Väinamere Liinid OÜ kaebus Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Väinamere Liinid OÜ, esindajad vandeadvokaadid Indrek Kukk ja Indrek Leppik Vastustaja Justiitsministeerium, volitatud esindaja Elin Uusväli
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.10.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Väinamere Liinid OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Väinamere Liinid OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.10.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-1684 menetlusse.
2.Rahuldada Väinamere Liinid OÜ määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.10.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-1684 ning saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Väinamere Liinid OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 09.09.2020 kaebuse, milles nõuab kahju 23 972 869,86 euro hüvitamist ja viivise väljamõistmist kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kaebaja taotleb vaheotsuse tegemist, millega tuvastatakse, et Riigikohus jättis 17.10.2019 otsusega haldusasjas nr 3-16-1603 õigusvastaselt lahendamata ebaseadusliku riigiabi andmisel põhineva kahjunõude.
3-20-1684 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) viis 2014 läbi saarte parvlaevaliinidel teenuse osutaja leidmiseks hanke. Sõlmitud hankelepinguga anti ebaseaduslikku riigiabi. Hankeleping tulnuks sõlmida kaebajaga. Sellega rikuti nii kaebaja õigusi kui välistati teiste riikide pakkujate turule sisenemine. Kaebuse punktides 3–15 on kronoloogilises järjestuses välja toodud parvalaevaliinidel teenuse pakkuja leidmisega seotud menetluste ettevalmistamise ja läbiviimise käik ning leitud kokkuvõtvalt, et MKM-i korraldatud riigihanked olid üksnes formaalsus ning võitja oli juba ette ära otsustatud. Seejuures andis MKM võitjale rahalist ja mitterahalist abi, sh edastas konfidentsiaalset infot kavandatava riigihanke ning kaebaja pakkumuse ja majandustegevuse kohta. Kaebaja nõudis 08.08.2016 esitatud kaebuses (haldusasi nr 3-16-1603) MKM-lt kahju 23 940 096,36 euro (saamata jäänud tulu ja otsene varaline kahju) hüvitamist. Kaebaja oli kokkuvõtlikult seisukohal, et MKM rikkus riigiabi rakendamiskeeldu. Kaebaja taotles Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist keelatud riigiabi andmisega seoses või sellele alternatiivselt peatada menetlus Euroopa Komisjonis algatatud riigiabi reeglite rikkumise menetluse lõppemiseni. Riigikohus asus 17.10.2019 otsuses asjas nr 3-16-1603 seisukohale, et kaebaja pole keelatud riigiabi andmisel põhinevat kahjunõuet esitanud. Sellega jättis Riigikohus kaebaja EL-i õiguse rikkumisel põhineva kahju hüvitamise nõude menetlemata. Nii Euroopa Kohtu kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika näeb ette kahju hüvitamise, kui kahju tekitaja on liikmesriigi viimase astme kohus. Riigikohtu rikkumine seisneb selles, et kohus ei taganud tõhusat õiguskaitset, kuna ei võimaldanud sisulist vaidlust üldse kohtu ette tuua, leides erinevatel ja omavahel vastuolus olevatel põhjustel, et nõuet ei ole võimalik sisuliselt menetleda. Seejuures olid kõik kohtuastmed erineval arvamusel. Kaebuse lahendamisel tuleb jätta kohaldamata riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1, kuna see on vastuolus Euroopa Liidu (EL) õigusega ja põhiseaduse (PS) §-ga 25.
2.Justiitsministeerium on 26.10.2020 vastuses seisukohal, et kaebus tuleks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja ei saa nõuda Riigikohtu 17.10.2019 lahendi ümbervaatamist põhjusel, et väidetavalt on Riigikohus määranud kaebuse piirid ekslikult. Tegemist oleks jõustunud kohtulahendi sisulise õiguspärasuse hindamisega, milleks halduskohtul õigus puudub. Riigikohus ei ole HKMS §-i 41 valesti kohaldanud, kuna kaebuse aluseks olevad asjaolud peab kaebuses välja tooma kaebaja (HKMS § 38 lg 1 p 7). Kohus peab lähtuma HKMS § 2 lg-st 3 (asja lahendamine kaebuses nõutud ulatuses). Haldusasjas nr 3-16-1603 esitas kaebaja MKM-i vastu kaebuse riigihankes tekitatud varalise kahju hüvitamiseks riigihangete seaduse (RHS) § 117 lg 3 alusel. Kaebaja eesmärgiks oli konkreetse hankemenetlusega tekitatud kahju hüvitamine (hankemenetluses tehtud otsuste ja toimingutega tekitatud kahju hüvitamine). Hankija otsused, toimingud ja hanke alusdokumendid on mitmetes lõppenud kohtumenetlustes tunnistatud õiguspärasteks (haldusasjad nr 3-14-52659, 3-14-52873, 3-14-52754, 3-14-52874, 3-14-53273, 3-15-783, 3-15-2934). Kaebaja ei määratlenud riigiabi andmist kaebuse iseseisva alusena. Riigikohus lisas, et riigiabi andmisega tekitatud kahju hüvitamist on õigus nõuda sõltumata sellega seotud riigihanke õiguspärasusest, esitades selleks eraldiseisva kahjunõude. Õiguskaitsevahendi valiku ainuõigus on kaebajal ning kohus peab seda aktsepteerima. Praegune kaebus tugineb samadel asjaoludel, mille kohta on olemas jõustunud kohtulahend ehk on sisuliselt korduv kaebus, mille kaebaja on maskeerinud riigivastutusnõudeks.
