X kaebus Viimsi Vallavolikogu 21.05.2019 otsuse nr 37 tühistamiseks Kaebaja: X Vastustaja: Viimsi vald, volitatud esindaja Gunnar Kender Kolmas isik: IAPA Vara Osaühing, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ramil Pärdi ja Sandor Elias Kaasatud haldusorgan: Keskkonnaamet, volitatud esindaja Maiu Paloots
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung, 30.06.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta kolmanda isiku taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Jätta subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus rahuldamata.
3.Rahuldada avalikes huvides esitatud kaebus ning tühistada Viimsi Vallavolikogu 21.05.2019 otsus nr 37 Lubja külas, kinnistu Pärtlepõllu detailplaneeringu kehtestamine.
4.Mõista Viimsi vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1165 (tuhat ükssada kuuskümmend viis) eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.09.2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja 1(16)
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viimsi Vallavolikogu 10.10.2006 otsusega nr 92 (kaebuse lisa 1) algatati Viimsi vallas Lubja külas Kallaku, Serva ja Pärtlepõllu maaüksuste detailplaneering (edaspidi DP) ja kinnitati lähteülesanne (kaebuse lisa 2).
2.Harju maavanem andis DP kooskõlastamisel 13.11.2009 kirjaga (kaebuse lisa 3) vallavalitsusele soovituse kaaluda planeeringumenetluses keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.
3.Viimsi Vallavalitsuse 28.01.2011 korraldusega nr 58 (kaebuse lisa 4) algatati Kallaku, Serva ja Pärtlepõllu maaüksuste DP osas keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) menetlus.
4.ELLE OÜ koostas 19.07.2013 KSH eelhinnangu. Eelhindamine käsitleb algatatud DP ühte osa, s.t Pärtlepõllu maaüksust (v.a osas, millele on Viimsi Vallavolikogu 21.06.2011 otsusega nr 42 kehtestatud osaline DP).
5.Viimsi Vallavalitsuse 08.10.2013 korraldusega nr 1144 (kaebuse lisa 6) ei pidanud vallavalitsus KSH läbiviimist vajalikuks ning tunnistas 28.01.2011 korralduse nr 58 kehtetuks.
6.Viimsi Vallavolikogu 30.01.2018 otsusega nr 9 (kaebuse lisa 8) otsustas volikogu DP vastuvõtmise ning avalikule väljapanekule esitamise.
7.Viimsi Vallavolikogu 19.06.2018 otsusega nr 54 (kaebuse lisa 9) pikendati 10.10.2006 otsusega algatatud DP menetluse lõpuleviimise tähtaega.
8.Keskkonnaamet esitas 22.01.2019 seisukoha DP-le (kaebuse lisa 10) Rahandusministeerium andis 05.03.2019 planeeringule heakskiidu (kaebuse lisa 11).
ning
9.Viimsi Vallavolikogu 21.05.2019 otsusega nr 37 kehtestati DP (kaebuse lisad 13-14).
9.1.Otsusest nähtuvalt moodustatakse DP-ga 26 üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunti, suurustega 1500 m2 kuni 2103 m2; 1542 m2 suurune kultuuri- ja spordiasutuse maa kasutamise sihtotstarbega krunt; 37 062 m2 suurune haljasala maa kasutamise sihtotstarbega krunt, mis jääb Mäealuse maastikukaitseala koosseisu ja kolm tee- ja tänavamaa krunti.
9.2.Üksikelamukruntidele määratakse ehitusõigus ühe ja kahe maapealse korruse ja ühe maaaluse korrusega üksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks. DP kohaste teede, avaliku haljastuse ja ühiskondlike hoonete maa krundile kavandatud ehitiste rajamiseks ja teede aluse maa vallale tasuta võõrandamiseks ning kaudsete kulude hüvitamiseks sõlmiti 07.06.2017 võlaõiguslik leping.
9.3.DP-ga muudetakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (edaspidi ÜP) kohase maakasutuse juhtotstarvet maatulundusmaast (põllumajandusmaast) osaliselt väikeelamute maaks, kuivõrd maa põllumajanduslik kasutamine väljakujunenud elamurajooni kõrval ei ole enam kohane. Mäealuse maastikukaitsealal paiknev planeeritav krunt jääb haljasalaks.
9.4.DP sisaldab vastuolu ÜP teemaplaneeringuga ,,Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ (edaspidi ETP) osas, millega on sätestatud, et kõik elamud Viimsi vallas peavad asuma ÜP-ga määratud elamumaal. ÜP teemaplaneeringuga ,,Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustikud“ (edaspidi RvTP) vastuolu puudub, sest DP-ga kehtestatakse muudatus ÜP-s ja maatulundusmaa planeeritakse osaliselt elamumaaks. Vahetus
2(16)
naabruses ja piirneval kontaktalal asuvad sama struktuuriga planeeritud elamukrundid jäävad rohevõrgustiku puhveralale.
10.Viimsi vallas, Lubja külas asuva Pärtlemäe tee 2 kinnistu omanik X (edaspidi kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) 02.07.2019 kaebuse Viimsi Vallavolikogu 21.05.2019 otsuse nr 37 tühistamiseks. Kaebaja esitas kaebuse subjektiivsete õiguste kaitseks kui naaberkinnistu omanik ning avalikes huvides keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamiseks (rohevõrgustiku säilitamine). Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotluse.
11.Kohus võttis 05.07.2019 määrusega kaebuse menetlusse ning jättis kaebaja EÕK taotluse rahuldamata.
12.Kaebaja esitas määrusele (osas, millega EÕK taotlus rahuldamata jäeti) määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.08.2019 määrusega määruskaebuse rahuldamata.
13.Kohus kaasas 11.11.2019 määrusega kolmanda isikuna menetlusse IAPA Vara Osaühingu ning 01.06.2020 määrusega haldusorganina Keskkonnaameti.
14.Kohtuistung toimus 30.06.2020.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
15.Kaebaja nõuab DP-i tühistamist.
16.Planeeringuala piirneb kaebaja kinnistuga, ühisel piiril on sademevee- ja kuivenduskraav, mis on ühenduses DP alal oleva kraaviga. Kuigi keskkonda muutev tegevus peab olema selgeks tehtud enne ehitustegevuse algust, kraavide edasine saatus DP-st ei selgu. Seega on tal subjektiivne õigus nõuda, et naaberkinnistutel toimuv planeerimistegevus oleks seaduslik, arvestaks naaberkinnisasja omaniku õigustega ning enne kehtestamist selgitataks välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud. Seda, et kaebaja on puudutatud isik, tõendab ka vaidlustatud otsuse kaebajale edastamine (vt kaebuse lisa 16). Lisaks on kaebus esitatud avalikes huvides. Avalik huvi väljendub planeeringualale jääva ja sellega külgneva rohevõrgustiku säilitamises, sh vajaduses kaitsta Mäealuse maastikukaitse- ja puhverala. Samuti esineb kaebaja hinnangul vastuolu ÜP-ga ja vajadus viia läbi KSH. Lisaks kaebajale kaitsevad avalikku huvi nii ÜP kui ka RvTP, kuna keelavad DP alal ehitamise ning looduskeskkonna muutmise.
