Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-65 XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 21. novembri 2019. a korralduse nr 12.2-3/045275-21 tühistamiseks
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebaja – XX, volitatud esindajad v.adv-d Villu Otsmann ja Ramil Pärdi, adv Eli Täpp Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu Tallinna Halduskohtu 22. aprilli 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Kaebuse muutmise taotluse apellatsioonkaebuse tagastamine
Menetlusosalised
lahendamine;
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX taotlus kaebuse muutmiseks.
2.Tagastada XX apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 22. aprilli 2020. a otsuse peale haldusasjas nr 3-20-65 läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollib OÜ Fort Holding maksumenetluses 2016. a oktoobrist kuni 2018. a augustini XX-ga tehtud tehingute ja 2017. a jaanuarist kuni 2018. a augustini OÜga MTM-Medical Technology Management tehtud tehingutega seotud maksuarvestust.
2.MTA koostas 11.07.2019 OÜ Fort Holding suhtes kontrollakti, milles toodud järelduste kohaselt on OÜ Fort Holding teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 1 136 257,81 eurot. OÜ Fort Holding esitas 12.09.2019 kontrollakti suhtes eriarvamuse, milles palus enda suhtes alustatud maksumenetluse lõpetada põhjendustel, et XX on OÜ-ga MTM-Medical Technology Management sõlminud nõude loovutamise lepingu, millega XX omandas OÜ MTM-Medical Technology Management ja OÜ Fort Holding vahelisest laenulepingust tuleneva nõude
3-20-65 maksukohustuslase vastu. Maksukohustuslast teavitati nõude loovutamisest XX-le. XX ja OÜ Fort Holding sõlmisid tasaarvestuskokkulepe, mille kohaselt XX tasaarvestab OÜ-lt MTMMedical Technology Management omandatud nõude OÜ Fort Holding vastu äriühingule kuuluva rahalise nõudega XX vastu.
3.MTA 21.11.2019 korraldusega nr 12.2-3/045275-21 kohustati XX kui kolmandat isikut andma teavet ja esitama dokumente seonduvalt OÜ Fort Holding 2016. a oktoobrist kuni 2018. a augustini temaga tehtud tehingutega ja 2017. a jaanuarist kuni 2018. a augustini OÜ-ga MTMMedical Technology Management tehtud tehingutega. XX omandas OÜ-lt MTM-Medical Technology Management nõuded OÜ Fort Holding vastu, mille tasaarveldas OÜ Fort Holding nõudega XX vastu. 12.09.2019 sõlmitud tasaarvelduslepingu kohaselt tekkis XX-l nõue OÜ Fort Holding vastu summas 953 554,83 eurot, millele lisandub intress. OÜ MTM-Medical Technology Management loovutas nõude OÜ Fort Holding vastu XX-le ja selle nõude eest tasumiseks tehti 12.09.2019 tasaarveldus, mille tulemusena vähenes XX nõue OÜ MTM-Medical Technology Management vastu. Nõuded OÜ MTM-Medical Technology Management vastu on omandatud perioodil 19.08.2019–03.09.2019 Ventura Collection & Management LLC-lt, Walnut Capital Inc-lt, Blue Oak Medical Group-ilt, Accounts Receivable Acqusition LLC-lt ning Controlled Health Management LLC-lt. XX nõude tekkimisega OÜ Fort Holding vastu võib muutuda OÜ Fort Holding maksukohustus. Kontrollimaks, kas XX nõue OÜ Fort Holding vastu on õigustatud, tuleb välja selgitada, kuidas omandati nõuded OÜ MTM-Medical Technology Management vastu, sest sellest tulenevalt tekkis XX-l nõue OÜ Fort Holding vastu.
4.XX esitas 03.12.2019 korralduse peale vaide, mille MTA jättis 11.12.2019 vaideotsusega rahuldamata.
