Sotsiaalõigus › Pensionid

3-20-283 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-283 järgi. Ema saabus Eestisse 1960. a detsembris. Nõukogude valitsus ei lubanud küüditatutel kodukohta tagasi pöörduda, seega ei olnud kaebaja emal õigust naasta Saaremaale. Ainsaks teoreetiliseks võimaluseks oli tulla tädi perekonna juurde Tapale. Selleks tuli oodata ära tädi perekonna otsus. Kaebaja ema naasmise kiirus sõltus sugulaste otsustamiskiirusest, kaebaja ema ise ei saanud seda protsessi kiirendada. Kuna kaebaja emal ei olnud pärast vabastamist otsustamisõigust viibimiskoha üle Eestis, siis ei olnud tema suhtes represseerimisega kaasnevad mõjud lõppenud. Kaebaja ema kohest naasmist Eestisse takistas ka tema rasedus. Kaebaja ema vabastati 14.01.1958. On usutav, et kaebaja ema ei saanud vabastamisteadet kätte samal päeval, vaid hiljem. Kaebaja ei leidnud arhiivist dokumente ema vabastamise kohta. Põhjus võib olla selles, et kaebaja ema küüditati kaks korda (1941. a-l 8-aastasena ja 1950. a-l 16-aastasena). Mitme küüditamise tõttu võiski tekkida segadus tema asukoha osas. Võib arvata, et kaebaja ema sai vabastamisotsuse kätte 1958. a kevadel-suvel. Teistkordse küüditamise tõttu võib Venemaal olla veel üks toimik, milles võivad olla kirjas vabastamisotsus ja piirangutest teavitamine. Kuigi kaebaja ema kohta puudub Eesti arhiivides vabastamisotsuse dokument, näitas hilisem elukorraldus, et tema kohta kehtisid elukohapiirangud. Kaebaja ema tuli Eestisse siis, kui tal tekkis selleks reaalne võimalus. Eesti NSV-s kehtis passirežiimile toetuv sissekirjutussüsteem. Eramusse või talusse omaniku loata võõrast sisse ei kirjutatud. Samuti seab raseduse periood naise füüsilistele võimetele piiranguid.

3-20-283 okupatsioonivõimu teadmist sellest, kuhu küüditatu oli saadetud ja kus ta jätkuvalt viibis. Kaebaja ema oli küll asumisel 27.07.1957 abiellunud ja vahetanud perekonnanime, kuid abielu registreeris riik. Seega olid okupatsioonivõimule need asjaolud teada. Võib arvata, et kaebaja emal oli Eestis elukoha leidmisega raskusi ja see võis põhjustada Eestisse tagasi tulekuga viivitamist. Viivitust võis põhjustada ka Eestis töökoha puudumine, kaebaja ema rasedus ja raskused väikelapsega reisimisel. Kohtud selgitasid aga juba haldusasjas nr 3-16-897, et neid asjaolusid ei saa käsitada okupatsioonivõimu poolse õigusvastase represseerimise vahetu mõjuna ning need ei võtnud kaebaja emalt ReprS § 2 lg 2 tähenduses reaalset võimalust Eestisse naasta, kuigi muutsid Eestisse tagasi tuleku keerukamaks. Last, kes elab oma vanematega viimaste valitud kohas, ei saa pidada õigusvastaselt represseerituks. Reaalne Eestisse pöördumise võimalus puudus nt siis, kui isikutele ei väljastatud isikut tõendavat dokumenti või tehti muid otseseid takistusi. Nn olmeprobleemid (sh elu- või töökoha puudumine) või see, et soovitakse naasta võimalikult soodsatel tingimustel, ei ole reaalse tagasipöördumise võimaluse puudumine, sest need ei ole represseerimisega kaasnevad vahetud mõjud. Kaebaja selgitas, et nende perekonnal oli võimalik tulla Eestisse Tapal elavate sugulaste juurde. See, et sugulased viivitasid nõusoleku andmisega, ei ole okupatsioonivõimu poolne takistus. Lisaks – kuna kaebaja ei olnud haldusasjas nr 3-16-897 tehtud kohtulahendite järgi represseeritu ajavahemikul XX.XX.XXXX–14.09.1960, ei saa ta olla represseeritu ka sellele järgneval ajal.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-283 2 lugeda represseerituks üksnes siis, kui ta sündis oma ema asumisel viibimise ajal või pärast ema vabanemist kuni ajani, mil emale anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks. Seega tuleb kaebaja represseeritu staatuse tuvastamisel lähtuda tema ema asumisel oleku ajast ja Eestisse naasmise võimalustest.

5(6)

3-20-283 õigusvastaselt represseeritu üksnes ajani, kui kestsid õigusvastase represseerimise vahetud mõjud, s.o kuni okupatsioonivõim piiras või tegi isikule takistusi Eestisse naasmiseks.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.