lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-823/14

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 25.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-823/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
867
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-19-823 25. november 2019 Eesistuja Heiki Loot, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld Ander Oruli, X-i, Y-i ja Z-i kaebus Harju Maakohtu tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebajad Ander Orul, X, Y ja Z Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2019. a määrus Ander Oruli määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. mai 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2019. a määruse resolutsiooni punkt 3. Saata asi Tallinna Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebajate X-i, Y-i ja Z-i nimed tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Ander Orul (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Eesti Vabariigilt välja mõista omandi kaotuse eest hüvitise 56 816 eurot. Kaebuse kohaselt rikkus Harju Maakohus 2007. aastal tsiviilasjas nr 2-06-10772 kohtuliku kompromissi kinnitamise käigus menetlusnorme ning kandis hüvitise 56 816 eurot teise isiku pangakontole. Selle tulemusel jäi kaebaja koos kolme alaealise lapsega ilma kodu loovutamise hüvitisest. Kaebaja osutas ka Harju Maakohtu väidetavatele eksimustele tsiviilasjas nr 2-12-44594. Kaebuses olid lisaks Ander Orulile nimetatud kaebajatena X, Y ja Z.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus tagastas 22. mai 2019. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebuse läbivaatamatult, sest asja lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1). Kohtumääruse kohaselt on kaebuses vaidlustatud tsiviilasjades tehtud lahendeid, kuid maakohtu kohtuniku poolt tsiviilasja menetlemisel tehtud otsustuste õiguspärasust ei saa halduskohtus vaidlustada. Maakohtu lahendite vaidlustamiseks tulnuks esitada tsiviilasja raames määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Isikul on õigus pöörduda kohtu tegevusega seonduvalt avaldusega kohtu esimehe või ringkonnakohtu esimehe poole (kohtute seaduse § 45 lg 1). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on pannud kohtumenetluse käigus toime kuriteo. Praegusel juhul kohtule selliseid andmeid esitatud ei ole. Seega

3-19-823 ei oleks ka võimalikul kahjunõudel eduväljavaadet, sest asjast ei nähtu, et kahjunõude esitamise eeldused oleksid täidetud.

3.Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebusele oli lisatud riigi õigusabi taotlus.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. mai 2019. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata (resolutsiooni p 3) ning riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega. Vastuseks kaebaja väitele, et tsiviilasja nr 2-06-10772 lahendanud kohtunik on toime pannud kuriteo, märkis ringkonnakohus, et praegusel juhul ei esine RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud olukorda, sest pole süüdimõistvat kohtuotsust, millega oleks tuvastatud, et kohtunik on õigusemõistmise käigus kuriteo toime pannud. Sellest tulenevalt oleks võimalik kahju hüvitamise nõue ilmselgelt eesmärgipäratu. Riigi õigusabi taotluse jättis kohus rahuldamata. Kaebaja on suutnud esitada iseseisvalt kohtule nii kaebuse kui ka määruskaebuse, kirjeldada vaidluse asjaolusid ja anda õigusliku hinnangu. Määruskaebuse eesmärk on kohtule arusaadav. Seega on kaebaja võimeline ise kaitsma oma õigusi (riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kaebaja esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, milles nõuab endist viisi, et Eesti Vabariigilt mõistetaks kaebuses esitatud asjaoludel välja hüvitis.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et kaebaja on esitanud kaebuse tsiviilasjades tehtud kohtulahendite vaidlustamiseks. Kaebuses on küll väited selle kohta, et maakohus on rikkunud tsiviilasja lahendamisel õigusnorme, kuid kaebaja ei nõua tsiviilasjades tehtud kohtulahendite tühistamist. Ta on esitanud kaebuses selgelt väljendanud nõude, et halduskohus mõistaks Eesti Vabariigilt maakohtu tegevusega tekitatud kahju eest välja hüvitise 56 816 eurot. Ka halduskohtu ja ringkonnakohtu määruste kirjeldavates osades on märgitud, et kaebaja taotleb hüvitise väljamõistmist Eesti Vabariigilt. Kaebaja käsitab kahjuna raha, mis kanti tsiviilasjas nr 2-06-10772 Harju Maakohtu määrusega kinnitatud kompromissi tingimuste kohaselt teise isiku pangakontole. Seega nõuab kaebaja õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist.
7.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Avalik-õiguslikus suhtes, sealhulgas õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud riigivastutuse seaduses. Erinev menetluskord on ette nähtud üksnes süüteomenetluses kohtu tekitatud kahju hüvitamise asjades (vt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 3, § 4 ja § 7 lg 3 ning Riigikohtu erikogu 25. jaanuari 2019. a määruse nr 3-18-1652/15 p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). RVastS § 17 lg 1 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seega on kaebaja esitatud nõude lahendamine halduskohtu pädevuses ning kaebust ei saanud HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
8.RVastS § 17 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse kohtu tekitatud kahju hüvitamise taotlus Justiitsministeeriumile. Kolleegium selgitab, et viimati nimetatud säte ei näe ette kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse Justiitsministeeriumile või kaebuse otse halduskohtule.

2(3)

3-19-823

9.Ringkonnakohtu menetluses esitatud riigi õigusabi taotluse on ringkonnakohus jätnud põhjendatult rahuldamata.
10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium määruskaebuse osaliselt ning tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1, millega kohus tagastas kaebuse läbivaatamatult. Kolleegium tühistab ka ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 3, millega ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata. Kolleegium saadab asja Tallinna Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 234 ja § 230 lg 5 p 3).
11.Kuna halduskohtule esitatud kaebusel ei ole kaebajate allkirju, samuti ei ole sellele lisatud esindusõigust tõendavat dokumenti, ning halduskohus pole veel välja selgitanud, kas kaebuse esitamine vastab kõigi kaebajatena nimetatud isikute tahtele, asendab Riigikohus avaldatavas määruses kaebajate X, Y ja Z nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium