Tuula külas asuvale Moto Kinnistule (72704:001:0427) kavandatava motokrossiraja müra modelleerimine“ aruandes toodud leevendusmeetmetest ja Moto mü motokrossiraja projektis (töö nr 1324) motokrossiraja kasutamiseks määratud ajalistest piirangutest. Arvestades planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikeid 1 ja 2 ning motokrossiraja asukohta, ei ole nimetatud ehitise ehitamiseks detailplaneeringu koostamine nõutav. Vaatlusalune motokrossirada ei kuulu ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg-s 1 nimetatud olulise avaliku huviga rajatiste hulka. Kasutusluba taotletakse motokrossirajale, mitte motoringrajale (vt PlanS § 125 lg 1 p 3). Motokrossiraja ehitusprojekti koostamiseks ei ole vajalik väljastada projekteerimistingimusi. Müra mõju vähendamiseks ümberkaudsete majapidamiste suhtes ja normtaseme saavutamiseks on Moto kinnistule rajatud pinnasvall. Kasutusloa väljastamisel nähakse ette täiendavad müra leevendamise meetmed. Arvestades Mäe kinnistu kaugust motokrossirajast ja müra leevendamiseks ette nähtud meetmeid leiame, et Mäe kinnistu väärtust motokrossiraja kasutusele võtmine oluliselt ei mõjuta. Kasutusloa andmisel on kontrollitud ehitise vastavust ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele ja ehitise vastavust ehitusprojektile ning tehtud kindlaks, et puuduvad kasutusloaga seonduvad kasutusloa andmisest keeldumise alused, ehitist on võimalik kasutada ohutult ja ehitise kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. Moto kinnistul olev motokrossirada on kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetega, sobib asukohta, vastab ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele ning arvestades motokrossiraja kasutamise reeglipärast kasutamist saab selle kasutamist jätkata tähtajatult.
6.X, X, X, X, X, X, X, X, X, X ja X esitasid 14.08.2020 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse Saue Vallavalitsuse 15.07.2020 korralduse nr 751 „Kasutusloa väljastamine Moto kinnistule“ tühistamiseks.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
7.Saue Vallavalitsuse 15.07.2020 korraldus nr 751 on nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane. Vaidlusalune kasutusluba on õigusvastane, kuivõrd oluliselt on rikutud ehitus- ja planeerimismenetluse nõudeid, kaebajad on jäetud kasutusloa menetlusse kaasamata, rikutud on vältimis- ja ettevaatuspõhimõtteid ning uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seadus (HMS) § 6), välja pole selgitatud keskkonnamõjusid ning rikutud on kaalutlusõiguse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.
3(20)
3-20-1518
8.Kaebajatel on kaebeõigus ning vastustaja oleks pidanud kaebajad kasutusloamenetlusse kaasama.
9.X kuulub Mäe talu kinnistu (katastritunnus 72704:001:0401) ning Mäeveeru kinnistu (katastritunnus 72704:001:0402), mis mõlemad külgnevad Moto kinnistuga. Mäe kinnistu asub Moto kinnistust ca 200 m kaugusel ning Mäeveeru kinnistu ca 250 m kaugusel. Mäe kinnistul asub X elamu ning tegemist on kaebaja alalise elukohaga. Kaebajale X kuulub Taari kinnistu (katastritunnus 72704:001:0425), mis külgneb vahetult Moto kinnistuga. Tegemist on X alalise elukohaga: elumaja asub ca 150 m kaugusel Moto kinnistust ning aiamaa külgneb krossirajaga (10-15 m). Kaebajale X kuulub Kiviaia kinnistu (katastritunnus 72704:001:0404), mis asub ca 550 m kaugusel Moto kinnistust. Kinnistul asub ehitusjärgus elamu, tegemist on X edaspidise elukohaga. Kaebajale X kuuluvad kinnistud katastritunnusega 72704:001:0105, 72704:001:0111, 72704:001:0112, mis asuvad ca 600 m kaugusel Moto kinnistust. Ühel neist kinnistuist asub X suvekodu. Kaebajale X kuuluvad kinnistud Kalda (katastritunnus 72704:001:0279), Raba (katastritunnus 72601:001:0190) ning Veesilma (katastritunnus 72601:001:0164). Kalda kinnistu asub ca 250 m kaugusel, Raba kinnistu ca 400 m kaugusel ning Veesilma kinnistu ca 600 m Moto kinnistu piirist. Elamuid kinnistutel ei asu, kuid kaebajal on plaan Kalda kinnistule ehitada, kuna sellel on hea juurdepääs avalikult teelt. Kaebajale X kuulub Taluri kinnistu (katastritunnus 72704:001:0403), mis asub ca 350 m kaugusel Moto kinnistust. Kinnistut hoiab X oma lastele. Kaebajale X kuulub Jaani talu (katastritunnus 72704:001:0342), mis asub ca 480 m kaugusel Moto kinnistust. Kinnistu on X isa pärandus talle. Kinnistul asub X suvekodu, aga tulevikus on tal plaan sinna alaliselt elama asuda. Kaebajale X kuulub Jaaniussi kinnistu (katastritunnus 72704:001:0338), mis asub ca 200 m kaugusel Moto kinnistust. Kinnistu on X isa pärandus talle.X pojal on plaan Jaaniussi kinnistule maja ehitada. Kaebajatele X ja X kuulub Vanakubja kinnistu (katastritunnus 72704:001:0468), mis asub ca 800 m kaugusel Moto kinnistust. Kinnistul asub kaebajate suvekodu, mida nad vahel kasutavad ka talvel.
10.Õigusvastase kasutusloa alusel krossiraja kasutamine riivab kaebajate omandiõigust (PS § 32); õigust tervise kaitsele (PS § 28); õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) ning õigust tervise ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 23 lg 1).
11.2014. aastal teostatud müra modelleerimise tulemused näitavad, et igapäevase müra olukorra puhul, st olukorras, kui ei ole kasutusele võetud leevendusmeetmeid, jõuab lähimate majapidamisteni müratase vahemikus 55-60 dB. Maksimaalse kasutuskoormusega olukorra puhul jõuab lähimate majapidamisteni müratase vahemikus 60-65 dB, mis ületab lubatud taotlustaset. Kuigi ajutine ehitus- ja kasutusluba nägid ette leevendavate meetmete kasutusele võttu, ei ole tegelikult keegi nende nõuetele vastavust ja tõhustust kontrollinud. Seega on tõenäoline, et müra ületab normtaset ning kahjustab kaebajate tervist ja heaolu. Seejuures ei ole häiriv mitte üksnes piirnorme ületav müra, vaid ka piirnormide piiresse jääv müra. Moto kinnistu piirinaabrid X ning X on krossiraja mürast tulenevaid terviseprobleeme nagu peavalud, ärevushäired ja depressioon juba täheldanud (vt lisad 13 ja 14).
12.Asjakohased on keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 sätestatud töötusmüra normid. Ajutise kasutusloa andmisel peeti kohaseks tugineda sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 sätestatud tööstusmüra taotlustaseme normväärtustele II kategooria alal (p 3.3). Eelhinnangu aluseks oleva müra modelleerimise aruandes märgitakse, et antud ministri määrus ei reguleeri otseselt motospordi rajatistega kaasnevat müra, kuid asjakohane on juhinduda vastavatest tööstusmüra normidest (OÜ Akranel 2014, lk 4). Sotsiaalministri määruse viidatud normid ei kehti enam, kuid analoogsed tööstusmüra normid on sätestatud keskkonnaministri 4(20)
3-20-1518 16.12.2016 määruses nr 71. Ka kehtivas õiguses ei reguleerita otseselt motospordirajatistega kaasneva müra kvaliteedipiirväärtusi. Kaebajad märgivad, et mootorrataste müra sarnaneb rohkem tööstusmüraga kui nt restorani või vabaõhu teatrietenduse müraga, mida peetakse silmas meelelahutusasutuste mürahäiringu all. Liiatigi ei ole mootorrataste näol tegemist madalsagedusliku müraga vaid ebaühtlase kõrgsagedusliku müraga, mis on oluliselt häirivam.
