Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
11. november 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2014
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 3. septembri 2020. a korralduse nr 12.2-3/053255-9 tühistamiseks Royalway OÜ (kustutatud) kaebus Maksu- ja Tolliameti
9.septembri 2020. a korralduse nr 12.2-3/053255-16 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. septembri 2021. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad – X ja Royalway OÜ (kustutatud), esindaja Madis Truber Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 3. septembri 2021. a otsuse peale haldusasjas nr 3-20-2014 läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 03.09.2020 korraldusega nr 12.2-3/053255-9 maksukorralduse seaduse (MKS) § 46, § 553 lg 1 p 4, § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ja 3 alusel X kui kolmandat isikut esitama hiljemalt 09.09.2020 kõik tema valduses olevad Jõetee OÜ (kuni 26.08.2020 ärinimega Riverway OÜ) majandustehinguid kajastavad dokumendid ja tema isiklike pangakontode filtreerimata väljavõtted 2020. a jaanuari kuni juuni kohta ning ilmuma 14.09.2020 maksuaudiitori juurde suuliste seletuste andmiseks. MTA kontrollib 10.08.2020 korralduse nr 12.2-3/053255-1 alusel Jõetee OÜ käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni- ning töötuskindlustusmaksete
3-20-2014 arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 2020. a jaanuar kuni juuni. X oli äriregistri andmetel Jõetee OÜ juhatuse liige 04.05.2016–26.08.2020. MTA pöördus 10.08.2020 korraldusega nr 12.2-3/053255-1 esmalt maksukohustuslase Jõetee OÜ poole nõudega esitada kõik äriühingu dokumendid, kuid X jättis juhatuse liikmena maksuhalduri korralduse tähtpäevaks täitmata ning asus selle asemel äriühingut võõrandama, teavitamata sellest MTA-d. Jõetee OÜ pangakontolt on kontrolliperioodil tehtud sularaha väljamakseid ja maksuhalduril on põhjendatud alus arvata, et välja võetud summad on hiljem sularaha sissemaksetena laekunud X pangakontodele. Samuti on alust arvata, et X-le on tehtud väljamakseid, mida ei ole kajastatud Jõetee OÜ TSD-del. Kuna X oli Jõetee OÜ juhatuse liikmeks, on ta maksuhalduri hinnangul isikuks, kes omab teavet tehingute reaalse toimumise ja üksikasjade kohta. Suulise teabe andmiseks maksuhalduri juurde ilmumine on vajalik, kuna maksuhalduri hinnangul on vahetu kohtumine efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik menetlus. Kui korralduse täitmise tähtaeg ei ole sobiv, võib taotleda selle pikendamist (MKS § 50). Teabe andmisest on õigus keelduda üksnes MKS §-s 64 toodud alustel. Korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendab MTA sunniraha mõlema nõude puhul esimesel korral 640 eurot.
2.Maksu- ja Tolliamet kohustas 09.09.2020 korraldusega nr 12.2-3/053255-16 Royalway OÜ-d (äriregistrist kustutatud 15.09.2021) esitama hiljemalt 16.09.2020 Jõetee OÜ-ga tehtud tehinguid kajastavaid dokumente ning ilmuma 23.09.2020 maksuaudiitori juurde suuliste seletuste andmiseks.
