nende Taotleja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Katri Aavik
Menetlustoiming
Menetlusabi taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
Muud selgitused Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX menetlusabi taotlus ning vabastada XX esialgse õiguskaitse taotluse eest nõutava riigilõivu 15 euro tasumise kohustusest.
2.Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 31.08.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/204 kohaldati vahistatu XX suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning ohjeldusmeetmena käeraudu (vahistatu saatmisel väljaspool kambrit). Julgeolekuabinõude kohaldamise tingis XX agressiivne käitumine vanglateenistuse ametniku suhtes, sh ametniku suunas sülitamine.
2.Tallinna Vangla teise üksuse juht Raido Kerner andis 31.08.2020 toimunud sündmuse ajendil käitumisjuhise, mille kohaselt tuleb XX loenduse ajal ja saatmisel väljaspool kambrit kanda meditsiinilist maski.
3.Ajavahemikul 01.09.-04.09.2020 keeldus XX allumast vanglaametniku korraldusele panna jalutamisele saatmiseks ette mask. Kinni peetud isikule selgitati, et korraldusele mitteallumisel ei ole tema jalutuskäigule viimine võimalik ning jalutuskäigule saatmised katkestati.
4.Tallinna Halduskohtus registreeriti 03.09.2020 XX venekeelne esialgse õiguskaitse taotlus. XX palub kohtul kohustada Tallinna Vanglat võimaldama taotlejal käia jalutuskäikudel vabas õhus. Taotluse kohaselt halvendab värskes õhus jalutuskäikude mittevõimaldamine ning 24 tundi kinnises kambris viibimine taotleja tervist. XX väitel esitas ta 01.09.2020 Tallinna Vanglale ka vaide seoses 31.08.2020 ja 01.09.2020 jalutuskäikudele keelamisega. Esialgse õiguskaitse taotlusele on lisatud taotlus esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
5.Tallinna Halduskohtu 09.09.2020 kohtunõudega paluti Tallinna Vanglal esitada hiljemalt 14.09.2020 seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele koos taotleja majanduslikku seisundit tõendava K-Raha väljavõttega.
6.Tallinna Vangla palub 14.09.2020 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vangla hinnangul puudub taotluse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgse õiguskaitse mittekohaldamine ei too isikule kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi. Ka puudub asjas ülekaalukas avalik huvi. Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele ning kui seadus ei sätesta konkreetseid piiranguid, võib vangla kohaldada selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Käesoleval juhul on välja antud käitumisjuhis, mis näeb ette maski kandmise kohustuse väljaspool kambrit saatmisel, st ka jalutuskäigule saatmisel. Tegemist on meditsiinilise maskiga, mis ei riiva vahistatu inimväärikust. Käitumisjuhis väljaspool kambrit saatmiseks on kehtestatud lähtuvalt XX enda käitumisest, kuna XX oli 31.08.2020 vanglaametniku suhtes agressiivne ja sülitas valvurile näo piirkonda, tabades tema vasakut silma. Tegemist ei ole täiendava julgeolekuabinõuga, mille kohaldamine tuleb ette näha haldusaktiga, vaid konkreetsest intsidendist tuleneva meetmega, et ennetada võimalikku ametniku suunas sülitamist. Meedet rakendatakse korralduse andmisega (panna mask ette) ja kinnipeetav on julgeoleku tagamiseks kohustatud vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse VangS § 67 punkti 1 kohaselt täitma. Tegemist ei ole ilmselgelt õigusvastase korraldusega. Vangla hinnangul on käitumisjuhis ja selle alusel antud korraldused seaduslikud. Seega oli XX kohustatud alluma korraldusele väljapool kambrit saatmiseks mask ette panna ning korraldusele allumata jätmisel oli õiguspärane vangla julgeoleku kaalutlusel (eesmärk vältida ametnike suunas sülitamist) katkestada jalutuskäigule saatmine. VangS § 93 lg 5 näeb ette, et vahistatu soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund viibida vabas õhus. See aga ei tähenda, et õigus jalutuskäigule on absoluutne ja sellele ei ole võimalik seada ühtegi tingimust ega piirangut. Antud juhul tulenesid piirangud isiku enda käitumisest ja vanglaametnike kaitseks oli nende kehtestamine õiguspärane.
2(5)
3-20-1646 Asjas ei esine ülekaalukat avalikku huvi. Avalikes huvides on tagada vangla julgeolek ja vanglaametnike tervise kaitse. Avalikes huvides on tagada vanglas kord ja kinnipeetavate allumine neile antud korraldustele. Tegemist on olukorraga, kus vangla julgeoleku ja vanglaametnike tervise kaitse on vangla hinnangul võimalik tagada väheintensiivse meetmega - meditsiinilise maski paigaldamisega. Võimalik tulevikus esitatud kaebus perspektiivikas ei oleks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi taotluse lahendamine
7.Käesoleval juhul on Tallinna Vangla vahistatu XX taotlenud esialgse õiguskaitse taotluselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest vabastamist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse eest tasuda riigilõivu 15 eurot. Arvestades Tallinna Vangla esitatud taotleja vanglasisese isikukonto (K-Raha) väljavõtet, vabastab kohus XX esialgse õiguskaitse taotluse eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 110 lg 1 p 1). Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ning tuginedes HKMS § 116 lg 1 viimasele lausele ei esita kohus menetlusabi taotluse rahuldamise põhjendusi. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
8.Tallinna Vangla vahistatu XX on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse kohustada Tallinna Vanglat lubama taotlejat jalutuskäikudele. Kohtule teadaolevatest asjaoludest lähtuvalt saab kinni peetava isiku XX esialgse õiguskaitse taotlust mõista viisil, et ta ei ole nõus vanglaametniku korraldusega kanda jalutuskäigule saatmise ajal väljaspool kambrit meditsiinilist maski ning on seetõttu keeldunud korralduse täitmisest. Selle tagajärjeks on olnud, et taotlejale ei võimaldata jalutuskäike olukorras, kus taotleja keeldub meditsiinilise maski kandmisest.