17.DP algatati 10.10.2006. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg-te 1 ja 4 kohaselt tuli enne uue PlanS jõustumist (01.07.2015) algatatud planeeringuid menetleda lähtudes PlanS v.r. nõuetest ja viia lõpule hiljemalt 01.07.2018. DP kehtestati 21.05.2019, mistõttu on otsus nr 37 viidatud sätetega vastuolus. Pärast 01.07.2018 ei kuulunud kohaldamisele PlanS v.r, millele ekslikult viitab otsus nr 37. Kuigi otsusega nr 54 on volikogu pikendanud DP menetlemise tähtaega kuni 30.06.2019, on see vastuolus EhSRS imperatiivse sättega. Samuti ei anna seadus volikogule õiguslikku alust pikendada seaduses ette nähtud õigust lõpetavat tähtaega. Sellist õigust ei anna ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 41.
18.Otsus nr 54 ei ole haldusakt, vaid haldusorgani sisene otsustus. Juhul, kui otsus nr 54 on haldusakt, on see HMS § 63 lg 2 p 4 alusel tühine, sest kohustab toime panema EhSRS § 1 lg 4 rikkumise. Lisaks oli DP algatamise otsus nr 92 kaotanud DP vastuvõtmise ajaks (30.01.2018) kehtivuse. Kooskõlastatud DP tuli otsuse nr 92 p 3 kohaselt esitada vallavolikogule vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul DP lähteülesande kinnitamisest (10.10.2006) arvates. PlanS 3(16)
v.r. ei sätestanud menetlusele konkreetset tähtaega, mistõttu tuli menetlus läbi viia mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu 25.02.2016 otsus asjas nr 3-3-1-69-15, p 16). Kuna DP algatamise ja kehtestamise vahele jäävaks mõistlikuks ajavahemikuks on maksimaalselt neli aastat, on mõistlik menetlusaeg ületatud. Seega tulnuks DP menetlus lõpetada. Otsus nr 92 on vastuolus Viimsi Vallavolikogu 08.03.2005 määrusega nr 12, millega keelati kuni teemaplaneeringute kehtestamiseni ÜP-d muutvate DP-de algatamine. Asjatundja arvamusest (kaebaja 04.05.2020 seisukoha lisa 42) nähtub, et otsus nr 37 on vastuolus otsusega nr 92 kehtestatud DP lähteülesandega (asjatundja arvamuse p 2). Kuivõrd DP-d ei olnud kehtestatud EhSRS § 1 lg-s 4 sätestatud tähtajaks, oli kaebajal õigustatud ootus, et DP-d ei kehtestata. DP menetlusaeg on olnud ebamõistlikult pikk. Sellest tulenevalt saab öelda, et kogu teave, mis vastustajal oli DP kohta kehtestamise hetkel, on vananenud. Lisaks on DP menetluse kestel kehtivuse kaotanud mitmed kooskõlastused. Samuti on muutunud sotsiaalsed ja ehituslikud olud.
19.Kaebaja hinnangul ei ole valla üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajadust. DP-s tehakse ettepanek muuta valla ÜP-d. ÜP-d muudetakse lähtudes erahuvist ning selle tagajärjeks on ehitamise võimaldamine rohevõrgustiku alale. Puudub põhjendatud vajadus ÜP põhilahenduse muutmiseks. Kõikide naaberalade elanike kasutuses on kaasaaegne infrastruktuur ning rajatud on mitmeid vaba aja veetmise võimalusi. Tegemist on maakohale omase miljöö muutmisega ning avalikuks huviks on valglinnastumise peatamine. Rohealale ehitamine ei muuda piirkonda väärtuslikumaks ja tervislikumaks. Ühtegi ühiskondlikku hoonet DP-alale ei kavandata. Olemasolevad asumid funktsioneerivad hästi ilma nende ühendamiseta. Samal põhjusel on asjakohatu rääkida keskkonnasäästlikust majandamisest. DP-s viidatud maatulundusmaad ei ole kasutatud põllumajandusmaana, sest tegemist on ÜP kohaselt rohealaga, kus on majandustegevus keelatud. Kelgumäe, terviseraja ja spordiväljaku/kiigeplatsi rajamine ei ole niivõrd kaalukas avalik huvi, et selleks tuleks muuta ÜP-d ja RvTP-d. Vastustaja kui kohaliku omavalitsuse üksuse planeerimisdiskretsioon DP menetluses ei ole lõpmatu. Selle piirideks on kõrgemaseisvad planeeringud ja PlanS tulenev nõue, et neid saab muuta vaid põhjendatud vajadusel.
20.DP elluviimine seab ohtu Mäealuse maastikukaitseala ja selle puhverala. Mäealuse maastikukaitseala moodustati Viimsi Vallavolikogu 14.06.2005 määrusega nr 25 (määrus nr 25). Sama määrusega kinnitati ala kaitse-eeskiri. Määruse nr 25 kohaselt on kaitseala loodusobjektina kohaliku kaitse alla võtmiseks oluline avalik huvi, kuna tegemist on Viimsi vallas ainulaadse maastikuga, mille säilimine võib olla edaspidi ohustatud. Seda toetab ka asjaolu, et Harju maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on klindialune ala määratud rohealade võrgustikku. Kaebajale teadaolevalt ei ole kaitseala taluvuskoormuse ja teedevõrgu analüüsi tehtud. Kaitseala liikide kaardistamist pole tehtud, mistõttu puudub ülevaade kaitsealuste lindude pesakohtadest ja arvukusest. Lisaks tuleb asja lahendamisel arvestada 2005. a koostatud eksperthinnanguga kaitseala loodusväärtuste kohta. KSH eelhinnangus kasutatud materjalide loetelus on eksperthinnang küll nimetatud, kuid eelhinnangu sisu näitab, et sellega ei ole arvestatud. Eksperthinnang sätestab üheselt, et valglinnastumist jätkava DP kehtestamine on vastuolus kaitseala ja puhverala kaitse eesmärkidega. Üheks oluliseks elemendiks on alternatiivsete võimaluste väljaselgitamine ja ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmine, mida KSH eelhinnang ei sisalda (vt ka Riigikohtu 08.08.2016 otsus asjas nr 3-3-1-88-15, p 23; 08.08.2018 otsus asjas nr 3-16-1472, p 33). Keskkonnamõju hindamisel oleks antud juhul pidanud arvesse võtma kahe DP (Pärtlepõllu DP ja Kallaku/Serva DP) kumuleeruvat mõju. Seda ei ole tehtud. Oluliseks kaalutlusveaks on ka see, et vastustaja ei näinud vajadust viia läbi täiendavaid kohapealseid keskkonnauuringuid. KSH eelhinnangu p-des 7.7 ja 7.8 puudub taimestiku, loomastiku ja linnustiku mõju-uuring. Aegunud on eelhinnangu lk 4(16)
25 p-s 6.3 esitatud info. Lasteaeda DP alal ei ole. Samuti ei ole eelhinnangus ega DP-s arvestatud loomade vaba liikumise vajadusega ega jäetud kruntide vahele rohekoridore. KSH eelhinnang ei vasta küsimusele, kas keskkonnamõju on oluline. Eelhinnangust ei selgu, millised on tasakaalustatud arengu põhimõtted ja milliste konkreetsete eelduste täitmisel ei ole DP keskkonnamõju oluline. Vastustaja ei ole tõendanud, et näiteks põhjalikumate loodusuuringute läbiviimisel olnuks menetluse tulemus sama. DP põhijoonisest nähtuvalt on kaitseala ja elamurajooni vahele kavandatud kõrghaljastus (puud). Tegemist on nõrga leevendusmeetmega, sest võimaldab alale moodustada rohkem krunte. Kaitseala mõjutamise vähendamiseks tuleks arenduse ja kaitseala vahele jätta mõistliku suurusega roheline tsoon. KSH eelhinnang seda aspekti ei käsitle. Samuti on rikutud KeHJS § 33 lg-d 3, 4 ja 5. Riigiasutuste esitatud arvamused on olnud pealiskaudsed. Planeerimisdiskretsiooni teostab ja selle seaduslikkuse eest vastutab kohalik omavalitsus. Oluliseks kaalutlusveaks on ka see, et vastustaja ei ole kaalunud hajaasustusele kohaseid suuremaid krunte, vaid on valinud kruntide suuruseks tiheasustusala suurusega krundid. Kuigi menetluses osalenud vallaelanikud on rõhutanud rohekoridoride jätmise vajadust, on need ära jäetud. Selle tulemusena võivad metsast väljuvad loomad jääda lõksu ja sattuda tiheda liiklusega lubja teele. Vastustaja viidatud eakatekodul puudub seos avaliku huviga, kuna tegemist ei ole valla sotsiaalobjektiga, vaid omaniku ärihuvist lähtuva projektiga.
