P V S GRUPP OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 24. jaanuari 2020. a otsuse nr 12-6/20/92 osaliseks tühistamiseks, 31. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/66-3 tühistamiseks ning toetustaotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja P V S GRUPP OÜ, seaduslik esindaja Janor Metsallik Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Ave Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta P V S GRUPP OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. jaanuaril 2021 (HKMS § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.P V S GRUPP OÜ (kaebaja) esitas 20. mail 2019 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110191111627 ning 17. juunil 2019 taotluse muudatusavalduse. Kaebaja taotles mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 466,17 ha-le.
2.PRIA kontrollis ajavahemikul 13. august kuni 27. august 2019 kaebaja majapidamise põlde, mille tulemused, sh kindlaks tehtud rikkumised, vormistas kontrollaruandel nr 190137 (kontrollaruanne).
3.PRIA määras 24. jaanuari 2020. a otsusega nr 12-6/20/92 osaliselt ja suunas väljamaksmisele mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse 375 taotlejale, sh kaebajale.
3.1.Teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja põldtunnustatud heintaimede kasvatamise eest mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas vähendas PRIA toetust taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra ning ei arvestanud toetust põldude või nende osade kohta, kus kohapealses kontrollis tuvastati taotletuga võrreldes madalamasse ühikumäära kuuluv kultuur. Kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus toetusmääragrupis oli suurem kui 50% kindlaksmääratud pindalast, jättis PRIA taotluse toetusmääragrupis rahuldamata. Lisaks kohaldas PRIA toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahele. PRIA vähendas teravilja kasvatamise eest määratavat toetust, kuna taotleja on põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal samal põllul kasvatanud teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal.
3.2.Rühvelkultuuride kastavamise eest mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas vähendas PRIA toetust taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra ning ei arvestanud toetust põldude või nende osade kohta, kus kohapealses kontrollis tuvastati taotletuga võrreldes madalamasse ühikumääragruppi kuuluv kultuur. Kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus toetusmääragrupis oli suurem kui 50% kindlaksmääratud pindalast, jättis PRIA taotluse toetusmääragrupis rahuldamata. Lisaks kohaldas PRIA toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala vahele.
3.3.Kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa kohta mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas vastas kaebaja taotletu kindlaksmääratud pindalale ning kaebajale määrati toetust summas 4537 eurot ja 60 senti.
3.4.Rohumaa kohta mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas vähendas PRIA toetust taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra ning ei arvestanud toetust põllu või selle osa kohta, mis ei olnud 2019. a põllumajanduslikus kasutuses või mida ei kasutatud üldtunnustatud põllumajandustavade kohaselt. Kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus toetusmääragrupis oli suurem kui 20%, jättis PRIA taotluse toetusmääragrupis rahuldamata. Toetust ei määratud rohumaadele, mille iga hektari kohta ei peeta kogu kohustuseaasta jooksul vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi või mitte iga kuni 0,1 ha kohta ei ole taotlejal vähemalt ühte mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet.
3.5.PRIA ei suurendanud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse ühikumäära, kuna taotlejal puuduvad taotletud loomagruppides ühikumäära suurendamisel arvestatavad mahetunnustatud loomad või kodulinnud.
3-20-770
4.Kaebaja esitas PRIA-le 13. veebruaril 2020 vaide PRIA 24. jaanuari 2020. a otsuse nr 12-6/20/92 peale, mille PRIA jättis 31. märtsi 2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/66-3 rahuldamata.
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 26. aprillil 2020 hiljem täiendatud kaebuse mh PRIA
24.jaanuari 2020. a otsuse nr 12-6/20/92 ja 31. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/66-3 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlus uuesti läbi.
6.Tartu Halduskohus võttis 12. mai 2020. a määrusega kaebuse käesoleva otsuse p-s 5 kirjeldatud osas menetlusse ning otsustas 28. augusti 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.
7.1.Kaebaja ei ole õigusakte rikkunud, teda on koheldud võrreldes teiste taotlejatega ebavõrdselt ning PRIA on käitunud tema suhtes pahatahtlikult. PRIA väited on asjatundmatud, alusetud ja osaliselt asjassepuutumatud. Kaebaja ei teadnud, et oleks pidanud kontrollaruannet vaidlustama, kuivõrd herne ja kapsa kasv vastas ajaliselt kultuuride arengutasemele ja kultuurid olid põldudelt tuvastatud.
7.2.Suvivikk kasvas sel aastal kehvasti ning kaebaja ei olnud tulemusega rahul, kuid ei tea, milles viga oli. Põllumajanduskultuur külvati tähtajaliselt ettevalmistatud põllule 15. juuniks ning edasist taimekasvu mõjutas ilm, mida kaebaja ei saa kontrollida. Väide, et suvivikki kaebaja põldudel ei olnud, on ilmselge liialdus. PRIA märgib, et mõnel põllul oli liiga palju liblikõielisi lutserni ja ristikusegu taimi. Kaebajale jääb arusaamatuks, kes ja milliste mõõtevahenditega eeltoodut mõõtis ning kui palju tohib allakülvi olla.