2(6)
3-20-1684 Riigikohus ei lahendanud EL-i õigusel põhinevat riigiabi reeglite rikkumisest tulenevat nõuet, lähtudes kaebaja poolt määratletud kaebuse piiridest ega pidanud seetõttu küsima eelotsust Euroopa Kohtult. Ükski kohtunik ei pannud ka vaidlusaluse asja menetlemisel toime kuritegu (RVastS § 15 lg 1). Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKE-de peadirektoraat sulges 06.06.2019 rikkumismenetluse riigihanke „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja KuivastuVirtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ kohta esitatud kaebuses rikkumise puudumise tõttu. Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat menetleb endiselt Väinamere Liinid OÜ kaebust riigiabi kohta sama riigihanke osas ja ta vastab Väinamere Liinid OÜ vastuskirjale kooskõlas komisjoni menetlusreeglitega.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 29.10.2020 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult, kuna selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju Riigikohtu 17.10.2019 otsusega asjas nr 3-16-1603, kus kohus jättis kaebaja hinnangul lahendamata ebaseadusliku riigiabi andmisel põhineva nõude ning ei küsinud eelotsust Euroopa Kohtul ega oodanud ära Euroopa Komisjonis 2016. a kaebuse alusel toimunud menetluse tulemust. Halduskohtu pädevusse kuulub õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamine. Samas taotleb kaebaja sisuliselt seda, et halduskohus revideeriks Riigikohtu 17.10.2019 otsust asjas nr 3-161603, kuna Riigikohus määras kaebuse eseme liiga kitsalt. Kaebuse tekstis (asjaolud, kaebuse lk 3–5) on viidatud samadele asjaoludele, mida jõustunud kohtulahendites juba käsitleti. Kuid nüüd väidab kaebaja, et kahju tekitaja on Riigikohus ning kõiki asjaolusid tuleks vaatamata jõustunud lahenditele hakata uuesti käsitlema. Halduskohus peaks kindlaks tegema selle, kas Riigikohus on kaebaja nõude ja aluse õigesti kindlaks teinud. Alles seejärel saaks analüüsida, kas Riigikohtu järeldused on õiged ning kas ta jättis õiguspäraselt eelotsuse küsimata. Kaebuse eseme määramine pole Euroopa Liidu õiguse kohaldamise küsimus. Kaebajal oli võimalus esitada uus kaebus. Kaebusest ei nähtu, miks kaebaja seda pole teinud. Kaebaja pole seega kaotanud võimalust oma õigusi kaitsta. Kaebaja pöördus väidetava keelatud riigiabi andmisega seoses Euroopa Komisjoni poole ning tema esimese kaebuse alusel pole rikkumist tuvastatud. Justiitsministeeriumi vastuse kohaselt ei osutu ilmselt edukaks ka teine kaebus. Praegune kaebus on selgelt esitatud õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamiseks ning kohtul ei ole alust jätta seda käiguta, et küsida, kas kaebaja sooviks esitada nõuet keelatud riigiabi andja(te) vastu, mille Riigikohus on jätnud väidetavalt menetlemata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Väinamere Liinid OÜ taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning asja saatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamise nõuded kuuluvad halduskohtu pädevusse ning seda kinnitab ka Riigikohtu praktika (Riigikohtu 25.11.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-823). Kaebaja ei ole esitanud kaebust Riigikohtu 17.10.2019 otsuse asjas nr 3-16-1603 tühistamiseks.
