Osaühingu Optifine kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.12.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/041983-28 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 05.09.2019 ja kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Osaühing Optifine, esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kersti Uibo
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) alustas 17.11.2017 korraldusega nr 12.2-3/041983-1 kontrolli Osaühingus Optifine (edaspidi: OÜ Optifine) maksustamisperioodi 2015. a jaanuarist kuni 2017. a oktoobrini osas. MTA koostas 09.10.2018 OÜ-le Optifine kontrollakti nr 12.23/041893-25, mis on vaidlustatud maksuotsuse lahutamatuks osaks. OÜ Optifine deklareeris ettevõtlusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed, tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku 1(14)
kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (edaspidi: vorm TSD) summas 37,89 eurot ja tasumisele kuuluvat tulumaksu 9,49 eurot. OÜ Optifine tegi kontrollitaval perioodil äriühingutele Evojooks OÜ, BLLB OÜ, Rikis11 OÜ ja RicRic OÜ väljamakseid selgitusega „lühiajaline laen“ kokku 813 100 eurot. Kaebaja esitas nimetatud laenude osas laenulepingud ja filtreeritult raamatupidamise pearaamatu väljavõtted. MTA asus seisukohale, et esitatud laenulepingud ei kajasta tegelikke tehinguid, mistõttu on laenulepingute alusel lühiajaliste laenude väljamaksed näilikud tehingud maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 tähenduses. MTA tuvastas, et väljamaksed äriühingutele Evojooks OÜ summas 339 930,40 eurot, BLLB OÜ summas 367 500 eurot, Rikis11 OÜ summas 56 200 eurot ja RicRic OÜ summas 29 000 eurot ei ole laenuväljamaksed, vaid ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine tulumaksuseaduse (TuMS) § 52 lg 2 p 1 tähenduses. TuMS § 15 lg-st 1 tulenevalt peetakse vara soetamisena silmas ka nõudeõiguse soetamist. MTA seisukoht tugineb järgneval: - Evojooks OÜ, BLLB OÜ, Rikis11 OÜ ja RicRic OÜ ei ole saadud laenusid tagastanud, kaebaja andis aga pikema aja jooksul lühiajalisi laene juurde; - Evojooks OÜ, BLLB OÜ, Rikis11 OÜ ja RicRic OÜ ei ole tasunud laenuintresse; - kaebaja jätkas laenude andmist, kuigi varasemad laenud olid laenusaajate poolt tähtajaks tagastamata; - kaebaja seletus laenude andmise osas on vastuoluline; - kaebajalt laenu saanud äriühingutel ei ole reaalset majandustegevust; - kaebaja ei tundnud huvi laenusaajate majandustegevuse kohta ega nõudnud laenutagatisi; - kaebaja esindaja oli seotud laenusaajate juhatuse liikmetega; - kaebaja ei ole teinud dividendide väljamakseid ja majandustegevust juhtivale volitatud isikule makstav tasu on väga väike; - kaebaja esitatud dokumendid on vastuolulised.
2.Lisaks tuvastas MTA, et väljamaksed Evojooks OÜ-le summas 20 469,60 eurot ei ole laenuväljamakse, vaid erisoodustus kaebaja töötajatele (TuMS § 48 lg 3, lg 4). Nimetatud summa ulatuses osutati Evojooks OÜ arvelduskonto kaudu hüvesid kaebaja nõukogu liikmele V. V. ning volitatud esindajale E. V. Kaebaja tehtud väljamaksed Evojooks OÜ arvelduskontode vahendusel V. V. Evojooks OÜ laojääkide kontrollimise ja inventuuride läbiviimise aitamise eest on erisoodustus järgmistel põhjustel: - V. V. tasutud summad ei pärinenud Evojooks OÜ majandustegevusest, vaid summad tasuti OÜ Optifine kantud väidetavatest laenusummadest; - Evojooks OÜ ei ole registreerinud töötajaid töötamise registris ega deklareerinud väljamakseid töötajatele; - Evojooks OÜ-l puudus majandustegevus, äriühingu arvelduskontodelt ei tasutud kaupade soetamise eest aastatel 2015–2017, mistõttu ei olnud kaupu, mille inventuure teostada; - Evojooks OÜ juhatuse liikme S. V. (perioodil 27.09.2016 kuni 22.02.2017) sõnul andis I. S. talle Evojooks OÜ müümisel üle kolm kinniteibitud pappkasti kaubaga, mis seisid tema sõiduautos kuni üleandmiseni äriühingu uuele omanikule. Eeltoodu kinnitab, et Evojooks OÜ-l puudusid kaubavarud; - I. S. sõnul andis ta osaühingu müümisel (2016. a septembris) ostjale üle kogu firma lao, s.o mitmeid kaste kaubaga, kuid ei osanud nimetada kauba väärtust, kuna lao inventuure ei olnud tehtud (I. S. 11.06.2018 seletuse punkt 18). Eeltoodu on vastuolus I.S. seletusega V. V. laoinventuuride tegemise kohta perioodil jaanuarist kuni septembrini 2016. Seega on I. S. 11.06.2018 seletus ebausaldusväärne ja tõendamata; -V. V. ei deklareerinud tulu saamist Evojooks OÜ-lt oma 2016. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis; - võimlemistreener L. G. 29.03.2018 seletuse kohaselt on tema arvelduskontole aastatel 2015– 2016 Evojooks OÜ-lt laekunud 1420 eurot E. V. poolt oma tütarde eest tasutud spordilaagrite raha ning ta kinnitas, et tal ei ole puutumust Evojooks OÜ-ga; 2(14)
- Evojooks OÜ Swedbank AS-i arvelduskontolt tehti 19.12.2015 väljamakse Novatours OÜ-le. Novatours OÜ juhatuse liikme K. L. selgitusel tegi reisipaketi osas päringu E. V. ja V. V. sõlmis paketireisilepingu, mille eest tasus Evojooks OÜ. Novatours OÜ poolt tellijale V. V. väljastatud arve ja broneeringu kohaselt oli arve sisu E. V., V. V., K. V. ja K. V.reisipaketi broneering Costa Adejesse Tenerifel summas 6805,60 eurot; - Evojooks OÜ Swedbank AS-i arvelduskontolt tasuti 04.03.2016 Eesti Jalgpalli Liidule E. V. UEFA EURO 2016 meistrivõistluste piletite eest 1161 eurot.