7.3.Kaebaja tegi pärast 15. juunit PRIA soovitusel söödakapsale juurdekülvi, et umbrohtu alla suruda. Kaebaja ei vaidle, et taimed oli väikesed või tärganud osaliselt ning et ülekaalus olid heintaimed. Söödakapsas kasvab põhilises osas septembris ja oktoobris ning lõikamise ajaks on taimed kasvanud 70-110 cm kapsaks. Kaebaja ei ole peeti külvanud.
7.4.Kaebaja kasutab põlde alles esimest ja teist aastat ning ei tunne neid väga hästi. Selleks, et saada umbrohuvaene põld kulub aastaid, kuigi kaebaja kasutab tipptehnoloogiat. Kaebaja on enamikel põldudel saavutanud umbrohtumise tugeva vähenemise. Kaebaja ei saa kontrollida taime tärkamiseks vajalikku temperatuuri ja niiskust. Kaebaja põllud on haritud ning PRIA hindas põldude haritust valel ajal. Saagikust saab hinnata kultuuri lõppvalmimise ajal, s.o oktoobris ja novembris, kuid PRIA kontrollis kultuure augustis. Asjakohatu on väide, et tuvastada ei ole võimalik selgelt ülekaalus söödakapsast või suvivikki.
7.5.Kaebaja karistamine selle eest, et ta ei kündnud haljasväetiskultuuri või kolmanda aasta rohumaad, vaid valmistas põllud ette randaaliga ehk ketasadraga, on ebaõiglane, kuivõrd ketasadra kasutamine on soovitatud. Kehtivas määruses ei ole määratletud, milline künd peab olema. Küsimust tekitab, kas 15. juuniks peab olema tehtud külv või olema tagatud taimekasv. Kaebaja saab aru, et tehtud peab olema külv ja rajamine, s.t istutamine. PRIA väide ühekordse randaalimise kohta, mis pigem paljundab mitmeaastaseid umbrohte, on asjassepuutumatu. Kaebaja randaalis neli kuni kuus korda ning kohati kaheksa korda.
7.6.Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas mõjutas otsuse tegemist PRIA 31. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/66-3 p-s 15 märgitu, et kaebaja põlde on kontrollitud ka 25. mail 2019.
8.PRIA palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
3-20-770
8.1.Vastustaja ei ole kaebaja suhtes pahatahtlikult käitunud ega teda teiste taotlejatega ebavõrdselt kohelnud. Kuigi kaebaja ei ole andnud lisaselgitusi pärast kontrollaruande kättesaamist, on ta saanud oma seisukohti avaldada vaidemenetluses. Vastustaja peab võimalikuks, et kaebaja on püüdnud kultuure kasvatada, kuid kontrollaruanne tõendab, et tulemus ei olnud vaidlusalustel põldudel piisav toetuse saamise tingimuste täitmiseks. Kasvatatav kultuur peab olema ülekaalus ja selgelt eristatav teistest heintaimedest. Kui toetuse saamiseks piisaks üksnes maa ettevalmistamisest ja kultuuride 15. juuniks külvamisest, siis kaoks mõte kultuuride kasvatamist kontrollida. Toetuse saamise tingimuseks on õigeaegselt külvatud kultuuride kasvatamine.
8.2.Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse eesmärk on kompenseerida tootmistegevusega kaasnenud lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud taotlejate poolt vabatahtlikult võetud kohustuse täitmisest põllumajandusmaal. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Kui kultuur kasvab looduslikult heinamaal, siis ei teki ka kompenseeritavaid kulutusi. Kui taotlusalune kultuur on vähemuses võrreldes muude heintaimedega või ei leita seda üldse, siis ei ole alust toetust määrata.
8.3.Põldhernes ja suvivikk kuuluvad teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja põldtunnustatud heintaimede ühikumäära gruppi. Taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus oli kultuurigrupis kokku 66,35 ha ehk üle 50%. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 (määrus nr 640/2014) art 19 lg 2 alusel jättis PRIA põhjendatult taotluse toetusmääragrupis rahuldamata ja rakendas lisakaristust.
8.3.1.Kaebaja deklareeris põldudel nr 201 ja 202 kasvatatavaks kultuuriks põldherne, v.a „Mehis“ tugikultuuriga (vähemalt 70% põldhernest). PRIA tuvastas kontrollis, et eelnimetatud põldudel oli näha põldhernest kõrgusega ca 30 cm, kuid selle hulgas kasvasid ka heintaimed, valdav osa oli muude põllumajanduskultuuride segu (30-80%). Kontrollis tehtud fotodelt on näha, et hernekultuur on valdavalt umbrohtunud. Põldhernest on lubatud kasvatada tugikultuuriga, kui herne kaetus segu taimikus on vähemalt 70%. PRIA ei lugenud kultuuri toetusõiguslikuks 15,16 ha ulatuses, kuna põldudel tuvastati taotletuga võrreldes erinev kultuur.
8.3.2.PRIA tuvastas kontrollaruande järgi põllult nr 228 üksikud suviviki taimed, kuid enamus põllust oli kaetud rohukamaraga ning nägi visuaalselt välja heinamaa. Põllult nr 226 suvivikki ei leitud, põld oli visuaalse vaatluse järgi rohumaa. Põllul nr 213 olid näha üksikud suviviki taimed, visuaalselt oli tegemist rohumaaga. Põllul nr 204 oli üksikud suviviki taimed, lisaks ristikut ja lutserni. 10. oktoobril 2019 olid põllul silorullid. Seega oli põldudel tegemist madalamasse ühikumääragruppi kuuluva kultuuriga ning põllud ei olnud 51,19 ha ulatuses toetuõiguslikud.
