Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. juunil 2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-19-368 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 17. novembri 2017. a korralduse nr 12.2-3/0419831 alusel Osaühingu Optifine (edaspidi OÜ Optifine) tegevust maksustamisperioodidel 2015. a jaanuar kuni 2017. a oktoober.
MTA koostas 9. oktoobril 2018 OÜ-le Optifine kontrollakti nr 12.2-3/041893-25.
3.MTA kohustas 18. detsembri 2018. a maksuotsusega nr 12.2-3/041983-28 OÜ-d Optifine tasuma 200 343,72 eurot kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) OÜ Optifine deklareeris ettevõtlusega mitteseotud kulusid ja muid väljamakseid tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (TSD) 37,89 eurot ja tasumisele kuuluvat tulumaksu 9,49 eurot; 2) OÜ Optifine tegi kontrollitaval perioodil äriühingutele Evojooks OÜ, BLLB OÜ, Rikis11 OÜ ja RicRic OÜ (äriühingud) väljamakseid selgitusega „lühiajaline laen“ kokku 813 100 eurot. OÜ Optifine esitas laenude kohta laenulepingud ja filtreeritult raamatupidamise pearaamatu väljavõtted. Tegemist on näilike tehingutega maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 tähenduses. Väljamaksed äriühingutele (Evojooks OÜ 339 930,40 eurot, BLLB OÜ 367 500 eurot, Rikis11 OÜ 56 200 eurot ja RicRic OÜ 29 000 eurot) on ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine tulumaksuseaduse (TuMS) § 52 lg 2 p 1 tähenduses. TuMS § 15 lg-st 1 tulenevalt peetakse vara soetamisena silmas ka nõudeõiguse soetamist; 3) äriühingud ei ole laene tagastanud. Tegemist oli lühiajaliste laenudega ning nende tagastamise tähtpäevad on möödunud (kontrollakt, p 1.1.2.1); 4) lepingute kohaselt tuli tasuda laenudelt intresse. Äriühingud ei ole laenuintresse tasunud. Laenud anti eesmärgil teenida tulu (kontrollakt, p 1.1.2.2); 5) OÜ Optifine jätkas laenude andmist ka pärast seda, kui laenud jäeti tähtpäevaks tagastamata (kontrollakt, p 1.1.2.3); 6) laenud anti varatutele äriühingutele. Laenude andmisel ei nõutud tagatist ning seletused laenude andmise kohta on vastuolulised (kontrollakt, p 1.1.2.4); 7) OÜ Optifine esindaja ei tundnud huvi laenusaajate majandustegevuse vastu. OÜ Optifine esindaja oli seotud äriühingute juhatuse liikmetega. Äriühingute tausta ei kontrollitud. Äriühingud ei kajastanud laene majandusaasta aruannetes või ei esitanud majandusaasta aruandeid laenude saamise perioodide kohta (kontrollakt, p 1.1.2.5); 8) ka varem on antud laene, mis jäeti tagastamata. 2016. a majandusaasta aruandes on lühiajaliste tagastamata laenudena kajastatud 2 361 787 eurot. Vandeaudiitor juhtis samale probleemile tähelepanu (kontrollakt, p 1.1.2.6); 9) osanikule ei ole tehtud dividendide väljamakseid (v.a oktoobris 2018 esitatud 2018. a septembri deklaratsioon, milles näidati dividendide väljamakse TV-le 37 500 eurot). OÜ Optifine esindajale EV-le, kes tegutseb sisuliselt tegevjuhina, deklareeriti väljamakseid 50 eurot kuus. Juhatuse liikmele TV-le ei ole deklareeritud väljamakseid (kontrollakt, p 1.1.2.7); 10) dokumendid on vastuolulised. Pearaamatus kajastati ebaõigesti laene erinevatele äriühingutele ning neid parandati kontrolli käigus. Rikis11 OÜ-le antud laen kajastati RicRic OÜ raamatupidamise pearaamatu kliendikontol. Ühendav lüli RicRic OÜ ja Rikis11 OÜ vahel oli juhatuse liige EB. BLLB OÜ-ga, Rikis11 OÜ-ga, RicRic OÜ-ga sõlmitud laenulepingutes on mõlemat lepingu osapoolt 2015. a-st kuni 2017. a-ni nimetatud „Laenuandjateks“. Eksimus esineb 35-s lepingus, mistõttu ei ole tegemist juhusliku eksimusega. Lepingud on koostatud tagantjärele kiirustades. Näiteks Evojooks OÜ-ga on osapooli nimetatud „Laenuandjaks“ ja 2(15)
3-19-368 „Laenusaajaks“. Majandusaasta aruande aluseks olevas laenude saldoaruandes perioodil 1. jaanuar 2016 – 31. detsember 2016 kajastati 2016. a laen 883 391,98 eurot Faltex Trade OÜle. Viimati nimetatud äriühing kustutati äriregistrist 27. juunil 2013. Faltex Trade OÜ-le ei ole tehtud arvelduskontolt väljamakseid (kontrollakt, p 1.1.2.8); 11) OÜ Optifine volitatud esindaja ja nõukogu liige kasutas Evojooks OÜ pangakontodele kantud väidetavaid laene isiklikuks otstarbeks (summad on edasi kantud isiklikele kontodele, sellega on tasutud nt treeningarvete ja reiside eest). Raha võeti kontolt 75% ulatuses sularahana välja kaubanduskeskuste pangaautomaatidest (kontrollakt, p 1.1.2.9); 12) laenu saanud äriühingud ei oma reaalset majandustegevust. Pärast laenunõuete tekkimist müüdi äriühingud Venemaa Föderatsiooni kodanikule AP-le ja ta oli nende juhatatuse liige. Arvelduskontodelt ei ole toimunud tasumisi. Laekunud summad on suures osas sularahana välja võetud. Äriühingud ei ole deklareerinud väljamakseid töötajatele (kontrollakt, p 1.1.2.10); 13) enne kontrolli algust ei ole äriühingud teinud tagasimakseid. EV tegi pärast kontrolli algust
29.novembril 2017 Evojooks OÜ pangakontole sularaha sissemakse 32 090 eurot, mis kanti edasi OÜ Optifine arvelduskontole (kontrollakt p 1.1.2.11); 14) Evojooks OÜ-le tehtud väljamaksed 20 469,60 eurot on erisoodustus OÜ Optifine töötajale (TuMS § 48 lg 3, lg 4). Selle summa ulatuses osutati Evojooks OÜ arvelduskonto kaudu hüvesid OÜ Optifine nõukogu liikmele VV-le ning volitatud esindajale EV-le. VV-le tasutud summad ei pärinenud Evojooks OÜ majandustegevusest, vaid raha pärines OÜ-lt Optifine. Evojooks OÜ ei ole registreerinud töötajaid töötamise registris ega deklareerinud väljamakseid töötajatele. Evojooks OÜ-l puudus majandustegevus, äriühingu arvelduskontodelt ei tasutud kaupade soetamise eest aastatel 2015–2017. Evojooks OÜ juhatuse liikme SV sõnul andis IS talle Evojooks OÜ müümisel üle kolm pappkasti kaubaga, mis seisid tema sõiduautos kuni üleandmiseni äriühingu uuele omanikule. Evojooks OÜ-l puudus kaubavaru. IS sõnul andis ta osaühingu müümisel (2016. a septembris) ostjale üle kogu firma lao, s.o mitmeid kaste kaubaga, kuid ei osanud nimetada kauba väärtust, kuna lao inventuuri ei tehtud. Viimati märgitu on vastuolus IS seletusega VV laoinventuuride tegemise kohta perioodil jaanuarist kuni septembrini 2016. VV ei deklareerinud tulu saamist Evojooks OÜ-lt oma 2016. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Võimlemistreener LG 29. märtsi 2018. a seletuse kohaselt on tema arvelduskontole aastatel 2015–2016 Evojooks OÜ-lt laekunud 1420 eurot, millega EV tasus tütarde spordilaagrite eest. Evojooks OÜ Swedbank AS-i arvelduskontolt tehti 19. detsembril 2015 väljamakse Novatours OÜ-le. Novatours OÜ juhatuse liikme KL selgitusel tegi reisipaketi osas päringu EV ja VV sõlmis paketireisilepingu. Reisi eest tasus Evojooks OÜ. Evojooks OÜ Swedbank AS-i arvelduskontolt tasuti 4. märtsil 2016 Eesti Jalgpalli Liidule EVi UEFA EURO 2016 meistrivõistluste piletite eest 1161 eurot.