3.X esitas MTA 03.09.2020 korralduse nr 12.2-3/053255-9 peale 13.09.2021 vaide, mille MTA jättis 16.09.2020 vaideotsusega nr 6-1/4714-2 rahuldamata. Royalway OÜ (kustutatud) esitas MTA 09.09.2020 korralduse nr 12.2-3/053255-16 peale 15.09.2021 vaide, mille MTA jättis 22.09.2020 vaideotsusega nr 6-1/4716-2 rahuldamata.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 15.10.2020 kaebuse MTA 03.09.2020 korralduse nr 12.2-3/053255-9 tühistamiseks. Kaebaja ei vaidlusta MTA õigust ja kohustust pöörduda kaebaja kui kolmanda isiku poole, kuid vaidlustab seda, kuidas MTA soovib neid õigusi realiseerida. Maksuhaldur on MKS § 61 lg-st 2 tulenevalt pöördunud kaebaja poole teabe saamiseks ennatlikult, sest maksuhaldur ei ole eelnevalt kasutanud kõiki talle seadusega lubatud meetmeid maksukohustuslaselt ehk Jõetee OÜ-lt teabe saamiseks. Üksnes asjaolu, et Jõetee OÜ jättis maksuhalduri korralduse täitmata, ei õigusta veel kaebaja poole pöördumist. Maksuhaldur saanuks MKS § 67 lg 1 alusel rakendada maksukohustuslase suhtes sunniraha või algatada väärteomenetluse ja kohaldada sundtoomist. Vaidlustatud korralduses ei ole märgitud, millal maksuhaldur Jõetee OÜ poole pöördus ning millist teavet äriühingult küsiti. Kolmandalt isikult saab teavet nõuda eeldusel, et maksuhaldur on varem sama teavet küsinud maksukohustuslaselt. Kuna Jõetee OÜ-l on kohustus korraldada raamatupidamist ja säilitada dokumente, siis ei ole usutav, et maksukohustuslasel puuduvad maksuhalduri nõutavad dokumendid. Seetõttu viitab nende esitamata jätmine maksukontrolli tahtlikule takistamisele ja maksuhaldur saab selle vastu rakendada vajalikke meetmeid. Kaebajal puudus ka seadusest tulenev kohustus teavitada MTA-d äriühingu võõrandamisest ja põhjendamatu on kohustada kaebajat ilmuma vestlusele isiklikult, sest kõiki küsimusi on võimalik esitada kirjalikult. Kaebaja andis raamatupidamise dokumendid üle äriühingu uuele juhatusele ning maksuhaldur ei ole põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud dokumendid on kaebaja valduses. Kohustus esitada kõikide isiklike pangakontode väljavõtted kontrolliperioodi kohta on ebaproportsionaalne, sest annab maksuhaldurile liigset teavet isiku elustiili, hobide, ostuharjumuste ja tehingute kohta. MTA korralduse eesmärk ei saa olla hankida rohkem teavet, kui on vaja maksumenetluse lõpuleviimiseks. Seega on igati põhjendatud, kui kaebaja esitab arvelduskonto filtreeritud väljavõtte tehingutest Jõetee OÜ-ga.
2(7)
3-20-2014
5.Royalway OÜ (kustutatud) esitas Tallinna Halduskohtule 19.10.2020 kaebuse MTA 09.09.2020 korralduse nr 12.2-3/053255-16 tühistamiseks (haldusasi nr 3-20-2040).
6.Maksu- ja Tolliamet palus 01.12.2020 vastuses jätta X kaebus rahuldamata. MTA 03.09.2020 korraldus on õiguspärane ning vastab MKS § 46, § 61 lg-te 1–3 ja § 62 lg 1 nõuetele. Kaebajale selgitati juba vaideotsuses, et maksuhalduril on vajalike tõendite kogumisel ulatuslik kaalutlusõigus ning maksusaladuse hoidmise kohustusest tulenevalt ei ole kolmandale isikule võimalik väga detailselt avaldada, millisel viisil on maksuhaldur maksukohustuslase poole teabe saamiseks varem pöördunud. Kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamiseks piisab nõutava teabe ja maksumenetluse äratuntava seose selgitamisest. Praegusel juhul on selline seos selgelt äratuntav. Kui aktsepteerida üksnes pangakonto filtreeritud väljavõtted, siis ei pruugi selguda kõik kaebaja ja Jõetee OÜ seosed. Välistada ei saa ka kaebaja soovi varjata seda, mida ta Jõetee OÜ-lt saadud rahaga edasi tegi. MTA on teinud Jõetee OÜ-le 26.08.2020 korralduse sunniraha maksmiseks, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Seega on MTA teinud endast oleneva maksukohustuslaselt teabe saamiseks. Maksuhaldur otsustab kaalutlusõiguse, millisel viisil teavet koguda. Maksuhalduri hinnangul on kolmanda isiku poolt maksuhalduri ametiruumides suuliste selgituste andmine üldjuhul efektiivsem teabe hankimise viis kui kirjalik menetlus, sest see võimaldab vältida teineteise vääriti mõistmist.