8.4.Söödakapsa, mis kuulub rühvelkultuuride ühikumääragruppi, kasvamist oli näha laiguti mõnel kaebaja põllul, kuid enamikel põldudel on raske ette kujutada taimi, mis oleksid võimelised kasvama välja kohati enam kui meetri pikkusest umbrohust. Üldiselt külvatakse söödakapsas põllule ridadena. Seni kuni pealsed pole suureks ja kokku kasvanud saab taimede vahelt umbrohtusid vaheltharimisega tõrjuda. Rohukamarasse söödakapsa külvamisel ei ole harimine võimalik, tulemus on prognoosimatu ja sageli valdavalt umbrohtunud. Väide, et põldudel kasvasid sügisel 70-110 cm pikkused taimed ei ole PRIA-le usutav. Taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus moodustus rühvelkultuuride ühikumääragrupis 100%,. Taotlus jäeti õigesti selles toetusmääragrupis rahuldamata ning kohaldati lisakaristust.
8.4.1.Põllult nr 210 söödakapsast ei leitud ning põld oli pigem rohumaa.
8.4.2.Põld nr 227 jagati kaheks osaks, kuna üks osa oli karjamaa. Ühele osale oli külvatud söödakapsast, lisaks ka söödapeeti, kuid näha olid üksikud söödakapsa taimed. Visuaalselt oli tegemist rohumaaga. Põllu teisel osal söödakapsa külvi ei tuvastatud.
8.4.3.Põllule nr 200 oli külvatud söödakapsast ja söödapeeti, kuid valdavalt oli põld kaetud umbrohtudega. 10. oktoobril 2019 olid põllul silorullid.
3-20-770
8.4.4.Põld nr 230 oli visuaalselt pigem rohumaa, milles olid näha üksikud väikesed söödakapsa taimed.
8.4.5.Põllule nr 231 oli külvatud söödakapsast ja lutserni, kuid taimik oli madal ja domineerisid heintaimed.
8.4.6.Põllule nr 220 oli söödakapsast külvatud, kuid ülekaalus olid heintaimed ja põld oli visuaalse vaatluse järgi rohumaa.
8.4.7.Põllult nr 217 tuvastati söödakapsas ja söödapeet, kuid valdavalt kasvasid põllul umbrohi ja heintaimed. 10. oktoobril 2019 olid põllul silorullid.
8.4.8.Põldudel nr 216, 222 ja 232 olid valdavalt ülekaalus heintaimed, kuid lisaks tuvastati ka söödakapsast, lutserni ja ristikut.
8.4.9.Põllult nr 219 leiti söödakapsast üksikutest kohtadest, kuid heintaimed olid ülekaalus.
8.4.10.Põllule nr 221 oli külvatud söödakapsast, kuid ka ristikut ning ülekaalukalt leidus teisi heintaimi. 10. oktoobril 2019 olid põllul silorullid.
8.4.11.Põllule nr 233 oli söödakapsast külvatud, kuid kapsast leiti üksnes nendest kohtadest, kus võsa oli eemaldatud. Visuaalse vaatluse järgi oli tegemist rohumaaga.
8.4.12.Põldudelt nr 235, 236, 237, 238, 239, 241, 242 ja 243 leiti üksikud söödakapsa taimed. Põllul nr 243 kasvas lisaks heintaimedele ka ohakas ning põllul nr 242 kasvas lisaks üksikutes kohtades ka lutserni.
8.4.13.Põllud nr 229 ja 229,1 olid visuaalse vaatluse järgi rohumaad ning näha oli üksikuid väikeseid söödakapsa taimi.
8.5.Kuna vaidlusalused põllud olid 2018. a püsirohumaad, siis jäi külvieelne maa ettevalmistus tõenäoliselt ebapiisavaks, ning PRIA peab usutavaks, et maadel oli keerulisem järgnevatel aastatel umbrohtude levikut vältida, kuid taotleja peab sellega toetuse taotlemisel arvestama. Kaebaja väidetud ebasoodne kasvupind või ilmastikutingimused ei ole arvestatavad selliste asjaoludena, mis annaksid alust kaebajale toetust määrata. Põllumajanduskultuuri kasvatamine tähendab, et kultuurid on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt kohustuseaasta
15.juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. Agrotehnika all mõeldakse mh õige külvinormi kasutamist vastavalt põllukultuurile, et põld ei umbrohtuks. Taotleja kanda jääb risk, kas ta on võimeline nõuete kohaselt kultuuri olemasolevates tingimustes kasvatama ning tal on endal võimalik valida, millist kultuuri ta kasvatab ja millistes tingimustes ta seda teeb.