5.XX esitas 10.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 21.11.2019 korralduse nr 12.23/045275-21 tühistamiseks. MTA küsib teavet kolmandate isikute vahel tehtud tehingute, mitte maksukohustuslasega tehtud tehingute kohta. MTA oleks korralduses pidanud vastava teabe seost läbiviidava maksumenetlusega põhjendama (vt Riigikohtu 26.09.2018 otsus asjas nr 3-16-2324, p 11). OÜ Fort Holding maksukohustus ei sõltu sellest, kuidas omandas kaebaja nõuded kolmanda isiku vastu. Tähtsust omab üksnes teave, mis kirjeldab OÜ Fort Holding finantsseisundi taastamist kaebajale laenu andmisele eelnenud olukorrani. Maksumenetluses on tõendatud, et OÜ MTM-Medical Technology Management on OÜ-le Fort Holding laenu andnud. Nimetatud laen on praeguseks tagastatud ning nii OÜ MTM-Medical Technology Management kui ka OÜ Fort Holding kinnitavad vastava kohustuse puudumist. OÜ MTM-Medical Technology Management loovutas oma nõude OÜ Fort Holding vastu kaebajale, kes tasaarvestas selle OÜ Fort Holding nõudega tema vastu. OÜ MTM-Medical Technology Management on nõuete loovutamisest OÜ-d Fort Holding 12.09.2019 teavitanud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 lg 1). Seega on loovutamine toimunud sõltumata sellest, kas nõue ka tegelikult loovutati. Maksumenetluses on tõendatud, et OÜ Fort Holding on kaebajale laenu andnud. Seetõttu taastus tasaarvestuse tegemise järel kaebajale laenu andmisele eelnenud olukord. Asjaolu, millistel tingimustel omandas kaebaja nõude OÜ MTM-Medical Technology Management vastu, ei ole praegusel juhul määrav. Seega on MTA küsinud kaebajalt teavet ja dokumente, mis ei oma OÜ Fort Holding maksumenetluses tähendust. OÜ Fort Holding võimalik maksukohustus ei sõltu sellest, kui palju ja millistest vahenditest kaebaja kolmandale 2(9)
3-20-65 isikule nõuete loovutamise eest tasus. MTA-l pole võimalik soovitud teavet maksukohustuslaselt nõuda, mistõttu ei saanud ta esmalt pöörduda OÜ Fort Holding poole. Täidetud ei ole maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-s 2 sätestatud eeldus. MTA on vaideotsuses vääralt leidnud, et kaebaja ei ole menetlusväline isik (MKS § 43 lg 1). Maksumenetluses kontrollitakse OÜ Fort Holding maksukohustust ning kaebaja maksumenetluses ei osale. Samuti ei ole kaebaja näol tegemist Eesti maksukohustuslasega, kuna ta on välisriigi maksuresident. MTA on ekslikult leidnud, et praegusel juhul on tegemist Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-40-02 sarnase olukorraga. Kaebaja on omandanud nõude OÜ Fort Holding vastu ning selline tegevus ei ole samastatav laenu andmisega. Seejuures ei eelda nõuete loovutamine, et nõude omandaja teeks eelmise võlausaldajaga sarnase soorituse. Puudub vajadus hinnata rahaliste vahendite päritolu. Asjaolu, kuidas oleks laen tagastatud, kui nõue poleks tasaarvestuse teel lõppenud, ei oma OÜ Fort Holding maksumenetluses tähendust. Lisaks ei ole võimalik teabenõudes küsitud teabe pinnalt teha järeldusi kaebaja võimekuse kohta talle antud laen tagasi maksta. Nõuete loovutamise eest ei pea tasuma samas suuruses, mis omandatav nõue. Seega ei ole nõuete loovutamine laenutehinguga samastatav. Ka asjaolu, et OÜ Fort Holding võlausaldajate poolne nõuete loovutamine kaebajale toimus pärast kontrollakti koostamist, ei mõjuta OÜ Fort Holding varalist seisu ega maksukohustust. MTA poolt küsitud teabe pinnalt ei ole võimalik teha järeldusi nõuete loovutamise tehingu põhjuste kohta.