7.Tallinna Halduskohus liitis 02.06.2021 määrusega haldusasjad 3-20-2014 ja 3-20-2040 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-20-2014).
8.Tallinna Halduskohus jättis 03.09.2021 otsusega kaebused rahuldamata. Maksuhaldur kontrollib 10.08.2020 korralduse alusel Jõetee OÜ maksude tasumise õigsust 2020. a jaanuarist kuni juunini ning sellest tulenevalt kohustas 03.09.2020 korraldusega X esitama kõik tema valduses olevad Jõetee OÜ majandustehinguid kajastavad dokumendid ja kõikide isiklike pangakontode filtreerimata väljavõtted kontrolliperioodi kohta ning ilmuma suuliste seletuste andmisele. Maksuhaldur on põhjendanud X-lt teabe küsimist asjaoluga, et X oli kontrolliperioodil Jõetee OÜ juhatuse liige ning äriühingu pangakontolt võeti sellel ajal välja sularaha, samuti on maksuhalduril tekkinud kahtlus, et välja võetud summad jõudsid hiljem sularaha sissemaksetena X kontole ja osasid väljamakseid ei ole äriühingu TSD-del kajastatud. MKS § 553 lg 1 p 4 võimaldab maksuhalduril saada maksukontrolli läbiviimisel isikutelt teavet ja seletusi ning vaidlustatud korraldus on sellega kooskõlas. Korraldus on kooskõlas ka MKS § 61 lg-tega 1 ja 3 ning § 62 lg-ga 1. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur pöördus eelnevalt 10.08.2020 korraldusega Jõetee OÜ poole, kuid maksukohustuslane jättis korralduse täitmata. Maksuhaldur tegi 10.08.2020 korralduse täitmata jätmise tõttu kohustas maksuhaldur Jõetee OÜ-d 26.08.2020 korraldusega tasuma sunniraha. Maksuhaldur on palunud X-lt üksnes kontrolliperioodiga seotud dokumente ning põhjendamatuks ei saa pidada kaebaja kohustamist ilmuda suuliste seletuste andmiseks maksuhalduri juurde. See vastuväide võiks muutuda aktuaalseks juhul, kui kaebaja on nõutud dokumendid juba ära esitanud. MTA korraldused on piisavalt motiveeritud ning nende tühistamiseks puudub alus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X palub 04.10.2021 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus teda puudutavas osas ning uue otsusega rahuldada tema kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus käsitles küll maksuhalduri vajadust pöörduda teabe nõudmiseks apellandi poole, kuid jättis arvestamata, et kolmandalt isikult teabe küsimisel peab maksuhaldur järgima seadusest ja kohtupraktikast tulenevaid nõudeid. MKS § 61 lg 2 eesmärk on kaitsta kolmandaid isikuid ebaproportsionaalse tülitamise eest ning maksumenetluses tähendust omavad asjaolud 3(7)
3-20-2014 tuleb välja selgitada eelkõige maksukohustuslase enda kaasabil. Kolmanda isiku poole pöördumine on õigustatud juhul, kui maksukohustuslaselt pole mingil põhjusel teabe saamine võimalik. Kolmanda isiku poole pöördumise põhjus peab olema teabe nõudmise korralduses märgitud, et kolmandale isikule oleks selge tema poole pöördumise vajadus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2009 otsus nr 3-07-2611, p 9). Apellandi poole pöördumist ei õigusta ainuüksi asjaolu, et Jõetee OÜ jättis maksuhalduri nõutud teabe esitamata, sest maksuhalduril olnuks võimalik kasutada maksukohustuslase suhtes mõjutusvahendeid. Tehingutega seotud asjaolude tuvastamine saab toimuda maksukohustuslase kaasabil ning maksumenetluses ei saa minna lihtsama vastupanu teed, jättes maksukohustuslaselt teabe ja tõendid nõudmata. MKS § 61 lg 2 järgimiseks ei piisa üksnes korralduses sisalduvast viitest sellele, et maksuhaldur on üritanud maksukohustuslaselt teavet küsida. Korraldusest ei nähtu, et maksukohustuslaselt oleks küsitud teavet samade tehingute kohta (vt Riigikohtu 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p 19). Kuna Jõetee OÜ-l on kohustus korraldada raamatupidamist ja säilitada dokumente, siis ei ole eluliselt usutav, et tal puuduvad maksuhalduri nõutud dokumendid. MTA põhjendused vajadusest ilmuda suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri juurde on üldsõnalised ja ei põhista vajadust apellanti sellega koormata. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, mis ta leiab, et Jõetee OÜ majandustehinguid kajastavad dokumendid on apellandi valduses. Apellant andis äriühingu dokumendid üle uuele juhatusele ja temale ei saa süüks panna seda, et uus juhatus on maksuhalduri korraldusi eiranud (vt Riigikohtu 15.12.2016 otsus nr 3-3-1-56-16, p 23). Nõue esitada apellandi kõigi pangakontode filtreerimata väljavõtted on ebaproportsionaalne, kuna see annab maksuhaldurile ülemäärast teavet apellandi eraelu kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kuna Royalway OÜ on äriregistrist 15.09.2021 kustutatud ja ei ole Tallinna Halduskohtu 03.09.2021 otsust vaidlustanud, siis on halduskohtu otsus Royalway OÜ (kustutatud) kaebust puudutavas osas 05.10.2021 jõustunud. Kuigi X ja Royalway OÜ (kustutatud) ühine esindaja saatis Tallinna Halduskohtule 10.09.2021 teavituse, et kaebajad loobuvad 03.09.2021 kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisest, ei piira see apellatsioonkaebuse esitamist. Haldusasjades on apellatsiooniõigusest loobumise võimalus nähtud ette üksnes lihtmenetluses tehtud resolutsioonotsuse puhul (vt HKMS § 169 lg-d 2 ja 3, § 170 lg-d 2 ja 3, § 180 lg 3). Seega on X 04.10.2021 apellatsioonkaebus lubatav.
11.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2). HKMS § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg 3 p-s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaldamisel tuleb lähtuda apellandi faktiväidetest. Apellandi etteheited faktiliste asjaolude tuvastamisele ei takista apellatsioonkaebuse tagastamist HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel siis, kui need asjaolud ei ole haldusasja lahendamisel olulised (nt Riigikohtu 28.01.2021 määrus nr 3-19-1282, p-d 13– 14; 17.01.2018 määrus nr 3-16-1861, p 11; 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8).
12.Ringkonnakohus leiab, et X apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada, sest ka apellandi esitatud faktiväidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Apellatsioonkaebus ei sisalda ühtegi väidet, mida apellant poleks esitanud
4(7)
3-20-2014 juba halduskohtule, samuti ei ole apellatsioonkaebuses esitatud vastuväiteid halduskohtu poolt asjaolude tuvastamisele. Praegune vaidlus on üksnes õiguslikku laadi.
13.MKS § 553 lg 1 p 4, § 61 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente mh kolmandatelt isikutelt. MKS § 61 lg 2 ja § 62 lg 1 ls 2 näevad ette piirangu, et enne kolmandalt isikult teabe või dokumentide nõudmist peab maksuhaldur üldjuhul olema nende saamiseks pöördunud eelnevalt maksukohustuslase poole. Teabe nõudmiseks ja dokumentide esitamiseks peab maksuhaldur MKS § 61 lg-st 3 ja § 62 lg 4 p-st 1 tulenevalt andma MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, milles peab olema märgitud mh selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksumenetlus teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Samuti peab olema märgitud korralduse täitmise tähtaeg ning isik võib taotleda selle tähtaja pikendamist vastavalt MKS §-s 50 sätestatule (MKS § 61 lg 3 ls 3 ja § 62 lg 5).