13.Ebaseaduslikult rajatud krossiraja õigusvastase kasutamisega kaasneva häiriva, tervist ohustava ja norme ületava müra tõttu on piiratud kaebajate võimalused oma kinnistut häirimatult kasutada. Näiteks on kaebajad X ja X oma selgitustes välja toonud, et neil pole võimalik päevasel ajal oma aias külalisi võõrustada, sest krossisõidu ajal on võimatu õues juttu ajada ilma lauseid kordamata. Selleks, et rahulikult aias toimetada on krossiraja lähinaabrid pidanud kasutama kõrvaklappe. Samuti pole vahel võimalik suvisel ajal õues pesu kuivatada, sest tolm on liiga suur; ning kuuma ilmaga ei ole mõistlikult võimalik ka toas aknaid lahti hoida ilma et peaks kõrget müra taluma. Kaebaja X on kirjeldanud, kuidas tema kinnistut kasutatakse omavoliliselt motokrossiraja parkimisplatsina, millelt ta siis hiljem peab krossisõitjate prügi ära korjama (vt lisa 15). Kaebaja X on kirjeldanud, kuidas krossisõitjate grupid sõidavad üle tema heinamaa ning kahjustavad tema kinnistul asuvat teed (vt lisa 16). Vastavalt KeÜS § 23 lg 4 eeldatakse keskkonna mittevastavust tervise ja heaolu vajadustele, kui on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus. Müra normtasemed on keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks KeÜS § 7 lg 3 tähenduses, seega tuleb ka antud juhul eeldada õiguse riivet.
14.Nii müra kui ka muud krossiraja kasutamisega kaasnevad häiringud (suurenenud liiklus, rahvahulgad jms) vähendavad oluliselt ja õigusvastaselt kaebajate kinnistute väärtust. 15. Müra normtasemed on keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks KeÜS § 7 lg 3 tähenduses, seega tuleb ka antud juhul eeldada õiguse riivet. KeÜS § 23 lg 4 sätestab lisaks, et hinnates keskkonna vastavust tervise- ja heaoluvajadustele, võetakse arvesse piirkonna eripära. Arvestades piirkonna omapära (hõredalt asustatud, looduslik ja tavapäraselt vaikne keskkond) riivaks kaebajate õigust tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale ka norme mitteületav, ent looduslikust foonist oluliselt kõrgem müratase. Kohtupraktikas on kuni 2 km kaugusel asuvate kaebajate puhul motokrossiraja ebasoodsat mõju kaebajate õigustele eeldatud (vt Tartu Ringkonnakohtu lahend nr 3-15-2829, p 27). Samuti on KeÜS § 23 lõikest 1 tuleneva kaebeõiguse puhul puutumust eeldatud, kui mõjutatud keskkonnaosa jääb isiku elukoha vahetusse lähedusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahendid nr 3-07-102, p 17 ja nr 3-06-188, p 16). Seejuures ei ole kaebeõiguse olemasoluks ilmtingimata oluline, et kaebaja näitaks ära keskkonnakvaliteedi piirnormi ületamise. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on isikul allapoole piirnorme jääva müra suhtes talumiskohustus vaid siis, kui müra põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi isiku huve kaitsvate asjakohaste õigusnormidega (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-15-16, p 15). Järelikult ka piirnorme mitteületava müra puhul tuleb hinnata isiku subjektiivsete õiguste, sh KeÜS § 23 lõikes 1 sätestatud õiguste riivet. Samuti on Riigikohus KeÜS § 23 tuleneva õigusega seoses märkinud, et oluline puutumus määrab õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ulatuse ning küsimus sellest, kas keskkond vastab kaebaja tervise- ja heaoluvajadustele, saab kontrollida alles asja sisulisel lahendamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-8-15, p 20).
16.Ajutise ehitise (EhS § 3 lg 4) saab alalise ehitisena seadustada vaid erandlikult uue ehitusloa alusel. Ehitusseadustiku (EhS) seletuskirja kohaselt on ehitusloaga määratud ajaline piirang kohustuslik. Kui ehitist soovitakse kasutada kauem kui viis aastat, siis pole tegu ajutise ehitisega ning taotleja peab järgima tavapärast loamenetlust, sealhulgas planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid. Seletuskirjas rõhutatakse, et ajalise piirangu lõppemisel tuleb taotleda uus ehitusluba või ehitis lammutada (EhS eelnõu seletuskiri, lk 73). Eeltoodut on kinnitanud ka ringkonnakohus haldusasjas nr 3-10-1125, kui märkis, et ajutise ehitise kasutusluba, mis on
5(20)
3-20-1518 antud seaduses ettenähtud maksimaalseks tähtajaks, so 5 aastaks, ei ole võimalik enam pikendada. Kohus selgitas, et ajutise ehitise omanikul olnuks võimalik saavutada ehitise kasutamise tähtaja pikendamist vaid läbi uue ehitusloa ja selle alusel uue kasutusloa väljastamise; seejuures oleks kinnistuomanik pidanud taotlema vaidlusalusele kinnistule detailplaneeringu kehtestamist (Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-10-1125). Eeltoodust nähtub, et ehitusseadustik ei luba mööda minna ehitusloa menetlusest, kui algselt ajutise ehitisena rajatud ehitist soovitakse kasutada kauem kui viis aastat. Ökonoomsuse printsiip (HMS § 5 lg 2), millele vastustaja korralduses tugineb, ei ole relevantne, sest uue kasutusloa menetluseks puudub seaduslik alus. Krossiraja omanikul puudus usalduse kaitse krossiraja jätkuva kasutamise osas, ei ole ka ühtegi alust, mis saanuks üles kaaluda avaliku või kolmandate isikute huvi õiguspärase ehitus- ja planeerimismenetluse läbiviimisele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-63-10).
17.Moto kinnistul asuv motokrossirada on olulise avaliku huviga rajatis (vrd Tartu Ringkonnakohtu nr 3-15-2829, p 31), mistõttu pidanuks Moto kinnistul asuvale krossirajale kasutusloa väljastamisele eelnema lisaks ehitusloamenetlusele ka vähemalt projekteerimistingimuste väljastamine alalisele krossirajale kui mitte detailplaneeringu algatamine (vt PlanS § 125 lg 3). Detailplaneeringumenetluse läbiviimise vajaduse tingib eelkõige asjaolu, et krossiraja arvatavasse mõjupiirkonda jääb väga palju majapidamisi, mille elanikud on juba kümmekond aastat seisnud Moto kinnistu krossiraja vastu, kuna see rikub nende rahulikku elukeskkonda. Vastustaja on detailplaneeringu algatamise vajalikkuse osas teinud diskretsioonivea, kuna on jätnud eeltoodu arvesse võtmata, kuigi kaebaja X oli oma vastuses eelnõule detailplaneeringu vajadust põhjalikult käsitlenud.
18.Kasutusluba on formaalselt õigusvastane, sest selle menetluses pole hinnatud keskkonnamõju, pole põhjendatud keskkonnamõju hindamise algatamata jätmist ega küsitud asjaomaste asutuste seisukohta, mh pole antud kohustuslikku olulise keskkonnamõju eelhinnangut. Ükski vastustaja poolt viidatud norm ei vabasta sellest kohustusest, mh pole asjakohane EhS § 54 lg 2, sest see puudutab keskkonnamõju hindamise algatamist (nö täishindamist), mitte eelhinnangu andmist. Seega oleks olnud kohane küsida Terviseameti seisukohta, mida ei tehtud. Mõju hindamist ei oleks saanud jätta algatamata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 24 alusel, sest alalise krossiraja toimimiseks pole taotletud ühtki muud tegevusluba
19.Kasutusluba on sisuliselt õigusvastane, sest tegevus põhjustab potentsiaalselt olulise mürahäiringu, kuid pole kindel, et selle teke on välditud. Vaidlusaluse kasutusloa menetluses pole kaalutud täiendavate mõistlike müra piiravate meetmete võtmist.
20.Kasutusluba on õigusvastane, sest selle andmisel on eeldatud olulise mürahäiringu puudumist tuginedes 2014. a modelleerimisele. Ajutise ehitise ehitusloa eelhinnangust on ilmne, et modelleerimine on puudulik, sest selles ei arvestata krossiraja külastatavusest ja liiklusest tingitud müra suurenemist (p 3.3) ning sellest ei saa lähtuda alalise krossiraja tähtajatu kasutuse lubamisel, sest olulise keskkonnamõju puudumist tõdeti mh põhjusel, et tegemist on ajutise krossirajaga (p 5). Kasutusluba on õigusvastane, sest selle väljastamisel pole välja selgitatud, kas leevendusmeetmed tegelikult võetakse ja kas need tagavad mürahäiringu piisava vähendamise. Enne krossiraja ehitamist on paratamatu, et loa menetluses tuleb mürahäiringu hindamisel tugineda modelleerimisele ja muudele hinnangutele. Olukorras, kus krossirada on viis aastat kasutusel ei saa piirduda vaid hinnangutega, eriti olukorras, kus krossirajale on kohalike elanike hulgas tugev vastuseis. Samuti on võimalik, et olud on võrreldes 5 aasta taguse ajaga muutunud, nt pinnasvall on ilmastikust kahjustada saanud, ning need ei vasta enam modelleerimise aruandes toodud nõuetele. X juhtis tähelepanu krossiraja kasutuskorra 6(20)
3-20-1518 korduvatele rikkumistele; oma õigustatud ootusele, et ajutine krossirada likvideeritakse tähtaja möödumisel; leevendusmeetmete ebatõhususele ning keskkonnamõjude hindamata jätmisele.