6.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. OÜ Fort Holding eriarvamusele lisatud dokumendid on koostatud pärast kontrollakti ja need mõjutavad OÜ Fort Holding maksukohustust. Tasaarvestuse lepingu tulemusena kaoks OÜ Fort Holding maksukohustus ja tekiks olulises summas kohustus XX ees. Praeguses asjas on analoogia korras kohaldatav Riigikohtu seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-40-02. Maksuhaldur on korralduses ja vaideotsuses selgitanud, kuidas oleks kaebaja raha päritolu seotud OÜ Fort Holding maksukohustusega. OÜ Fort Holding kontrollaktis on maksuhaldur asunud seisukohale, et ülekandeid XX pangakontole tegi juhatuse liige XX ise. XX teadis enda rahalist olukorda ja asjaolu, et raha tagasimaksmist ei toimu, sest selleks puuduvad rahalised vahendid. Laenu kasutamine isiklikeks vajadusteks näitab, et igapäevakulutusi ei suudeta muudest allikatest katta, mis viitab laenu tagasimaksmise võimatusele. Seetõttu on mõistetav maksuhalduri soov täpsustada OÜ Fort Holding poolt täiendavalt esitatud tõenditega seonduvat, sh seda, millistest vahenditest tasus XX nõuded OÜ Fort Holding vastu summas 2 172 425,77 eurot. Samuti tekib küsimus, miks omandas kaebaja nõuded enda juhitava äriühingu vastu alles pärast kontrollaktiga tutvumist (vt ka vaideotsuse p 15). OÜ Fort Holding maksumenetlust alustati 21.08.2018 ning kaebajale oli asjassepuutuvaid küsimusi esitatud ning temalt dokumente nõutud ka enne praeguses haldusasjas vaidlustatud korralduse andmist. Kaebajale oli arusaadav, millist teavet maksuhaldur temalt soovib. Praeguses asjas nõuab maksuhaldur teavet kaebajalt kui füüsiliselt isikult, kes on kontrollitava äriühingu juhatuse liige. Kaebajalt nõutud teave on seotud läbiviidava maksumenetlusega. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks saanud nõuded OÜ MTM-Medical Technology Management vastu tasuta. Tõendite kogumise faasis ei ole maksuhaldur kohustatud avaldama oma seisukohti tõendite usutavuse osas (Tartu Ringkonnakohtu 07.10.2010 otsus asjas nr 3-09-2639, p 8). Samuti ei pea maksuhaldur kolmandale isikule detailselt selgitama kontrollimenetluse üksikasju või tema poole pöördumise vajalikkust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2016 otsus asjas nr 3-14-52753, p 10; 26.09.2016 otsus asjas nr 3-15-1916, p 12). Kohtupraktikas on 3(9)
3-20-65 aktsepteeritud, et laenutehingu toimumist või mittetoimumist võimaldavad tuvastada ka tõendid, mis näitavad laenuandjal vastavate rahaliste vahendite olemasolu ja nende päritolu (Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsus asjas nr 3-10-714). Samuti võib maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult teavet, mis võib kinnitada versiooni laenu saamisest või selle ümber lükata (Riigikohtu 02.06.2011 otsus asjas nr 3-3-1-26-11, p 12; 02.06.2011 otsus asjas nr 3-31-25-11, p 12) ja nõuda teavet, mis aitab maksuhalduril kontrollida esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust (Riigikohtu 24.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13).