4.OÜ Optifine esitas 26. veebruaril 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA
18.detsembri 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/041983-28 tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) väide, et tegemist polnud laenudega, on tõendamata. Laenud olid seotud ettevõtlusega. Kaebajal tekkisid nõuded äriühingute vastu; 2) laenude andmine oli märkimisväärne osa kaebaja majandustegevusest. Kontrolliperioodil antud vaidlusalused laenud (813 100 eurot) moodustavad laenutehingutest üksnes 13%. Kaebaja laenutehingud on tavapäraselt seotud suuremate riskidega. Kaebaja ei ole loobunud antud laenude, intresside ja viivise sissenõudmisest; 3) kaebaja ja laenusaajate vahel on sõlmitud kirjalikud laenulepingud; 4) asjaolu, kas laenusaaja on tähtaegselt laenu tagastanud ja tähtaegselt tasunud intressi, ei anna alust lugeda laenu ettevõtlusega mitteseotud nõude omandamiseks. Kaebaja raamatupidamises on nõuded arvel. Laenud õnnestub tagasi saada; 5) kaebaja ei andnud äriühingutele laenu pärast seda, kui varasemad laenud olid tähtpäevaks tagastamata. Maksuhalduri väide on korrektne üksnes BLLB OÜ-le antud laenude osas; 3(15)
3-19-368 6) hoolimata sellest, et EB-ga seotud äriühingud võisid olla viivituses laenude tagastamisega ja intresside tasumisega, puudus kaebajal põhjus arvata, et BLLB OÜ, RicRic OÜ ja Rikis11 OÜ laene koos intresside ja viivistega ei tagasta. Kaebaja on EBga teinud korduvalt koostööd; 7) raamatupidaja kajastas ekslikult RicRic OÜ laenukontol 8. septembril 2017 ja 15. septembril 2017 laenu andmist. Tegelikkuses anti laen Rikis11 OÜ-le. Raamatupidaja avastas eksimuse ja tegi paranduse. Olukorras, kus laen on antud ülekandega, puudub tagantjärele uute laenulepingute koostamise vajadus. BLLB OÜ, Rikis11 OÜ ja RicRic OÜ laenulepingute põhi oli ekslik; 8) kaebaja tundis huvi laenusaajate majandustegevuse vastu. Kaebaja nõukogu liige VV teostas Evojooks OÜ-s äriühingu laojäägi kontrolli ja inventuuri. Evojooks OÜ oli majandustegevust alustav äriühing ja selleks oli vaja raha. Äriühingul oli Tallinna kesklinnas kauplus. BLLB OÜ tegeles majandustegevusega ning tema müügitulu 2014. a-l oli 422 657 eurot. Laenu oli vaja majandustegevuse edukaks jätkamiseks. Rikis11 OÜ ja RicRic OÜ laenuvajadust põhjendas äriühingute juhatuse liige uute äriprojektide käivitamisega; 9) Evojooks OÜ ja BLLB OÜ on märkimisväärse osa laenust tagastanud. Maksumenetlus algas 2017. a novembris ja kestis 2018. a detsembri lõpuni. Kaebaja tegutses maksumenetluse ajal aktiivselt äriühingutelt laenude ja intresside sissenõudmisega. Evojooks OÜ tagastas laenu 242 235,11 eurot. Evojooks OÜ tagastas 32 000 eurot kaebaja pangakontole. Evojooks OÜ tasus 50 000 eurot kaebaja pangakontole sularahas oma prokuristi EVi kaudu. Evojooks OÜ ja kaebaja sõlmisid 31. jaanuaril 2019 Evojooks OÜ-le kuulunud vara üleandmise kokkuleppe. Evojooks OÜ andis kaebajale üle vara väärtuses 160 235,11 eurot. Kaebaja sõlmis komisjonimüügilepingu Inpello OÜ-ga, kes tegeleb spordi- ja vabaajajalatsite ja -tarvete jaemüügiga Eestis; 10) varjatud kasumi jaotamist ei toimunud. Juhatuse liikme poeg toetas oma isa sümboolse tasu eest; 11) kaebaja 2016. a majandusaasta aruanne kajastab äriühingu raamatupidamist korrektselt. Audiitor pole minetusi tuvastanud; 12) kaebaja volitatud esindaja ja nõukogu liige ei kasutanud Evojooks OÜ-le antud laenu isiklikuks otstarbeks. VV arvelduskontole kanti 12 445 eurot töötasuna. Evojooks OÜ tehtud kulud on äriühingule sularahas hüvitatud; 13) intressiarvestustest nähtub, millise lepingu juurde see kuulub; 14) Technosport OÜ laenuga seonduv ei ole seotud konkreetse vaidlusega; 15) kaebaja ei saa kommenteerida Evojooks OÜ majandusaasta aruannetes kajastatut. IS kinnitab Evojooks OÜ tegelemist jaekaubandusega ja see toimus peamiselt sularahas. IS andis ostjale üle kogu äriühingu lao, kus tema sõnul oli mitmeid kaste kaubaga; 16) Evojooks OÜ ei olnud käibemaksukohustuslane; 17) Technosport OÜ lõpetas oma aktiivse majandustegevuse sporditarvete jaekaubanduse valdkonnas aastaid tagasi. Raamatupidamisteenuse madala kvaliteedi tõttu ei ole Technosport OÜ laoarvestus korrektne.
4.MTA taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) kaebaja ei esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuse järeldused; 2) varatutele ja majandustegevust mitteomavatele äriühingutele laenude andmine ei ole usutav. Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud vara soetamisega. Ettevõtlusega mitteseotud kulu väidetav hilisem tagastamine ei tee olematuks asjaolu, et kaebaja ettevõtlusega mittesoetud kulu kandis ning tal tekkis eeltoodud kulult tulumaksu tasumise kohustus, mida ta õigeaegselt ei täitnud. Kui ettevõtlusega mitteseotud summad on äriühingule tagasi makstud, tuleb äriühingul teha vastavad ümberarvestused tagasimakse perioodi deklaratsioonis (TuMS § 54 lg 6). Maksuhaldur ei muuda pidevalt maksuotsust. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Kaebaja ei ole ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamise ümberarvutust TuMS § 54 lg-s 2 nimetatud deklaratsioonis teinud; 4(15)
3-19-368 3) TuMS § 52 lg 1 ja lg 2 p 1 ei välista laenuna tehtud väljamakse käsitamist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena ega selle tulumaksuga maksustamist, kui tegemist pole krediidiasutusega. Tulumaksuga maksustamine TuMS § 52 lg 2 p 1 alusel on õigustatud, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks. Ettevõtlusega mitteseotusele võib viidata laenu andmine ebamõistlikult pikaks ajaks, ebamõistlik tagasimaksegraafik, tagasimakse tähtaja korduv pikendamine või laenusumma korduv suurendamine. Oluline on arvestada tagatise olemasolu; 4) väidetavat laenu anti varatutele ja reaalse majandustegevuseta äriühingutele suurtes summades. Väidetavaid laene ei ole tagastatud. Laenuintresse pole tasutud. Äriühingud müüdi edasi Venemaa kodanikele; 5) maksuhaldur võttis arvesse kaebaja arvelduskontole tehtud makseid laenu vähendamisena varasemates perioodides (vt kontrollakt, p 1.1.2.11; maksuotsus, p 3 alap 4); 6) kaebaja raamatupidaja edastas maksuhaldurile 2018. a augustis 2016. a bilansis kajastatud laenunõuete koondi, millest esmakordselt nähtus maksuhaldurile ka Faltex Trade OÜ nimi. Pärast koondi esitamist EV enam