21.Kasutusloas puuduvad igasugused kaalutlused seoses motokrossiraja kasutamise ajaliste- ja kasutusintensiivsuse piirangute osas.
22.Vaidlusalune kasutusluba sisaldab olulist diskretsiooniviga. Vastustaja ei ole sisulisalt kaalunud motokrossiraja sobivust antud asukohta, vaid paljasõnaliselt väitnud, et see sinna sobib. Arvesse võtmata on jäetud asjaolu, et nii valla üldplaneering kui ka valla arengukava ei näe ette antud piirkonda motokrossiraja rajamist. Üldplaneeringu järgi on Moto kinnistu sihtotstarbeks maatulundusmaa mitte sotsiaalmaa, mis võimaldaks spordirajatise ehitamist. Motokrossiraja järele puudub antud piirkonnas ka vajadus, kuna lähedal asub juba teisigi motokrossiradu: nt Kernu vallas, mis asub ca 6 km kaugusel Moto kinnistust ning Vasalemmas, mis asub ca 15 km Moto kinnistust.
23.Lisaks jääb Moto kinnistu motokrossiraja mõjupiirkonda palju majapidamisi ja sealseid elanikke, kelle rahulikku elukeskkonda krossiraja müra oluliselt häirib. Tegemist on hajaasustusega looduskauni piirkonnaga, kus looduslik mürafoon on väga madal. Piirkonna elanikel on õigustatud ootus, et ajutine krossirada Moto kinnistul lammutatakse ning nad saavad jätkata piirkonnale omases rahulikus keskkonnas. Eeltoodut aga vastustaja otsust tehes arvesse ei võtnud. Oluliseks saab pidada ka asjaolu, et vastustaja on ise oma 2008. a ettekirjutuses (vt lisa 1) sobimatust antud piirkonda rõhutanud ning leidnud, et „avalikes huvides on säilitada olemasolev keskkond, seega ei saa seada kõrgemale õigusliku aluseta krossiraja rajanud isiku üksikhuvi“. Olukord pole võrreldes tolle ajaga muutunud ning vastustaja ei ole kasutusloa otsust tehes suutnud ära põhjendada, miks nüüd on erahuvi kaalukam kui avalik huvi ning eelkõige, mis konkreetsel juhul õigustab riivet krossiraja mõjupiirkonda jäävate kinnistuomanike ja elanike õigustele.
24.Alalise krossiraja rajamine ilma planeerimismenetlust läbiviimata on vastuolus Saue valla üldplaneeringu ja arengukavaga.
25.Kasutusloa tühistamist ei välista HMS § 58. Kasutusluba tuleks tühistada juba ainuüksi menetlusnõuete rikkumise tõttu. Nii ehitusloa puudumine, projekteerimistingimuste või detailplaneeringu väljastamata jätmine, keskkonnamõjude välja selgitamata jätmine ning menetlusosaliste kaasamata jätmine, on kõik eraldi kui ka koostoimes sedavõrd tõsised rikkumised, mis võisid mõjutada vaidlusaluse kasutusloa lõpptulemust.
26.Kaebajad paluvad tähelepanuta jätta kolmandate isikute väited seoses kaebajate peresuhete, tegutsemismotiivide jms kohta. Samuti paluvad kaebajad sanktsioneerida kolmandaid isikuid HKMS § 28 lg 2 alusel lugupidamatu käitumise eest kaebajate suhtes.
27.Kolmandad isikud tunnistavad, et nad tegelikult ei kavatsenud rajada ajutist krossirada, vaid taotlesid ajutist luba selleks, et ei peaks täitma menetlusnõudeid, mis oleksid kaasnenud tähtajatu loa taotlemisega.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
28.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebajatega, et ajutist ehitist saab alalise ehitisena seadustada vaid erandlikult uue ehitusloa alusel. EhS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et ajutise ehitise ajaline lubatavus (kuni viis aastat)
7(20)
3-20-1518 ning uue kõikidele nõuetele vastava ehitusloa andmine on ehitusloa andja kaalutlusotsus. Sellist kohustust ei saa tuletada ka EhS § 50 lõikest 1, mille kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. EhSi seletuskirjas on märgitud, et nimetatud sätte eesmärk on kehtestada kasutusloa andmise eesmärk st, et väljastatud kasutuluba tõendab ehitise nõuetele vastavust kasutusloa andmise hetkel ning lubab seda kasutada kasutusloa taotluses näidatud eesmärgil. Nimetatud säte ei kohusta vastustajat igal juhul nõudma taotlejalt, kes soovib ajutise ehitise alaliseks muuta, eelnevat ehitusloa taotlemist.
29.Käesoleval juhul on vastustaja teinud kindlaks, et alaline ehitis vaatlusaluses kohas on kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga ja muude õigusaktides sätestatud nõuetega, sobib asukohta, vastab ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele ning kasutamise reeglipärast kasutamist, saab selle kasutamist jätkata tähtajatult. Samuti leiti, et ehitise alaliselt kasutamine kooskõlas sätestatud kõrvaltingimustega ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet. Moto kinnistul asuv rajatis on rajatud ehituloa alusel, mis on väljastatud 28.04.2015 korralduse nr 370 alusel. Vastustaja kontrollis ehitusloa alusel rajatud ajutise ehitise kasutamise võimalikkust tähtajatult ja leidis, et ajutisena ehitatud ehitist saab kasutada tähtajatult ja täiendavate ehituslike toimingute tegemiseks puudub vajadus. Kuna täiendavate ehitustööde teostamiseks puudub vajadus, siis ei oleks ehitusloa väljastamine selle väljastamise pärast kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Uus ehitusluba tuleks väljastada üksnes täiendavate ehitustegevuste tegemise vajadusel. 30. Käesoleval juhul puudus kohustus väljastada projekteerimistingimused (EhS § 26 lg 1). EhS eelnõu seletuskirja kohaselt sisaldab projekteerimistingimuste nõudmise alus kolme olulist tingimust, mis peavad esinema samaaegselt: 1) ehitusloakohustuslik ehitis; 2) tegu on ehitise püstitamise, rajamise või laiendamisega ning 3) detailplaneering ei ole nõutav. Juhul, kui ehitis on juba seaduslikult valmis ehitatud ja täiendavaid ehitustööde tegemise vajadus puudub, siis puudub ka vajadus projekteerimistingimuste väljastamiseks.
31.Motokrossirada ei ole olulise avaliku huviga rajatis (PlanS § 125 lg 1 p 3). Seadus ei ole motokrossirada otseselt avaliku huviga rajatiseks määratlenud. Kasutusloa väljastamisel hindas vastustaja rajatisest tuleneva mõju suurust, ulatust, intensiivsust ja kestvust, üldsuse huvi rajatise ehitamise vastu, potentsiaalsete kasutajate arvu ja muid olulisi asjaolusid ning leidis, et käesoleva motokrossiraja näol ei ole tegemist avaliku huviga rajatisega. Selgitame, et lähtuvalt seatud kõrvaltingimustest tuleb arvestada, et maksimaalse kasutuskoormuse (10 masinat rajal, igaüks 15 ringi tunnis) juures saab krossirada päevas kasutada üksnes 4 h ja igapäevases olukorras (4 masinat rajal, igaühel 15 ringi tunnis) on võimalik krossirada kasutada maksimaalselt 8 h päevas. Arvestades eeltoodut ei saa ka potentsiaalsete kasutajate arv suur olla.
32.Motokrossiraja ehitamiseks ei olnud detailplaneeringu koostamine nõutav (PlanS § 126 lg 1). Vastustaja ei ole jätnud PlanS § 125 lg-st 3 tulenevat diskretsiooni kasutamata, kuivõrd viidatud sättes on antud volitused otsuse tegemiseks volikogule, mitte vallavalitsusele. Lisaks tuleb PlanS § 125 lg-s 3 nimetatud juhul põhjendada detailplaneeringu algatamise vajadust, mitte ei põhjendata vajaduse puudumist.
33.Seadus ei kohusta igal juhul kaebajaid menetlusse kaasama, vaid esmalt tuleb hinnata, kas kaasamine on vajalik (EhS § 54 lg 5 ja lg 6 punkt 2). Vaidlustatud korralduse eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks Taari ja Lapi ning Mäe kinnistu omanikele. Vastustaja ei edastanud eelnõu teistele kinnistuomanikele arvamuse avaldamiseks, kuna vastavalt müra modelleerimise aruandele polnud kaugematel asuvatel kinnistutel müranormide ületamise ohtu (vt mürakaardi joonis). Müra modelleerimise aruanne kajastub kogu ümbruskonda, 8(20)
3-20-1518 müratasemeid ei ole analüüsitud üksnes Tupsi kinnistul ja seda analüüsis toodud põhjendustel. Ka ei ole vastustaja tuvastanud seoses rajatise alalise kasutusele võtmisega kaugemal asuvate kinnistute suhtes muude mõjutuste esinemise tõenäosust.