7.Tallinna Halduskohtu 22.04.2020 otsusega jäeti XX kaebus rahuldamata (p 1) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 2). Kaebaja osaleb maksumenetluses kontrollaktis kajastatud tehingute puhul nii OÜ Fort Holding juhatuse liikmena kui ka laenu võtjana, st OÜ Fort Holding maksumenetluses kolmanda isikuna. Sama kehtib tehingute puhul, mille tulemusena tasaarvestas kaebaja oma nõude OÜ Fort Holding vastu. Seega on maksuhaldur küsinud õigesti teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult MKS § 61 lg 1 tähenduses. MKS § 61 lg-st 1 ei tulene piirangut kolmandalt isikult teabe nõudmiseks lähtuvalt sellest, kas ta elab alaliselt Eestis või mitte. Kolmas isik on mistahes menetlusväline isik, kes valdab teavet menetlusosalise kohta. Olenemata sellest, et kaebaja on OÜ Fort Holding juhatuse liige, nõutakse temalt sellist teavet, mida kaebaja valdab füüsilise isikuna. Koos eriarvamusega esitas OÜ Fort Holding dokumendid, mille kohaselt on OÜ Fort Holding suhtes võlausaldajaks olnud OÜ MTM-Medical Technology Management loovutanud oma nõude OÜ Fort Holding vastu kaebajale. Kaebaja on tasaarvestanud oma nõude OÜ Fort Holding vastu OÜ Fort Holding laenlepingust tuleneva nõudega tema vastu kattuvas ulatuses. Olukorras, kus viidatud tehingud toimusid eelnevalt kirjeldatud viisil, mõjutaksid tehingud OÜ Fort Holding maksukohustust. Ka kaebaja ise on seost möönnud. Seega on maksuhaldur õigustatud kontrollima OÜ Fort Holding poolt maksumenetluses esitatud dokumentidega seonduvat. Nimetatud asjaolu täpsustamiseks on asjakohane nõuda kaebajalt teavet asjaolude kohta, mis seonduvad OÜ-lt MTM-Medical Technology Management nõude omandamisega, sh teavet selle kohta, millistest vahenditest tasus kaebaja nõuete eest OÜ Fort Holding vastu. Maksuhaldur ei pea kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel andma detailset ülevaadet maksumenetlusest, vaid selgitama nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-14-51183, p 11). Vaidlustatud korralduses on märgitud, et kaebaja nõude tekkimisega OÜ Fort Holding vastu võib muutuda OÜ Fort Holding maksukohustus. Kontrollimaks, kas kaebaja nõue OÜ Fort Holding vastu on õigustatud, on vaja välja selgitada, kuidas kaebaja omandas nõuded OÜ MTM-Medical Technology Management vastu, sest sellest tulenevalt tekkis kaebajal nõue OÜ Fort Holding vastu. Nimetatu põhjal on arusaadav, milline on seos kaebajalt nõutava teabe ja OÜ Fort Holding maksumenetluse vahel. Tegemist on analoogse olukorraga, kui on käsitletud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-40-02, milles Riigikohus rõhutas, et vajadusel peab laenuandja ära näitama tema käsutuses oleva ja laenuks antud raha päritolu. Tähendust ei ole sellel, et viidatud kohtulahendis käsitleti laenatud raha päritoluga seonduvat, sest nii kohtulahendis kui ka praeguses asjas on küsimus selles, kas maksuhaldur saab nõuda teavet asjaolude ja tehingute kohta, mille pooleks ei ole maksukohustuslane. MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldused otse kolmanda isiku poole pöördumiseks puudusid (vt ka Riigikohtu 30.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-98-10, p 19; 24.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p-d 12 ja 13). Korralduses konkreetselt nõutud teabe saamiseks ei ole maksuhaldur maksukohustuslase poole pöördunud. Vaideotsusest tulenevalt on maksuhaldur kohustanud 4(9)