21.Vaidlustatud otsusest ega selle lisadokumentidest ei ole võimalik aru saada, mida DP kehtivas ÜP-s, RvTP-s ja ETP-s muudab. Seetõttu lasi kaebaja olukorda hinnata planeerimisekspert Kaur Lassil. Asjatundja on välja toonud, et kuigi tegemist on ÜP-d muutva DP-ga, puuduvad selles PlanS v.r. § 9 lg 71 järgi nõutavad dokumendid (arvamuse p 3.2.), mis ei võimalda aru saada, mida täpselt kõrgemalseisvates planeeringutes muudetakse. Asjatundja arvamuses on analüüsitud DP vastavust ÜP-le, RvTP-le ja ETP-le, muudele hierarhiliselt kõrgemalseisvatele planeeringutele, samuti hinnatud planeerimismenetlust ja selle raames koostatud KSH eelhinnangut. Kokkuvõtvalt toob asjatundja arvamus esile: vastuolud kõrgemalseisvate planeeringutega, sh. vastuolu avaliku huviga; oluliste asjaolude arvestamata jätmise (kaalutlusvead); uurimispõhimõtte rikkumise; otsuse nr 37 põhjendamiskohustuse rikkumise ja ebaõiged põhjendused; erandlike asjaolude puudumise, mis on nõutavad ÜP ja RvTP muutmiseks; ÜP ja RvTP põhimõtete ignoreerimise, mis oli kohustuslik ka DP koostamisel.
22.Avalikku huvi on otsuses ebaõigesti põhjendatud, kuna erinevalt otsuse põhjendustes mainitust, ühtegi valla jaoks olulist objekti DP-ga ei kavandata. Täiesti arusaamatu on kaitsealale krundi moodustamise seos avaliku huviga. Põhjendus, mille järgi parandavat DP naaberalade elanike infrastruktuuri ja kodulähedase elukeskkonna kvaliteeti, on otsitud. Tegelikult on kõik nimetatu olemas ka ilma DP elluviimiseta. Asjakohatu on põhjendada rohemiljöö lõhkumist linnaehitusliku seisukohaga ja võimalusega luua roheala hinnaga nn „terviklik asum“. Kuigi vastustajale olid teada mitmed ÜP-d muutvad DP alaga piirnevad DP-d, ei ole nende koosmõju rohevõrgustikule hinnatud.
23.Kaebaja kinnistu piirile kuivenduskraavi vahele ei ole loodud puhverala ja kõrghaljastuse säilitamise kohustust. Kuna kaebaja kinnistu kõrvale soovitakse rajada avalik tee, on tegemist teega, mis viib kaitsealale kavandatud kelgumäe ja terviserajani. Kuna kelgumäe ja terviseraja rajamiseks puudub nii põhjendatud vajadus kui ka avalik huvi, on küsitav tee otstarve. Isegi, kui avaliku tee otstarve oleks põhjendatud, ei ole DP-st võimalik järeldada, milline saab olema tee liikluskoormus ja mõju kaebaja kinnistule. Planeeringuga on lahendamata avalike objektidega seonduv parkimine, mistõttu on oht, et pargitakse kaebaja kinnistu kõrvale. 5(16)
Vastustaja seisukohad
24.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda.
25.Vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud. Seadusandja on ette näinud võimaluse muuta DP-ga ÜP-d. Kuivõrd tegemist oli ÜP-d muutva DP-ga, kehtestas Viimsi Vallavolikogu DP-i.
26.DP menetluse käigus kaebaja ühtegi vastuväidet ei esitanud. Vastustajale jääb see arusaamatuks, kuna vastuväidete esitamise korral saanuks vastustaja saanud esitada omapoolseid selgitusi. Kuivõrd kaebaja pole enda õiguste rikkumist ega ka otsuse vastuolu avaliku huviga põhjendada suutnud, on vastustaja seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus. Ka avalikes huvides esitatud kaebus on põhjendamatu. Kaevatavas otsuses on volikogu rohevõrgustiku puhverala ning maastikukaitsealaga seonduvat piisavalt käsitlenud ja esitanud ka asjakohased kaalutlused.
27.Kaebuses viidatud vallaelanike vastuolu osas märgib vastustaja, et kaebust ei saa esitada kolmandate isikute huvides. Kuivõrd menetluse käigus vastuväited esitanud isikud, ei ole otsust nr 37 vaidlustanud, ei oma kaebuse lisad 19-23 asjas tõenduslikku tähendust.
28.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et DP menetlus on seadusega vastuolus. Vastustaja hinnangul ei ole EhSRS-s sätestatud tähtpäev 01.07.2018 lõplik. Ka õiguskantsler on oma 18.04.2018 arvamuses nr 6-1/180534/1801873 „Enne 1. juulit 2015 algatatud detailplaneeringu menetlustähtaeg“ (vastustaja 05.07.2019 seisukoha lisa nr 1) seda kinnitanud. Seaduses sätestatud menetlustähtaja ületamine ei lõpeta detailplaneeringu menetlust ning detailplaneeringu menetluse pikendamine või menetluse lõpetamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Praegusel juhul on kohalik omavalitsus õiguspäraselt DP menetlustähtaega pikendanud (kaebuse lisa nr 9: 19.06.2018 otsus nr 54).
29.Kaebaja etteheide, justkui oleks otsuse nr 37 vastuvõtmise ajaks võrguettevõtjate kooskõlastused kehtivuse kaotanud, on põhjendamatu. Väljakujunenud praktika kohaselt ei võeta trasside osas uusi seisukohti, kui DP lahenduse põhimõtted jäävad muutumatuks või muutuvad vähem koormavaks. Juhul, kui seisukohti peaks iga aasta järgi uuendama, oleks võrguvaldajad sellega ülekoormatud, mistõttu nad ise ei soovi seda teha.
30.Terviseamet andis oma kooskõlastuse koormavamalegi lahendusele, kui lõpuks kehtestati ja tugines õigusaktidele, mis on kehtivad ka käesoleval ajal. Mis puutub viitesse lasteaia asumisele Lubja tee ääres, siis see on pigem positiivne näitaja, sest sellist asutust ei lubata rajada suure müra/vibratsioonisaastega alale. DP-i üle on teostanud järelevalve pädev isik – riigihalduse minister, kes järelevalve käigus kontrollis muuhulgas DP-i vastavust seadustele ja normidele ning andis DP-le oma heakskiidu. Praktikas on teatud juhtudel antud korraldus võtta uus kooskõlastus, mitte aga antud juhul, mis tähendab, et selleks puudus vajadus.