34.Vastustaja on 28.04.2015 korralduse nr 370 „Ehitusloa väljastamine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ punktiga 2 otsustanud mitte algatada Saue vallas Tuula külas Moto katastriüksusele kavandatava ajutise motokrossiraja osas keskkonnamõju hindamist, sest nimetatud tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ehitusprojektiga ette nähtud leevendavate meetmete kasutusele võtmisel. Arvestades eeltoodut ja et krossirajale on väljastatud eelnevalt ajutine kasutusluba, samuti võttes aluseks KeHJS § 11 lõike 24 võis vastustaja jätta vaidlustatud kasutusloa väljastamisel keskkonnamõju hindamise algatamata KeHJS § 11 lõike 23 alusel. Lubade väljastamise aluseks olevad asjaolud ei ole oluliselt muutunud. Uusi ehitusõigusi 5 aasta jooksul vaatlusalusesse piirkonda juurde antud ei ole. Ajutise rajatise omanik soovis jätkata rajatise kasutamist alaliselt samadel tingimustel nagu ta seni rajatist on kasutanud. See, kas rajatisele on väljastatud ajutine või tähtajatu kasutusluba, ei muuda rajatisest tulenevat keskkonnamõju oluliselt.
35.Vastavalt Saue vallas Tuula külas asuvale Moto kinnistule (72704:001:0427) kavandatava motokrossiraja müra modelleerimise aruandele on maksimaalse kasutuskoormusega olukorras lähimate majapidamiste juures müra normatiivne tase tagatud järgmistel tingimustel: a) krossirada on maksimaalse kasutuskoormuse korral kasutusel kuni 4 tundi päevas enne õhtust perioodi (õhtune aeg alates 19:00), nt ajavahemikul 12:00 – 16:00; 15:00 - 19:00 vms; b) krossiraja kirde-, ida- ja lõunaserva tuleb rajada pinnasvall (kõrgusega 2,5 – 4 m) vastavalt aruande dokumentidele joonisel 2.2. toodud parameetritele ja asukohale. Müra modelleerimise aruande kohaselt müra mõju vähendamiseks ümbruskaudsete majapidamiste suhtes ja normtaseme saavutamiseks tuleb arvestada vähemalt järgmiste leevendusmeetmetega: a) rajada pinnasvall vastavalt „Saue vallas Tuula külas asuvale Moto Kinnistule (72704:001:0427) kavandatava motokrossiraja müra modelleerimine“ aruandes leheküljel 9 esitatud joonisel 2.2 toodud asukohale ja parameetritele; pinnasvalli kõrgus valdavas osas peab olema vähemalt 4 m, vaid valli lõunapoolne ots võib olla ca 2,5m kõrgune; b) vastavalt „Saue vallas Tuula külas asuvale Moto Kinnistule (72704:001:0427) kavandatava motokrossiraja müra modelleerimine“ aruandes toodud leevendusmeetmetele tuleb piirata krossiraja kasutust vastavalt igapäevases olukorras (4 masinat rajal, igaüks 15 ringi tunnis) 8 tundi päevas (nt 10:00 – 18:00); müra normtaseme ületamist ei esine igapäevases olukorras ka siis, kui rada kasutatakse ajavahemikul 16:00 – 20:00 (ehk osaliselt õhtusel ajal; c) vastavalt „Saue vallas Tuula külas asuvale Moto Kinnistule (72704:001:0427) kavandatava motokrossiraja müra modelleerimine“ aruandes toodud leevendusmeetmetele tuleb piirata krossiraja kasutust vastavalt maksimaalse kasutuskoormuse (10 masinat rajal, igaühel 15 ringi tunnis) korral 4 tunnini päevas (nt 12:00 – 16:00; 15:00 – 19:00), seejuures vältida maksimaalse kasutuskoormuse esinemist alates 19:00st. d) arvestada, et riigipühade ja puhkepäevadega vastavalt pühade ja tähtpäevade seaduse § 2, mitte korraldada motokrossirajal võistluste või treeninguid, vähendamaks mürast tingitud häiringuid. Kuna müra modelleerimise aruandes on leitud, et müra normatiivne tase on tagatud just nimetatud tingimuste täitmisel, siis ongi vaidlustatud haldusaktiga ette nähtud, et rajatise kasutamine on lubatud üksnes nimetatud tingimuste täitmisel.
36.Paljasõnaline on kaebajate väide müra piirnormide ületamisest. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 ei ole kohaldatav, kuivõrd see ei reguleeri meelelahutusrajatise piirnorme.
9(20)
3-20-1518
37.Kasutusloas on selgitatud, et kasutusloa taotlejal tuleb arvestada sellega, et ettevõtlusvabadus kinnistul võib olla kitsendatud elamute läheduse tõttu ja lähtuvalt eeltoodust nähakse kasutusloa väljastamisega ette täiendavad müra leevendamise meetmed. Kasutusloa punkti 2 kohaselt tuleb ehitise kasutamisel kinni pidada „Saue vallas Tuula külas asuvale Moto Kinnistule (72704:001:0427) kavandatava motokrossiraja müra modelleerimine“ aruandes toodud leevendusmeetmetest ja Moto müra motokrossiraja projektis (töö nr 1324) motokrossiraja kasutamiseks määratud ajalistest piirangutest.
38.Moto kinnistule motokrossiraja ehitamine on kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga. Saue valla üldplaneeringu kohaselt on tegu hajaasustuse alaga. Üldplaneeringu seletuskirja p 4.3 kohaselt on hajaasustuses lubatud üksikelamute ja nende juurde kuuluvate abihoonete, samuti põllumajandusliku või teenuseid pakkuva väikeettevõtluse (nt turism, sport, vaba aja veetmine jms) ning kogukondliku ühistegevusega (nt külaelu, kultuur jms) tegelemiseks vajalike hoonete ja rajatiste ehitamine. Ekslik on kaebajate seisukoht, et maa sihtotstarve peaks olema sotsiaalmaa. Vastustaja selgitab, et sotsiaalmaa on maa, millelt ei taotleta kasumit.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
39.Kolmandad isikud paluvad jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. 40. Kaebuses välja toodud vorminõuete rikkumised on otsitud ega vasta tõele. Vastustaja on kasutusloa väljastamisel lähtunud HMS §-st 4, kaalunud optimaalselt kõikide osapoolte huve ning menetlenud kasutusluba mõistlikult (HMS § 5 lg 2).
41.Uue ehitusloa menetlemine on pelk formaalsus, sest objekti ehituslikud ja kasutuslikud asjaolud ei ole enne ajutise kasutusloa menetlust 2015 muutunud. Vastustaja lähtus menetlusökonoomiast (HMS § 5 lg 2).
42.Asjakohane ei ole kaebaja viide haldusasjale nr 3-10-1125, kuivõrd olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirjas motokrossirada ei ole.
43.Kasutusloa väljastamisel on vastustaja arvestanud kaebajate välja toodud vastuseisuga, rajahaldaja seotuse avaliku huviga, lähinaabritele pakutud leppega ning leevendusmeetmetega. Ebaõige on kaebajate väide nende kaasamata jätmisest. Kaebajad on korduvalt esitanud vastustajale omi seisukohti alates 2006.
44.Ajutise rajatise ehitusloa menetlemisele eelnes projekteerimistingimuste väljastamine. Detailplaneeringu koostamise vajadus on põhjendatud juhtudel soovituslik. Vastustaja ei pidanud detailplaneeringu koostamist põhjendatuks. Vastustaja väljastas ajutise kasutusloa, kuivõrd 2015. a kehtinud seaduse alusel ei saanud tähtajatut kasutusluba väljastada ilma detailplaneeringuta. Samas oleks detailplaneeringu menetlemine olnud antud olukorras ebamõistlik (HMS § 5 lg 2), lisaks oli menetluses seaduse muudatus analoogiliste juhtumite korral menetlusökonoomiast lähtuvalt detailplaneeringu menetlusest loobuda.
45.Ebaõige on kaebajate väide, et kõnealust krossirada ei ole vaja, kuivõrd läheduses on analoogseid (endine Kernu vald, Vasalemma). Kernu valla krossirada ei eksisteeri enam vähemalt 7 aastat ning Vasalemmas on autorada, mis erineb oluliselt motorajast. Samuti ei eksisteeri Laitses motokrossirada.