3(6)
3-20-1684 Vaidluse eseme ebaõige tuvastamine kõrgema kohtu poolt kujutab endast EL õiguse rikkumist. Varasemas kohtuasjas viitas kaebaja riigiabi mõistele 129 korral ja keelatud riigiabile 38 korral. Halduskohtu määrus on vastuolus EL õiguse üldpõhimõtetega ja Euroopa Kohtu väljendatud seisukohtadega. Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et kaebaja viidatud Euroopa Kohtu praktika ei toeta kaebaja õigust antud asjas kohtusse pöörduda, tuleks ringkonnakohtul pöörduda Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks järgmises küsimuses: „Kas liikmesriigi vastutus üksikisiku ees võib tekkida tulenevalt sellest, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus on vaidluse eseme ebaõigesti kindlaks määranud, s.o leiab ekslikult, et EL-i õiguse rikkumisel põhinevat kahju hüvitamise nõuet ei ole esitatud.“
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
6.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevuses. Halduskohus oli seisukohal, et kuigi halduskohus on pädev lahendama õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise nõuet, ei ole ta pädev hindama seda, kas Riigikohus on haldusasjas nr 3-16-1603 teinud õigesti kindlaks kaebaja tahte vaidluse eseme määratlemisel.
7.HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1).
8.Kaebaja nõudis haldusasjas nr 3-16-1603 esitatud kaebuses varalise kahju 23 940 096,36 euro hüvitamist. Riigikohus jättis 17.10.2019 otsusega asjas nr 3-16-1603 jõusse halduskohtu 05.05.2017 otsuse, millega halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.
9.Riigikohus märkis 17.10.2019 otsuses, et kaebaja pole kaebuses nõudnud kahju hüvitamist keelatud riigiabi andmise alusel. Riigikohus märkis otsuse p-des 14, 15 ja 17 järgmist: „Otsused ja toimingud, mida kaebaja keelatud riigiabi andmisena käsitab, ei ole vaadeldavad hankemenetluse otsuste, toimingute ega dokumentidena. Seetõttu ei ole pakkujal vaidlustuskomisjonis ega halduskohtus RHS v.r § 117 lg 3 alusel õigust nõuda kahju hüvitamist vahetult riigiabi õigusvastasusele tuginedes. RHS v.r § 117 lg 3 alusel saab riigiabi tõttu kahju hüvitamist nõuda vaid siis, kui keelatud riigiabi tõi kaudselt kaasa hankemenetluse otsuse, toimingu või dokumendi õigusvastasuse. Õigusvastase riigiabi väitega on kaebaja kahju hüvitamise taotluses ja kaebuses üksnes kaudselt põhjendanud hankemenetluse õigusvastasust. Kaebaja pole riigiabi andmist määratlenud kaebuse iseseisva alusena HKMS § 41 lg-te 1 ja 2 mõttes [---]. [V]äidetava keelatud riigiabi andjaks, millele kaebaja kaudselt osutab, ei ole olulises osas mitte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, vaid riigi äriühingud AS Tallinna Sadam ja AS Saarte Liinid. Kaebaja pole aga äriühinguid vastustajana käsitanud. Ka see kajastab tema tahet määratleda kaebuse ese kitsalt.[---] Väljaspool hankemenetlust tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamine ei ole aga käesoleva vaidluse esemeks.“
10.Kaebaja pole praeguses asjas esitatud kaebuses nõus Riigikohtu 17.10.2019 otsuses tehtud järeldusega, et ta ei ole asjas nr 3-16-1603 nõudnud kahju hüvitamist keelatud riigiabi andmise alusel. Kuna kaebaja on seisukohal, et ta nõudis kahju hüvitamist ka keelatud riigiabi andmise alusel, lasus Riigikohtul kohustus võtta seisukoht keelatud riigiabi andmise küsimuses ja sellest tulenevalt lahendada kahju hüvitamise nõue, sh Euroopa Liidu õiguse kohaselt. 4(6)
3-20-1684
11.Kaebusest võib järeldada, et kahju hüvitamise nõude aluseks on Riigikohtu 17.10.2019 otsuses võetud seisukoht, et kaebaja pole haldusasjas nr 3-16-1603 nõudnud kahju hüvitamist keelatud riigiabi andmise alusel ning sellest tulenevalt on Riigikohus jätnud kaebuses esitatud nõude lahendamata. Kaebaja lisab, et Riigikohus rikkus Euroopa Liidu õigust sellega, et ta ei andnud kaebajale võimalust kaitsta Euroopa Liidu õigusest tulenevaid õigusi, s.o ei võimaldanud kaebajal sisulist vaidlust Euroopa Liidu õiguse rikkumise osas kohtu ette tuua (kaebus, p 42).