31.Kaebaja seisukoht, et kuna DP käsitleb olulise keskkonnamõjuga tegevusi, siis keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt oleks pidanud läbi viima KSH, ei vasta tegelikkusele. Olulise keskkonnamõjuga tegevuse loetelu on toodud KeHJS § 6 lg-s 1. Selles loetelus ei sisaldu vaidlustatud DP-ga ettenähtud tegevusi. Keskkonnaamet jõudis 22.01.2019 seisukohas samuti järeldusele, et esitatud KSH hinnang on piisav ning asjakohane (kaebuse lisa 10). Samale seisukohale jõudis riigihalduse minister kui järelevalvet teostav organ.
32.Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vaidlustatud detailplaneeringuga arvestatakse vaid „arendaja huve“. Otsuses nr 37 on piisava selgusega käsitletud avalikku huvi. DP koostamise avalik huvi seisneb lisaks vaidlustatud DP alasse jäävate üldkasutatavate objektide (1542 m2 suurune ühiskondlike ehitiste maa krunt pos nr 11, kuhu on kavandatud mängu- ja spordiväljak, kiigeplats ja ühiskondliku hoone ehitamine ja üldmaa krundile pos nr 1 kelgumäe ja terviseradade ehitamine) ka Pärtlepõllu kinnistu osalisele maa-alale 21.06.2011 Viimsi 6(16)
Vallavolikogu otsusega nr 42 kehtestatud DP alusel ehitatavas ühiskondlikus hoones, mis oli kinnistute Kallaku, Serva ja Pärtlepõllu DP algatamise otsusega hõlmatud maa-ala planeerimise peamine avalik huvi. Kuigi üks osa kehtestati eraldi, on tegemist siiski kogu kinnistut hõlmava lahendusega ning seda ei saa jätta vaidlustatud otsuse analüüsimisel tähelepanuta. Kuigi DP-s märgitud krundile enam lasteaeda ei ehitata, on ka kavandatava eakate kodu ehitamine olulise avaliku huvina käsitatav. Korrektne ei ole kaebaja väide, et kõik vaba aja veetmise võimalused on lähipiirkonnas kättesaadavad ja uusi pole juurde vaja. Vaidlustatud planeeringualasse kavandatud rajatised (spordi- ja mänguplats, kelgumägi jne) on kodulähedase võimalusena kättesaadavad ka väikelastele. Lisaks on nende kasutamine erinevalt Lubja suusamäest tasuta. Vastustaja rõhutab, et kaitsealale mingeid muid ehitisi peale kelgumäe ja terviseradade planeeritud ei ole ja kelgumäe ning terviseradade ehitamist Mäealuse kaitse-eeskiriei keela (vt Mäealuse maastikukaitseala kaitse-eeskirja §-d 6 ja 7). Kaitseala eesmärk ei ole välistada alal inimeste liikumist. Planeeringualale jäävad objektid on mõeldud ennekõike lähipiirikonna elanikele kasutamiseks ja kaebajal pole volitusi teiste inimeste nimel öelda, et seda pole kellelegi vaja või et kõik tahavad hoopis Haabneemes käia (väikelastega vanemad, eakad jne). Paljude erinevate võimaluste loomine ongi kvaliteetse ruumiloome eesmärk ja sisu ning väärtustab ka kaebaja enda kinnisvara.
33.Puhverala, mis on RvTP-ga määratud, katab paljudes muudeski valla piirkondades olemasolevad elamualad, s.h kaebaja enda kinnistu. Kui maakasutuse sihtotstarve muudetakse planeeringuga elamumaaks, siis RvTP lubab puhveralade hoonestamist (eelistatult just väikeelamutega). Seda põhimõtet on järgitud ja selles vastuolu ei esine.
34.DP ala on tegelikult palju laiem ja moodustub kolmest alast – Pärtlepõllu I etapp (lasteaed/eakate kodu), Pärtlepõllu II etapp (vaidlustatud käesoleva kaebusega) ning kinnistud Kallaku ja Serva, mille avalikustamine lõppes 28.08.2019. Viimasega on planeeritud lisaks kaks ärimaa sihtotstarbega krunti, mis kõik kokkuvõttes loovad kaasaegse tervikliku ja mitmeid erinevaid elukeskkonna toimimist toetavaid tegevusi võimaldava asumi. Kolmanda isiku seisukohad
35.Kolmas isik IAPA Vara Osaühing palub jätta kaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kõik menetluskulud palub kolmas isik jätta kaebaja kanda. Kolmas isik leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning kaebajal puudub kaebeõigus. Ühtlasi nõustub kolmas isik vastustaja argumentide ning põhjendustega ning ei pea nende kordamist vajalikuks. Täiendavalt märgib kolmas isik järgmist.
36.Kaebaja on äärmiselt üldsõnaliselt viidanud küll keskkonnaalastele küsimustele, kuid ei ole millegagi põhjendanud, milles seisneb puutumus tema subjektiivsete õigustega. Kaebaja ei ole arusaadavalt põhjendanud, milles seisneb avalik huvi. Ka ei nähtu kaebusest, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi on kaevatava haldusaktiga rikutud.
37.EhSRS-s sätestatud planeeringute lõpuni menetlemise tähtaja osas nõustub kolmas isik vastustajaga – seaduses ei ole sätestatud, et selle tähtaja (01.07.2018) möödudes detailplaneeringu menetlus lõppeks. Seda seisukohta toetab nii õiguskantsler kui kohtupraktika. Isegi kui käesoleval juhul oleks vastustaja pidanud järgima ja kohaldama PlanS sätteid (millega kolmas isik ei nõustu), ei ole kaebaja välja toonud, millised PlanS sätestatud nõuded on kõnealuse DP puhul täitmata, ehk et mis argumendil/põhjusel saaks otsustada vaidlustatud haldusakti tühistamist. 7(16)
38.KeHJS § 6 sätestab, millised on olulise keskkonnamõjuga tegevused, sellele viitab ka KeHJS § 33 (st millal on vajalik läbi viia KSH). Käesoleval juhul koostati vastustaja ülesandel KSH vajalikkuse osas KSH eelhinnang, mille aruande (vt kaebuse lisa 5) kohaselt „keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus eksperdi arvamusel puudub“. Vastustaja on kaalutlusotsuse tegemisel tuginenud selle valdkonna eksperdi arvamusele ning otsustanud KSH mitte läbi viia. KSH läbi viimata jätmine oli õiguspärane.
39.DP menetluses kaebaja arvamusi ega vastuväiteid ei esitanud. Kolmas isik leiab, et oma teoreetilise kaebeõiguse kasutamine DP menetluse viimases faasis, ilma eelnevalt kordagi arvamust avaldamata, on oma menetlusõiguste pahatahtlik kasutamine. Seega ei saanud ega pidanudki vastustajale olema äratuntav kaebaja huvi rohkem kui sellega juba DP menetluse kõigus arvestati. Ka KSH algatamise korralduse (Viimsi Vallavalitsuse 28.01.2011 korraldus nr 58) tühistamise korraldust (Viimsi Vallavalituse 08.10.2013 korraldus nr 1144) tähtaegselt vaidlustatud ei ole. Seega on see kehtiv haldusakt.
40.DP ning selle kehtestamise otsus on kehtiva õigusega kooskõlas ning vastustaja on haldusakti andmisel järginud kõiki menetlus- ja materiaalõiguse norme. Samuti on vastustaja DP menetluse käigus igakülgselt kõiki, sh avalikke huve kaalunud.