10(20)
3-20-1518
46.Tähtajatu kasutusloa väljastamine on õiguspärane. Sisuliselt on tegemist ajutise kasutusloa pikendamisega. Seejuures ei ole objektil selle aja jooksul midagi muudetud Samuti on algne dokumentatsioon seaduse mõttes kehtiv ning muutunud on planeerimisseadus, mis ei nõua sellelaadse objekti kasutusloa väljastamiseks detailplaneeringut. Kaebajad on väitnud, et neid häirib suurenev liikluskoormus, kuid krossirajale viiva tee äärde ei jää ühtegi elamut ning kasutatav tee lõpeb Moto kinnistuga.
47.Ebaõige on väide, et kõik lähinaabrid on üksmeelselt krossiraja vastu. Ussimäe kinnistu (katastritunnus 72704:001:0199) asub krossirajast 250 m kaugusel ning seda väikelapsega perekonda rada ei häiri ning nad ei ole ühinenud kaebusega aktiivsest mõjutusest hoolimata. Samuti ei ole kaebusega ühinenud Lilleoru kinnistu (katastritunnus 72704:001:0337) omanik, kes on X ja X vahetu naaber.
48.Kaebajate tegelik eesmärk on likvideerida Moto kinnistul mootorratastega sõitmine. Kaebajate nõudmine vaiksele elukeskkonnale eeldab neile eristaatust seaduse mõistes. Talutavale mürale ei saa esitada subjektiivseid nõudeid, selleks on seadus määranud piirnormid (sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid). Vastustaja on kasutusloa väljastamisel täitnud kõik objektiivsed nõuded sh välistanud krossiraja kasutamise väljaspool päevast aega.
49.Kaebusele on lisatud käesolevasse menetlusse mitte puutuvad kaebajate isiklikud arvamused kolmandate isikute kohta.
50.Õed X ja X ei oma kinnistutel elukohta ning see, mida nad plaanivad või millised on eeldused, ei ole asjakohased.
51.X ja X ei ela krossiraja mõjupiirkonnas, millist võiks määratleda reaalse häiringuna. Lisaks on nende elukohale lähemal piimalehma suurlaut oma keskkonnaalaste omadustega (300 m) ning Keila-Ääsmäe maantee (600 m). Samuti omab mõju ca 5 km kaugusel olev raudtee, millel toimub öine kaubavedu.
52.X suvekodu asub krossirajast 650 m kaugusel, mis ei ole krossiraja mõjupiirkonnas, millist võiks määratleda reaalse häiringuna. Lisaks on nende elukohale lähemal Keila-Ääsmäe maantee 330 m. Sealt üle lageda edasi ca 500 m kaugusel ehitatakse küla keskusesse hipodroomi.
53.X ja X kuuluv kinnistu on sedavõrd kaugel, et nende kaebust saab käsitleda pahatahtlikuna.
KOHTU PÕHJENDUSED
54.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et X, X ja X kaebus tuleb jätta rahuldamata ning X, X, X X, X, X ja X kaebus kuulub rahuldamisele. Kohus lõpetab X kaebuse osas menetluse.
55.Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I), seejärel analüüsib kaebeõigust ja hindab vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust (II) ning viimaks lahendab kaebuse ja jagab menetluskulud (III). I
11(20)
3-20-1518
56.Kaebajate esindaja teatas 30.11.2020, et kaebaja X on ootamatult surnud ning palub nimetatud kaebaja osas menetluse lõpetada.
57.HKMS § 152 lg 1 punkti 5 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse poole surma korral, kui õigussuhe, milles vaidlus on tekkinud, ei võimalda õigusjärglust. Käesoleval juhul nähtub rahvastikuregistri andmetest, et kaebaja X suri 26.10.2020. Eeltoodust lähtuvalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-20-1518 menetluse kaebaja X osas. Jätta kaebaja X menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4).
58.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtta asja materjalide juurde kaebajate 30.11.2020 menetlusdokument koos lisadega.
59.Kaebajad paluvad trahvida kolmandaid isikuid HKMS § 28 lg 2 alusel lugupidamatu käitumise eest kaebajate suhtes. Kaebajate hinnangul koosnevad kolmandate isikute seisukohad suures osas laimust ja spekulatsioonidest kaebajate peresuhete, tegutsemismotiivide jms kohta. Nt väidetakse seisukohtades, et X on jahiseltsist välja heidetud ja et tema isa lasi purjus peaga õues märki. Tegelikkuses pole X kunagi ühtegi jahiseltsi kuulunud ja tema isa oli karsklane. Kaebajad peavad sellistele kolmandate isikute väidetele vastamist alandavaks. Vastamine pole ka vajalik, sest see ei aitaks kaasa asja lahendamisele, vaid koormaks asjatult kohut.
60.HKMS § 28 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat trahvida.
61.Kohus selgitab, et ülalmärgitud normis on silmas peetud subjektiivseid, sündsusetuid ja halvustavaid hinnanguid sisaldavaid menetlusosalisi avaldusi teise menetlusosalise aadressil. Käesoleval juhul ei ole kolmandate isikute 18.09.2020 menetlusdokumendi lisades sisalduvate avalduste puhul tegemist HKMS § 28 lg 2 normi kaitsealasse kuuluvate lugupidamatuid hinnanguid sisaldavate avaldustega, vaid tegemist on faktiväidetega, mida kaebajad peavad ebaõigeks. Küll aga selgitab kohus, et PS § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul on au ja head nime kahjustav mis tahes viisil ja vormis levitatav informatsioon, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.11.2010 otsus nr 3-2-1-83-10, p 12). Au ja hea nime kaitseks on sätestatud õiguskaitsevahendid võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 1046-1047. Eraõigussuhtes võrsunud vaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.
62.Eeltoodust lähtuvalt jääb rahuldamata kaebajate taotlus trahvida kolmandaid isikuid HKMS § 28 lõike 2 alusel. II
63.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
64.Käesoleval juhul on ühise kaebuse esitanud X, X, X, X, X, X, X, X, X ja X. Kaebajad on oma subjektiivsete rikutud õigustena märkinud omandiõiguse (PS § 32), õiguse tervise kaitsele (PS § 28), õiguse perekonna ja eraelu puutumatusele (PS § 26) ning õiguse tervise ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23 lg 1). Seejuures on kaebajate põhiargument, et vaidlusalusele motokrossirajale kasutusloa andmisega kaasneb ülenormatiivne müra.
12(20)
3-20-1518
65.KeÜS § 23 lg 1 alusel on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus; oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga; selle õiguse piiritlemisel on oluline arvestada, et hõlmatud on üksnes subjektiivne õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale; muid keskkonda iseloomustavaid näitajaid ja omadusi see õigus ei hõlma (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.05.2015 otsus nr 3-3-1-8-15, p 19).
66.Motokrossirajast lähtuvad mõjutused (nt müra) seonduvad eeskätt lähiümbruse elanike õigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti õigusega eraelu puutumatusele (PS §-d 28, 32 ja 26). Ka kehtestatud müranormid sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ loovad isikule subjektiivse avaliku õiguse; seejuures allapoole piirnorme jäävat müra peab isik taluma vaid siis, kui seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi asjakohaste isiku huve kaitsvate õigusnormidega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 33-1-15-16, p 15; haldusasi nr 3-3-1-88-15, p 28).
67.Käesoleval juhul on vaidlusaluse kasutusloa aluseks võetud müra modelleerimise aruanne (vt vaidlusaluse kasutusloa lk 2), milles viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42. Samas on sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 muudetud tervise- ja tööministri 01.02.2017 määrusega nr 6 „Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ muutmine“, mille eelnõu seletuskirjas on märgitud järgmist: „Määruse muutmine on tingitud vajadusest käsitleda edaspidi sise- ja välisõhus leviva müra nõudeid üksteisest eraldiseisvana, võttes arvesse 01.01.2017 jõustunud atmosfääriõhu kaitse seadust (edaspidi AÕKS). Praegu kehtestab määrus nr 42 nõuded nii sise- kui väliskeskkonnas levivale mürale, aga kuna välisõhus leviva müra normtasemed reguleeritakse edaspidi AÕKS § 56 lõike 4 ja § 61 lõike 1 alusel kehtestatava keskkonnaministri määrusega „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, tühistatakse asjakohased välismüra nõuded määruses.“ 1 Viidatud keskkonnaministri määruseks on 16.12.2016 vastu võetud määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 71).
68.Vastustaja on märkinud, et keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 ei kohaldu põhjusel, et see ei reguleeri meelelahutuspaikade müra.
69.Vastavalt AÕKS § 55 lg 3 punktile 2 ei kuulu välisõhus leviva müra hulka meelelahutusürituste müra. Samas järeldub AÕKS eelnõu seletuskirjast, et silmas on peetud müra, mis kuulub mõne teise õigusakti reguleerimisalasse (nt rahvatervise seaduse, elamuseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, masina ohutuse seaduse, korrakaitseseaduse jt; eelnõu seletuskiri, lk 10) 2 . Käesoleval juhul ei ole kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemeid mõne teise määrusega, kui keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71, mistõttu on see käesoleval juhul kohaldatav.
