Korrakaitse › Muu korrakaitse

mis jõustus 15.10.2007), maakohus rikkus menetlusnorme ja kandis tsiviilasjas kinnitatud kompromissi kohaselt hüvitise 56 816 eurot YY pangakontole. Kaebaja väitel kohus jättis XX koos 3 alaealise lapsega ilma kodu loovutamise hüvitisest. Kaebuses esitati nõue Justiitsministeeriumilt Harju Maakohtu tegevusega tekitatud kahju eest hüvitise 56 816 eurot väljamõistmiseks. Kaebusega koos esitas XX riigi õigusabi taotluse ja taotleja majandusliku seisundi teatise. 22.05.2019 määrusega Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-1 alusel ning jättis XX riigi õigusabi taotluse rahuldamata. XX esitas 28.05.2019 halduskohtu 22.05.2019 määruse peale määruskaebuse. 30.05.2019 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus XX määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 22.05.2019 määruse muutmata (resolutsiooni punkt 3). XX esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Riigikohus 25.11.2019 määrusega tühistas halduskohtu 22.05.2019 määruse resolutsiooni punkti 1 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2019 määruse resolutsiooni punkti 3 ning saatis asja Tallinna Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks (resolutsiooni p 2). 02.07.2020 määrusega kohus võttis XX kaebuse menetlusse (p 1), vabastas kaebaja kaebuse eest riigilõivu tasumisest (p 2), rahuldas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses haldusasjas nr 3-19-823 (p 3). Vastustajal tuli esitada kirjalik seletus kaebuse, sh selle tähtaegsuse, kohta hiljemalt 27.07.2020 (p 8). Kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindajal tuli viivitamatult kontakteeruda kaebajaga (p 4) ning esitada seisukoht vastustaja seletusele kaebuse kohta hiljemalt 10.08.2020 (p 9). Kohtumenetluse käigus XX esitas taotluse riigi õigusabi korras määratud esindaja taandamiseks ja temaga lepingu tagasiulatuvalt lõpetamiseks. Vastustaja kohtule esitatud kirjalikus seletuses leiab, et XX kaebuse menetlemine tuleb lõpetada või alternatiivselt jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja nõue õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole esitatud tähtaegselt. Kaebuse puhul on selgelt ületatud RVastS § 17 lg-st 3 tulenevad tähtajad ning menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Lisaks puuduvad antud ka RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise eeldused. Ei ole tõendatud, et kaebuses viidatud kohtuasjas 2-06-10772 oleks kohtunik kohtumenetluse käigus pannud toime kuriteo või see, et Euroopa Inimõiguste Kohus oleks rahuldanud kaebaja individuaalkaebuse. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt, kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohtumenetluse dokumentidest nähtub kaebaja seisukoht, et temale tekitati kahju kohtumenetluses tsiviilasjas 2-06-10772. Ühtlasi nähtub ka see, et kohtulahend tsiviilasjas 206-10772 jõustus 15.10.2007 ehk rohkem kui 12 aastat tagasi. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. RVastS § 17 lg-st 3 tulenevad tähtajad (kolmeaastane ja kümneaastane) on õigust lõpetavad tähtajad ning antud juhul on mõlemad selgelt ületatud. Kaebaja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist ning isegi kui selline taotlus saaks esitatud, ei nähtu kaebuse asjaoludest alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja poolt 29.01.2020 haldusasjas 3-19-823 esitatud menetlusdokumendis leiduv väide selle kohta, et tema sai 05.10.2007 kohtumäärusega tutvuda alles 2019. aastal, ei ole eluliselt usutav. Kui kaebaja leidis, et tema on ainuüksi õigustatud saama suurt hüvitist, pidi tema oluliselt varasemalt