41.Kolmas isik nõustub vastustaja 15.06.2020 ning 18.06.2020 menetlusdokumentides märgituga ning ei pea nende kordamist vajalikuks. Seoses kaebaja väidetega täpsustab kolmas isik järgmist. On arusaamatu, millist tähtsust omab vaidluse lahendamise kontekstis kolmanda isiku tegelike kasusaajate seos Viimsi vallaga. Paljasõnaline on väide, et eakatekodu mõju keskkonnale on oluliselt suurem kui lasteaial. Arusaamatu on kaebaja poolt korduvalt kirjeldatud olukord metsloomade lõksujäämisest. Planeeringuala paiknemist arvestades on selgusetu, kust need väidetavalt lõksu jäävad metsloomad tulevad ja kuhu lähevad. Lisaks on arusaamatu, kuidas muudaks rohekoridori väidetava kadumise probleemi see, kui planeeringuala krundid oleksid suuremad. Kaasatud haldusorgani seisukohad
42.Keskkonnaamet (KeA) selgitab seoses kaebaja poolt 04.05.2020 kohtule esitatud asjatundja arvamuses sisalduva kriitika osas, et Pärtlepõllu kinnistu DP lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine on kohaliku omavalitsuse ehk Viimsi valla pädevuses.
43.KeA 22.01.2019 kirjas antud seisukoht ei ole Viimsi vallale siduv. KeA esitas seisukoha lähtuvalt enda pädevusest. Samas juhtis KeA Viimsi valla tähelepanu asjaolule, et DP lahendus on RvTP-ga vastuolus. KeA selgitas, et kuigi vallavolikogu on õigustatud varasemaid otsuseid muutma, soovitab KeA edaspidi sarnaseid tegevusi (26 elamukrundi planeerimine rohevõrgustiku puhveralasse) põhjalikumalt kaaluda ning ÜP-i muutmise vajadust rohkem motiveerida. Kas ja kuidas kohaliku omavalitsuse üksus RvTP kehtestatud tingimustega oma hilisemates otsustes arvestab, ei kuulu KeA pädevusse.
KOHTU PÕHJENDUSED
44.Kaebusest nähtuvalt on kaebus esitatud nii kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides (nn populaarkaebusena). Kohtupraktika on planeeringuvaidlustes pidanud 8(16)
oluliseks eristada subjektiivsete õiguste kaitseks ja objektiivsele õigusvastasusele tuginedes avalikes huvides esitatud kaebusi (Riigikohtu 19.03.2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-87-11, p 13 ja seal viidatud praktika).
45.Kohus leiab, et subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning avalikes huvides esitatud kaebus rahuldada. Kohtu põhjendused on järgmised.
46.Esmalt lahendab kohus menetlusosaliste praeguseks veel lahendamata taotlused (I), analüüsib seejärel kaebust nii subjektiivsete õiguste rikkumise (II) kui avalike huvide kahjustamise kontekstis (III) ning viimaks jagab menetluskulud (IV). I Tõendite asjakohasus
47.Vastustaja leidis 18.06.2020 seisukohas, et Madis Saretoki selgitus ning Olav Harjo vaatlused ei ole lubatavad tõendid. Kaebaja 15.06.2020 seisukoha lisasid nr 4 (kd 4, tl 97), 7-9 (kd 4, tl 112115) ning 11 (kd 4, tl 118) peab vastustaja aga asjakohatuteks. Vastustaja hinnangul ei tohiks neid tõendeid haldusasja materjali juurde võtta.
48.HKMS § 56 lg 2 kohaselt võivad halduskohtumenetluses tõendiks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) kohaselt lubatud tõendid. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult jäädvustatud dokument, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Seega on M. Saretoki selgitus ja O. Harjo vaatlused käsitletavad dokumentaalse tõendina. Seega ei ole vastustaja etteheide selles osas põhjendatud.
49.Kohus nõustub aga sellega, et kaebaja 15.06.2020 seisukoha lisadena 4, 7-9 ning 11 esitatud tõendeid ei saa käesoleva vaidluse kontekstis asjakohaseks pidada. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kes on kolmanda isiku tegelikud kasusaajad. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust kaebaja esitatud ajaleheartiklid ega ka sookure liigikirjeldus. Kuivõrd nimetatud tõendid on juba vastu võetud, jätab kohus kaebaja seisukoha lisad 4, 7-9 ning 11 HKMS § 62 lg 6 ls 1 kohaselt arvestamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus
50.Kolmas isik on palunud kaebuse läbi vaatamata jätta, kuna kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud ei ole ning kaebajal puudub seega kaebeõigus. Kolmas isik viitas 02.12.2019 seisukohas HKMS § 44 lg-le 1 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-le 1 ning leidis, et kaebaja ei ole konkreetselt ja arusaadavalt põhjendanud, milles seisneb kaebuses viidatud keskkonnaalane puutumus kaebaja subjektiivsete õigustega.
51.Kohus kolmanda isiku seisukohaga ei nõustu. Kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise aja seisuga. HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks, st subjektiivse õiguskaitse eesmärgil. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kehtiva PlanS § 141 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse [...], kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
52.Kohus möönab, et kaebaja ei ole kaebuses enda subjektiivsete õiguste rikkumist väga põhjalikult käsitlenud. Siiski ei saa kõiki asjaolusid (mh asjaolu, et planeeringuala piirneb kaebaja 9(16)
kinnistuga) arvestades pidada kaebust (subjektiivseid õigusi puudutavas osas) ilmselgelt perspektiivituks. Kolmanda isiku viide KeÜS § 23 lg-le 1 ei ole praegusel juhul asjakohane. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja soovinud DP kehtestamise otsuse vaidlustamisel tugineda mitte KeÜS § 23 lg-le 1, vaid ennekõike PlanS §-le 141 (02.07.2019 kaebuse p 18, kd 1, tl 2, istungil esitatud teesid p 1, kd 4, tl 154). Seda, et kaebus on muu hulgas esitatud avalikes huvides, on ka kaebaja ise sõnaselgelt kinnitanud. Kohus möönab, et kaebaja väidete põhjendatust ja nendega seotud subjektiivsete õiguste ja avaliku huvi rikkumise hindamise ulatus on erinev, kuid eeltoodu ei anna alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Täiendavalt selgitab kohus, et kaebust ei saa tagastada üksikute aluste kaupa. Kuigi subjektiivsete õiguste ja avalike huvide kaitseks esitatud kaebuse alused peavad olema piiritletud, eeldab kaebuse tagastamine, et kohus tagastab mõne kaebaja HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud nõude. Kaebuse aluse tagastamist menetlusseadustik ette ei näe (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2016 määrus asjas nr 3-15-1893, p 12). Seega jääb kolmanda isiku taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. II
53.Detailplaneeringu kehtestamise otsus on kaalutlusotsus. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest. Ulatusliku kaalutlusõigusega planeerimisotsuste kohtuliku kontrolli piire on korduvalt selgitanud Riigikohus (vt nt Riigikohtu 30.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-23-16, p 14). Praeguses asjas tähendab eeltoodu, et kohus saab hinnata, kas vastustaja on välja selgitanud ja arvesse võtnud kõik olulised asjaolud ning kas vastustaja on teinud erinevate era- ja avalike huvide arvestamise või arvestamata jätmise otsustamisel kaalumisvigu.