maksuhalduri kirjadele ei vastanud. Maksuhaldurile ei ole Faltex Trade OÜ kohta dokumente esitatud. Kui toimusid tegelikud tehingud investeeringute konverteerimisel laenudeks, oleks maksuhaldurile esitatud ka pearaamatu kontod Faltex Trade OÜ laenude kohta. Kaebaja pangakontolt ei nähtu, et Faltex Trade OÜ-le oleks laenu antud. Kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, kes raha tagastas või mis kujul seda tehti; 6) BLLB OÜ B-kaardil on kanne uue osaniku APi kohta tehtud 8. juunil 2017 ja juhatuse liikme kohta 15. juunil 2017. Kaebaja kandis BLLB OÜ-le viimase laenu 8. juunil 2017. Tavapäraselt ei võtaks vastutustundlik isik laenu samaaegselt äriühingu müümisega. Eeltoodu näitab, et BLLB OÜ-d kasutati viimse momendini OÜ-st Optifine raha väljaviimiseks. Laen võeti suures osas sularahana välja. Lisaks tasuti selle eest restoranides, kauplustes, tanklates, reisfirmades jne. Sarnane muster kordub ka Rikis11 OÜ-ga; 7) EV selgitas 29. juuni 2018. a e-kirjas, et OÜ BLLB, Rikis 11 OÜ ja RicRic OÜ ei ole laene tagastanud ja praegusel hetkel koosnebki kaebaja laenuportfell suures osas nendest halbadest laenudest. Usutav ei ole, et EV ei tea 29. juunil 2018 maksuhaldurile selgitusi andes tagastamisele kuuluvast rahast ega järgmisel päeval sõlmitavast kolmepoolsest tasaarveldusaktist. Väidetud asjaolu ei esitatud kontrollakti eriarvamuses ega vaides. Kaebaja ei ole esitanud intresside arvestust raamatupidamise (pearaamatu) mõttes; 8) kaebaja ei ole kontrolli käigus ega kohtumenetluses esitanud intresside arvestusi laenusaajate lõikes, intressiarveid ega pearaamatu intresside konto väljavõtteid. Kaebaja on esitanud oma esialgse kaebusega 2018. majandusaasta kasumiaruande (kaebuse lisa 6), mille eesmärgiks on kinnitada kaebajale antud laenude tagastamist ja laenudelt saadud intresside tulu. Reaalset rahade liikumist, st laenude tasumist ja intresside saamist aga toimunud ei ole; 9) kaebaja 2018. majandusaasta aruanne kajastab laenunõuete vähenemist 211 846 euro võrra (majandusaasta aruande lisa 3) ja kasumiaruandes on näidatud intressitulu 214 381 eurot. Suure osa kaebaja näidatud intressitulust moodustavad Technosport OÜ intressid. OÜ Technosport 2018. majandusaasta aruande bilansis on saadud laenukohustused vähenenud 159 600 euro võrra ja kasumiaruandes on näidatud intressikulu 122 919 eurot. OÜ Technosport laenude ja intresside tasumine kaebajale toimus läbi tütaräriühingu osakapitali suurendamise. Kaebaja vormistas 2018. a-l mitterahalise sissemakse OÜ-sse Technosport laenunõuete tasaarveldamise teel. Sarnane laenude tasaarvestamise kokkulepe tehti kaebaja ja OÜ Technosport vahel ka 2014. a-l. OÜ Technosport osakapitali suurendamise tulemusena on äriühingu osakapital käesoleva seisuga 465 500 eurot, mis kajastub kaebaja bilansis aktivas investeeringuna tütarettevõttesse. OÜ-l Technosport ei ole põhivara ja muud vara (välja arvatud kaubavarud 31. detsembri 2018. a seisuga 151 256 eurot), ning bilanss seisuga on viidud tasakaalu kahjumiga 278 249 eurot. OÜ Technosport 2017. a müügitulu oli 4173 eurot ja 2018. a müügitulu 9455 eurot. Eeltoodu võimaldab kaebajal näidata 2018. a majandusaasta aruandes, et laenud on tegelikud ja intress moodustab olulise summa; 5(15)
3-19-368 10) Evojooks OÜ-l puudus kaup, mida kaebajale laenu katteks anda; 11) kaebaja 31. jaanuaril 2019 esitatud kaupade üleandmise-vastuvõtmise akti tühisust näitab see, et kaupade väärtusele on lisatud käibemaks. Evojooks OÜ ei ole aga kunagi olnud käibemaksukohustuslaste registris; 12) järeldada võib, et Inpello OÜ müüb Technosport OÜ varusid, mitte Evojooks OÜ poolt komisjonimüügi lepingu alusel väidetavalt kaebajale üle antud kaupa. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka asjaolu, et Inpello OÜ ja OÜ Technosport kodulehel on sama kontakt aadress [email protected] ja asjaolu, et Technosport OÜ ei ole pärast 2018. a juulit enam kauba müüki deklareerinud. Sel viisil näidati, et Inpello OÜ tagastas Evojooks OÜ nimel laenu kaebajale; 13) kaebaja pearaamatu laenukontode väljavõtted ei tõenda laenude tasumist. Samuti ei näita üksikud filtreeritud väljavõtted pangakontost väidetavate laenusummade tagasimaksmist, kuna raha võidi kohe pärast kande tegemist kontolt uuesti välja võtta.
5.Tallinna Halduskohus jättis 6. novembri 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kuna maksuotsus on piisavalt põhjendatud, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150 lg 1). Kaebaja ei suutnud kummutada vastustaja järeldust, et äriühingutele ei ole antud laenu, vaid tegemist on ettevõtlusega mitteseotud vara soetamisega TuMS § 52 lg 2 p 1 tähenduses. Samuti pole kaebaja lükanud ümber järeldust, et Evojooks OÜle tehtud väljamakse 20 469,60 eurot ei ole laen, vaid erisoodustus (TuMS § 48 lg 3, lg 4); 2) kohus järgib maksuotsuse põhjendusi ega korda neid (HKMS § 165 lg 2); 3) tulumaksuga maksustamine TuMS § 52 lg 2 p 1 alusel on õigustatud, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks; 4) maksuotsuses ei ole seatud kahtluse alla, et kaebaja majandustegevuse osaks oli laenude andmine. Maksuhaldur leidis, et vaidlusalused laenud erinesid nendest, mida kaebaja tavapäraselt välja andis. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et vaidlusalused laenud on teeseldud tehingud, kus näiliselt laenude nime all tehtud väljamaksetega viidi raha maksuvabalt ettevõtlusest välja. Täiendavaid usaldusväärseid tõendeid, mis laenutehingute toimumist poolte vahel tõendaksid, kaebaja ei ole esitanud; 5) tõendatud pole, et äriühingutel oli reaalne majandustegevus. Kaebaja väide, et Evojooks OÜl oli kesklinnas pood, kus müüdi sporditarbeid aastatel 2014–2017, ei lükka maksuhalduri järeldust ümber. Maksuhaldur märkis, et aastatel 2015–2017 ei tehtud Evojooks OÜ kontolt kulutusi kaupade soetamiseks ja tal puudusid registreeritud töötajad. Usutav ei ole, et VV teostas Evojooks OÜ kaupade revisjoni. Evojooks OÜ arvelduskontodelt on pangaautomaatidest sularahas välja võetud ca 75% kaebaja tehtud väljamaksetest (272 530 eurot); 6) pärast laenunõuete tekkimist müüdi äriühingud Venemaa kodanikele, kellest said ka juhatuse liikmed. Evojooks OÜ, BLLB OÜ ja Rikis11 OÜ müüdi Venemaa kodanikule AP-le. Maksuhaldurile teadaolevalt ei ole AP ületanud Eesti-Vene riigipiiri. Ta on vormistatud 23 äriühingu juhatuse liikmeks, millest kontrollakti tegemise seisuga oli kolm kustutatud, kümnel on kustutamishoiatus, üks on pankrotis ja üks on likvideerimisel; 7) RicRic OÜ juhatuse liikmeks vormistati Venemaa kodanik VK, kelle kontaktandmed ei ole teada. Äriühing ei ole esitanud majandusaasta aruandeid, tasumata maksuvõlg maksuotsuse tegemise seisuga oli 24 380 eurot ning talle on tehtud kustutamishoiatus. Perioodil 4. november 2014 – 18. detsember 2015 (sh vaidlusaluste laenude saamise perioodil) oli RicRic OÜ juhatuse liige EB. Makstud laen võeti pangakontolt sularahas välja; 8) kaebaja andis laene kahjulikel tingimustel. Ta ei nõudnud tagatist ja intress oli madal (Evojooks OÜ-l 10% aastas ja ülejäänutele 5% aastas). Intresse pole maksuotsuse tegemise ajaks sisse nõutud. Kuna EV tundis laenusaajate esindajaid, on usutav, et ta pidi ka mõistma, et 6(15)