3-20-65 21.08.2018 korraldusega OÜ-d Fort Holding esitama korralduses nimetatud dokumendid ja andma suulised seletused kontrollitaval perioodil kaebajaga tehtud laenutehingute kohta. Kaebaja poole pöördumine on ajendatud OÜ Fort Holding poolt eriarvamusega koos edastatud dokumentidest. Kuna korralduses nõutav teave puudutab kaebaja ja kolmandate isikute vahelisi tehinguid, ei saa vastavat teavet olla maksukohustuslasel. Olukorras, kus maksukohustuslaselt on nõutud teavet kaebajaga tehtud laenutehingute kohta, on kaebajalt nõutava täpsustava teabe puhul täidetud MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeltingimus. Lisaks võivad kolmanda isiku poole pöördumise alused tuleneda maksukohustuslase antud teabest ning kui teavet valdab ainult kolmas isik, on lubatud pöörduda ilma konkreetseid küsimusi maksukohustuslasele esitamata kolmanda isiku poole (Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2012 otsus asjas nr 3-11-1341). Korralduses nõutud teavet valdab ainult kaebaja. OÜ Fort Holding maksumenetlust on alustatud 21.08.2018. Asjakohane ei ole kirjavahetus, millest nähtub, et maksuhaldur on enne vaidlustatud korralduse andmist nõudnud kaebajalt kui füüsiliselt isikult teavet seonduvalt OÜ Fort Holding maksumenetlusega. Kirjavahetusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks nõudnud kaebajalt teavet kui OÜ Fort Holding juhatuse liikmelt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.XX esitas 22.05.2020 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 22.04.2020 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebusele oli lisatud kaebuse muutmise taotlus, milles kaebaja taotleb vaidlustatud korralduse tühistamise asemel selle õigusvastasuse tuvastamist. Fort Holding OÜ on maksuotsuse peale esitatud vaidega koos esitanud korralduses nõutavad tõendid. Kaebaja on endiselt seisukohal, et korraldus oli selle andmise ajal õigusvastane ja rikkus tema õigusi. Menetluse kestel muutunud olukorra tõttu ei aita tühistamiskaebuse rahuldamine enam kaebaja õigusi kaitsta. Seetõttu taotleb kaebaja tühistamisnõude asendamist õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kuna MTA tõlgendas kaebuse esitamist maksotsuses Fort Holding OÜ kahjuks ning määras äriühingule täiendava maksu tasumise kohustuse, oli Fort Holding OÜ sunnitud MTA korraldusega nõutud teabe esitama. Seetõttu on kaebuse muutmine tingitud ettenägematust asjaolust. Kaebaja õiguste kaitseks tulevikus ning asjas lõpliku selguse saamiseks on vajalik korralduse õigusvastasuse kindlakstegemine. Seega on tuvastamiskaebuse esitamisel rehabiliteerivad ja preventiivsed eesmärgid. Arvestades MTA praktikat, on tõenäoline, et MTA ei piirdu vaid korraldusega nõutud teabe nõudmisega ning koostab esitatud teabest ja dokumentidest lähtuvalt täiendavaid õigusvastaseid teabenõudeid, millele vastamata jätmisega saaks MTA hiljem põhistada Fort Holding OÜ suhtes tehtavat maksuotsust. Seetõttu on MTA tõenäoliste tulevikus aset leidvate rikkumiste ennetamiseks vajalik tuvastada korralduse õigusvastasus. Korralduse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik ka selleks, et tuvastada õigustamatu isikuandmete töötlemine MTA poolt. Kaebaja õiguste riive tuvastamine võimaldab kaebajal nõuda hiljem kahju hüvitamist. Kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Fort Holding OÜ maksumenetlus ei ole veel lõppenud ning üksnes tuvastamiskaebuse rahuldamise korral on võimalik vältida MTA poolt edaspidi õigusvastaste teabenõuete esitamist. Seega on õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vältimatult vajalik. Korralduses ega vaideotsuses ei ole põhjendatud, millist tähendust omab nõutav teave Fort Holding OÜ maksumenetluses (vt ka Riigikohtu 26.09.2018 otsus asjas nr 3-16-2324, p 11).