54.Kaebaja on subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuses tuginenud ennekõike sellele, et tema naaberkinnistul toimuv planeerimistegevus ei ole seaduslik. Kaebaja hinnangul oli tal tekkinud õigustatud ootus, et juhul, kui DP-d EhSRS § 1 lg-s 4 sätestatud tähtajaks (s.o 01.07.2018) kehtestatud ei ole, DP-d ka ei kehtestata. Lisaks on kaebaja seisukohal, et DP menetlemise käigus ei ole välja selgitatud võimalikke negatiivseid mõjutusi tema omandile. Kaebaja kinnistu ja DP ala piiril asub sademevee- ja kuivenduskraav (kaebaja 04.05.2020 vastuse lisad 22-23, kd 2, tl 108-109). Asjatundja arvamusele (04.05.2020 seisukoha lisa 42, asjatundja arvamuse lk 16, kd 2, tl 148) tuginedes leiab kaebaja, et DP-st ei selgu kraavide edasine saatus. Seega ei ole ka selge konkreetne mõju kaebaja kinnistule. Kaebaja väitel avaldab talle otsest mõju ka kelgumäe rajamisega kasvav Pärtlemäe tee liikluskoormus ning võimalik parkimine kaebaja kinnistu ääres.
55.EhSRS § 1 lg 4 sätestab, et enne EhSRS jõustumist algatatud detailplaneeringu menetlus viiakse lõpule hiljemalt 01.07.2018. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune DP menetlus algatati enne 01.07.2015 (s.t enne PlanS ning EhSRS jõustumise kuupäeva) ning EhSRS § 1 lg-s 4 sätestatud tähtajaks DP-d kehtestatud ei olnud.
10(16)
Asjaolu, et DP kehtestati pärast 01.07.2018, ei anna alust DP kehtestamise otsuse tühistamiseks. Planeerimismenetluse lõpetamise üle otsustamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvesse võtta nii menetluse lõpetamise poolt- kui ka vastuargumente. Kohtu arvates seisneb EhSRS § 1 lg 4 mõte selles, et kuni selle tähtajani tuli DP kehtestamisel lähtuda kuni 01.07.2015 kehtinud PlanS-st. Viidatud sätte näol on tegemist rakendussättega vanade detailplaneeringute menetlemise lõpetamisel. Ainuüksi rakendussättes määratletud tähtaja ületamine ei ole planeerimismenetluse lõpetamise aluseks. Kohtu hinnangul ei tulene EhSRS § 1 lg-st 4 isikutele õigustatud ootust, et DP-d enam ei kehtestata. Kaebaja väide, justkui oleks vastustaja DP menetlemise tähtaega pikendades pikendanud varasema PlanS (edaspidi PlanS v.r) kehtivust, on ebaõige.
56.Ka muud kaebaja nimetatud võimalikud riived ei anna alust DP kehtestamise otsuse tühistamiseks. See, et teatud negatiivsetete asjaolude kokkulangemisel võib DP realiseerimine kaebajale hüpoteetiliselt negatiivset mõju avaldada, ei tähenda, et DP kehtestamise otsus kaebaja õigusi riivab. Kohus selgitab, et kõiki võimalikke DP realiseerimisega kaasnevaid mõjutusi ei ole võimalik DP kehtestamise ajal ette näha. DP eesmärgiks on luua eeldused edasisteks toiminguteks, s.o projekteerimiseks, ehitamiseks jne. DP seletuskirja p-st 4.7 (kd 1, tl 95-96) ning DP põhijooniselt (kd 1, tl 167) nähtub, et kraavidega seonduvat küsimust on DP menetluse käigus arvestatud ning lahendus kraavide jaoks on olemas. Kohus möönab, et liikluskoormus Pärtlemäe teel võib kelgumäe rajamisel mõnevõrra suureneda, kuid DP kehtestamise ajal ei ole kelgumäe tegelik kasutus ettenähtav. Kuivõrd ka kaebaja ise on viidanud lähipiirkonna alternatiivsetele kelgutamisvõimalustele ning arvestades kelgumäe asukohta kohe majade vahetus läheduses, ei ole usutav, et kõik külastajad tuleksid autoga. Võimaliku parkimisprobleemi teke on hüpoteetiline. Kaudselt on külastajate võimalikku vähesust möönnud kaebaja ise, väites 04.05.2020 seisukoha p-s 13 (kd 2 tl 83), et „puudub tõenäosus, et kellelgi vallaelanikest oleks mingitki huvi kelgutada metsaäärses nurgataguses kohas või kõndida soisel avamaastikul mööda iseloomutut terviserada“.
57.Asjaolu, et DP elluviimisega kaasnev ehitustegevus võib hakata mõjutama lähimate kinnistute omanikke, sh kaebajat, ei anna alust DP kehtestamise otsuse tühistamiseks. Isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda, et temale kuuluva kinnistu lähipiirkonnas midagi ei ehitataks. Viimsi Vesi AS-i kooskõlastuste väidetav aegumine ei tähenda, et kaebaja kinnistut ohustaks liigvesi.
58.Kuivõrd muud kaebaja väited puudutavad ennekõike vastustajapoolset kaalutlusõiguse teostamist, käsitleb kohus neid väiteid nn populaarkaebuse väidetena.
59.Eeltoodut arvestades ei nähtu kohtule, et DP kehtestamise otsus kaebaja subjektiivseid õigusi rikuks. Seega jääb subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus jätta rahuldamata. III
60.Riigikohus on selgitanud, et planeeringu vaidlustamisel populaarkaebusega tuleb kaebuses välja tuua vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile (Riigikohtu 10.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-84-08, p 11). Avaliku huvi alusel kaebuse esitamine ei tähenda, et isik võiks pöörduda kohtusse üksnes seaduslikkuse kontrolliks. Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Keskkonna-, loodus- ja muinsuskaitset tunnustatakse üldiselt avalike huvidena. 11(16)
Planeerimismenetluses saab avaliku huvi mõiste määratlemisel juhinduda muu hulgas PlanS § 1 lg-st 1, mille kohaselt on ruumilise planeerimise eesmärk luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Viidatud normi kohaselt võib kaitstava avaliku huvina käsitada nt seda, et elu- ja ehitatud keskkond oleks kujundatud kvaliteetseks, keskkond oleks kaitstud, tegemist oleks majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutliku arenguga, sh seda, et ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid oleks arvestatud ja tasakaalustatud.
61.Kaebaja on avalikes huvides esitatud kaebuse (nn populaarkaebuse) kesksed väited tuletanud rohevõrgustiku, sh nii Mäealuse maastikukaitseala kui puhverala kaitsmise vajadusest. Kaebaja hinnangul väljendub avalik huvi ennekõike kõrgemalseisvates planeeringutes (ÜP, teemaplaneeringud) ning vaidlusalune DP on nendega vastuolus. Kaebaja väitel riivaks järjekordne erahuvist lähtuv „põlluarendus“ avalikku huvi.
62.Kohtupraktikas on selgitatud, et üldplaneering vaatleb linna või valla arengut tervikuna. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Kuivõrd detailplaneering koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil lai kaalutlusruum. Kuna tegemist on erandliku võimalusega, siis tuleb põhjalikult kaaluda ja motiveerida detailplaneeringu lahenduse vajalikkust ning muudetud sihtotstarbega tegevuse sobivust alale (nt Riigikohtu 19.04.2007 otsus asjas nr 3-3-1-12-07 p-d 10-11, 27.01.2010 otsus asjas nr 3-3-1-79-09, p 14).