3-19-368 laenu saanud äriühingud ei ole suutelised laene tagastama. Eelnev näitab, et tegelikkuses puudus kaebajal kavatsus laenu sisse nõuda. Alust on arvata, et tegemist on formaalsete lepingutega; 9) laenude saamise ajal Evojooks OÜ juhatuse liige IS teatas (11. juuni 2018. a seletus), et temal ei ole laenukohustusi ja ta ei võtnud firma kohustusi eraisikuna üle ning seetõttu oligi firma hind müümisel odav. SV, kes soetas Evojooks OÜ IS-lt, selgitas, et ta ei teadnud laenukohustuste olemasolust (19. juuni 2018. a seletus). Usutav ei ole, et isik on huvitatud äriühingu soetamisest, millel on laenukohustus 360 400 eurot ning ta saab vastu mõned kastid kaubaga, mille väidetav väärtus on 160 235,11 eurot (SV 19. juuni 2018. a seletus). Kauba ja väärtuse kohta usaldusväärsed tõendid puuduvad; 10) äriühingud ei olnud enne maksumenetluse algust vaidlusalustest laenudest midagi tagastanud. EV tegi pärast kontrolli algust Evojooks OÜ arvelduskontole sularahas sissemakseid 32 090 eurot, millest 32 000 eurot kanti kaebajale. Mõistlik selgitus puudub, miks oleks EV (laenuandja esindaja) pidanud isiklikult tagastama laenusaaja Evojooks OÜ laenu. Peale eelnimetatud tehingute ja teenustasude muid tehinguid Evojooks OÜ arvelduskontol toimunud ei ole (pangakonto avati 25. jaanuaril 2017 ja suleti 19. veebruaril 2018). Maksuotsuses on tagastatud summa arvesse võetud, sellelt ei ole tulumaksu määratud; 11) puuduva või ebaregulaarse majandustegevusega ettevõttele tagatiseta antud laen on igal juhul suure riskiga. Laenulepingutesse märgitud 5% ja 10% laenuintressid ei korva laenuandja riski. Majanduslikult mõtlev ettevõtja ei annaks tagatiseta laenu ka sellele äriühingule, kelle esindajaid ta isiklikult tunneb. Asjaolu, et EB-l oli ka kasumlikke äriühinguid, ei tähendada, et tema teised äriühingud oma kohustusi täidavad. Hetkel on RicRic OÜ juhatuse liige VK, seega ei aidanud EB tundmine kaebajat; 12) laenuandja soov ei ole saada tagasi üksnes laenu põhiosa, vaid sellelt ka intressi teenida. Kaebaja esitas küll paberil intressiarvestused, kuid ta ei ole reaalselt intresse saanud; 13) reeglina ei anta laenu isikule, kes ei suuda eelnevalt tõendada piisavat ja regulaarset käivet. Kui aga laenu antaks, siis märgatavalt suurema intressiga; 14) kaebaja 2015. majandusaasta aruande sõltumatu vandeaudiitori aruandes juhiti tähelepanu, et kaebaja väljastatud laenud ei ole täies mahus tähtaegselt laekuvad. Sellele vaatamata laenude andmine jätkus sisuliselt samadel tingimustel ning laenujääk kasvas; 15) kaebaja väitel andis Evojooks OÜ 31. jaanuaril 2019 (s.o kuu aega pärast maksuotsuse koostamist) talle väidetavalt kuulunud vara (väärtuses 160 235,11 eurot) kaebajale üle. Kaebaja väide ei ole tõendatud. Evojooks OÜ-l ei saanud olla sellises väärtuses kaupa, mida kaebajale üle anda. 2016. majandusaasta aruande kohaselt oli Evojooks OÜ kaupade müük 0 ja soetus 25 eurot. Evojooks OÜ arvelduskontodel aastatel 2015–2016 kaupade eest tasumisi ei toimunud, laenusummad võeti pangakontodelt sularahas välja (272 530 eurot) ja kasutati EV ja VV-ga seotud väljamakseteks. Evojooks OÜ ei olnud käibemaksukohustuslane. 2017. a-l ei toimunud Evojooks OÜ arvelduskontol kaupade soetust ega müüki. Evojooks OÜ eelmiste juhatuse liikmete IS ja SV seletuste kohaselt anti Evojooks OÜ soetamisel üle vaid kolm kasti kaupa ja dokumendid, mis seisid sõiduautos (vt kontrollakt p 1.2.2 alap 4); 16) kaebaja kinnitas, et sõlmis komisjonimüügilepingu Inpello OÜ-ga, kes tegeles spordi- ja vabaajajalatsite ja -tarvete jaemüügiga. Selline tasaarveldus laenu ja kaupade vahel ei ole usutav ka põhjusel, et kaebaja esindaja kinnitas istungil, et osa varast on juba komisjonimüügis realiseeritud, kuid vaid ca 11 000 euro eest. Majanduslikult on ebaloogiline võtta rahalise kohustuse tasaarveldusena vastu 160 000 väärtuses vara, mida siis 9 kuu jooksul vaid 11 000 euro eest on suudetud realiseerida; 17) maksuhaldur arvestas kaudse tõendina ka asjaoluga, et EV ja EB osalesid maksupettuses 2004. a-l (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-63-06). Kõrvutades seda fakti muude kogutud tõenditega, on maksuhalduri järeldus kaebaja maksupettuses osalemise kohta põhjendatud;
7(15)
3-19-368 18) kaebaja ei teinud dividendide väljamakseid osanikule (vt kontrollakti p 1.1.2.7). Kaebaja esindajale EV-le, kes tegutseb sisuliselt tegevjuhina, on kaebaja aastaid deklareerinud väljamakset 50 eurot kuus. Kaebaja nõukogu liikmele VV-le deklareeris kaebaja aastaid juhtorgani liikme tasu 50 eurot kuus ja alates 2017. a maist 470 eurot kuus. Kaebaja ei ole deklareerinud juhatuse liikmele TV-le väljamakseid. Lisaks deklareeris kaebaja töötasu väljamakseid kahele töötajale alla kehtiva miinimumpalga ja alates maist 2017 nõukogu liikmele AE-le väljamakseid miinimumpalga suuruses summas. Eeltoodu võib viidata sellele, et äriühingust viidi varjatult raha välja, et maksta tasu või dividende. EV ja VV 2015. a netotulu oli pärast maksude, eluasemelaenu intresside ning koolituskulude maha arvamist 11 908,70 eurot, millest tuli tasuda eluasemelaen, kommunaalkulud jm neljaliikmelise pere ülalpidamiskulud. VV 2016. a tuludeklaratsiooni kohaselt oli tema maksustatav tulu 5720 eurot, millest 600 eurot oli juhtimistasu OÜ-st Optifine ja palk 5120 eurot OÜ-st Paargu (kuu keskmine brutotulu seega 476,7 eurot). Evojooks OÜ-st ei ole deklaratsiooni järgi tulu laekunud; 19) kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastatakse, on kaebajal võimalik teha ümberarvutused ja esitada selle kohta deklaratsioon, misjärel enammakstud tulumaks tagastatakse (TuMS § 54 lg-d 2 ja 6); 20) kohus ei analüüsi Faltex Trade OÜ ja Technosport OÜ kohta esitatud väiteid, kuna need ei seondu kaebajale maksu määramise aluseks olnud asjaoludega; 21) MTA on erisoodustuse õiguspäraselt määratlenud. Usutav ei ole, et EV ja VV tagastasid Evojooks OÜ-le sularahas Novatoursi reisipaketi, võimlemistreenerile makstud tasu ning jalgpalli Euroopa meistrivõistluste piletiraha. Tuludeklaratsioonid ei luba tulu olemasolu järeldada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.OÜ Optifine taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Apellant on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) kohus rikkus uurimispõhimõtet. Vastustaja esitas vastuses RicRic OÜ, Rikis11 OÜ ja BLLB OÜ pangakontode väljavõtted, mida kaebajale ei näidatud. Neid on muudetud ja seal on varjatud toimunud liikumisi. Kuna kaebajale neid tõendeid ei näidatud, tuli halduskohtul neid eriti hoolikalt analüüsida ja võtta seal kajastatu kohta enda seisukoht. Kohus jättis need tõendid analüüsimata. Kohus pole kaalunud, kas pöörduda selgituste saamiseks isikute poole, kellele ülekandeid tehti; 2) apellant rõhutas 9. augusti 2019. a avalduse p-s 1.3, et BLLB OÜ pangakontode analüüsist nähtuvalt oli äriühingu pangakonto käive u 2 miljonit eurot, Evojooks OÜ AS SEB ja Swedbank AS pangakontode käive perioodil 2015–2016 oli u 400 000 eurot. RicRic OÜ pangakonto käive 2015. a-l oli üle 55 000 euro. Kohus jättis analüüsimata MTA veebilehel kajastatud avalikud andmed, kust alates 2017. a nähtuva maksude tasumise info kohaselt oli Rikis11 OÜ käive 2017. a I kvartalis 22 364,99 eurot, II kvartalis 12 345,10 eurot, III kvartalis 52 545 eurot ja IV kvartalis 27 689 eurot. BLLB OÜ tasus nii I kui ka II kvartalis 2017. a tööjõumakse 243,80 eurot. Kohus jättis tähelepanuta, et Evojooks OÜ bilansi kohaselt oli äriühingul 31. detsembri 2016. a seisuga kaubavaru 389 567 eurot; 3) tegemist oli apellandi tavapärase majandustegevusega. Apellant jääb varem esitatud seisukohtade juurde (kaebuse p-d 2.1–2.3 ja 2.5). Kaebaja selgitas kohtuistungil veenvalt oma majandustegevust. Kogumi moodustavad ka kaebaja esitatud üksikud väited; 4) tegemist oli laenuga. Apellant jääb varem esitatud selgituste juurde. Kohus ei ole arvestanud BLLB OÜ endise juhatuse liikme EB kinnitust, et BLLB OÜ tegeles ettevõtlusega ja ta kasutas raha igapäevases majandustegevuses. Kohus jättis tähelepanuta Evojooks OÜ endise juhatuse liikme IS suulised selgitused, milles viimane kinnitas ettevõtlusega tegelemist ja laenatud raha 8(15)
3-19-368 kasutamist. Kohus pole Evojooks OÜ pangakontosid sisuliselt analüüsinud, kuna tema 2015. a Swedbank AS pangakonto väljavõttest nähtub, et ta tegi regulaarselt ülekandeid kaupade eest Technosport OÜ-le ja teenuste eest Itella Smartpostile. Evojooks OÜ teised pangakontod kinnitavad sama. Sularaha võeti välja selleks, et seda kasutada majandustegevuses; 5) apellant ei andnud laene kahjulikel tingimustel. Alates 2007. a-st on apellandi antud laenude käive olnud üle 6,25 miljoni euro. Äriühingutele antud laenutingimused ei erine teistele isikutele antud laenutingimustest. Apellant ei ole kunagi nõudnud tagatist, mistõttu on intress olnud kõrgem, kui seda on olnud turu keskmine intress. Eesti Panga statistika kohaselt oli kontrollperioodi lühiajalise laenu keskmine intress 3,44%. Laenuintressid oli aga 10% ja 5%. Lepingu kohaselt oli viivis 0,2% päevas ning aastas oli see 70%; 6) kuna apellant teadis laenu võtnud äriühingute juhatuse liikmeid ja oli kursis ka nende tegemistega, oli ta veendumusel, et äriühingud on suuteliselt laene koos intressidega tagastama. Omamaks ülevaadet Evojooks OÜ tegevusest, teostas apellandi nõukogu liige VV Evojooks OÜ-s kaupade revisjoni; 7) halduskohus ei hinnanud kaebuse p-s 2.5.3 märgitut, et EV oli ja on Evojooks OÜ prokuristiks. EV ülesandeks oli tegutseda selle nimel, et Evojooks OÜ kohustused võlausaldajatele hüvitaks. EV tegi prokuristina sissemakseid Evojooks OÜ pangakontole ja OÜ Optifine kassasse laenu tagastamiseks; 8) asjaolust, et kontrollimenetluse alguseks ei ole laene tagastatud, ei järeldu, et laene pole antud. Apellant tegutses enne maksumenetluse algust selle nimel, et laenud saaks tagasi. Viimati märgitut kinnitab EB oma selgituste vastustes nr 10, 18, 23, 32, 34. Kaebaja tegutseb siiani laenude tagasisaamise nimel. Laenud on maksumenetluse ja kohtumenetluse ajal suures osas tagastatud, mille kohus jättis tähelepanuta. Kuigi laenud tagastati pärast maksuotsuse tegemist, ei saa seda fakti jätta arvestamata. Apellandi esmane eesmärk oli saada tagasi laenud ja alles seejärel tegutseda intresside nõudmisega. Evojooks OÜ tagastas viimased tagastamata laenumaksed apellandile 11. oktoobril 2019 (apellatsioonkaebuse lisa 2). Tänaseks on Evojooks OÜ tasunud apellandile intressi 4540 eurot (apellatsioonkaebuse lisa 3). RicRic OÜ tasus laenult intressi 4960 eurot (apellatsioonkaebuse lisa 4); 9) Evojooks OÜ vara olemasolu väärtusega 160 000 eurot on tõendatud 31. jaanuari 2019. a vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Evojooks OÜ pangakontodelt nähtub, et ta on tasunud kaupade eest Technosport OÜ-le. Evojooks OÜ võttis välja sularaha, et osta kaupa, mida kinnitab toonane juhatuse liige. Kaubavaru (389 567 eurot) nähtub ka 2016. a majandusaasta aruandest. Evojooks OÜ 2016. a majandusaasta aruandes toodud kasumiaruanne on ilmselgelt vastuolus äriühingu pangakontolt nähtuvaga ja seega ei saa kasumiaruandes kajastatut lugeda usaldusväärseks. Apellant oli nõus võtma vastu igasugust vara, mis aitaks nõuet rahuldada. Apellatsioonkaebuse esitamise hetkeks on Inpello OÜ realiseerinud vara täiendavalt 18 000 euro ulatuses ning kokku on vara suudetud realiseerida 29 000 eurot (apellatsioonkaebuse lisa 5); 10) maksuotsuse tegemist ei saa põhjendada sellega, et isikud on enam kui 15 aastat tagasi toime pannud pettuse; 11) osanikule või töötajatele samal perioodil tehtud väljamaksed ei tõenda, et tegemist polnud laenuga; 12) apellatsioonkaebuse lisad 2–5 tõendavad kaebaja väiteid ning need tuleb võtta asja lahendamise juurde.