14.Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur kontrollib 10.08.2020 korralduse alusel Jõetee OÜ (kontrolliperioodil ärinimega Riverway OÜ) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust 2020. a jaanuarist kuni juunini ning X oli kontrolliperioodil äriühingu juhatuse ainus liige (04.05.2016–26.08.2020) ja ainuosanik (03.05.2016–25.08.2020). MTA 03.09.2020 korraldusega nr 12.2-3/053255-9 on X kohustatud järgmisteks toiminguteks: 1)
esitada hiljemalt 09.09.2020 kõik tema valduses olevad Jõetee OÜ majandustehinguid kajastavad dokumendid kontrolliperioodi kohta;
2)
esitada hiljemalt 09.09.2020 kõikide isiklike pangakontode väljavõtted (filtreerimata kujul) kontrolliperioodi kohta;
15.Maksuhaldur on 03.09.2020 korralduses selgitanud, et nõudis 10.08.2020 korraldusega Jõetee OÜ-lt kõiki äriühingu dokumente kontrolliperioodi kohta hiljemalt 18.08.2020, kuid äriühing ei ole korraldust täitnud. Maksuhaldur viitas lisaks, et Jõetee OÜ pangakontolt nähtub sularaha korduv väljavõtmine ja X käitumise põhjal (st MTA 10.08.2020 korralduse täitmise asemel võõrandas äriühingu) on tekkinud kahtlus, et Jõetee OÜ pangakontolt välja võetud sularaha on makstud hiljem sisse X pangakontodele.
16.Sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos toimuva maksumenetlusega ja maksuhalduril puudub nõude esitamisel kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. Nõue pöörduda enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist sama nõudega maksukohustuslase poole ei tähenda, et maksukohustuslaselt peab olema nõutud sama teavet või samu dokumente, eriti kui maksukohustuslasel ei saagi olla neid dokumente, mille esitamist on maksuhaldur kolmandalt isikult nõudnud. Piisab sellest, kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p-d 9–11; 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p-d 11–14; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 18–19). Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente esitama. MKS § 61 lg 2 järgi ei eelda kolmanda isiku poole pöördumine, et maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte välistab üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata. Muu hulgas ei keelaks MKS § 61 lg 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide 5(7)
3-20-2014 nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-25-11, p 12; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-26-11, p 12). MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduril kaalutlusõigus (MKS § 12) otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. Maksustamisel tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalike tõendite kogumine on ajakriitiline (mh tulenevalt maksude määramise aegumistähtaegadest ja maksukohustuslaste tegevusest maksude ebaõige tasumise varjamisel) ning maksuhaldurilt ei saa nõuda ebaefektiivsete meetmete rakendamist olukorras, kus maksuhalduril on õiguspäraselt võimalik saada maksukontrolli lõpuleviimiseks vajalikud andmed muul viisil, sh pöördudes kolmanda isiku poole, kellelt võib mõistlikult eeldada teabe või dokumentide olemasolu.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur apellandilt teabe ja dokumentide nõudmist asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud. Maksuhaldur on korralduses välja toonud, et Jõetee OÜ jättis temalt 10.08.2020 korraldusega nõutud teabe ja dokumendid tähtajaks esitamata, ning kuna apellant oli kontrolliperioodil äriühingu majandustegevust juhtinud isikuks, siis on ilmne, et temal võib olla teavet ja dokumente, mille alusel selgitada välja maksumenetluses tähtsust omavad asjaolud. Kahtlust, et osa Jõetee OÜ majandustehinguid kajastavatest dokumentidest võivad jätkuvalt olla apellandi valduses, süvendab asjaolu, et Venemaal 04.08.2020 koostatud notariaalse volikirja kohaselt andis Jõetee OÜ praegune ainuomanik ja juhatuse liige Y (Venemaa Föderatsiooni kodanik) apellandile äärmiselt avara sisuga volituse mh omandada osalus Jõetee OÜ-s ja valida ta äriühingu juhatuse liikmeks. Korralduse tühistamist ei saaks iseseisvalt tingida asjaolu, et korralduses ei ole üksikajalikult märgitud, millist teavet on maksuhaldur eelnevalt küsinud maksukohustuslaselt (vrd Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-31-90-13, p 11). Seejuures on maksuhaldur nõudnud üksnes apellandi valduses olevaid kontrolliperioodi majandustehinguid kajastavaid dokumente ning kui apellandil selliseid dokumente ei ole (nt andis ta kõik raamatupidamisdokumendid üle uuele juhatuse liikmele), siis ei tulene talle korraldusest ka kohustust neid maksuhaldurile esitada.