8.6.Kaebaja väide, et PRIA 31. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/66-3 p 15 järgi on teda kontrollitud ka 25. mail 2019, on ekslik. Vaideotsuse punktis on käsitletud väiteid seoses kultuuride külvamisega 15. juuniks, kultuuride tärkamise ja agrotehniliste võtete kasutamisega. PRIA ei ole väitnud, et 15. juuniks tuleb tagada taimede kasv. Tagada tuleb taimede edaspidine kasv selliselt, et seal ei leviks ebasoovitavad taimed.
KOHTU SEISUKOHT
9.Vaidluse all on PRIA 24. jaanuari 2020. a otsuse nr 12-6/20/92 õiguspärasus osas, millega vähendati kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetust taotletud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevuste tõttu ning rakendati erinevaid lisakaristusi. Kaebaja palub selles osas otsuse tühistada ja kohustada PRIA-t vaatama toetustaotlus uuesti läbi. Pooled on eri meelt peamiselt küsimuses, millises ulatuses olid asjakohased põllud nendel kasvatatavate erinevate põllumajanduskultuuride osas toetusõiguslikud ehk kas põldudel kasvatati taotletud põllumajanduskultuure määral, mis võimaldaks nende põldude maa-alasid käsitleda toetustaotluses märgitud ühikumäära alusel toetusõiguslikena. Kaebaja palub tühistada ka PRIA 31. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/66-3.
3-20-770
10.Vaidlustatud otsuse kohaselt vähendati kaebaja toetust taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra (maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53) § 24; määrus nr 640/2014 art 18 lg 6). Otsuse kohaselt oli teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja põldtunnustatud heintaimede kasvatamise eest mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul kindlaksmääratud pindala 30,04 ha (taotluses märgitust 66,35 ha vähem). Rühvelkultuuride puhul oli kindlaksmääratud pindala 0 ha (taotluses märgitust 275,89 ha vähem). Rohumaa grupis oli kindlaksmääratud pindala 30,05 ha (taotluses märgitust 7,12 ha vähem). Otsuse kohaselt ei arvestatud selles osas toetust, kuna PRIA tuvastas kohapealses kontrollis taotletuga võrreldes madalamasse ühikumääragruppi kuuluva kultuuri (määrus nr 53 § 4 lg 1). Kuna erinevus oli kahes toetusmääragrupis üle 50% ja ühes üle 20%, siis jäeti taotlus nendes toetusmääragruppides määruse nr 640/2014 art 19 lg 1 ja 2 alusel rahuldamata. Samuti rakendas PRIA pindala erinevuse tõttu määruse nr 640/2014 art 19 lg 2 alusel kahe esimese toetusmääragrupi osas lisakaristusi, mis olid võrdsed toetussummadega, mis vastasid deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahele.
11.Mahepõllumajandusega jätkamise toetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud toetus. Mahepõllumajandusega jätkamise toetust makstakse määruse nr 1305/2013 art 29 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 6. peatüki 1. jao sätete alusel. Selle toetuseliigiga seonduv, sh toetusõiguslikkuse nõuded, on täpsemalt reguleeritud maaeluministri määruses nr 53. Määruse nr 53 § 12 lg 1 p 1 kohaselt tagab taotleja, et põllumajanduskultuurid on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt kohustuseaasta 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad sama kuupäeva seisuga mustkesas või söötis. Toetusõiguslik maa on määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1 järgi põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri (edaspidi koos põllukultuur), köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi. Samuti on toetusõiguslik maa, millel kasvatakse heintaimi või mis on määruse nr 53 § 8 lg 1 p-des 2 ja 5 nimetamata rohumaa (määrus nr 53 § 8 lg 1 p-d 2, 5, 6). Toetuse ühikumäärad on sätestatud määruse nr 53 §-s 4.
12.Kohus nõustub vastustajaga, et juhul kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuurid (antud juhul siis peaasjalikult suvivikk, põldhernes ja söödakapsas) asjakohastel põldudel ei domineeri ning on segunenud olulisel määral hein- ja rohttaimedega, siis ei ole mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramine nende põllukultuuride osas õigustatud. Esiteks on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärgiks hüvitada toetusesaajatele võetud mahepõllumajandusega tegelemise kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu (vt ka otsuse p 13), mis eeldab mitte üksnes asjakohaste põllumajanduskultuuride külvamist, vaid ka kasvatamist ning põldudel domineerivas ulatuses olekut. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid (määrus nr 53 § 11 lg 2). Toetuse saamiseks ei ole piisav üksnes külvikohustuse täitmine, vaid ka põllumajanduskultuuri nõuetekohane kasvatamine. Vastupidisel juhul ei oleks toetuse eesmärk täidetav, sest toetuse saamiseks piisaks vaid põllumajanduskultuuride külvamisest ning hilisem tegevus põllumajanduskultuuride kasvatamisel ning põllumaade hooldamisel muutuks ebaoluliseks, mis omakorda ei võimaldaks tagada põllumajandusega tegelemise põhieesmärkide saavutamist. Teiseks, kui põllul ei ole valdavaks ja domineerivaks toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuurid, siis ei saa sellist põllumajanduskultuuri käsitleda põhikultuurina, millele mahepõllumajandusega tegelemise toetust vastavalt ühikumäärale määratakse. Kui põllul kasvavad põhikultuurina valdavalt teised taimed ning
3-20-770 selleks ei ole objektiivset põhjust, siis ei ole toetuse eesmärgi saavutamine võimalik ning ei ole õigustatud määrata toetust taotluses märgitud põllumajanduskultuuri kasvatamise eest. Taotlejal on võimalik valida, millist konkreetset põllumajanduskultuuri ta kasvatab ning millistes tingimustes ta seda teeb. Taotleja peab asjakohased põllumajanduskultuurid külvama ja kasvatama viisil, et tagatud oleks toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuride valdav osakaal põllul. Kui maa ettevalmistamisel ja külvamisel ning hilisemal põllu hooldamisel esinenud puudujäägid põlluharimises tingivad olukorra, kus toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuur ei ole valdav ning see on suures osas segunenud teiste taimedega, siis ei ole maa toetusõiguslik. Just taotleja kanda on risk, et ta on võimeline mahepõllumajandusega jätkamise toetuse esemeks olevat põllumajanduskultuuri nõuetekohaselt olemasolevates tingimustes kasvatama. Küll aga tuleb arvestada, et kui toetusesaaja ei saa vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu täita toetuskõlblikkuskriteeriume või muid kohustusi, on tal siiski õigus mahepõllumajandusega jätkamise toetusele (määrus nr 640/2014 art 4 lg 1). Määruse nr 640/2014 art 4 lg-st 2 nähtuvalt tuleb taotlejal vääramatu jõu või erandliku asjaolu esinemisel PRIA-t sellest teavitada ning esinevat asjaolu tõendada.