9.HKMS § 249 lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist (HKMS § 249 lg 5).
10.Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on XX esitanud 01.09.2020 vaide Tallinna Vanglale seoses 31.08.2020 ja 01.09.2020 jalutuskäikude lõpetamisega.
11.Tallinna Vangla edastatud materjalidest nähtuvalt on vahistatu XX esitanud Tallinna Vanglale 01.09.2020 allkirjastatud vaide, mis on registreeritud 07.09.2020 (digitoimiku lehekülg (dtl) 34). Viidatud vaides on XX vaidlustanud vanglaametniku R. Kerneri 01.09.2020 korraldust kanda jalutuskäigul meditsiinilist maski ning jalutuskäikude õiguse piiramist. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatava ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
12.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või
3(5)
3-20-1646 võimatuks. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks esialgse õiguskaitse vajadus.
13.Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosida, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks isikul võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul, kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.
14.XX eesmärgiks on käia igapäevaselt jalutuskäikudel värskes õhus (VangS § 93 lg 5). Jalutuskäikude mittevõimaldamine halvendab taotleja hinnangul tema tervist.
15.Vaidlust ei ole selles, et päevane värskes õhus viibimise õigus on isiku jaoks, kellelt on võetud vabadus, olulise kaaluga õigus. Vabas õhus jalutamise eesmärk on kaitsta kinni peetava isiku tervist juurdepääsuga päikesevalgusele ja värskele õhule, mille olulisus on üldiselt teadaolev, ning võimaldada ühtlasi liikumist ja sportimist väljaspool tavapäraseid kambritingimusi (vrd Tartu Ringkonnakohtu 23.03.2012 otsus asjas nr 3-10-2676, p 20; Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2019 otsus asjas nr 3-16-231, p 17). Jalutamise võimaluse puudumine avaldab kahtlemata halba mõju nii füüsilisele kui vaimsele tervisele.
16.Vaatamata eeltoodule puudub XX kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadus. Tallinna Vangla on kinnitanud, et alates 05.09.2020 allub XX korraldusele panna jalutuskäigule saatmisel mask ette ning jalutuskäigud toimuvad (vangla vastuse punkt 1.5; dtl 46). Kohtul ei ole alust vangla kinnituses kahelda. Maski kandmist kinnitab ka vangla vastusele lisatud foto (dtl 26). Kohus leiab, et jalutuskäikude toimumisega on XX esialgse õiguskaitse taotlusega soovitud eesmärk saavutatud – hingata vabas õhus toimuvate jalutuskäikude ajal värsket õhku. Täites ametnike korraldusi ning kandes saatmise ajal kirurgilist ehk meditsiinilist maski, on taotlejal võimalus igapäevaselt jalutamas käia. 17. Ka juhul, kui tõlgendada XX taotlust selliselt, et tema eesmärgiks on olla jalutuskäikudele saatmise ajal maskita, tuleks esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Meditsiinilise maski kandmine ajal, mil isikut saadetakse kambrist jalutusboksi, ei ole käsitatav tarbetult koormava tagajärjena. Kohus nõustub Tallinna Vanglaga, et meditsiinilise maski lühiajalist kandmist ei saa pidada inimväärikust alandavaks.
18.Arvestades, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus, kuivõrd kaebaja subjektiivsed õigused ei saa juba vaidemenetluse kestel pöördumatult kahjustatud, puudub kohtul vajadus anda hinnang kaebuse perspektiivile ja kaebaja subjektiivsetele õigustele prevaleerivatele avalikele huvidele.
19.Täiendavalt märgib kohus, et küsimus sellest, kas vaidlusaluse korralduse puhul oli tegemist õiguspärase korraldusega VangS § 67 lõike 1 tähenduses, kuulub lahendamisele edaspidi kohtule esitatava vastavasisulise kaebuse raames. Samas ei saa korraldust – kanda jalutuskäigule minekuks väljaspool kambrit maski – pidada ilmselgelt õigusvastaseks (vrd haldusmenetluse seadus § 63 lg 2). Sisuliselt on taotleja soovinud esialgse õiguskaitse korras vaidemenetluses vaidluse all oleva küsimuse (jalutuskäigule minemisel maski
4(5)
3-20-1646 kandmise kohustus) ette ära otsustamist. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse korras küsimuse ette ära otsustamine on väga erandlik, mis eeldab esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ning kaebuse väga häid eduväljavaateid. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.
20.Ülaltoodust lähtuvalt tuleb jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.