18.Maksuhaldur on mõistlikult selgitanud, kuidas aitaksid apellandi isiklike pangakontode väljavõtted tuvastada Jõetee OÜ maksumenetluses tähtsust omavaid asjaolusid. Äriühingu maksustamist võivad eeskätt mõjutada tema pangakontodele raha laekumise või neilt tehtavate väljamaksetega seonduvad asjaolud (nt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p 11). MTA ongi põhjendanud, et apellandi isiklike pangakontode filtreerimata väljavõtted on vajalikud, et kontrollida, kas äriühingu pangakontolt välja võetud sularaha on jõudnud apellandi käsutusse ja kas tegemist võib olla väljamaksetega, mis oleks tulnud kajastada äriühingu kontrolliperioodi TSD-del. Isiklike pangakontode filtreerimata väljavõtete esitamise kohustus riivab apellandi eraelu puutumatust (nt Riigikohtu 01.02.2021 määrus nr 3-18-1328, p 11), kuid riivet ei saa praegusel juhul pidada ebaproportsionaalseks. Maksuhaldur on nõudnud väljavõtete esitamist kontrolliperioodi (2020. a jaanuar kuni juuni) ehk kuue kuu kohta. Ehkki maksuhaldur ei ole korralduses eraldi põhjendanud, miks on apellandilt nõutud täielikke väljavõtteid, mitte näiteks väljavõtteid üksnes apellandi pangakontodele kontrolliperioodil tehtud sularaha sissemaksete kohta, nähtub MTA 01.12.2020 vastusest kaebusele (p 4.13), et selle põhjuseks oli kahtlus, et apellant võis soovida raha saamist varjata, mistõttu tuleb hinnata kontodel toimunud liikumisi tervikuna. Apellandi eraelu riivet tasakaalustab see, et maksuhalduril on MKS §-dest 26–30 tulenevalt kohustus hoida maksu- ja pangasaladust ning MKS § 101 kohaselt õigus töödelda isikuandmeid üksnes sellel eesmärgil, millel need on kogutud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2019 määrus nr 3-19-241, p 15; Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2015 otsus nr 3-13-872).
19.MTA 03.09.2020 korralduses on suulise teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise nõuet põhjendatud sellega, et suulisel vestlusel on kergem vältida vääriti mõistmist, lahendada vastuolusid ja saada küsimustele ammendavad vastused. Apellant ei ole toonud välja 6(7)
3-20-2014 ühtegi konkreetset põhjendust, miks on seletuste andmiseks maksuhalduri juurde kutsumine tema jaoks ülemäära koormav. Maksuhalduri põhjendust ei muuda asjakohatuks ainuüksi see, et maksuhaldur kasutab samu põhjendusi ka teistele isikutele tehtud samalaadsetes korraldustes. Maksuhalduriga tuleb nõustuda, et kirjalike seletuste andmisel ei oleks võimalik operatiivselt esitada täpsustavaid küsimusi või paluda lisaselgitusi. Vahetu suhtlus võimaldab mh paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust, sest seejuures omavad tähtsust ka sellised tajutavad aspektid, mida ei saa nähtuda ettevalmistatud kirjalikest vastustest (nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis – vrd Riigikohtu 12.02.2021 otsus nr 1-20-1301, p 16). Kui apellant leiab, et maksuhalduri universaalselt rakendatavast põhimõttest, et isikutelt seletuste võtmine toimub üldjuhul suuliselt, tuleks tema puhul mingil põhjusel kõrvale kalduda, siis olnuks tal võimalik esitada sellekohased argumendid ja tõendid, kuid seda ei ole tehtud. Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus ei ole olemuselt sedavõrd koormav, et sellist nõuet saaks abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks või nõuaks see eriliselt kaalukat põhjendust (nt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11).
20.Eelneva põhjal ja HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel keeldub ringkonnakohus X apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult.
21.X tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel, mis on olemuselt sarnane kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 2 alusel, siis ei kuulu tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastamisele. Apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastamise korral antakse apellatsioonkaebuse väidete põhjendatusele sisuline õiguslik hinnang samalaadselt kohtuotsuse tegemisega (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 määrus nr 3-20-65, p 21; 12.04.2019 määrus nr 3-18-1562, p 14). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.