lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-283/5

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-283/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1787
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 203 lg 1, 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 240 lg 1, 2Teistmise alusedHKMS § 41 lg 1, 2Vaidluse eseHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 155 lg 5Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kordHKMS § 198 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidHKMS § 241 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-283/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja01.06.20203-20-283/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.08.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
3-22-936/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium16.10.20243-23-619/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.10.20243-23-1903/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja27.08.20243-22-2241/40Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.01.20243-22-2241/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.04.20233-21-2968/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja04.01.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-283 XX kaebus soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse ja pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. veebruari 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15. veebruari 2020. a määruse peale asjas nr 3-20-283 menetlusse.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde XX esitatud tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel 55–68.
3.Tagastada XX-le tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel 69–80.
4.Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.
5.Tühistada Tallinna Halduskohtu 15. veebruari 2020. a määrus asjas nr 3-20-283 osas, mis puudutab pensioniõigusliku staaži tuvastamist perioodil 15. september 1960 kuni 1. detsember 1960. Saata tühistatud osas kaebus tagasi halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
Teistmisavalduse esitamine
HKMS § 37Kaebus
HKMS § 43 lg 1Korduv kaebus
HKMS § 61 lg 2Tõendite ja nõude suuruse hindamine
ReprS § 13 lg 1Pensioni hulka arvutatav staaž
ReprS § 2 lg 2Õigusvastaselt represseeritud isik

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punktide 4–5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-283

1.XX esitas 09.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse fakti tuvastamiseks, et ta elas 14.09.1958–14.09.1960 represseerituna Venemaal. Tuvastamine oli vajalik soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Tallinna Halduskohus jättis 04.11.2016 otsusega asjas nr 3-16897 kaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus 04.05.2017 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Kohtute otsused jõustusid 06.06.2017. Kohtud leidsid, et kuna kaebaja ema viibis asumisel kuni 14.01.1958 ja kaebaja sündis 14.09.1958, ei ole kaebaja represseeritud isik ja tal puudub õigus soodustingimustel vanaduspensionile.
2.XX esitas 13.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse tuvastamaks, et ta oli represseeritu perioodil 14.09.1958–01.12.1960. Uue kaebuse esitamine on põhjendatud uute asjaolude selgumisega, mh seonduvalt Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2017 otsusega asjas nr 3-16-897. Eelmine kaebus esitati valedest asjaoludest lähtudes, kaebaja mõistis õigusnorme valesti ja esitas asjakohatud tõendeid. Seega ei ole tegemist korduva kaebusega. Kaebaja soovib seostada pensionistaaži tema ema Eestisse saabumise ajaga 1960. a detsembris.
3.Tallinna Halduskohtu 15.02.2020 määrusega lõpetati haldusasja menetlus. Kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus. Seega on kaebus korduv (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg 1 p 1). Tegemist on sama nõudega, sest kaebaja taotleb soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva perioodi tuvastamist. Samuti on tegemist sama alusega, sest kaebaja leiab, et soodustingimustel vanaduspensionile annab õiguse asjaolu, et ta on represseeritu. Kui kaebaja leiab, et asjas on ilmnenud uued tõendid, mis võivad põhjendada eelmiste kohtuotsuste tühistamist ja tema kaebuse rahuldamist, on tal õigus pöörduda teistmisavaldusega Riigikohtu poole (HKMS § 240 lg 2 p 10). Halduskohtul puudub pädevus jõustunud kohtulahendeid ümber vaadata.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.XX esitas 25.02.2020 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 15.02.2020 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Haldusasjas nr 3-16-897 esitatud kaebuses olid nõuded ja tõendid esitatud vastuolus okupatsioonirežiimi poolt represseeritud isiku seadusega (ReprS). Kaebaja lähtus kaebuse esitamisel enda Eestisse saabumise aja määratlemisel tema mitterepresseeritud isa Eestisse saabumise ajast, kuid oleks pidanud lähtuma represseeritud ema saabumise ajast. Haldusasjas nr 3-16-897 ei selgitanud kohus, et kaebaja mõistis ReprS sätteid valesti ega teinud ettepanekut kaebuse muutmiseks. Kaebajal on õigus esitada uus tuvastamiskaebus, toetudes Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2017 otsusele asjas nr 3-16-897. Kaebaja soovib esitada uusi tõendeid. Kaebus ei ole korduv. Kaebuse nõuded ei ole samad, sest praegusel juhul taotleb kaebaja tuvastamisnõude esitamist ema saabumisajast lähtuvalt. Seetõttu on erinevad ka kaebuse alused. Ringkonnakohtu otsusest ilmnesid uued asjaolud, mistõttu tuli esitada uus kaebus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2(5)