13.Määruse nr 1305/2013 art 29 lg 4 näeb ette, et mahepõllumajandusega jätkamise toetus antakse aasta kaupa ning sellega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu tervikuna või osaliselt. Vajaduse korral võib toetusega katta ka tehingukulusid kuni 20% ulatuses kohustuste eest makstavast toetusest. Põllumajandustootjate rühma võetud kohustuste puhul on maksimummäär 30%. Samuti on määruse nr 1305/2013 p-s 23 muu hulgas selgitatud, et toetused peaksid aitama katta lisakulusid ja võetud kohustuste tõttu saamata jäänud tulu ning need peaksid katma üksnes selliseid kohustusi, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest.
14.Määruse nr 53 § 4 lg-st 1, § 8 lg-st 1 ja § 12 lg-st 1 ning määruse nr 1305/2013 art 29 lg-st 4 tulenevalt on seega mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul oluline, millised põllumajanduskultuurid kasvavad toetustaotluses märgitud alal ja millises ulatuses, sest toetuse määramisel lähtutakse olenevalt kasvatatavatest põllumajanduskultuurist erinevatest ühikumääradest ning toetuse eesmärgiks olevate kulude hüvitamise kontekstis ei ole põhjendatud toetuse määramine põldude eest, millel kasvatatav põllumajanduskultuur ei ole valdav.
15.Kaebaja kasvatas asjakohastel põldudel taotluse kohaselt suvivikki, põldhernest ja söödakapsast. Kohtule esitatud kontrollaruande (tl-d 44-52) lisaks olevatel fotodel (tl-d 73-190) on kajastatud pildi tegemise koordinaadid ning nende koordinaatide järgi on PRIA veebikaardilt tuvastatavad ka põllumassiivid, millel kontrollitud põld asus. Kohtu hinnangul kajastab see fotomaterjal kontrollimise hetkel esinenud olukorda ning PRIA on järelduste tegemisel fotodele põhjendatult tuginenud. Igast asjakohasest põllust on tehtud mitu fotot erinevatest suundadest ja positsioonidest ning fotodelt on pildistatud ruumi laius ja pikkus tajutav. Miski ei kinnita, et vastustaja oleks pildistanud põlde ebakohaselt või tegelikkust moonutades. Seega pole kohtul alust kahelda fotomaterjali usaldusväärsuses ega kohasuses.
16.Kontrollaruandele lisatud fotomaterjal kinnitab, et kaebaja taotletud põllumajanduskultuurid on asjakohastel põldudel ulatuslikult heintaimedega segamini, tavapärastele põldudele omast korrastatust ning erinevate põllumajanduskultuuride eristatavust ei ole tagatud. Fotomaterjalilt on tuvastatav, et kaebaja taotluses märgitud põllumajanduskultuurid on põldudel ulatuslikult segamini hein- või rohttaimedega ning
3-20-770 taotluses märgitud põllumajanduskultuur ei ole põllul ülekaalus. Kuigi esineb ka põlde, kus taotluse järgi kasvatatavad põllumajanduskultuurid on paremini tuvastatavad, on ka nendel põldudel teised taimed ülekaalus.
17.Suvivikk ja põldhernes on kaunviljad, mis kuuluvad teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja põldtunnustatud heintaimede toetusmääragruppi.