5(9)
3-20-65 MTA on palunud kaebajal esitada teave ja dokumendid, mis puudutavad kaebaja poolt OÜ MTM-Medical Technology Management vastu nõuete omandamise eest tasumist USA residentidest äriühingutele, kellel ei ole kaebajale teadaolevalt olnud ühtegi tehingut OÜ-ga Fort Holding. Seega küsib MTA teavet kolmandate isikute vahel tehtud tehingu, mitte maksukohustuslasega tehtud tehingute kohta. Maksuhaldur ei ole põhjendanud nõutava teabe seost OÜ Fort Holding maksumenetlusega. Halduskohus leidis vääralt, et seost maksumenetlusega saab MTA hinnata alles dokumentide ja teabe saamisel. Selline tõlgendus muudab MKS § 61 lõike 1 sisutühjaks ja kohustab kolmandaid isikuid esitama MTA-le mistahes teavet. Seda, et küsitud teave ja dokumendid ei oma seost Fort Holding OÜ maksumenetlusega, kinnitab ka asjaolu, et MTA on teinud koormava maksuotsuse OÜ Fort Holding suhtes praeguse haldusasja lõpplahendit ära ootamata. Lisaks ei saa OÜ Fort Holding maksukohustus sõltuda sellest, kuidas kaebaja menetlusvälistelt USA äriühingutelt kolmanda isiku vastu nõuded omandas. Tähtsust saab omada teave, mis kirjeldab OÜ Fort Holding finantsseisundi taastamist kaebajale laenu andmisele eelnenud olukorrani. Seadus ei välista alusetu rikastumise sätete alusel rahalise kohustuse tagasitäitmist mh vastastikuste rahaliste kohustuste tasaarvestamise teel. Maksumenetluses on tõendatud, et OÜ MTM-Medical Technology Management on OÜ-le Fort Holding laenu andnud. OÜ MTM-Medical Technology Management poolt antud laen on praeguseks tagastatud (kohustus on tasaarvestuse tõttu lõppenud). Nii OÜ MTM-Medical Technology Management kui ka OÜ Fort Holding kinnitavad kohustuse puudumist. Tähtsust ei oma, kas kaebaja maksis raha tagasi otse OÜ-le Fort Holding või täidab ta tema eest rahalisi kohustusi kolmandate isikute ees. OÜ MTM-Medical Technology Management on nõuete loovutamisest OÜ-d Fort Holding 12.09.2019 teavitanud (VÕS § 170 lg 1). Seega on loovutamine OÜ Fort Holdingu suhtes toimunud sõltumata sellest, kas nõue ka tegelikult loovutati. Tasaarvestuse tegemise järel taastus kaebajale laenu andmisele eelnenud olukord, kuna kaebaja on saadud laenu OÜ-le Fort Holding tagastanud. Tähtsust ei oma asjaolu, millistel tingimustel kaebaja OÜ MTM-Medical Technology Management vastu nõude omandas. MTA-l pole võimalik soovitud teavet maksukohustuslaselt nõuda. Maksuhaldur ei pöördunud esmalt maksukohustuslase poole, kuna maksukohustuslasel vastav teave puudub. Ka eeltoodu viitab sellele, et nõutud teabe ja dokumentide näol ei ole tegemist maksumenetlusega seotud teabega. MTA on vaideotsuses vääralt leidnud, et kaebaja näol ei ole tegemist menetlusvälise isikuga (MKS § 43 lg 1). Maksumenetluses kontrollitakse OÜ Fort Holding maksukohustust ning kaebaja maksumenetluses ei osale. Samuti ei ole kaebaja näol tegemist Eesti maksukohustuslasega, kuna ta on välisriigi maksuresident.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
9.Kaebaja taotleb kaebuse muutmist. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. HKMS § 49 lg 2 kohaselt võib pärast lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega, sealhulgas apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, kaebuse nõuet või alust muuta lõikes 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt. 6(9)
3-20-65 HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebuse muutmine lubatav, sest tuvastamisnõude esitamise eeldused ei ole täidetud. Preventiivsest huvist kantuna tuvastamisnõude esitamine on lubatav, kui õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 25.10.2017 määrus asjas nr 3-17-749, p 11) ning keelamisnõude rahuldamisega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada.