70.Vaidlust ei ole selles, et kaebajatele X, X ning X kuuluvatel kinnistutel puuduvad elamud. Seejuures ei ole kaebajad X, X ja X väitnud, et nad viibivad tihti mõjutatud keskkonnas või neil esineb muu eriline seos kõnesoleva keskkonnaga. Sellest lähtuvalt leiab kohus, et
Avalikult kättesaadav internetiaadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3874f77e-e29646efae38-af42b040ece4#mG8FViE3
Avalikult kättesaadav internetiaadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/97e97edc3d7b48b5-b603-371c6cdc2435/Atmosf%C3%A4%C3%A4ri%C3%B5hu%20kaitse%20seadus
13(20)
3-20-1518 nimetatud kaebajatel on kõnesoleva keskkonnaga liiga kaudne puutumus. Nii on ka Tallinna Ringkonnakohus oma 22.09.2020 määruse punktis 17 märkinud, et hoonestamata kinnistute omanikud ei ole veenvalt näidanud, et motokrossirajalt kostuv müra neid mõjutaks, nt pole nad väitnud, et külastavad enda kinnisasja motokrossi kasutamise ajal vms. Seega puudub kaebajatel X, X ja X KeÜS § 23 lg-st 1 tulenev kaebeõigus.
71.Ühtlasi ei esine X, X ja X PS §-st 32 tulenevalt kaebeõigust. X väide tema kinnistu kasutamisest parklana ning sellega kaasnevast negatiivsest mõjutusest (prügi maha panek kaebaja kinnistul) ei ole tegemist sedavõrd intensiivse negatiivse mõjuga, mis viiks omandiõiguse rikkumiseni. Seejuures tuleb märkida, et vaidlusalune kasutusluba ei anna õigust X kinnistu kasutamiseks või selle prügistamiseks. Omandiõiguse kaitseks on sätestatud asjaõigusseaduses vastavad õiguskaitsevahendid. Kinnistu väärtuse vähenemine on seotud omandiõiguse riivega. Kuivõrd eelnevalt on kohus leidnud, et kaebajate X, X ja X omandiõiguse riivet ei esine, siis on väheusutav ka kinnistu väärtuse vähenemine. Eeltoodust lähtuvalt puudub kaebajatel X, X ja X kaebeõigus, mistõttu tuleb nende osas kaebus rahuldamata jätta. 72. Asja materjalist nähtuvalt asuvad kaebajate X, X, X, X, X, X ja X kinnistutel elamud või suvekodud, mis jäävad Moto kinnistu ümbrusesse (kõige kaugem kinnistu kuni ca 800 m kaugusele). Kahtlust ei ole selles, et Moto kinnistu piirnaabril X ning vahetus läheduses paikneva Mäe kinnistu omanikul esineb kaebeõigus, kuivõrd nad asuvad piisavalt lähedal Moto kinnistule, mistõttu kaasnevad motokrossiraja kasutamisest neile ebasoodsad mõjutused (ülenormatiivne müra). Seda kinnitab ka müra modelleerimise aruanne, mille kohaselt näitasid modelleerimise tulemused, et igapäevase müra olukorra puhul jõuab lähimate majapidamisteni (Taari ja Mäe kinnistud) müratase vahemikus 55-60 dB, mis ületab lubatud taotlustaset (55 dB; kaebuse lisa 5, müra modelleerimise aruanne, lk 14).
73.Ka ei saa kaebeõigust välistada X, X, X, X ja X osas, kuivõrd nende kinnistud ei asu sedavõrd kaugel Moto kinnistust, et saaks tõsikindlalt välistada müra kostumist viidatud kaebajate kinnistuteni. Nii nähtub müra modelleerimise aruandest, et maksimaalse kasutuskoormusega olukorra ehk kõige halvima olukorra modelleerimisel (kujutatud müra modelleerimise aruande joonisel 2.5 (lk 11)) jõuab lähimate majapidamisteni (Taari ja Mäe) müratase vahemikus 60-65 dB ja Loo kinnistu majapidamiseni müratase vahemikus 55-60 dB; antud väärtused ületavad lubatud taotlustaset (55 dB) (müra modelleerimise aruanne; kaebuse lisa 5, lk 10). Müra modelleerimise aruande joonise 2.5 kohaselt ei ulatu ülenormatiivne müra edela suunal Ussimäe kinnistust kaugemale, kirde suunal Kivimäe kinnistust kaugemale ning ida suunal Reveri kinnistust kaugemale. Seega järeldub müra modelleerimise aruandest, et ülenormatiivne müra X, X, X ja X kinnistuteni ei kostu, eeldusel, et rakendatakse leevendusmeetmeid. Samas puuduvad andmed, et müra üldse kaebajate kinnistuni ei kostuks või kas ja kui tõhusad on leevendusmeetmed tegelikkuses. Seejuures on kaebajad seadnud kahtluse alla leevendusmeetmete tõhususe ja rakendamise. Lisaks on kaebajad vaidlustanud kasutusloa ka argumendil, et see ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebajatel on talumiskohustus üksnes juhul, kui tegevus toimub kooskõlas kehtiva õigusega.
74.Vaidlust ei ole selles, et kaebajad X, X, X, X ja X viibivad mõjutatud piirkonnas tulenevalt asjaolust, et nende kinnistutel asuvad hooned. Kuigi nimetatud kaebajad on eelduslikult vähem mõjutatud motokrossirajast lähtuvast mürast, ei tähenda see, et mõju üldse puuduks. Nii näiteks on kohtupraktikas eeldatud motokrossirajast lähtuvate mõjutuste (müra) kandumist kinnistutele, mis on kuni 2 km raadiuses sellest motokrossirajast. „Kaebeõiguse kindlakstegemisel ei oma tähtsust kaebajate elukoha-aadressid, vaid motokrossiraja kasutamisest tulenevad mõjud. Halduskohus leiab õigesti, et kaebajad 14(20)
3-20-1518 asuvad krossirajast kuni 2 km kaugusel, mis ei ole sedavõrd ulatuslik vahemaa, mille puhul saaks õiguste rikkumist välistada. Ringkonnakohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et motokrossiraja ebasoodsat mõju kaebajate õigustele tuleb eeldada.“ (Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2017 otsus nr 3-15-2829, p 27). Kaebajad on õigesti märkinud, et müra normtasemed on keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks KeÜS § 7 lg 3 tähenduses, mistõttu tuleb eeldada õiguse riivet.
75.Riigikohus on selgitanud, et kui haldusorgan ei järgi menetlusnorme haldusmenetluses, mida iseloomustab ulatuslik otsustusruum, lasub temal tõendamiskoormus, et ka menetlusnormide järgimisel oleks menetlustulem olnud samasugune (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-15-16, p 36). See tähendab, et vastustajal lasub tõendamiskoormus, et kaebajate kinnistuteni ülenormatiivne müra ei kandu. Seega on vastustaja kohustus tõendada, et kaebajate X, X, X, X ja X kinnistuteni motokrossirajalt lähtuv müra üldse ei kostuks. Selliseid andmeid vastustaja kohtule esitanud ei ole, kuivõrd müra modelleerimise aruandes nimetatud kaebajate kinnistute osas seisukohta võetud ei ole.
76.KeÜS § 23 lg-st 4 lähtuvalt hinnatakse keskkonna vastavust tervise- ja heaoluvajadustele, mh arvestades piirkonna eripära. Vastustaja on märkinud oma vastuses kaebusele, et kõnesolev piirkond on Saue valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustus. Kolmandad isikud on selgitanud, et piirkonnas asub Keila-Ääsmäe maantee, raudtee ning piimalehma suurlaut. Esmalt märgib kohus, et sellesisulisi kaalutlusi vastustaja vaidlusaluses haldusaktis toonud ei ole. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel diskretsiooni teostama, vaid vastustaja oleks pidanud analüüsima vaidlusaluses haldusaktis piirkonna eripära, sh piirkonnas asuvaid keskkonnahäiringuid põhjustavaid ehitisi, nagu nt raudtee, Keila-Ääsmäe maantee või piimalehma suurlaut. Siiski märgib kohus, et ka juhul, kui eeldada vastustaja ja kolmandate isikute väidete õigsust, ei nähtu, et tegemist oleks selliste ehitistega, millest lähtuvad mõjutused muudaksid motokrossirajast lähtuvad mõjutused kaebajate kinnistutele väheintensiivseks või ebaoluliseks (vt kaebuse lisa 3, keskkonnamõju hindamise eelhinnang, punkt 2.3).