7.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) äriühingute pangakontode käive ei tõenda reaalset majandustegevust. BLLB OÜ pangakontode käive ca 2 miljonit euro näitab seda, et läbi BLLB OÜ arvelduskontode kanti raha ja tasuti juhatuse liikme EB isiklike kulude eest. Sellises suurusjärgus tegelikke 9(15)
3-19-368 majandustehinguid tegev äriühing oleks kantud käibemaksukohustuslaste registrisse ja ta oleks esitanud käibedeklaratsioone majandustegevuse kohta. BLLB OÜ esitas aga 2015. a-l nullidega käibedeklaratsioone ja ta kustutati 3. märtsil 2015 käibemaksukohustuslaste registrist. BLLB OÜ ei deklareerinud soetust ega müüki. 2017. a I ja II kvartalis deklareeris BLLB OÜ tööjõumakse 243,80 eurot EB-le juhatuse liikme tasult 0,5 määraga miinimumsummalt. Kui äriühing reaalselt tegutseb, saab eeldada suuremat juhatuse liikme tasu. Aastatel 2015 – 2016 töötasuväljamakseid ei deklareeritud. BLLB OÜ ei deklareerinud majandusaasta aruannetes OÜ-lt Optifine saadud laene ega saadud summade majandustegevuses kasutamist; 3) Evojooks OÜ-l puudus reaalne majandustegevus. Andmed puuduvad selle kohta, et
27.septembril 2016 toimunud omanikuvahetusel oleks üle antud kaubavaru väärtuses 389 567 eurot. Evojooks OÜ juhatuse liige ja osanik SV ütles, et kui ta kuulis probleemidest, tahtis ta kiiresti firmast lahti saada. Tema sõnul koostas 2016. majandusaasta aruande uus omanik AP, kes ei ole kordagi Eestis käinud ja kellega ka SV ei ole kohtunud. SV teatas, et ta andis tema valduses olnud dokumendid ja kastid kaubaga üle A sõbrale. Usutav ei ole, et sõiduautos paaris kastis olnud kauba väärtus oleks ca 400 000 eurot, eriti olukorras, kus kaubaks olid vaid odava väärtusega varvasjalanõud. Apellant väidab, et Evojooks OÜ 2016. majandusaasta aruandes kajastatud andmed ei ole usaldusväärsed. Apellant ei ole põhjendanud, millistest andmetest lähtudes ta peab õigeks 389 567 euro ulatuses kaubavaru kajastamist. Sellises ulatuses kaupade soetamist Technosport OÜ-lt ei kajasta ka Evojooks OÜ pangakonto väljavõte, kuigi kaebaja seda eksitavalt väidab; 4) kaebaja väitel näitab RicRic OÜ reaalset majandustegevust pangakonto käive 2015. a-l, mis oli üle 55 000 euro. Kaebaja jätab märkimata, et sellest summast moodustasid 45 300 eurot apellandi ja BLLB OÜ kantud raha, mis enamuses pangaautomaatidest sularahas välja võeti. Apellandi laenude RicRic OÜ pangakontole kandmise ajal ei toimunud pangakontol muid tehinguid kui laekunud summade pangakontolt väljavõtmine; 5) kuigi Rikis11 OÜ deklareeris 2017. a-l käivet, ei kajastu reaalne majandustegevus Rikis11 OÜ pangakontol. Perioodil 17. juuli 2017 – 21. november 2017 tehtud väljamakseid kasutati kaardimakseteks (kinod, kauplused, toitlustusasutused jms), raha kanti Läti äriühingule SIA VJF, reisifirmadele, apellandi nõukogu liikmele AE-le ja teistele isikutele, kuid mitte reaalse majandustegevuse tarbeks. Rikis11 OÜ ei ole kunagi majandusaasta aruandeid esitanud; 6) halduskohus ei jätnud pangakontosid analüüsimata. Halduskohus nõustus maksuotsuses toodud põhjendustega; 7) maksuotsuses analüüsiti apellandi neid tehinguid, mis erinesid tavapärastest tehingutest. Apellant andis laene varatutele, reaalset majandustegevust mitteomavatele äriühingutele suurtes summades olukorras, kus laenusaajad ei ole saadud laene tagastanud ega tasunud laenuintresse. Kõik äriühingud müüdi edasi Venemaa kodanikele. Apellant ei ole esitanud väiteid ja tõendeid, mis muudaksid tehingute toimumise usutavaks. Halduskohus analüüsis äriühingutele antud laenude kasutamist, laenusaajate majandustegevust, laenusaajate võimet laene tagasi maksta, laenude tagasimakse tähtaegu, intresside maksmata jätmist ja tagatiste puudumist. Apellant ei ole esitanud tõendeid väidetava aktiivse tegevuse kohta laenude tagasi nõudmisel (nt nõuded, kirjavahetus vms). Apellant on pärast maksumenetluse algust püüdnud seadustada oma varasemat tegevust ning üksnes püüdnud jätta muljet laenude reaalse tagasimaksmise kohta. Kaebaja esitanud tõenditest ei nähtu, et väidetavad laenude tagasimaksed oleksid tehtud ka tegelikkuses laenusaajate arvelt ja vahenditest; 8) laenude andmist ei tõenda Evojooks OÜ pangakontodelt nähtuvad ülekanded Technosport OÜ-le. Evojooks OÜ pangakonto andmed suurte kaubavarude soetamist ei kinnita. Evojooks OÜ pangakontolt nähtuvad üksikud tasumised arvete alusel või selgituseta maksed Technosport OÜ-le kahe aasta jooksul kokku ca 15 000 euro ulatuses. Technosport OÜ on oma käibedeklaratsioonides kajastanud müüki Evojooks OÜ-le 15 185,44 eurot. Kaupade müük nähtub Evojooks OÜ pangakontol vaid vähem kui 2000 euro ulatuses. Seega ei tõenda Technosport OÜ-le tehtud ülekanded reaalset ja stabiilset majandustegevust. Igal juhul ei saa 10(15)
3-19-368 Technosport OÜ-le tehtud ülekannetest teha järeldust, et Evojooks OÜ-l oli kaubavaru 2016. a lõpul 389 567 eurot või 160 235,11 eurot (2019. a alguses); 9) apellant väidab, et Evojooks OÜ laenu tagastamist tõendab pearaamatu konto (lisa 2). Tegemist ei ole raamatupidamise algdokumendiga ja see ei tõenda laenu tagasimaksmist Evojooks OÜ vara arvelt. Pangakonto väljavõtteid või sularahas tasumist tõendavaid dokumente ei ole esitatud. Väidetavalt tasus EV raha Evojooks OÜ prokuristina. Samas ei selgu nendest maksetest ja tõendamata on, kuidas EV sai sularaha Evojooks OÜ arvelt, kui Evojooks OÜ tollane juhatuse liige AP Eestis ei käinud ega sularaha üle anda ei saanud. Apellatsioonkaebuse lisast 3 ei selgu, kes tasus Evojooks OÜ eest intresse ja kelle pangakontole. Kui Evojooks OÜ oleks apellandile andnud üle 160 235,11 euro väärtuses (koos käibemaksuga) kaupu, pidanuks Evojooks OÜ käibemaksuna näidatud summa riigieelarvesse tasuma. Evojooks OÜ ei ole seda teinud. Kui kaebaja tõepoolest võõrandas Evojooks OÜ-lt saadud kaubad Inpello OÜ kaudu, pidanuks kaebaja esitama komisjonilepingu alusel arved Inpello OÜ-le ning kaupade müüki deklareerima. Kaebaja ei ole varvasjalanõude müüki deklareerinud. Apellatsioonkaebuse väited ja lisad 2, 3 ja 5 ei tõenda Evojooks OÜ reaalset ja regulaarset majandustegevust, äriühingul kaubavarude olemasolu ega ka väidetava laenu tagasimakseid ning intresside tasumist Evojooks OÜ vahenditest; 10) kaebaja väide pole tõendatud, et ta pole kunagi nõudnud tagatist ja laenuintressid on seetõttu kõrgemad. Laenuintress (10% ja 5%) ei korva Eesti Panga statistikat võrreldes tagatiseta laenu. Seda ei põhjenda ka viivis; 11) kui VV viis Evojooks OÜ kaupade revisjoni läbi apellandi huvides, oleks tasu pidanud maksma apellant, mitte aga Evojooks OÜ. Evojooks OÜ ega ka VV ei ole talle tehtud väljamakseid deklareerinud. Evojooks OÜ-l ei saanud olla sellises ulatuses kaupu, mille inventeerimine oleks kaasa toonud ca 20 000 euro suuruse tasu; 12) apellatsioonkaebuse lisas 4 on esitatud Luminor Bank AS pangakonto väljavõte. See pidi tõendama, et RicRic OÜ eest tasuti laenuintresse. Tõendist ei nähtu, millise isiku pangakonto väljavõttega on tegemist. Lisas 3 ja 4 esitatud pangakontode numbrid on erinevad. Apellant ei selgita, miks tasub mingi äriühing RicRic OÜ eest intresse ja viiviseid, kui RicRic OÜ on 17. detsembril 2018 äriregistrist kustutatud ja selle äriühingu õigusvõime on lõppenud. Usutav ei ole, et registrist kustutatud RicRic OÜ tagastas 10. juulil 2019 apellandile oma vara arvelt laenu 9700 eurot; 13) vaidlusaluste laenudega seotud isikute pikaajalise tutvuse ja ühise asjaajamise väljatoomine on kaudse tõendina õigustatud; 14) EV-l ja VV-l ei olnud legaalseid sissetulekuid, mille arvelt tasuda Evojooks OÜ-le nende heaks tehtud kulutusi. Seega on maksuotsuses tehtud järeldused erisoodustuse kohta õiguspärased; 15) apellatsioonkaebuse lisades 2–5 esitatud tõendid ei ole asjakohased ning nende juurdevõtmine pole põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellant taotleb ringkonnakohtult alljärgnevate tõendite vastuvõtmist. Apellandi väidete kohaselt polnud tal võimalik tõendeid varem esitada.