17.1.Toetustaotluse (tl-d 67-72) kohaselt kasvatas kaebaja põldudel nr 201, 202, 203 ja 234 põldhernest. PRIA tuvastas kontrollimisel, et põldudel nr 201 ja 202 kuulus kohapeal leitud põllumajanduskultuur madalama ühikumääraga gruppi ehk põldhernest oli põldudel teiste taimedega võrreldes oluliselt vähem ning nende kahe põllu (15,16 ha) osas ei saa toetust määrata. Määruse nr 53 § 12 lg 7 näeb ette, et liblikõieliste puhaskultuuri ja liblikõielistekõrreliste heintaimede segu on lubatud kasvatada ka allakülvina. Liblikõieliste kaetus liblikõieliste-kõrreliste heintaimede ja liblikõieliste-haljasväetistaimede segu taimikus peab olema vähemalt 30 protsenti. Põldhernest on lubatud kasvatada tugikultuuriga, kui põldherne kaetus segu taimikus on vähemalt 70 protsenti. Kontrollaruande lisaks olev fotomaterjal kinnitab, et kaebaja on põldhernest põldudele nr 201 ja 202 küll külvanud ning põldhernest seal kasvatanud, kuid nende osakaal ei vasta määruse nr 53 § 12 lg-s 7 sätestatud ulatusele, ehk põhikultuuri kaetus taimikus ei ole vähemalt 70%. PRIA on pildistanud asjakohaseid põlde mitmest suunast ning piltidelt nähtub, et põldhernes ei ole nendel põldudel peamine kasvatatav põllumajanduskultuur (vt tl-d 76-77, 79-80). Lisaks on vastustaja esitanud mõlema põllu puhul ka pildid oktoober 2019 seisuga (vt tl-d 78, 81). Fotomaterjalist on tuvastatav, et põldudel nr 201 ja 202 on kaebaja küll taotluses märgitud põllumajanduskultuuri külvanud, kuid nende ulatus on võrreldes teiste põllumajanduskultuuridega märkimisväärselt väiksem, sest valdavalt on põldudel heintaimed. Seega on PRIA õigesti tuvastanud, et taotluses märgitud põldhernest oli põldudel teiste taimedega võrreldes oluliselt vähem ning nende põldude eest ei ole põhjendatud mahepõllumajandusega jätkamise toetust määrata. Kuigi määruse nr 53 § 12 lg 7 kohaselt võib põldhernest kasvatada koos tugikultuuriga, peab põldhernes olema siiski põllumaal valdav (vähemalt 70%). Seda nõuet ei ole kaebaja selgelt täitnud ning üldsõnaline viide mittesoodsale ilmastikule või taimede kasvamise kiirusele ei ole piisav lükkamaks ümber PRIA järeldust. Kaebaja tugineb peaasjalikult sellele, et ta on toetuses märgitud põllumajanduskultuuri 15. juuniks külvanud. Selles aga ei olegi vaidlust. PRIA ei tugine mitte asjaolule, et toetustaotluses märgitud põldhernest pole kaebaja põldudel nr 201 ja 202 üldse külvanud, vaid sellele, et nende osakaal ei vasta määruse nr 53 § 12 lg-s 7 sätestatud määrale. Kaebaja ei ole tõendanud, et vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu ei saanud ta täita põldudel nr 201 ja 202 toetuskõlblikkuskriteeriume või muid kohustusi. Samuti ei ole erandlikust asjaolust teavitatud ka PRIA-t. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põldude nr 201 ja 202 osas on PRIA õigesti leidnud, et nendel põldudel kuulus kohapeal leitud põllumajanduskultuur madalamasse toetusmääragruppi ehk asjakohastel põldudel ei kasvatatud nõetele vastavalt põldhernest. Põldhernes ei olnud nendel põldudel ilmselgelt ülekaalus põllumajanduskultuur.
17.2.Kaebaja kasvatas suvivikki põldudel nr 204, 213, 226, 228. Kontrollaruande kohaselt tuvastati põldudelt nr 213 ja 228 üksikuid suviviki taimi, kuid enamuses oli põllumaa kaetud rohukamaraga ning põllud nägid visuaalselt välja heinamaana või rohumaana. Põllult nr 226 suviviki taimi ei tuvastatud ning põld oli visuaalselt rohumaa. Põllul nr 204 tuvastati üksikuid suviviki taimi, visuaalselt nägi põld välja heinamaa. Kohtule esitatud pildimaterjal kinnitab selgelt, et põldudel nr 204, 213, 226 ja 228 oli toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuri sedavõrd vähe, et põllud sarnanesid enam heinamaale või rohumaale. Fotodelt on näha, et põllul nr 204 (vt tl-d 82-84, 190) kasvasid heintaimed sedavõrd ulatuslikult, et raske on nende seas
3-20-770 üldse suviviki taimi leida. Põldudel nr 213 (tl-d 89-91), nr 226 (tl-d 118-121) ja nr 228 (tl-d 129-131) on samuti visuaalselt näha valdavalt rohumaale sarnanevat taimkatet ning suviviki taimi on kasinalt. Kaebaja on välja toonud, et suvivikk ei tärganud loodetud ulatuses, kuid ei osanud välja tuua peamist põhjust. Muu hulgas on kaebaja viidanud ka ebasoodsale ilmastikule ning mullastikule, kuid ei ole täpsustanud, milles need ebasoodsad tingimused täpsemalt seisnesid ning kuidas taotluses märgitud suviviki kasvatamist täpsemalt mõjutasid. Samuti ei ole kaebaja toonud välja mõistlikke põhjendusi selle kohta, mis võis taimede kasvu sedavõrd pärssida, et kontrolli tegemise ajal olid suviviki põllud enam heina- ja rohumaadele sarnanevad. Kaebaja vaide- ja kohtumenetluses esitatud põhjendused on selles osas üldsõnalised ning ei kinnita vääramatust jõust või erandlikest asjaoludest tingitud mõjuvaid põhjusi maade toetusõiguslikuks lugemiseks. On arusaadav, et kaebaja ei saa mõjutada ilmastikuolusid, kuid praeguses asjas ei ole kaebaja suutnud ära näidata, et