tundma huvi kohtumenetluse saatuse kohta. Lisaks selle, on asjas igal juhul möödas RVastS § 17 lg-st 3 tulenev kümneaastane kaebetähtaeg, mille arvestamine algab mitte teadasaamisest, vaid kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seega antud juhul hakkaks kümneaastane tähtaeg kulgema kohtulahendi jõustumisest 15.10.2007. Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebajale oleks üldse kohtulahendi tegemisega kahju tekitatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lõpetada kaebuse menetlus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja ei ole esitatud dokumentides selgelt väljendanud tähtaja möödalaskmise põhjuseid ning seda, kuidas need võiksid õigustada kaebetähtaja ennistamist. Väide selle kohta, et kaebaja sai 05.10.2007 kohtumäärusega tutvuda alles 2019. aastal, ei ole eluliselt usutav. Kui kaebaja leidis, et tema on ainuüksi õigustatud saama suurt hüvitist, pidi tema oluliselt varasemalt tundma huvi kohtumenetluse saatuse kohta. Käesolevaks ajaks on see väide ümber lükatud ka Harju Maakohtu esimehe 08.10.2020 vastusega, mille kohaselt sai kaebaja 05.10.2007 kohtumääruse kätte 05.10.2007. Asjaolu, et kaebajal puuduvad õiguslikud teadmised ei anna samuti kaebetähtaja ennistamiseks alust. Vastustaja palub jätta kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kaebaja teatas kohtule, et jääb kaebuse juurde ja ei soovi midagi lisada. Kaebaja märkis, et ei nõustu vastustaja seisukohaga nõude esitamisega hilinemise kohta. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et kaebus on esitatud hilinenult, palub kaebaja kaebetähtaja ennistada. Kaebetähtaja ennistamise taotluse palub kaebaja rahuldada kaebaja isikuga seotud asjaolude tõttu. Samuti kaebajal puuduvad õiguslikud teadmised.

KOHTU SEISUKOHAD

Taotlus riigi õigusabi korras määratud esindaja taandamiseks ja lepingu lõpetamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 31 alusel kohus kõrvaldab riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Kohus märgib, et 02.07.2020 määrusega kohus rahuldas kaebaja riigi õigusabi taotluse ja määras kaebajale riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses haldusasjas nr 3-19-823. Esindajal tuli viivitamata kontakteeruda esindatavaga ja määratud tähtajaks vastata vastustaja kirjalikule seletusele kaebuse kohta. Vastustaja tõstatas kohtule esitatud seletuses kaebuse tähtaegsuse küsimuse, leides, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ning palus asja menetluse lõpetada. Sellest tulenevalt kaebaja pidi esitama oma seisukoha vastustaja taotlusele menetluse lõpetamise kohta seoses kaebetähtaja rikkumisega. Kohus võimaldas kaebajal esitada tähtaja ennistamise taotluse koos põhjendustega tähtaja möödalaskmise kohta. Haldusasjas esitatud materjalist (18.08.2020 menetlusdokumendis esitatud e-kirjavahetus kaebaja ja esindaja vahel) nähtuvalt on kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg suhelnud aktiivselt kaebajaga. Esindaja on muuhulgas ekirjavahetuses kaebajaga märkinud, et saadab temale vaidluse perspektiivikuse analüüsi ning vastaspoole vastuse. Lisaks esindaja on tutvunud tsiviilasjas nr 2-06-10772 allkirjastatud kompromisslepingu tekstiga ning küsinud kaebajalt kinnitust kompromisslepingul oleva kaebaja allkirja kohta. Samuti on esindaja esitanud seisukoha kaebetähtaja küsimuses koos tähtaja ennistamise taotlusega. Vandeadvokaat Keijo Lindeberg ei ole end näidanud asjatundmatuna või hooletuna, seega RÕS § 20 lg 31 alused advokaadi kõrvaldamiseks riigi õigusabi osutamisest puuduvad.