63.PlanS v.r § 8 lg 2 p 2 kohaselt võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannetele. PlanS v.r, § 8 lg 3 p 7 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. Vastustaja lähtus 13.10.2009 määrusega nr 22 RvTP-d kehtestades § 8 lg 2 p-st 2 ning täpsustas teemaplaneeringus, kuidas seda üldplaneeringu ülesannet täita. 13.10.2009 määruses tuuakse välja RvTP üldalused: Vald peab tagama elukeskkonna väärtuste ja looduskeskkonna ressursside jätkusuutlikkuse ning seetõttu on rohestruktuurid ja miljööväärtuslikud alad, sh haljastud ja puhkealad, olulised valla elanike elukeskkonna kvaliteedi kujundajad. Seda nii ökoloogilisest kui ka esteetilisest aspektist, kuna nende kaudu on võimalik ennetada ja leevendada inimtekkelisi mõjusid ning seeläbi aidata kaasa keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilimisele (kd 4, tl 65). Seega on vastustaja endale võtnud kohustuse tagada rohevõrgustiku kaitsmine ehk olemasoleva loodusliku keskkonna säilimine, see tähendab kaitsta avalikku huvi. Ehitustegevuse reguleerimise osas täiendas vastustaja ÜP-d 13.09.2005 määrusega nr 32 kehtestatud ETP-ga, märkides järgmist. Arvestades, et tulenevalt uute elamupiirkondade laiaulatuslikust ehitamisest Viimsi valda ja detailplaneeringute kaudu kavandatud uute elamualade väljaehitamisest tingitud elanikkonna kasvust on lisaks senisele üldplaneeringule ning ehitusmäärusele vajadus ehitustegevust täpsemalt reguleerida üldplaneeringute tekstilise osa täiendamisega (kd 4, tl 64). ETP seletuskirja p 2.1.1 kohaselt elanike parema teenindamise ja sisserände arvestamiseks arvestatakse maakasutuse planeerimises senisest enam keskkonnaohutuse ja maastikuökoloogia printsiipe (rohelise võrgustiku toimimise tagamine, 12(16)
miljööväärtuslike alade valik ja neile kasutustingimuste seadmine, arhitektuuriliste lahenduste sobitamine loodusesse jne) (kd 3, lk 31). Seega on vastustaja avaliku huvina määratlenud elanike parema teenindamise rohelise võrgustiku toimimise kaudu.
64.PlanS v.r § 9 lg 7 ning PlanS § 142 lg 1 kohaselt võib DP-ga ÜP-d muuta põhjendatud vajaduse korral. Seda, et üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peab jääma erandlikuks võimaluseks, on rõhutatud ka PlanS seletuskirjas (SE 571 seletuskiri lk 233-234, kättesaadav www.riigikogu.ee). Lisaks on määruses nr 22 vastustaja ise rõhutanud, et üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine saab olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand. Seega peavad põhjused, mis õigustavad detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmist, olema erandlikud ning kaalukad.
65.Praegusel juhul vaidlevad pooled ennekõike selle üle, kas vastustaja on vaidlusaluse DP kehtestamisel ning rohevõrgusiku puhveralale ulatuslikku elamuehitust lubades kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Seda, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise mõjuva põhjuse puudumine võib kaasa tuua detailplaneeringu kehtestamise otsuse õigusvastasuse, on kohtupraktikas tunnustatud (nt Riigikohtu 03.12.2012 otsus asjas nr 3-3-1-47-12).
66.Haldusasja materjalist nähtuvalt ÜP vaidlusalusele alale ehitustegevust ei võimalda. Olukorras, kus vaidlusaluse DP-ga on planeeritud rajada elamukrundid osaliselt rohevõrgustiku puhveralasse (vt DP seletuskirja p 3.1; DP põhijoonis, kd I, tl 79), peab DP kehtestamine olema igakülgselt läbimõeldud ning vastavast otsusest peavad nähtuma asjakohased põhjendused ning kaalutlused. Ühtlasi tuleb kaaluda vastandlikke huvisid. Tingimus, mis tagab rohelise võrgustiku toimimist, on vaieldamatult avalikes huvides (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-79-09 p-d 13 ja 14).
67.Kohus nõustub kaebajaga, et nii DP menetluses kui ka kohtumenetluse käigus ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks erandlikud ning kaalukad põhjused üldplaneeringu muutmiseks. Vastustaja selgitas DP kehtestamise otsuse kohta istungil, et ta lähtub nendest kaalutlustest, mis on seal kirjas (istungi salvestis, 13:03:58). Seega lähtub kohus vastustaja kaalutlusõiguse hindamisel DP kehtestamise otsuses (kd 1, tl 57) ja seletuskirjas (kd 1, tl 62) esitatud kaalutlustest. Eraldi on vastustaja kohtumenetluses välja toonud eakate kodu rajamise kui avaliku huvi. Nimetatud kaalutlust ei nähtu DP kehtestamise otsusest. Kohtu hinnangul on see loogiline, sest eakate kodu ehitamise aluseks ei ole vaidlusalune DP, vaid vastustaja otsus nr 42, 21.06.2011.
68.Kohus ei ole DP kehtestamise otsuses ja seletuskirjas toodust lähtuvalt veendunud, et vastustaja kaalutlused avaliku huvi hindamisel on olnud asjakohased ja piisavad. Arvestades kõikide menetlusosaliste selgitusi kogumis, nõustub kohus kaebajaga, et ÜP muutmiseks ei ole olnud erandlikku ning mõjuvat põhjust. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt, käsitledes ÜP muutmise põhjendusi ja kõrgemalseisvatest planeeringutest tulenevaid põhimõtteid.
69.Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas peaks avalikes huvides olema ning varasematest ühiskondlikest kokkulepetest kõrvalekaldumist õigustama see, et planeeringuga nähakse ette Mäealuse maastikukaitsealale eraldiseisva kr undi moodustamine. Nimetatud (haljasala maa kasutamise sihtotstarbega) krundi maa-ala asub Mäealuse maastikukaitseala koosseisus. Seega on nimetatud meetmel üksnes rohevõrgustikule kahjulikku mõju vähendav toime.
70.Avaliku huvi kaalutlusena esitatud terviseraja ja kelgumäe puhul tuleb arvestada, et need asuvad rohevõrgustiku tugialal. RVTP ptk. 2.2.2.2 on öeldud, et Tugialale ja astmelaudadele ei
13(16)
ehitata. Erandina on lubatud ehitada kaitseala või puhkeala teenindavaid rajatisi (nt viidad, laudteed, vaatlustornid jne) ja kuni 20 m2 suuruseid looduskeskkonda sobituvaid hooneid, kui enne käesoleva teemaplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti. Hooneid või rajatisi teenindavate uute tehnokoridoride rajamine on keelatud. Kelgumägi ja terviserada on rajatised, mistõttu kehtib nende ehitamise keeld rohevõrgustiku tugialal. Eeltoodust tulenevalt on DP vastav lahendus vastuolus kõrgemalseisva planeeringuga. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja sellega arvestanud. Samuti ei saa kohtu hinnangul mööda vaadata sellest, et terviserada ja kelgumägi on inimestele mõeldud rajatised. Rohevõrgustiku aladel juhindub maakasutus looduskeskkonna kaitse põhimõttest (RvTP p 2.2.1, kd 3, tl 110).
71.Pelgalt asjaolu, et konkreetne piirkond on hoonestamata, ei ole samuti asjakohane kaalutlus. Kohus möönab, et teatud juhtudel võib mõne piirkonna hoonestamiseks olla oluline avalik huvi. Viimsi valla puhul vaidlusalust ala arvestades ei ole kohtule selline huvi äratuntav. Kuivõrd tegemist on alaga, kuhu ÜP kohaselt elamuid ette ei nähta, ei saa põhjendust, mille kohaselt ühendatakse „omavahel planeeringualast põhjas ja teisel pool Lubja teed läänes ja lõunas asuvad varem kavandatud ja tänaseks osaliselt väljaehitatud elamukrundid ning luua seeläbi terviklik asum“, asjakohaseks kaalutluseks pidada. Rohevõrgustiku puhverala ehitamist ei saa lubada üksnes seetõttu, et selline lahendus võimaldaks piirkonda linnaehituslikult „ühendada“.