suviviki aluste maade heina- ja rohumaadele sarnaneva tulemuse saabumine on tingitud just ilmastikuoludest, mitte ebakohastest agrotehnilistest võtetest või põldude vähesest hooldamisest. Vastustaja on välja toonud, et valdavalt olid suviviki alused põllud eelneval aastal olnud püsirohumaad ning see võis raskendada nendel põldudel suviviki kasvatamist toetustaotluse esitamise aastal. Kohtul ei ole põhjust selles järelduses kahelda. Siiski oleks eelduslikult asjakohaste agrotehniliste võtetega olnud kaebajal võimalik saavutada oluliselt parem tulemus kui kontrolli tegemisel esines. Külvimeetodite valik on kaebaja otsustada, kuid kui lõpptulemusena ei kasva taotluses märgitud põldudel valdavalt märgitud põllumajanduskultuur ning ei esine ka erandlikke asjaolusid, mis seda õigustaksid, siis ei ole maa toetusõiguslik. Suviviki osakaal asjakohastel põldudel on sedavõrd madal, et tegemist ei saanud olla üksnes ebakohastest ilmastikutingimustest või mullastikust tingitud olukorraga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA on õigesti tuvastanud, et otsuses kajastatud ulatuses ei olnud põllud nr 204, 213, 226 ja 228 toetusõiguslikud.
17.3.Määruse nr 640/2014 art 18 lg-st 6 tulenevalt lähtutakse juhul, kui pindalatoetuskavade või -meetmete alusel esitatud toetuse- ja/või maksetaotluste puhul selgub, et deklareeritud pindala ületab osutatud põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindala, toetuse arvutamisel kõnealusele põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindalast. Sama määruse art 19 lg 1 näeb ette, et kui toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud erinevus, kui see erinevus on suurem kui 3% või kaks hektarit, kuid mitte rohkem kui 20% kindlaksmääratud pindalast. Kui erinevus on üle 20% kindlaksmääratud pindalast, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta. Lisaks kohaldatakse määruse nr 640/2014 art 19 lg 2 kohaselt üle 50% erinevuse korral taotlejale lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaks määratud pindala vahele. Kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli suviviki ja põldherne aluste põldude puhul 66,35 ha ja vastavas põllumajanduskultuuri rühmas taotles kaebaja toetust 96,39 ha suurusele pindalale, siis on erinevus selgelt suurem kui 50% ning PRIA on põhjendatult jätnud taotluse selles osas rahuldamata ja rakendanud lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaks määratud pindala vahele. PRIA on otsuses viidanud asjakohasele õiguslikule alusele.
18.Kaebaja taotles mahepõllumajandusega jätkamise toetust ka seoses söödakapsa kasvatamisega. Söödakapsas kuulub rühvelkultuuri toetusmääragruppi. Toetustaotluse kohaselt kasvatati söödakapsast 23 põllul 275,89 ha ulatuses (põllud nr 200, 210, 216, 217, 219, 220, 221, 222, 227, 229, 229.1, 230, 231, 232, 233, 235, 236, 237, 238, 239, 241, 242, 243). PRIA asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et kontrollitulemused näitavad, et söödakapsas ei olnud asjakohastel põldudel ülekaalus ning need põllud ei ole toetusõiguslikud. Kontrollaruanne ja
3-20-770 sellele lisatud fotomaterjalile tuginedes leidis PRIA, et söödakapsast kasvab eeltoodud põldudel vähesel määral, peamiselt on põldudel heintaimed või oli maa rohumaale omases seisukorras ning osadel põldudel kasvas lisaks söödakapsale ka lutsern, ristik, söödapeet või umbrohi. Põldudelt nr 210 ja 227 osa 2 ei tuvastatud söödakapsast üldse. Kohus ei pea vajalikuks iga põllu olukorda detailselt otsuses kirjeldada, sest nõustub PRIA vastuses välja toodud põldude kirjeldusega ja järeldusega, et toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuur ei olnud nendel põldudel valdav. Kohus tutvus kontrollaruande lisaks oleva pildimaterjaliga (tl-d 73-75, 85-88, 92-117, 122-128, 132-189) ning need kinnitavad kohtu hinnangul veenvalt, et põldudel, millele söödakapsast külvati, on söödakapsa osakaal muu taimkattega märkimisväärselt väiksem. Augustis 2019 tehtud pildid on piisavalt selged ning nendelt on arusaadav, et külvatud söödakapsad ei moodusta põldudel valdavat põllumajanduskultuuri ning on peaasjalikult rohumaadele või heintaimedega kaetud põldudele sarnase struktuuriga. Enamus põldudel on tuvastatavad ka söödakapsa taimed, kuid need ei ole selgelt põllul kasvavatest põllumajanduskultuuridest enamuses. Samuti ei ole põllud tavapärasele põllumajandusmaale omase struktuuriga ning söödakapsa taimede tuvastamine on paljude põldude puhul seal läbisegi kasvavate teiste heintaimede või muude põllumajanduskultuuride tõttu raskendatud. Pildid viitavad, et kaebaja ei ole kasutanud piisavalt nõuetekohaseid agrotehnilisi võtteid maade ettevalmistamisel, põllumajanduskultuuri külvamisel ja hilisemal põldude hooldamisel, mis on tinginud olukorra, kus põldudel ei kasva valdavas ulatuses toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuure, mille kasvatamiseks kaebaja toetust taotles.