8.1.Apellatsioonkaebuse lisa 2 (Optifine OÜ raamatupidamise Evojooks OÜ laenukonto väljavõte), mis tõendab, et Evojooks OÜ tasus viimase laenumakse 11. oktoobril 2019. Tõendist nähtub, et Evojooks OÜ tagastas kogu laenu põhiosa apellandile.
8.2.Apellatsioonkaebuse lisa 3 (Optifine OÜ Luminor Bank AS pangakonto väljavõte), mis tõendab, et Evojooks OÜ-lt laekusid laenuintressid. 11(15)
3-19-368
8.3.Apellatsioonkaebuse lisa 4 (Optifine OÜ Luminor Bank AS pangakonto väljavõte), mis tõendab, et RicRic OÜ-lt laekusid laenuintressid.
8.4.Apellatsioonkaebuse lisa 5 (Optifine OÜ raamatupidamise Inpello OÜ-le üle antud kaupade konto), mis tõendab, et Inpello OÜ müüs 4. veebruari 2019. a komisjonilepingu alusel kauba ja tasus selle eest Optifine OÜ-le.
8.5.Apellatsioonkaebuse lisa 2 (pearaamatust laenukonto väljavõte) on osaliselt esitatud halduskohtule 9. augusti 2019. a avalduse lisana nr 3 (dtl 1661). Halduskohtule esitati pearaamatu väljavõte kujul, milles oli kajastatud 23 kannet. Apellatsiooniastmes esitatud pearaamatu väljavõte kajastab aga 26 kannet: 29. novembri 2017. a kanne nr 17.17237, summa 5000 eurot, 11. detsembri 2017. a kanne nr 17.17240, summa 5000 eurot ning 11. oktoobri 2019. a kanne nr 19.19149, summa 68 164,89 eurot. Apellant pole selgitanud, miks ta jättis pearaamatu ringkonnakohtule esitatud kujul halduskohtule esitamata. Juba 9. augusti 2019. a avalduse lisas esitatud pearaamatus oleks saanud kajastada ka 29. novembri ja 11. detsembri 2017. a kandeid. Halduskohus läks 5. septembri 2019. a istungil üle kirjalikku menetlusse. Kuigi kohtuistungil ega 27. septembri 2019. a määruses ei andnud halduskohus võimalust esitada uusi seisukohti ja tõendeid, ei olnud kaebajal takistatud enne halduskohtu otsuse tegemist (s.o 6. novembrit 2019) taotleda asja juurde pearaamatu väljavõtte võtmist kujul, milles oli kajastatud ka 11. oktoobri 2019. a kanne. Määratud tähtaeg ei oleks takistanud halduskohtul otsustamast uue tõendi asja juurde võtmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine HKMS § 198 lg-s 2 sätestatud alust lisa 2 vastuvõtmiseks. Tõendit ei ole halduskohtule esitatud, kuigi see oli kaebajal võimalik.
8.6.Apellatsioonkaebuse lisa 5 (pearaamatust laenukonto väljavõte) on osaliselt esitatud halduskohtule 9. augusti 2019. a avalduse lisana nr 5 (dtl 1663). Halduskohtule esitati pearaamatu väljavõte kujul, milles oli kajastatud 4 kannet. Apellatsiooniastmes esitatud pearaamatu väljavõte kajastab aga 6 kannet: 28. novembri 2019. a kanne nr 19.19151, summa 10 000 eurot, ning 4. detsembri 2019. a kanne nr 19.19210, summa 8000 eurot. Kuna pearaamatusse on viimased kanded tehtud pärast halduskohtu otsuse avalikult teatavaks tegemist ja see pole ilmselgelt asjakohatu tõend, võtab ringkonnakohus selle vastu (HKMS § 198 lg-d 2 ja 3).
8.7.Apellatsioonkaebuse lisad 3 ja 4 tekkisid pärast halduskohtu otsuse avalikult teatavaks tegemist ning need ei ole ilmselgelt asjakohatud tõendid, võtab ringkonnakohus need vastu (HKMS § 198 lg 2 p 1 ja lg 3).
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4).
10.Vastavalt TuMS § 52 lg 2 punktile 1 on ettevõtlusega mitteseotud väljamakse selle sätte tähenduses ka ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine. TuMS § 15 lg-st 1 tulenevalt peetakse vara soetamisena silmas ka nõudeõiguse soetamist. TuMS § 52 lg 1 ja TuMS § 52 lg 2 p 1 ei välista laenu näol tehtud väljamakse käsitamist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena ega selle tulumaksuga maksustamist, kui tegemist pole krediidiasutusega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. mai 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-22-07, p 15).
12(15)
3-19-368
11.Kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust, et maksukohustuslane on osalenud maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele. Kui tõendamiskoormus on kaebajal ning kaebaja pole esitanud tõendeid oma väidete tõendamiseks, jääb kaebus kahtluse kõrvaldamata jätmise korral rahuldamata, sest tõendamata jätmise riski kannab kaebaja (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2018. a otsus asjas nr 3-12-1360, p 19 ja 21 ning seal viidatud kohtupraktika).
12.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et maksuhaldur on maksuotsuses veenvalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja ja äriühingute vahelised tehingud ei olnud tegelikkuses laenud ning tehtud väljamakse 20 469,60 eurot võis olla erisoodustus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ja maksuotsusega ning ei korda neid (vt käesolev otsus, p-d 3 ja 5; HKMS § 165 lg 2 ja § 201 lg 4). Seetõttu on tõendamiskoormus kaebajale üle läinud. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist.
13.Ringkonnakohus ei jaga apellandi seisukohta, et halduskohus rikkus uurimispõhimõtet. Uurimispõhimõte ei tähenda, et kohus võtab kaebaja menetluslikud kohustused üle, s.h kohustuse kaebaja seisukohtades märgitud väiteid tõendada (HKMS § 59 lg 1). HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõtte tuum on, et kohus vajadusel selgitab menetlusosalisetele, milliseid tõendeid on tarvis esitada. Kui menetlusosalisel pole mõjuval põhjusel võimalik tõendit esitada, on kohtul õigus see vajadusel ise koguda. Praegusel juhul olid asjaolud, mille üle vaieldakse, kaebajale teada. Apellandil oli võimalik esitada tõendeid selle kohta, et tegemist oli ka tegelikkuses laenuga, mida ta ka tegi. Kui apellandil ei olnud mõnele asjakohasele tõendile juurdepääsu, oleks tal tulnud sellest kohtule teada anda.
14.Apellant väidab, et halduskohus jättis esitatud väited ja tõendid analüüsimata (BLLB OÜ pangakonto käive oli u 2 miljonit eurot, Evojooks OÜ pangakonto käive oli u 400 000 eurot, RicRic OÜ pangakonto käive oli u 55 000 eurot ning Evojooks OÜ bilansis oli
31.detsembri 2016. a seisuga kaubavaru 389 567 eurot (vt käesolev otsus, p 6 alap 2)). Asjaolust, et halduskohus pole kaebaja viidatud küsimusi eraldi otsuses analüüsinud, ei järeldu, et kohus oleks need tähelepanuta jätnud. Apellandi viidatud küsimusi on analüüsitud kontrollaktis, mis on maksuotsuse põhjenduste osa. Halduskohus nõustus maksuotsuses ja seega kontrollaktis märgitud põhjendustega ning ta ei pidanud seetõttu kõiki samu väiteid uuesti üle kordama (HKMS § 165 lg 2).