11.Isegi kui eeldada, et MTA annab tulevikus kaebajale õigusvastaseid korraldusi OÜ Fort Holding maksumenetluses, on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta selliste korralduste peale tühistamiskaebuse esitamisega, taotledes vajaduse korral esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamisega ei ole sellist ohtu võimalik ka vältida, sest maksuhalduri korraldus teabe väljastamiseks on seotud konkreetsete küsimuste ja tõenditega. Kaebaja vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamisest ei saaks järeldada, et vastustaja ei või küsida kaebajalt mingit muud teavet, mis on maksumenetluses vajalik. Iga haldusakti puhul tuleb hinnata selle õiguspärasuse eeldusi konkreetsete asjaolude alusel. Samadel põhjendustel on kaebajal võimalik eraldi vaidlustada MTA tegevust tema isikuandmete võimalikul õigusvastasel töötlemisel. Vaidlusaluse korralduse õigusvastasuse tuvastamine ei aita vältida ega lõpetada võimalikku kaebaja isikuandmete õigusvastast töötlemist tulevikus. II
12.Kuna ringkonnakohus keeldus kaebuse muutmisest, on apellatsioonimenetluse esemeks XX nõue MTA 21.11.2019 korralduse nr 12.2-3/045275-21 tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 31 alusel tagastada. HKMS § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
13.Tühistamiskaebusest nähtuvalt oli kaebaja eesmärk vabaneda vaidlustatud korraldusest. Arvestades, et kaebaja on MTA 21.11.2019 korralduse täitnud, ei ole sellel eesmärgil tühistamiskaebuse edasine menetlemine põhjendatud.
14.Riigikohus on 08.05.2014 määruse asjas nr 3-3-1-12-14 p-s 9 selgitanud, et haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, siis üldjuhul ja eelduslikult ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend. Siiski, erandlikel asjaoludel võib tühistamiskaebus olla ka kehtetu akti puhul tõhus. Riigikohus on pidanud tühistamiskaebust võimalikuks ja tõhusaks vahendiks nende kehtivuse kaotanud haldusaktide puhul, millel võib olenemata kehtivuse lõppemisest olla isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju (vt nt Riigikohtu 04.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-89-13, p 18). Tühistamine 7(9)
3-20-65 seisneks sellises olukorras akti algusest peale kehtetuks tunnistamises, mis võib aidata negatiivseid mõjusid kõrvaldada. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et praegu võiksid esineda sellised asjaolud, mis õigustaksid tühistamisnõude jätkuvalt läbivaatamist. MTA 21.11.2019 korraldus ega kaebaja seisukohad ei viita sellele, et korraldusest tuleneks talle negatiivseid tagajärgi ka pärast selle täidetuks lugemist. Kaebajalt saadud teabe kasutamine OÜ Fort Holding maksumenetluses ei saa rikkuda kaebaja õigusi.
15.Täiendavalt selgitab ringkonnakohus järgmist. MKS § 61 mõistes on kolmas isik mistahes isik, kes valdab teavet menetlusosalise kohta (vt Riigikohtu 30.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-98-10). Kuigi kaebaja on mh OÜ Fort Holding juhatuse liige, on kontrollimenetluse objektiks ka väidetav laenusuhe kaebaja ning OÜ Fort Holding vahel. Maksuhaldur on küsinud teavet seonduvalt laenusuhte tasaarvestamisega. Nimetatud suhte raames on kaebaja puhul tegemist kolmanda isikuga MKS § 61 mõistes. Samuti ei piira MKS § 61 kolmandate isikute ringi Eesti (maksu)residentidega. Seega oli maksuhaldur õigustatud kaebaja poole pöörduma.