3-20-283 I

5.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 155 lg 5) ja määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.Määruskaebus sisaldab mitmeid lisasid. Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib lisatud dokumentide asja materjalide juurde võtmist. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
7.Ringkonnakohus võtab haldusasja juurde tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel 55–68. Tegemist on XX 08.05.2016 halduskohtule esitatud kaebusega asjas nr 3-16-897 (dtl 55–58); Rahvusarhiivi 24.01.2013 vastusega (dtl 59) ja XX 18.11.2016 apellatsioonkaebusega asjas nr 3-16-897 (dtl 60–68). Tõendid omavad haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust. Kuna praeguses määruskaebuse menetluses on vaidluse all küsimus, kas XX 13.02.2020 esitatud kaebuse puhul on tegemist korduva kaebusega võrdluses haldusasjas nr 3-16-897 esitatud kaebusega, on mh vajalik hinnata viidatud haldusasjas esitatud kaebuse nõuet ja alust. Tõendite esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist. Hinnangu tõendite asjakohasusele annab ringkonnakohus asja sisulise läbivaatamise käigus.
8.Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebusele lisatud 13.02.2020 kaebus (dtl 69–74), teenistuskäigu väljavõte (dtl 75), väljavõte Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2017 otsusest asjas nr 3-16-897 (dtl 76–78) ja Tallinna Halduskohtu 15.02.2020 määrus (dtl 79–80) on korduvad dokumendid ja juba varem toimikusse lisatud (vastavalt dtl 1–6; 23–24; 9–14 ja 47–48). Ringkonnakohus võtab asja sisulisel lahendamisel arvesse kõiki eelnevalt asjas kogutud tõendeid (HKMS § 198 lg 1) ning hindab neid kogumis (HKMS § 61 lg 2). Seejuures võib ringkonnakohus halduskohtus esitatud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid ümber hinnata (HKMS § 198 lg 1). Seega ei ole määruskaebuse menetluses tarvilik esitada ringkonnakohtule täiendavalt juba halduskohtule esitatud tõendeid. Toimiku koormamine dubleerivate dokumentidega ei ole põhjendatud. Eelnevast tulenevalt tagastab ringkonnakohus viidatud dokumendid (dtl 69–80). II
9.HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue ja alus ning kohus teeb otsuse ainult kaebuses esitatud nõude ja aluse kohta, ületamata nende piire. Seega on kaebaja õigus otsustada kaebuse esitamine, valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus. HKMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus. Sama isiku poolt algatatud haldusasjad on identsed, kui kattuvad nii kaebuse nõue kui ka alus. Sellisel juhul on tegemist korduva kaebusega. Kaebuse nõudeks on kaebuses vastavalt HKMS § 37 lg-le 2 nimetatud nõuded asja sisuliseks lahendamiseks. HKMS § 41 lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Kaebuste samasusega on tegemist, kui sama isiku hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad tema varasema kaebuse nõude ja alusega. Ainuüksi uute argumentide esitamine ei kujuta endast uut 3(5)

3-20-283 kaebuse alust ega võimalda sama esemega kaebuse uuesti esitamist (I. Pilving, § 43, lk 177 – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tartu, 2013). Sama selgitas Riigikohus 06.02.2018 määruse asjas nr 3-17-1182 p-s 10.