15.Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et pangakontodel kajastatud summad ei tõenda reaalset majandustegevust.
15.1.BLLB OÜ pangakontolt nähtub raha liikumist u 2 miljoni euro ulatuses. Konto väljavõte kulude ja tulude osas ei luba järeldada, et ajavahemikul 2015–2017 oleks toimunud tavapärane majandustegevus (dtl 1457–1520). Näiteks on laekunud raha võetud suures koguses sularahana välja, tasutud on isiklike kulutuste eest jms. Seejuures ei ole BLLB OÜ deklareerinud ühendusesisest müüki ega soetust, mida reaalse majandustegevuse korral oleks sellise summa korral võinud eeldada. BLLB OÜ kustutati majandustegevuse tõendamata jätmise tõttu käibemaksukohustuslaste registrist 3. märtsil 2015. BLLB OÜ deklareeris 2017. a I ja II kvartalis tööjõumakse 243,80 eurot EBle juhatuse liikme tasult 0,5 määraga miinimumsummalt. Töötasuväljamakseid 2015–2016 ei deklareeritud. BLLB OÜ ei deklareerinud majandusaasta aruannetes OÜ-lt Optifine saadud laene ega laenudeks saadud summade majandustegevuses kasutamist. Arvestades eelnevat, ei ole BLLB OÜ juhatuse liikme (perioodil 10. september
13(15)
3-19-368 2013 – 15. juuni 2017) EB kinnitus, et BLLB OÜ tegeles ettevõtlusega ja raha kasutati majandustegevuses, vastupidise tõendamiseks piisav.
15.2.Evojooks OÜ AS SEB ja Swedbank AS pangakontodel liikus perioodil 2015–2016 raha u 400 000 eurot. Kontrollakti p-i 1.1.2.9 kohaselt võeti Evojooks OÜ AS SEB Pank ja Swedbank AS arvelduskontodelt 75% sularahana välja (s.o 272 530 eurot) suurte kaubanduskeskuste pangautomaatidest. Tõendamist pole leidnud asjaolu, et Evojooks OÜ-l oleks 2016. a-l omanikuvahetusel olnud kaubavaru umbes 400 000 eurot. Äriühing võõrandati APile, kes on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Usutavaks ei saa pidada, et jalanõud väärtuses umbes 400 000 eurot mahuvad sõiduautosse paari pappkasti. Majandusaasta aruandes märgitud kaubavaru väärtus ei tõenda tegelikku olukorda. Arvestades eelnevat, ei ole Evojooks OÜ endise juhatuse liikme IS kinnitus, et Evojooks OÜ tegeles ettevõtlusega ja raha kasutati majandustegevuses, vastupidise tõendamiseks piisav.
15.3.Kuigi RicRic OÜ pangakontol oli 2015. a-l raha üle 55 000, siis sellest 45 300 eurot oli apellandi ja BLLB OÜ kantud raha ja see võeti enamuses pangaautomaatidest sularahas välja. Reaalsele majandustegevusele otseselt viitavaid tehinguid pangakontolt ei nähtu (dtl 1445– 1455).
15.4.Vastustaja märgib, et kuigi Rikis11 OÜ deklareeris 2017. a-l käivet, ei kajastu reaalne majandustegevus Rikis11 OÜ pangakontol. Perioodil 17. juuli 2017 – 21. november 2017 tehtud väljamakseid kasutati kaardimakseteks (kinod, kauplused, toitlustusasutused jms), raha kanti Läti äriühingule SIA VJF, reisifirmadele, apellandi nõukogu liikmele AE-le ja teistele isikutele, kuid mitte reaalse majandustegevuse tarbeks. Seejuures pole Rikis11 OÜ majandusaasta aruandeid esitanud.
16.Apellant väidab, et vaidlusaluste laenude andmine sellisel kujul oli tema majandustegevuses tavapärane. Apellant pole tõendanud oma väidet, et lisaks vaidlusalustele äriühingutele anti ka teistele isikutele samadel tingimustel ja tegevusmustri alusel laenu, nt: iga kuu tehakse korduvalt suurtes summades kandeid; äriühingutelt, mille majandustegevust sisuliselt ei nähtu, ei nõuta tagatist; laenu andmise jätkamine ka pärast seda, kui varem antud laenu tagastamise tähtpäev on möödunud; laenu intress on 10% või 5%; laenude ja intresside sissenõudmisega tegelemine pole tõendatud (nt täitedokumendi saamiseks maakohtusse hagi esitamine vm). Näiteks BLLB OÜ-le tehti ajavahemikul 4. märts 2015 – 31. mai 2016 kandeid (selgitus „Lühiajaline laen“) 28 korral, kuus tehti kuni neli kannet, summade vahemik oli 500– 10 000 eurot (dtl 1463–1520). Kuigi 5. jaanuari 2015. a lepingu kohaselt tuli 21 000 eurot tagastada 5. jaanuariks 2016, jätkati pärast tähtpäeva möödumist kannete tegemist (nt ajavahemikul 20. jaanuar 2016 – 31. mai 2016 tehti 11 kannet kokku 60 500 eurot (dtl 257, 1502–1520). Eelduslikult ei saa selline majandustegevus olla jätkusuutlik, kui suurtes summades laenude andmist jätkatakse ka pärast seda, kui lepingu teine pool ei täida enda kohustust ega tagasta tähtpäevaks laenu, sh ei tasu intresse. Viimati märgitu kontekstis ei muuda laenu andmist usutavaks ka apellandi väide, et ta tundis laenusaajaid ja usaldas neid.
17.Apellant heidab halduskohtule ette seda, et ta jättis käsitlemata väite EV Evojooks OÜ prokuristiks olemise kohta. Apellant väidab, et EV tegi prokuristina Evojooks OÜ pangakontole sissemakseid, et viimane tagastaks laenu apellandile. Ringkonnakohus apellandi etteheidet ei jaga. Halduskohus põhjendas otsuse p-s 48 Evojooks OÜ laenude tagastamise küsimust.
18.Apellant on seisukohal, et laenud on maksumenetluse ja kohtumenetluse ajal tagastatud. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et Evojooks OÜ pearaamatu konto väljavõte ei tõenda väidetava laenu tagasimaksmist Evojooks OÜ vara arvelt. Tegemist pole 14(15)
3-19-368 raamatupidamise algdokumendiga. Samuti ei ole pangakonto väljavõtteid või sularahas tasumist tõendavaid dokumente esitatud. Vastustaja on õigesti märkinud, et apellant pole veenvalt selgitanud, kust EV pidi prokuristina saama Evojooks OÜ kassasse sissemaksete tegemiseks raha, et see omakorda apellandile kanda. Evojooks OÜ tollane juhatuse liige AP pole Eestis käinud. Ringkonnakohus jagab halduskohtu otsuse seisukohta, et Evojooks OÜ-le 160 000 euro üleandmist ei saa pidada tõendatuks ja ei korda seda (vt halduskohtu otsus, p-d 47 ja 53–54); selle kohta vt ka vastustaja seisukoht, käesolev otsus, p 7 alap 9).
19.Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et Luminor Bank AS pangakontode väljavõtted (apellatsioonkaebuse lisad 3 ja 4) on erinevad kontod ning nendest ei selgu, kelle pangakonto väljavõttega on tegemist. Seetõttu ei tõenda need, et laenude tõttu on tulu tekkinud. Pearaamatu konto väljavõte ei tõenda, et kaebajale laekus Evojooks OÜ-lt laenu katteks saadud kaupade müügist raha (apellatsioonkaebuse lisa 5). Pearaamatu konto väljavõte tõendab üksnes numbrilisi kandeid pearaamatus.
20.Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka apellandi väited ja tõendid üksikuna ega ka kogumis maksuhalduri põhjendatud kahtlust ümber. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
21.Apellandi menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja pole menetluskulusid kandnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.