12.Kaebuses esitatud väidetest ja seisukohtadest võib järeldada, et praegune kahju hüvitamise nõue on kokkuvõtlikult esitatud selle asjaolu tõttu (s.o HKMS § 41 lg 2 mõttes alusel), et Riigikohus määratles kaebuse aluse ekslikult. Kaebaja tahte alusel vaidluse eseme kindlaks määratlemine on riigisisest õigust puudutav õiguslik küsimus ning menetlusautonoomia põhimõttest tulenevalt kuulub see liikmesriigi pädevusse (HKMS § 2 lg-d 3 ja 4, § 38 lg 1 p 7 ning § 41 lg-d 1 ja 2). Samamoodi on riigisisese õiguse küsimus see, milline õiguslik tähendus on kõrgema astme kohtu otsusel (vt HKMS § 232 lg 2).
13.Riigikohtul on õigus kassatsioonkaebuse alusel kontrollida, kas ringkonnakohus on otsuses õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning järginud otsuse tegemisel menetlusõiguse norme. Kaebuses märgitud asjaolude alusel kaebaja tahte välja selgitamine nõude aluseks olevate asjaolude kohta on õigusliku hinnangu küsimus. Riigikohus on kaebuses esitatud nõude aluseks oleva asjaolu kohta õigusliku hinnangu andnud. Halduskohtul ei ole PS § 148 lg-s 1 ja § 149 lg-tes 1–3 sätestatud kohtusüsteemi astmelisuse ning res judicata põhimõtete kohaselt õigust uuesti Riigikohtu asemel anda õiguslikku hinnangut selle kohta, kas kaebaja siiski esitas haldusasjas nr 3-16-1603 kahju hüvitamise nõude ka keelatud riigiabi andmise alusel või mitte. Halduskohus saab selles küsimuses üksnes juhinduda Riigikohtu otsuses võetud õiguslikust hinnangust ja tehtud järeldusest.
14.Kui kaebaja hinnangul oli Riigikohus vaidluse eseme valesti määratlenud ja sellest tulenevalt jätnud kaebuses esitatud ühe nõude lahendamata, tulnuks tal taotleda Riigikohtult täiendava otsuse tegemist HKMS § 170 lg 1 p 1 alusel.
15.Euroopa Liidu õiguse rikkumist ei saa järeldada üksnes selle kaudu, et Riigikohus on väidetavalt teinud vaidluse eseme kindlaks ekslikult. Vaidluse eseme kindlaks tegemine ei toimu Euroopa Liidu õiguse alusel ning selle raames ei saanud ka Euroopa Liidu õigust kohaldada, mille rikkumine oleks võinud kahju põhjustada.
16.Eeltoodust tulenevalt jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et halduskohtul ei ole õigust hinnata seda, kas Riigikohus on haldusasjas nr 3-16-1603 vaidluse eseme õigesti määratlenud. Küll aga ei järeldu eelnevast, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
17.Kaebaja nõuab õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist. Õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine on halduskohtu pädevuses ning kaebust ei saanud HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada (vt ka Riigikohtu 25.11.2019 määrus asjas nr 319-823, p-d 7 ja 8). Halduskohtu pädevus õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel ei sõltu sellest, millises ulatuses saab halduskohus kontrollida vaidlustatud tegevuse (s.o Riigikohtu otsuse) õiguspärasust.
18.Ringkonnakohus ei jaga vastustaja arvamust, et kaebus oleks tulnud tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ehk kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohtusse pöördumist oma õiguste kaitseks tuleb eristada õiguste rikkumisest ja kaebuse rahuldamisest. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel saab kaebuse tagastada, kui kaebuse esitamise hetkel on ilmne, et isik ei ole kohtusse pöördunud enda õiguste kaitseks või kui vaidlustatud tegevus ei riiva isiku õigusi (vt nt Riigikohtu 5(6)
3-20-1684 07.12.2020 määrus asjas nr 3-19-2448, p 10; 28.05.2020 määrus asjas nr 3-19-1627, p 12). Kaebaja on seisukohal, et Riigikohus on kaebaja varasema asja lahendamisel (s.o õigusemõistmisel) tekitanud temale kahju. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et kaebaja poleks kohtusse pöördunud oma õiguste kaitseks. Kaebuse tagastamisel kaebeõiguse puudumise alusel ei oma tähendust see, milline on kaebuse rahuldamise tõenäosus.
19.Kaebust ei saaks tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p-de 2 ja 21 alusel, kuna täidetud pole õiguse riive väheintensiivsuse tingimus ning kui kahju hüvitamise kaebus tuleks rahuldada, saavutaks kaebaja oma eesmärgi.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Väinamere Liinid OÜ määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 29.10.2020 määruse ning saadab kaebuse halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.