Kohus leiab, et kaebajale riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat on täitnud kaebaja esindamisel kohtu poolt antud korraldused mahus, mis on olnud piisav ja vajalik haldusasjas edasiste menetlustoimingute tegemiseks. Seega on kohtu hinnangul kaebaja esindaja oma kohustused täitnud vajalikul määral ning puudub vajadus esindaja taandamiseks/kõrvaldamiseks kohtumenetlusest. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine aluseid kaebaja esindaja lepingu tagasiulatuvalt lõpetamiseks. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on kaebaja esindaja pärast esindamise vastuvõtmist teinud toiminguid, milleks riigi õigusabi oli kaebajale kohtu poolt määratud. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine Kohus lahendab käesoleva määrusega kaebuse esitamise tähtaja küsimuse, sh kaebetähtaja ennistamise taotluse, ning ei võta seisukohta kaebuse sisulise põhjendatuse osas. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 alusel kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebaja esitatud asjaolud ei ole käsitletavad tähtaja ennistamise aluseks olevate objektiivsete asjaoludena. Seetõttu tuleb taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ning haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 lõpetada. Kohus märgib, et tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel tuleb hinnata, kas esinevad mõjuvad põhjused, mis on tinginud kaebetähtaja möödalaskmise. Selleks tuleb kaalutlusõigust kasutades hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus haldusasjas nr 33-1-59-00). Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus selgitab, et tähtaegade kehtestamine on vajalik menetluses õiguskindluse ja stabiilsuse tagamiseks. Õiguskindluse huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu järgitakse. Seaduses ettenähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Kaebetähtaja ennistamise aluseks on mõjuvad põhjused, mis on küll määratlemata õigusmõiste, kuid selle mõiste sisustamiseks on kujunenud ulatuslik kohtupraktika. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruses asjas nr 3-3-1-26-06 leiti, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus vms), kuid erandlikel juhtudel võib

arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohtu halduskolleegium on 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus menetlustoimingutes. Tähtaja ületamine aga ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 17 lg 3 kohaselt taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks tuleb esitada 3 aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. HKMS § 46 lg 4 alusel hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast 10 aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavaks tegemisest. Kaebuse ja selle hilisemate täienduste kohaselt on kaebus ajendatud Harju Maakohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-06-10772, millega kohus kinnitas pooltevahelise kompromissi ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Kaebaja on seisukohal, et kohtunik on selle määruse tegemisel toime pannud kuriteo, mistõttu on kaebajale tekkinud kahju summas 56 816 eurot, kuna kompromisslepingu kohaselt kanti nimetatud summa YY kontole. Haldusasja menetlusdokumentidest nähtub, et Harju Maakohtu 05.10.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-10772 kohtunik Liili Lauri kinnitas poolte, s.o hageja AS YIT Ehitus ja kostjate XX ja YY, vahel sõlmitud kompromissi (vastavalt kohtumääruse resolutsioonile) järgmistel tingimustel: 1) Hageja AS YIT Ehitus kohustub deponeerima hiljemalt 05.10.2007.a. kohtu tagatisarvele nr 221013921094 Hansapangas 890 000.00 krooni, milline edastatakse kostja YY isiklikule arveldusarvele xxxxxxxxxxxx Kohtute Raamatupidamiskeskuse poolt peale käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse jõustumist (tasutud AS YIT Ehitus poolt 04.10.2007- 110 000, 03.10.2007- 780 000 krooni tagatisarvele). Kostjad kohustuvad 3 kuu jooksul peale käesolevas asjas tehtud määruse jõustumist ning 890 000.00 krooni laekumist kostja YY arveldusarvele xxxxxxxxxxx, vabastama vaidlusalused ruumid asukohaga xxxxxxxxx, sh neile kuuluvast varast ning nimetatud ruumid üle andma hagejale. 2) Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-06-10772 AS YIT Ehitus hagis XX, YY, AA, BB ja CC vastu eluruumide kasutusõiguse lõppenuks tunnistamise ja kostjate kohutamiseks xxxxxxxx asuvate ruumide vabastamiseks ning vabastamisest keeldumise korral eluruumidest väljatõstmise nõudes, seoses kompromissi sõlmimisega. Harju Maakohtu 05.10.2007 kohtumäärusele, millega kinnitati poolte kompromiss, edasikaebamise korras kohus selgitas, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu vastavalt poolte kokkuleppele 1 päeva jooksul määrusekaebuse esitajale kätte toimetamisest alates. Kohus selgitab, et Harju Maakohtu kinnitusel (08.10.2020 vastus halduskohtu päringule nr 11-2/20-70) tsiviilasjas nr 2-06-10772 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt teavitas kohus, et kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 05.10.2007 alates