77.Lisaks eelnevale on kaebajad leidnud, et tegemist on kehtiva õigusega vastuolus oleva kasutusloaga, mistõttu ei pea nad taluma ka alla piirnorme jäävat müra. Riigikohus on selgitanud, et ka allapoole piirnorme jäävat müra peab isik taluma vaid juhul, kui seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi isiku huve kaitsvate asjakohaste õigusnormidega (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid nr 3-14-52416, p 20; nr 3-3-1-15-16, p 15). Seega ka juhul, kui mõjutatud piirkonnas viibivate kaebajate X, X, X, X ja X kinnistuteni ülenormatiivne müra ei kandu, on neil õigus vaidlustada tegevusluba, kui see ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele.
Eeltoodust lähtuvalt on kaebajatel X, X, X, X, X, X ja X kaebeõigus. II
79.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
80.Kaebajad heidavad vastustajale ette nende kaasamata jätmist haldusmenetlusse.
81.Haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi (HMS § 11, § 35 lg 2, § 40, § 62; vt nt haldusasja 3-3-1-56-02, p 9; 3-3-1-55-13, p 14). HMS § 11 lg 1 p 3 järgi on menetlusosaliseks kolmas isik, kelle õigusi haldusakt võib puudutada. Kolmanda isikuna kaasamiseks ei pea tema õiguste riive olema tõendatud – piisab, kui esineb mõistlik kahtlus, 15(20)
3-20-1518 et riive esineb. On selge, et motokrossiraja kasutamisega võib kaasneda mõjutusi (müra) lähiümbruse elanikele.
82.Vaidlust ei ole selles, et X ning X olid kasutusloa menetlusse kaasatud. Seetõttu ei ole vastustaja nimetatud kaebajate osas kaasamiskohustust rikkunud. Küll aga oleks vastustaja pidanud kasutusloa menetlusse kaasama ka X, X, X, X ja X (HMS § 35 lg 2), kuivõrd välistada ei saa, et motokrossirajast lähtuvad mõjutused võivad riivata ka nende avalikke subjektiivseid õigusi (omandiõigust ja õigust tervise ja heaolule vastavale keskkonnale; vt käesoleva otsuse põhjenduste punktid 7277). Nimetatud kaebajate kaasamata jätmine on menetlusviga, mille mõju menetlustulemusele tuleb hinnata koostoimes teiste võimalike puudustega (HMS § 58).
83.Kohus nõustub kaebajatega, et käesoleval juhul puudus õiguslik alus ajutisele ehitisele tähtajatu kasutusloa väljastamiseks.
84.Vaidlusaluse kasutusloa õiguslikeks alusteks on märgitud EhS § 50 lg-d 1 ja 3, § 51 lg 1, § 54 lg-d 1, 2, 3 ja 7, § 56 ning HMS § 53 lg 2 p 2. Viidatud EhS sätted reguleerivad kasutusloa väljastamise aluseid ning kohaliku omavalitsuse pädevust. Küll aga ei sätesta toodud normid õiguslikku alust väljastada ajutisele rajatisele peale ajutise kasutusloa kehtivusaja möödumist tähtajatu kasutusluba. Kohtu hinnangul ei saa seda järeldada ka EhS § 50 lõikest 1, mille kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.
85.Kohus on oma 19.08.2020 määruses märkinud mh järgmist: „Vaidlus puudub selles, et Saue Vallavalitsuse 28.04.2015 korraldusega nr 370 otsustati anda ehitusluba ajutisele motokrossirajale kehtivusajaga 5 aastat (kaebuse lisa 2; digitoimiku lehekülg (dtl) 23) ning 16.07.2015 korraldusega nr 587 kasutusluba kehtivusajaga 5 aastat (Saue Vallavalitsuse 15.07.2020 korraldus nr 751, lk 1; dtl 71). Käesolevaks ajaks on möödunud ajutise ehitise kasutamiseks määratud tähtaeg. Ehitusseaduse (EhS v.r; kehtivusega kuni 30.06.2015) § 151 kohaselt on ajutine ehitis piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas. Nimetatud sättele on viidatud ka Saue Vallavalitsuse 28.04.2015 korralduses nr 370, mille alusel väljastati ajutisele motokrossirajale ehitusluba 5 aastaks.
86.Kehtivas EhS-s on ajutise ehitise definitsioon toodud § 3 lõikes 4, mille kohaselt on ajutine ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. EhS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et nimetatud säte ei sisalda sisulisi muudatusi ning selgitatud, et kui ehitusõiguslikult ei ole ajutise ehitise mõiste märkimisväärse tähtsusega, siis planeerimisõigust arvestades on tegemist olulise mõistega; ajutisi ehitisi ei pea nende ajutise iseloomu tõttu planeerima planeeringumenetlusega (EhS 555 SE eelnõu seletuskiri, lk 9). Kui ehitist soovitakse ehitada kauemaks kui viieks aastaks, ei ole tegu ajutise ehitisega ning taotleja peab järgima tavapärast loamenetlust, sealhulgas planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid; ajalise piirangu lõppemisel tuleb taotleda uus ehitusluba või ehitis lammutada (EhS 555 SE eelnõu seletuskiri, lk 76 viimane lõik). Vaidlust ei ole selles, et Moto kinnistu omanik on soovinud kasutada Moto kinnistule rajatud motokrossirada kauem kui viis aastat. Samuti ei ole vaidlust selles, et uut ehitusluba selleks esitatud ei ole. EhS § 50 lõike 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Seega on tähtajatu kasutusloa väljastamise
16(20)
3-20-1518 eelduseks, et eelnevalt on antud alalisele rajatisele EhS-s sätestatud nõuetele vastav ehitusluba.“
87.Käesoleval juhul jääb kohus oma 19.08.2020 toodud seisukohtade juurde ning leiab, et vastustaja on andnud vaidlusaluse tähtajatu kasutusloa välja vastuolus kehtiva õigusega, kuivõrd EhS ei anna õiguslikku alust ajutisele ehitisele selle kasutamistähtaja möödumisel väljastada tähtajatut kasutusluba ilma eelnevalt planeerimis- ja ehitusloamenetlust läbimata. 88. Ekslik on vastustaja seisukoht, et EhS § 50 lg 1 võimaldab haldusorganile kaalutlusõigust otsustamaks, kas ajutisele ehitisele saab peale kasutustähtaja möödumist väljastada tähtajatu kasutusloa. EhS § 50 lg 1 alusel tähtajatu kasutusloa väljastamise eelduseks on reeglina, et eelnevalt oleks väljastatud kehtiv tähtajatu ehitusluba. Tähtajatut ehitusluba ei saa oma mõjult ja toimelt võrdsustada ajutisele ehitisele väljastatud ajutise (tähtajalise) ehitusloaga. Juba ainuüksi põhjusel, et ajutise ehitusloa kehtivus on ajaliselt piiratud ning sätestatud haldusaktis endas. See tähendab, et käesoleval juhul oli tähtajatu kasutusloa andmisel ajutine ehitusluba kaotanud oma regulatiivsuse, mistõttu oli täitmata oluline kasutusloa väljastamise eeldus – kehtiv ehitusluba. Ajutise ehitusloa väljastamisel hinnatavad huvid ja kaalutlused on erinevad võrreldes tähtajatu ehitusloa väljastamisega, kuivõrd kolmandate isikute huvide ja subjektiivsete õiguste riive ulatus on oluliselt väiksem ajutise ehitusloa puhul võrreldes tähtajatu ehitusloaga. Sellest lähtuvalt on asjatundmatu võrrelda tähtajatu ehitusloamenetlust pelgalt formaalsusena olukorras, kus ajutise ehitise omanik soovib peale kasutustähtaja möödumist asuda ehitist kasutama alalise rajatisena. Nagu eelnevalt viidatud, siis EhS eelnõu seletuskirjas on selgelt rõhutatud ajutise ehitise mõiste olulisust planeerimismenetluse kontekstis. Nimelt ei eelda ajutise ehitise rajamine planeerimismenetluse läbimist, erinevalt alalise ehitise planeerimisest. Seda kinnitab PlanS § 125 lg 4, mille kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav EhS-s sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks. Samas just detailplaneeringu menetluses saavutatakse kõiki osapooli hõlmavad kokkulepped ümbruskonna planeerimisel. Käesoleval juhul omab olulist tähtsust ka asjaolu, millise rajatisega on tegemist. Olukord oleks erinev, kui nt ajutist suvilat soovitakse asuda kasutama alalise elamuna. Käesoleval juhul on aga tegemist avaliku juurdepääsuga motokrossirajaga, kus korraldatakse ka üritusi (kolmandate isikute 18.09.2020 menetlusdokument, lk 2).