10.Kaebuse korduvuse hindamisel on määrav, et kaebuste puhul kattuvad nii esitatud nõue kui ka alus. Haldusasjas nr 3-16-897 oli vaidluse all XX kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Kaebaja väidete kohaselt elas ta 14.09.1958–14.09.1960 represseerituna Venemaal. Tema perekonnal tekkis võimalus Eestisse naasmiseks alles 1960. aastal.
11.Praeguses haldusasjas esitatud kaebuses taotleb kaebaja samuti, et kohus tuvastaks, et ta oli represseeritu, kuid perioodil 14.09.1958–01.12.1960. Seega erineb 13.02.2020 kaebuses aluseks võetud periood haldusasjas nr 3-16-897 kaebuse aluseks võetud perioodist ajavahemiku 15.09.1960–01.12.1960 osas ning selles osas ei ole tegemist korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 p 1 mõttes. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust asjaolu, et mõlemas kaebuses taotles kaebaja pensionistaaži tuvastamist, kuna ta oli represseeritu. Kaebuse nõue hõlmab mh nõude ulatust, sh perioodi, millal isik väidab end olevat represseeritu. Kaebuse korduvuse puhul peab kattuma ka nõude ulatus. Arvesse tuleb võtta ka seda, et ReprS § 13 lg 1 p 4 kohaselt arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka represseeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, kolmekordselt. Seega on represseerituna viibitud aeg pensionistaaži suuruse tuvastamisel oluline, sest kui kohtumenetluses leiaks tuvastamist, et perioodil 15.09.1960–01.12.1960 oli kaebaja represseeritu, esineks tal alus taotleda täiendava pensioniõigusliku staaži arvestamist. Määruskaebus tuleb rahuldada osas, mis puudutab pensioniõigusliku staaži tuvastamist perioodil 15.09.1960–01.12.1960.
12.Osas, mis puudutab perioodi 14.09.1958–14.09.1960 pensioniõigusliku staaži tuvastamist, on halduskohus jõudnud õigele järeldusele. Kaebaja on selgitanud, et pärast Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2017 otsust asjas nr 3-16-897 ilmnesid uued asjaolud ning kaebaja mõistis ReprS ebaõigesti. Need väited ei ole piisavad, et lugeda 13.02.2020 esitatud kaebust nimetatud osas varasemast erinevaks kaebuseks. Perioodi 14.09.1958–14.09.1960 osas on kaebaja nii praeguses kui ka haldusasjas nr 3-16-897 esitatud kaebuses toetunud samale nõudele (pensioniõigusliku staaži tuvastamine) ja alusele (kaebaja kui represseeritu perioodil 14.09.1958–14.09.1960). Ringkonnakohtu otsusega mittenõustumisel haldusasjas nr 3-16-897 oli kaebajal võimalus see vaidlustada Riigikohtus ning vajadusel juhtida tähelepanu ReprS ebaõigele tõlgendamisele. Seega ei saa jõustunud kohtulahendi ümbervaatamise ega uue kaebuse esitamise aluseks olla üksnes asjaolu, et varasemas kohtumenetluses ei mõistnud kaebaja õigesti ReprS sätteid ning kohtud ei teinud talle ettepanekut kaebuse muutmiseks. Kohtute menetluslikele eksimustele oli kaebajal võimalik tähelepanu juhtida kohtulahendi peale edasi kaevates. Uute asjaolude ilmnemisel on jõustunud kohtulahendeid võimalik ümber vaadata teistmise korras (HKMS 22. ptk). Kui asjas ilmnevad uued tõendid ning esineb teistmise alus, on XX-l puutuvalt haldusasja nr 3-16-897 võimalik esitada vastavasisuline avaldus Riigikohtule (vt HKMS § 240 lg 1 p 10) kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest arvates (HKMS § 241 lg 1). Muul juhul on seadusega antud õigusrahu saavutamisele suurem kaal kui asja õigele lahendamisele. Vaidluse taasavamine halduskohtus uue kaebuse esitamisega ei ole seetõttu võimalik.
13.Haldusasjas nr 3-16-897 asusid kohtud kokkuvõtvalt seisukohale, et kaebaja ema viibis asumisel kuni 14.01.1958 ning kaebaja sündis pärast seda, 14.09.1958, mistõttu ei ole kaebaja represseeritu ReprS § 2 lg 2 mõttes. Kohtud ei pidanud määravaks asjaolu, et kaebaja ja tema vanemad asusid Eestisse elama 1960. aastal (vt ringkonnakohtu 04.05.2017 otsuse p 8). 4(5)

3-20-283 Kaebaja oli viidatud haldusasjas seisukohal, et tema perekonnal tekkis reaalne võimalus Eestisse naasta alles 1960. aastal. Halduskohtule 13.02.2020 esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja samal seisukohal ka praeguses haldusasjas. Muu hulgas on kaebaja pöördunud 2018. ja 2019. aastal Rahvusarhiivi poole ning lisanud kaebusele dokumendid, mis tema hinnangul tõendavad kaebaja ema naasmist Eestisse alles 1960. aastal (vt nt dtl 15–16 ja 19–43). Kuna perioodi 15.09.1960–01.12.1960 osas ei ole tegemist korduva kaebusega, tuleb halduskohtul asja lahendamisel välja selgitada, kas kaebaja võis viibida viidatud perioodil represseerituna Venemaal, mh hinnata kaebaja täiendavalt esitatud tõendeid ning vajadusel võtta asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-16-897 kogutud tõendid. Kui selgub, et perioodil 15.09.1960–01.12.1960 viibis kaebaja represseerituna Venemaal, on selles osas võimalik nimetatud periood arvestada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Eelnev ei tähenda, et halduskohus peaks hakkama ümber hindamata haldusasjas nr 3-16-897 jõustunud kohtulahendeid.

14.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus XX määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tallinna Halduskohtu 15.02.2020 määruse osas, mis puudutab pensioniõigusliku staaži tuvastamist perioodil 15.09.1960–01.12.1960. Tühistatud osas tuleb kaebus saata halduskohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Muus osas jääb halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja