Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
14.01.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1684
Haldusasi
Väinamere Liinid OÜ kaebus Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Väinamere Liinid OÜ, esindajad vandeadvokaadid Indrek Kukk ja Indrek Leppik Vastustaja Justiitsministeerium, volitatud esindaja Elin Uusväli
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.10.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Väinamere Liinid OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
3-20-1684 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) viis 2014 läbi saarte parvlaevaliinidel teenuse osutaja leidmiseks hanke. Sõlmitud hankelepinguga anti ebaseaduslikku riigiabi. Hankeleping tulnuks sõlmida kaebajaga. Sellega rikuti nii kaebaja õigusi kui välistati teiste riikide pakkujate turule sisenemine. Kaebuse punktides 3–15 on kronoloogilises järjestuses välja toodud parvalaevaliinidel teenuse pakkuja leidmisega seotud menetluste ettevalmistamise ja läbiviimise käik ning leitud kokkuvõtvalt, et MKM-i korraldatud riigihanked olid üksnes formaalsus ning võitja oli juba ette ära otsustatud. Seejuures andis MKM võitjale rahalist ja mitterahalist abi, sh edastas konfidentsiaalset infot kavandatava riigihanke ning kaebaja pakkumuse ja majandustegevuse kohta. Kaebaja nõudis 08.08.2016 esitatud kaebuses (haldusasi nr 3-16-1603) MKM-lt kahju 23 940 096,36 euro (saamata jäänud tulu ja otsene varaline kahju) hüvitamist. Kaebaja oli kokkuvõtlikult seisukohal, et MKM rikkus riigiabi rakendamiskeeldu. Kaebaja taotles Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist keelatud riigiabi andmisega seoses või sellele alternatiivselt peatada menetlus Euroopa Komisjonis algatatud riigiabi reeglite rikkumise menetluse lõppemiseni. Riigikohus asus 17.10.2019 otsuses asjas nr 3-16-1603 seisukohale, et kaebaja pole keelatud riigiabi andmisel põhinevat kahjunõuet esitanud. Sellega jättis Riigikohus kaebaja EL-i õiguse rikkumisel põhineva kahju hüvitamise nõude menetlemata. Nii Euroopa Kohtu kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika näeb ette kahju hüvitamise, kui kahju tekitaja on liikmesriigi viimase astme kohus. Riigikohtu rikkumine seisneb selles, et kohus ei taganud tõhusat õiguskaitset, kuna ei võimaldanud sisulist vaidlust üldse kohtu ette tuua, leides erinevatel ja omavahel vastuolus olevatel põhjustel, et nõuet ei ole võimalik sisuliselt menetleda. Seejuures olid kõik kohtuastmed erineval arvamusel. Kaebuse lahendamisel tuleb jätta kohaldamata riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1, kuna see on vastuolus Euroopa Liidu (EL) õigusega ja põhiseaduse (PS) §-ga 25.
2(6)
3-20-1684 Riigikohus ei lahendanud EL-i õigusel põhinevat riigiabi reeglite rikkumisest tulenevat nõuet, lähtudes kaebaja poolt määratletud kaebuse piiridest ega pidanud seetõttu küsima eelotsust Euroopa Kohtult. Ükski kohtunik ei pannud ka vaidlusaluse asja menetlemisel toime kuritegu (RVastS § 15 lg 1). Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKE-de peadirektoraat sulges 06.06.2019 rikkumismenetluse riigihanke „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja KuivastuVirtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ kohta esitatud kaebuses rikkumise puudumise tõttu. Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat menetleb endiselt Väinamere Liinid OÜ kaebust riigiabi kohta sama riigihanke osas ja ta vastab Väinamere Liinid OÜ vastuskirjale kooskõlas komisjoni menetlusreeglitega.
3(6)
3-20-1684 Vaidluse eseme ebaõige tuvastamine kõrgema kohtu poolt kujutab endast EL õiguse rikkumist. Varasemas kohtuasjas viitas kaebaja riigiabi mõistele 129 korral ja keelatud riigiabile 38 korral. Halduskohtu määrus on vastuolus EL õiguse üldpõhimõtetega ja Euroopa Kohtu väljendatud seisukohtadega. Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et kaebaja viidatud Euroopa Kohtu praktika ei toeta kaebaja õigust antud asjas kohtusse pöörduda, tuleks ringkonnakohtul pöörduda Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks järgmises küsimuses: „Kas liikmesriigi vastutus üksikisiku ees võib tekkida tulenevalt sellest, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus on vaidluse eseme ebaõigesti kindlaks määranud, s.o leiab ekslikult, et EL-i õiguse rikkumisel põhinevat kahju hüvitamise nõuet ei ole esitatud.“
3-20-1684
3-20-1684 07.12.2020 määrus asjas nr 3-19-2448, p 10; 28.05.2020 määrus asjas nr 3-19-1627, p 12). Kaebaja on seisukohal, et Riigikohus on kaebaja varasema asja lahendamisel (s.o õigusemõistmisel) tekitanud temale kahju. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et kaebaja poleks kohtusse pöördunud oma õiguste kaitseks. Kaebuse tagastamisel kaebeõiguse puudumise alusel ei oma tähendust see, milline on kaebuse rahuldamise tõenäosus.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.