89.Kaebajate hinnangul oli kohustuslik väljastada projekteerimistingimused või isegi koostada detailplaneering.
motokrossirajale
90.Kohus nõustub vastustajaga, et PlanS § 126 lg-st 1 tulenevalt puudus motokrossiraja ehitamiseks detailplaneeringu koostamise kohustus. Küll aga ei nõustu kohus vastustajaga osas, et projekteerimistingimused nõutavad ei olnud.
91.EhS § 26 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.
92.Ebaõige on vastustaja seisukoht, et Moto kinnistul oleva motokrossirajal näol ei ole tegemist olulise avaliku huviga rajatisega EhS § 26 lg 1 ja PlanS § 125 lg 1 p 3 tähenduses.
93.Vaidlusaluses kasutusloas on märgitud, et olulise avaliku huviga rajatise definitsioon on antud PlanS § 125 lg 1 punktis 3, mille kohaselt on olulise avaliku huviga rajatised näiteks staadion, golfiväljak, laululava, motoringrada või muu olulise avaliku huviga rajatis. Sellest on vastustaja järeldanud, et kuivõrd kasutusluba taotletakse motokrossirajale, mitte motoringajale, siis ei ole tegemist olulise avaliku huviga rajatisega. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.
17(20)
3-20-1518 Esmalt tuleb märkida, et PlanS § 125 lg 1 punktis 3 on toodud lahtine loetelu ning näitlikustatuna märgitud ehitised, mis seadusandja hinnangul kindlasti on olulise avaliku huviga rajatised. Loetelu on jäetud lahtiseks väljendusega „või muu olulise avaliku huviga rajatis“. Kohus nõustub vastustajaga osas, et motokrossirada ei ole samatähenduslik PlanS § 125 lg 1 punktis 3 toodud motoringraja mõistega. Sellest aga ei saa järeldada, et vastustaja ei oleks pidanud hindama, kas motokrossirada ei ole muu olulise avaliku huviga rajatis. Sellist hindamist vastustaja läbi viinud ei ole ega vaidlusaluses otsuses kaalutlusi esitatud.
94.EhS eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et olulise rajatise definitsioon ei ole seaduses sätestatud, vaid on jäetud lahtiseks, sest see võimaldab terminit iga kord tõlgendada ja vajaduse korral uut tüüpi rajatistele sätestada kõrgendatud nõudeid; tegu on rajatisega, millel on ruumiline mõju; ruumiline mõju võib esineda rajatise suuruse, kõrguse või muu füüsikalise parameetri tõttu; oluline avalik huvi võib esineda ka rajatisest tõusetuvate mõjutuste tõttu; näiteks on oluline mõju sisustatav ka müra, lõhna või rajatisest lähtuva konkreetse ohuga; eeltoodud tingimustele vastavate rajatistena võib käsitleda raadio- või sidemasti, tuulikuid, ladustusplatse, püsivas kasutuses olevaid motoradu, seiklusparke, isiklikus kasutuses olevaid lennuvälju jne; säte ei kohaldu olukorras, kus ehitise ehitusprojekti koostamiseks on kohustuslik mõni muu alus, näiteks riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering või detailplaneering (555 SE seletuskiri, lk 47)3.
95.Ka käesoleval juhul on motokrossirada püsivas kasutuses, kus korraldatakse üritusi ning millele on avalikkuse juurdepääs. Seejuures ei ole vaidlust osas, et motokrossirajast lähtub müra, mis kostub ümbritsevate majapidamisteni. Kohtupraktikas on motokrossirada peetud oluliseks avaliku huviga rajatiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2017 otsus nr 3-15-2829, p 31). Eeltoodust lähtuvalt on vaidlusalune kasutusluba ka olulise kaalutlusveaga, kuivõrd vastustaja on ebaõigesti sisustanud EhS § 26 lõiget 1 ja PlanS § 125 lg 1 punkti 3 ning jõudnud ebaõigele järeldusele, et projekteerimistingimuste väljastamiseks vajadus puudub.
96.Seega on tegemist materiaalselt õigusvastase kasutusloaga, mistõttu kuulub see tühistamisele. Arvestades asjaolu, et kohus tühistab vaidlusaluse kasutusloa eeltoodud põhjustel, puudub vajadus asuda hindama ülejäänud kaebajate väiteid. Samas peab kohus oluliseks selgitada järgmist.
97.Ehitus- ja kasutusluba on diskretsiooniotsus. Kohtupraktikas on rõhutatud, et mida ulatuslikum diskretsioon on kohalikul omavalitsusele, seda põhjalikumalt tuleb haldusakti põhjendada ja vastavad kaalutlused esitada. Käesoleval juhul on vaidlusalune kasutusluba oluliste põhjendamispuudustega (HMS § 56 lg-d 1-3). Nii ei selgu, miks vastustaja hinnangul ei ole tegemist muu olulise avaliku huviga rajatisega PlanS § 125 lg 1 punkti 3 mõttes (vt käesoleva otsuse põhjenduste punktid 91-94), kuidas on hinnatud asukoha valikut ja selle sobivust, samuti kooskõla Saue valla kehtiva üldplaneeringuga.
98.Vaidlusaluses kasutusloas on märgitud, et kasutusloa andmisel on kontrollitud ehitise vastavust ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele ja ehitise vastavust ehitusprojektile ning tehtud kindlaks, et puuduvad kasutusloaga seonduvad kasutusloa andmisest keeldumise alused, ehitist on võimalik kasutada ohutult ja ehitise kasutamise kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. Samas ei ole esitatud põhjendusi, kas aluseks võeti ehitusprojekt, millega kavandati ajutist ehitist; millistele
Avalikult kättesaadav internetiaadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422cbeb8476c-897c-f9b761fb9b92/Ehitusseadustik
18(20)
3-20-1518 konkreetsetele nõuetele vastavust hinnati ning kas hinnati ka leevendusmeetmete rakendamist ja tõhusust.
99.On väheusutav, et 5 aastaga keskkonnas midagi ei muutu. Olukorras, kus naabrid on seadnud kahtluse alla motokrossiraja kasutamisel leevendusmeetmete järgimise või väitnud ülenormatiivse müra kandumist nende kinnistutele, oleks vastustaja pidanud läbi viima kontrollmõõtmised. Üldjuhul on soovitatav kasutada mürataseme määramiseks arvutusmudeleid, millega saab hinnata ka müra leevendavate meetmete rakendamise efektiivsust. Alati aga ainult arvutusest ei piisa, vaid mõõtmisi on vaja, kui nt arvutustulemusi soovitakse kontrollida (vt keskkonnaministri määruse nr 71 seletuskiri, lk-d 4-5). Käesoleval juhul ei ole enne vaidlusaluse kasutusloa väljastamist sellekohaseid kontrollmõõtmisi teostatud, mistõttu on paljasõnalised vastustaja väited, et motokrossiraja tähtajatu kasutusega ei kaasne kolmandate isikute õiguste rikkumist. III
Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata X, X ja X kaebuse ning rahuldab X, X , X, X, X, X ja X kaebuse ja tühistab Saue Vallavalitsuse 15.07.2020 korralduse nr 751.
HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuivõrd kohus lõpetas menetluse X kaebuse osas, siis jäävad X menetluskulud tema enda kanda.
102.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on jäetud rahuldamata X, X ja X kaebus ning rahuldatud X, X, X, X, X, X ja X kaebus. Seega on otsus tehtud kaebajate X, X ja X kahjuks ning muus osas vastustaja kahjuks.
HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11 ja § 103 lg 1 p 1). Kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendab vastav arve.
Kaebajad paluvad mõista vastustajalt välja menetluskulu summas 3522 eurot (koos käibemaksuga), millest 330 eurot on riigilõiv ning 3192 eurot on õigusabikulud (koos käibemaksuga).
Kohtu hinnangul ei ole väljamõistetav kulu 03.08.2020 vastustajale tehtud teabenõue (ajakulu 0,5 h summas 47,50 eurot (ilma käibemaksuta)), kuivõrd tegemist ei ole kohtumenetluse kestel kantud kuluga. Seetõttu peab kohus mõistlikeks ja põhjendatud kuludeks 330 eurot riigilõiv ja 3135 eurot õigusabikulu, seega kokku 3435 eurot. Kuivõrd käesoleval juhul on menetlus lõpetatud ühe kaebaja X osas ning kolme kaebaja (X, X ja X) kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad nende kaebajate menetluskulud nende enda kanda (s.o kokku summas 1260 eurot (120 eurot riigilõiv ja 1140 eurot (koos kmga) õigusabikulu). Kohus mõistab vastustajalt kaebajate X, X, X, X, X, X ja X kasuks solidaarselt välja menetluskulu summas 2205 eurot (210 eurot riigilõiv ja 1995 eurot (koos km-ga) õigusabikulu).
Kolmandate isikute võimalikud menetluskulud jäävad nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
19(20)
3-20-1518
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.