72.Ka muud inimeste huvidest lähtuvad kaalutlused ei saa olla argumendiks 26 elamukrundi rajamisega piirkonda, kuhu ÜP elamute ehitamist ette ei näe. Kohus märgib, et DP tervikuna arvestades on selle eesmärgiks kinnisvaraarendus. Vaba aja veetmiseks planeeritud rajatised (mängu- ja/või spordiväljak, muru- ja/või kiigeplats) ei ole kohtu hinnangul avalikku huvi vaid pigem konkreetse arenduse huvi teenindavad.
73.Kohus rõhutab, et DP kehtestamise otsuses ning selle seletuskirjas toodud põhjendustest ei nähtu, et kaalutlusõigust teostades oleks süvitsi arvestatud vajadusega looduskeskkonda kaitsta. Rohevõrgustiku säilimise ja toimimise tagamine on kaalukas avalik huvi. Kohtu hinnangul ei saa kujuneda normiks rohevõrgustiku puhveralale kinnisvaraarenduste rajamine, kui ÜP vastavas kohas ehitustegevust ette ei näe. DP kehtestamise otsuses olevas lauses on vastustaja seda põhimõtet kohtu hinnangul ka tunnistanud: Samas on rohevõrgustiku puhveralal eelistatud ja lubatud väikeelamute rajamine, seda küll üldplaneeringus hoonestamiseks ettenähtud aladel... (kd 1, tl 56). Nimetatud lause aluseks on RvTP p 2.2.2.4, mis võimaldab puhveralale väikeelamute rajamist, kuid ainult tingimusel, et ehitustegevus puhveralal on ÜP-ga lubatud. Samas punktis on märgitud, et ÜP-st lahknevat uut maakasutust alale ei lubata.
74.Kaebaja esitatud loetelu ÜP-d muutvate DP-de rohkuse kohta viitab kohtu hinnangul ohule, et RvTP-ga saavutatud vallaülese kokkuleppe (s.o ÜP koos asjaomaste teemaplaneeringutega) korduva muutmisega ei arvestata piisavalt looduskeskkonna kui avalik huviga. Pelgalt see, et DP kavandatakse ka kohalikule kogukonnale olulist või rajatist, ei anna alust jätta varasemad laiapõhjalised kokkulepped tagaplaanile.
75.Kuigi kohus ei nõustu kaebajaga selles, et DP väljendab igal korral vaid ühe isiku erahuvi, on kaebaja õigesti märkinud, et avaliku huvi kontekstis ei ole detailplaneering üldplaneeringuga või üldplaneeringu teemaplaneeringutega sama kaaluga.
76.Kohus möönab, et esialgselt planeeritud elamukruntide arvu vähendamine (40-lt 26-le) võib omada mõnevõrra leevendavat mõju, kuid see ei saa iseseisvalt olla argumendiks DP kehtestamisel. Kruntide arvu vähendamist ei saa sellises olukorras asjakohaseks kaalutluseks pidada. 14(16)
Kokkuvõtvalt nõustub kohus kaebajaga, et vaidlustatud otsusest ega ka selle seletuskirjast ei nähtu kaalukat avalikku huvi, mis erandi tegemist õigustaks. Kuna erandi tegemine ei ole põhjendatud, siis leiab kohus, erinevalt DP kehtestamise otsuses märgitust, et DP on otseses vastuolus RvTP-ga ega järgi avalikke huvisid. Seega on vaidlustatud otsus õigusvastane.
77.Kuivõrd avalikes huvides esitatud kaebus on põhjendatud, ei pea kohus kaebaja kõikide väidete analüüsimist vajalikuks.
78.Kuivõrd avalikes huvides esitatud kaebus on põhjendatud, tühistab kohus Viimsi Vallavolikogu 21.05.2019 otsuse nr 37 Lubja külas, kinnistu Pärtlepõllu detailplaneeringu kehtestamine. IV
79.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, mistõttu tuleb menetluskulud kaebaja vastaspoolelt välja mõista. Sama paragrahvi lõige 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
80.Kaebaja on palunud menetluskuludena välja mõista asjatundja arvamuse koostamise kulud 3400 eurot (04.05.2020 seisukoha lisa 43, kd 2, tl 160) ning asjatundja konsultatsiooniga seotud kulud (s.o kohtuistungi ettevalmistamise ning seal osalemise kulud, 30.06.2020 menetlusdokument, kd 3, tl 145) 150 eurot.
81.HKMS § 101 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskuludeks asja läbivaatamise kulud. HKMS § 102 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi saamise kulud. Analoogne säte on Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 143 p-s 2. Asjatundja arvamuse koostamise kulud on kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu 02.05.2017 otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 32) dokumentaalse tõendi saamise kulud. Dokumentaalse tõendi saamise kulu puhul hinnata tuleb selle vajalikkust ja põhjendatust sarnaselt lepingulise esindaja kuludega TsMS § 175 lg 1 järgi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 määrus asjas nr 3-2-1-115-14, p 13; 03.11.2014 määrus asjas nr 3-2-1-93-14, p 22). Vajalikkust osas saab hinnata seda, kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks (Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2017 määrus asjas nr 2-14-16404, p 12). Kaebaja põhjendas istungil, miks ta asjatundja kaasas: kuna kohus palus pärast kaebuse esitamist täpsustada vastuolusid DP ja ÜP teemaplaneeringute vahel. Kohus nõustub kaebajaga, et kohus esitas 09.03.2020 (kd 2, tl 28) kaebajale järgmise kohtunõude: Kaebajal tuleb oma väidet täpsustada, põhjendades, mis osas ei ole DP kooskõlas ÜP teemaplaneeringutega, viidates konkreetsetele punktidele ja esitades ÜP teemaplaneeringutest kohtule ja menetlusosalistele vastavad väljavõtted, mis on asjas tõendiks. Kaebaja on viitega asjatundja arvamusele esitanud vastuolud DP ja ÜP teemaplaneeringute vahel. Seega oli asjatundja arvamuse küsimine kaebaja seisukohtade kinnitamiseks vajalik. Küll aga puudus kohtunõudest tulenevalt vajadus asjatundja kaasamiseks kõikide küsimuste osas, mille kaebaja asjatundjale arvamuse koostamiseks esitas. Nii väljuvad kohtunõudest asjatundjale esitatud järgmised küsimused: kas DP on kooskõlas selle koostamise aluseks oleva lähteülesandega (asjatundja arvamus, kd 2, tl 148) ja küsimused KSH osas (kd 2, tl 150-151, 154156). Seega ei ole asjatundja ajakulu 34 h arvamuse koostamiseks tervikuna põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et asjatundja arvamuse selle osa koostamise ajakulu, mis seondub 15(16)
kohtunõudele vastamisega on 10 h. Kuna asjatundja 1 h hind on 100 eurot, siis mõistab kohus vastustajalt välja mõista asjatundja arvamuse koostamise kulud 1000 eurot.
82.Vajalikuks ja põhjendatud menetluskuludeks on asjatundja Kaur Lassi istungieelse konsultatsiooni ning istungil osalemise kulud 150 eurot (HKMS § 103 lg 1 p 1), kuna kohus esitas istungil küsimusi seoses DP vastuoluga ÜP-ga, ETP-ga ning RvTP-ga ning asjatundja andis selgitusi. Menetluskuludeks on riigilõivu 15 eurot.
83.Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud 1165 (1000+150+15) eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
OSALISELT
TÜHISTATUD
KOHTUOTSUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
29.10.2021
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.