kella 15-st. Nimetatud tsiviilasjas kostja XX on 05.10.2007 kohtumääruse kätte saanud 05.10.2007, kostja YY 11.10.2007 ja hageja esindaja R. Soosalu 08.10.2007. Halduskohtule on esitatud tõendina 04.10.2007 poolte ühine kohtuliku kompromissi ja menetluse lõpetamise taotluse koopia (08.10.2020 vastuse lisa 1) ja tsiviilasja nr 2-06-10772 toimiku teadete lehe koopia (08.10.2020 vastuse lisa 2), millest nähtuvad 05.10.2007 kohtumääruse kättesaamise kuupäevad ja seda kinnitavad menetlusosaliste allkirjad. Kohtute infosüsteemi KIS2 andmetel Harju Maakohtu 05.10.2007 määrus asjas nr 2-06-10772 jõustus 15.10.2007. Seda kohtumäärust edasi ei kaevatud. XX märgib kaebuses halduskohtule, et temalt võeti ära õigus tutvuda kohtumäärusega ja selle peale edasi kaevata, sest väidetavalt kohtunik peitis määruse ära ja tegi sellest riigisaladuse. XX väitel sai ta kohtumäärusega tutvuda 2019. aastal, kui pöördus kohtu poole, ning siis selgus, et maakohus kandis kodu loovutamise hüvitise teisele isikule. Kohus leiab, et kaebaja väide, mille kohaselt sai ta alles 2019. aastal haldusasjas nr 3-19-823 teada, et kohus kandis kodu loovutamise hüvitise teisele isikule, ei ole eluliselt usutav, sest 05.10.2007 määruse kompromissi kinnitamise kohta tsiviilasjas nr 2-06-10772 sai kaebaja kätte juba 05.10.2007, mida ta on ise oma allkirjaga kinnitanud tsiviilasja toimiku teadetelehel. Määrus jõustus 15.10.2007 edasi kaebamata. Kaebuses halduskohtule XX viitab Harju Maakohtu 05.10.2007 kohtuliku kompromissi määrusele tsiviilasjas nr 2-06-10772/03 (kaebuse tekstis ekslikult märgitud tsiviilasja numbriks 2-06-10722/03), milles kaebaja väitel kohus rikkus menetlusnorme ja kandis hüvitise 56 816 eurot YY kontole. Siinkohal kohus osundab asjaolule, et kõnealuses tsiviilasjas kohus kandis eelviidatud rahasumma ühe kostja kontole tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest (kaebaja seda asjaolu maakohtus ei vaidlustanud). Lisaks on juba 02.11.2012 algatatud Harju Maakohtus tsiviilasi nr 2-12-44594 (YY hagi XX vastu ühisvara jagamise ja XX vastuhagi YY vastu ühisvara jagamise kohta), kus vaidlusaluseks summaks on samuti 56 816 eurot (nimetatud tsiviilasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus on vaidlustatud kassatsiooni korras Riigikohtus). Kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ta tähtaegselt Harju Maakohtu 05.10.2007 määrust tsiviilasjas nr 2-06-10772 vaidlustada ei oleks saanud. Seega on kaebaja väited kohtumääruse peitmise ja sellest riigisaladuse tegemise osas paljasõnalised ja alusetud, samuti eluliselt mitteusutavad. Haldusasjast ei nähtu mingeid objektiivseid põhjuseid, mis oleksid takistanud XX 05.10.2007 määrust tsiviilasjas nr 2-06-10772 tähtaegselt vaidlustada juhul, kui ta leidis, et see tema õigusi rikub. Kohtu jaoks ei ole usutav, et XX ei saanud aru kompromissi tekstiga tutvudes ja seda allkirjastades, kas kompromissi kinnitamise määrusega saaksid tema õigused rikutud. Kompromissi tingimused on arusaadavalt kirja pandud ning kompromissi sisu on kohtumäärusesse sisse kirjutatud, millest on selgelt näha, kelle kontole hüvitise summa kokkuleppe/kompromissi korras kantakse (kaebaja vastu ei vaielnud). Tallinna Ringkonnakohtu esimehe 13.06.2019 kirjas „Vastus pöördumisele“ nr 11-4/88 XX on selgitatud järgmist: „/.../ Seega on Teie poolt osundatud summa YY arvelduskontole kandmise kohus määranud Teie enda poolt kohtule kinnitamiseks esitatud kompromisslepingu alusel. Kompromissi kinnitamisel kohus ei hinda tõendeid ega vaata asja läbi sisuliselt. Kompromissi kinnitamise määruse õiguspärasus ja seadusele vastavus on kontrollitav

korralises kaebemenetluses, s.o kohtulahendi vaidlustamisega kõrgema astme kohtus menetlusseadustikus ettenähtud korras/.../.“ Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas tehtud 30.05.2019 määruses (p-d 7 ja 8) sedastanud järgmist: „ /.../ HKMS § 2 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Teistes kohtumenetlustes aset leidnud õiguste rikkumise vastu tuleb isikul kaitset taotleda sellises kohtumenetluses. HKMS § 4 lg-t 1 tuleb mõista nii, et teise kohtumenetluse toimingute vaidlustamine halduskohtus ei ole võimalik vaatamata sellele, et kohtumenetluse toimingud tehakse avalik-õiguslikus suhtes. Sellist tõlgendust toetab HKMS § 5, mis võimaldab halduskohtus vaidlustada haldusakte ja haldustoiminguid, mitte aga kohtumenetluse toiminguid. Eeltoodust tulenevalt on seadus praegusel juhul näinud ette teistsuguse menetluskorra. Nii oli kaebajal õigus Harju Maakohtu 05.10.2007 määrus tsiviilasjas nr 2-06-10772 vaidlustada selles ette nähtud korras ja tähtajal. Kaebaja seda õigust ei kasutanud ning kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt jõustus viidatud määrus 15.10.2007. /.../ kaebaja leiab, et tsiviilasja nr 2-06-10772 lahendanud kohtunik on toime pannud kuriteo ning omandi kaotuse eest tuleb talle välja mõista hüvitis 56 816 eurot. RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Praegusel juhul ei esine RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud olukorda, sest puudub süüdimõistev kohtuotsus, millega oleks tuvastatud kohtuniku poolt õigusemõistmise käigus kuriteo toimepanemine. PS § 22 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus /.../“. Kohus selgitab, et olenemata Harju Maakohtu 05.10.2007 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-0610772 vaidlustamisest oli käesoleva hüvitamiskaebuse halduskohtule esitamise ajaks, s.o 02.05.2019, möödunud halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtajad tulenevalt RVastS § 17 lg-st 3 ning HKMS § 46 lg-st 4, mille kohaselt hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada 3 aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast 10 aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavaks tegemisest. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et Harju Maakohtu 05.10.2007 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-06-10772, millega kaebajale väidetavalt kahju on tekitatud, on XX teatavaks tehtud 05.10.2007. Seega on kaebus halduskohtule esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebaja ei ole teatanud kohtule mingeid objektiivseid põhjuseid, mis oleksid käsitletavad mõjuvate põhjustena kaebetähtaja ennistamisel. Kaebaja puudulikud õigusalased teadmised ei ole takistanud XX iseseisvalt kohtutega suhelda. Lisaks ei ole XX õigused olnud kaitseta ka teistes vaidlusaluse summaga seotud kohtumenetlustes. KIS andetel on tsiviilasjas nr 2-1244594 (YY ja XX ühisvara jagamise kohtuasi) olnud XX lepinguliseks esindajaks Reimo Mets, samuti riigi õigusabi korras vandeadvokaadid Robert Sprengk ja Aleksei Vassiljev. Käesoleva kohtuasja on algatanud ja kaebuse kohtule esitanud ning kohtuga suhelnud XX isiklikult. Lisaks kaebaja taotlusel kohus andis kaebajale menetlusabi ning temale määrati kohtumenetluses esindamiseks riigi õigusabi korras vandeadvokaadi Keijo Lindebergi. Seega ei ole kaebaja õigused jäänud kaitseta tema väidetavate puudulike õigusalaste teadmiste tõttu. Halduskohus on kaebusega seotud asjaolude kohta, mis vajasid täpsustamist, saanud vajalikud andmed päringu teel Harju Maakohtult.

HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise korda, sh tähtaegu. Kohtu hinnangul puuduvad objektiivsed mõjuvad põhjused, mis võisid takistada kaebuse tähtaegset esitamist kohtule, millest tulenevalt ei kuulu kaebuse esitamise tähtaeg ennistamisele ning kohus lõpetab käesoleva haldusasja menetluse HKMS § 124 lg-te 1 ja 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.