16.Riigikohus selgitas 26.09.2018 otsuses asjas nr 3-16-2324 MKS § 61 kohaldamisega seonduvat. Viidetega enda varasemale praktikale märkis Riigikohus otsuse p-s 9, et sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (24.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (14.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). MKS § 61 lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla (14.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). Maksuhaldur on vaidlusaluse korralduse andmisel neid nõudeid silmas pidanud.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on MTA 21.11.2019 korraldusega kaebajalt nõutava teabe ning maksumenetluse kontrolliobjekti vahel piisav seos (dtl-d 527–528). Toimiku materjalidest nähtuvalt kontrollis maksuhaldur maksumenetluse käigus OÜ Fort Holding laenu andmist XXle ja tehinguid OÜ-ga MTM-Medical Technology Management (vt ka 11.07.2019 kontrollakt (dtl-d 509–517)). OÜ Fort Holding on maksumenetluse käigus selgitanud, et tema laenunõue XX vastu on tasaarvestatud OÜ Fort Holding nõuetega OÜ MTM-Medical Technology Management vastu, kuna kaebajale on loovutatud kolmandate isikute nõuded OÜ MTMMedical Technology Management vastu (vt ka dtl-d 518–520 ja dtl-d 521–522; vt ka 12.09.2019 eriarvamus kontrollaktile (dtl-d 524–526)). Seega tuli maksuhalduril mh kontrollida seda, kas viidatud nõuete loovutamise tehing tegelikult toimus. Vastupidisel juhul ei saa lugeda OÜ Fort Holding nõuet kaebaja vastu tasaarvestatuks. Kuna maksuhaldur on asunud seisukohale, et OÜ Fort Holding on laenu andmisel kaebajale teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, on nimetatud asjaolude kontrollimine maksumenetluse seisukohalt oluline (11.07.2019 kontrollakti p 1.1.2.1). Seega juhul, kui maksumenetluse käigus selgub, et kaebajal puudusid tegelikkuses rahalised vahendid OÜ MTM-Medical Technology Management suhtes eksisteerivate kolmandate isikute nõuete omandamiseks ning seetõttu on loovutamise tehing näilik (samuti tasaarvestus kaebaja ja OÜ Fort Holding vahel), mõjutab see otseselt OÜ Fort Holding maksukohustust (vt ka 11.12.2019 vaideotsuse p 12 (dtl 533)).
8(9)
3-20-65
18.Maksuhaldur ei pidanud vaidlustatud korralduses täpsemalt selgitama, millist maksumenetluses tähendust omavat asjaolu soovitakse kolmandalt isikult nõutava teabega tõendada. Määrav on seos kontrolliobjekti ning nõutava teabe vahel. See seos on piisaval määral äratuntav. See, kas maksumenetluses kogutud üks või teine tõend lõppastmes maksuhalduri väiteid kinnitab, ei ole kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav, sest vaidluse esemeks ei ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus.
19.MKS § 61 lg-t 1 ei tule tõlgendada nii, et kolmandalt isikult saab nõuda üksnes neid dokumente, mis peavad olemas olema ka maksukohustuslasel. Väitega, et kaebajalt nõuti teavet ja dokumente, mida ei saagi olla kontrollitaval maksukohustuslasel, ei saa põhjendada korralduse õigusvastasust, sest maksuhalduril on õigus nõuda kolmandalt isikult ka sellist teavet ja dokumente (vt Riigikohtu 30.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-98-10, p 19; 24.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p-d 13 ja 14; 14.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11).
20.Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus XX poolt 22.05.2020 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. Seega tuleb lugeda, et XX ei ole Tallinna Halduskohtu 22.04.2020 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud (HKMS § 187 lg 2). III
21.XX on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 12.04.2019 määruses asjas nr 3-18-1562 (p 14), et kuna apellatsioonkaebus tagastatakse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel, mis on olemuselt sarnane kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 2 alusel, siis ei kuulu tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastamisele. Apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastamise korral antakse apellatsioonkaebuses esitatud väidete põhjendatusele sisuline õiguslik hinnang sarnaselt kohtuotsuse tegemisega. Ringkonnakohtu hinnangul on need seisukohad asjakohased ka apellatsioonkaebuse tagastamisel HKMS § 187 lg 31 alusel, sest nimetatud säte lisati seoses HKMS § 121 lg 2 muudatustega, millega täiendati kaebuse tagastamise aluseid (seletuskiri halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde, eelnõu § 1, p-d 27 ja 28, lk 27). Seega jääb apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.