19.Asjaolu, et kaebaja hinnangul külvas ta põllumajanduskultuurid nõutud päevaks ning tema ei saa mõjutada kuidas põllumajanduskultuurid tärkavad ja kasvavad, ei tingi PRIA otsuse tühistamist. Pildimaterjal kinnitab, et toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuride segunemine teiste põllumajanduskultuuridega on valdav, mitte mõnel üksikul põllul või põlluosal ning see viitab, et kaebaja kasutatud agrotehnilised võtted ei olnud piisavad. Kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuride alused põllud näevad visuaalselt välja kui rohumaad või heinamaad ning asjakohaste põllumajanduskultuuride osakaal põldudel on ilmselgelt vähene, siis ei piisa PRIA järelduste ümberlükkamiseks sellest, et kaebaja hinnangul on ta maa harimiseks teinud kõik endast oleneva. Kuigi vaideotsuses kajastatud põldude olukorra tinginud võimalikud põhjused on diskuteeritavad, ei mõjuta see PRIA otsuse õiguspärasust. PRIA on tõendanud, et põldudel ei kasvanud valdavalt toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuri ning see oli suures osas segunenud teiste taimedega. Kaebaja ei ole vaide- ja kohtumenetluses suutnud veenvalt selgitada, miks põllud sarnanevad enam heina- ja rohumaadele kui söödakapsa põldudele ning mis on tinginud teiste taimede sedavõrd suure leviku. Kaebuses väljendatud vastuväited ei kinnita, et esinesid ebakohased ilmastikuolud või muud erandlikud asjaolud, mis tingisid asjakohase põllumajanduskultuuri vähese osakaalu põldudel. Samuti on kaebaja seisukoht tema ebavõrdsest kohtlemisest teiste taotlejatega võrreldes sedavõrd üldsõnaline, et ka see asjaolu ei sea PRIA järeldusi konkreetsete põldude seisukorra ja toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuride kasvatamise osakaalu ning põldude väljanägemise kohta kahtluse alla.
20.Kaebaja on seadnud kahtluse alla ka kontrolli teostanud PRIA ametnike pädevuse. Kohtul puudub alus kahelda PRIA ametnike teadmistes ja pädevuses kontrollimenetluse läbiviimiseks. Kaebaja subjektiivne hinnang ametnikele ning nende koolitatusele on umbmäärane ega mõjuta PRIA otsuse õiguspärasusele antud hinnangut. Kaebaja iroonilised vastuväited vaideotsuse põhjendustele eelnevat seisukohta ei muuda. PRIA on piisavalt selgitanud kontrollimisel tehtud toiminguid ja järeldusi ning need on põhjendatud. Samuti on põhjendamatu kaebaja väide, et vaideotsuse punktis 15 on viidatud 25. mai 2019. a kontrollile. Sellist viidet vaideotsus ei sisalda ning vastustaja ei ole sellele asjaolule otsuse tegemisel tuginenud.
3-20-770
21.Eelnevast lähtudes on PRIA õigesti leidnud, et põllud, millele kaebaja söödakapsa kui rühvelkultuuri kasvatamiseks toetust taotles, ei ole toetusõiguslikud. PRIA on õigesti arvutanud mittetoetusõiguslikud pindalad kokku ja lähtunud rühvelkultuuri puhul määrus nr 640/2014 art 18 lg-st 6 ja art 19 lg-st 2. Kohus ei tuvastanud arvutuskäigus vigu. Seega on PRIA otsus ka eelnimetatud toetusmääragrupi osas õiguspärane.
22.Rohumaa toetusmääragrupis mahepõllumajandusega jätkamise toetuse vähendamist puudutavas osas (põld nr 218) ei ole kaebaja otsuse õiguspärasust kahtluse alla seadvaid vastuväiteid esitanud ning kohus selles osas PRIA otsust detailsemalt ei analüüsi. PRIA otsuses on välja toodud toetuse vähendamise õiguslik alus ning põhjused, miks põldu nr 218 ei saa pidada toetusõiguslikuks ka rohumaa toetusmääragrupis. PRIA on õigesti määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 ning art 19 lg 1 alusel toetuse määramisest keeldunud.
23.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA on otsuses kajastatud põldude osas õigesti tuvastanud, et need ei ole toetusõiguslikud ja jätnud toetuse nende osas määramata ning rakendanud kahe põllumajanduskultuuri puhul lisakaristust. Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane, siis ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks. Kohus jätab seetõttu kaebuse täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 ja 2 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. PRIA ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.