3.Kaebaja esitas 07.11.2018 kontrollaktile eriarvamuse, millele MTA vastas vaidlustatud maksuotsuses.
4.MTA kohustas 18.12.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/041983-28 Optifine OÜ-d tasuma maksusummat 200 343,72 eurot. Optifine OÜ esitas maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 15.02.2019 vaideotsusega nr 6-1/4305-3 rahuldamata.
5.Optifine OÜ esitas 26.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.12.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/041983-28 tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHT
6.Maksuhaldur ei ole maksuotsuse tegemisel kohaldanud õigesti materiaalõigust ja on hinnanud tõendeid vääralt. Kontrollaktist ei nähtu ühtegi objektiivset tõendit, mis annaksid aluse seada kaebaja laenutehingud Evojooks OÜ, BLLB OÜ, Rikis11 OÜ ja RicRic OÜ-ga kahtluse alla. Vaidlusalused laenud on seotud kaebaja ettevõtlusega, mitte ettevõtlusega mitteseotud nõuete omandamisega. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on laenulepingutes kajastatud äriühingutele teinud pangakontolt väljamakseid. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajal on tekkinud nõuded nimetatud äriühingute vastu. Poolte vahel on vaidlus üksnes selles, kas selline nõude omandamine (laenu andmine) oli kaebaja ettevõtlusega seotud või mitte.
7.Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta, et ettevõtluse käigus laenu andmine Evojooks OÜ-le, BLLB OÜ-le, Rikis11 OÜ-le ja RicRic OÜ-le ei ole kaebaja jaoks midagi erakordset, vaid üks osa kaebaja majandustegevusest. Optifine OÜ on oma olemuselt valdusühing, kuid seejuures moodustab märkimisväärse osa äriühingu majandustegevusest laenude andmine ja sellest tulu teenimine. Kontrolliperioodil antud vaidlusalused laenud kokku summas 813 100 eurot moodustavad laenutehingutest üksnes 13%. Laenutehinguid tehes ei paku kaebaja konkurentsi mitte krediidi- ja finantseerimisasutustele ideaalse krediidivõimekuse ja tagatistega äriühingutele laenude andmisel, vaid kaebaja laenutehingud on tavapäraselt seotud suuremate riskide võtmisega. Samas ei võta kaebaja ülemääraseid riske ja ei ole senise tegevuse jooksul ühtegi laenunõuet maha kandnud. Evojooks OÜ-le, BLLB OÜ-le, RicRic OÜ-le ja Rikis11 OÜ-le tehtud väljamaksetega on kaebaja omandanud nõuded nimetatud äriühingute vastu ning äriühingutel on kohustused kaebaja ees. Kaebaja ei ole loobunud antud laenude, intresside ja viivise sissenõudmisest. Alusetu on maksuhalduri seisukoht, et Evojooks OÜ, BLLB OÜ, RicRic OÜ ja Rikis11 OÜ vastu nõuete omandamine oli Optifine OÜ jaoks ettevõtlusega mitteseotud kulu.
8.Olukorras, kus laenusaajal on lepingu kohaselt kohustus tasuda intressi, on ekslik asuda seisukohale, et laenu ei ole antud kaebaja majandustegevuse käigus. Kaebaja ja laenusaajate vahel on kõigil juhtudel sõlmitud kirjalikud laenulepingud. Laenulepingutes on kokku lepitud ka intressi suuruses, mis näiteks Evojooks OÜ-ga sõlmitud lepingutes on 10% aastas ja BLLB OÜ-ga, RicRic OÜ-ga ja Rikis11 OÜ-ga sõlmitud lepingutes on 5% aastas. Lisaks on lepingutes kokku lepitud ka makse tähtajaks tasumata jätmise korral viivis 0,2% päevas. Kaebaja laenulepingutes kokku lepitud intressimäär oli kõrgem, kui turu keskmine lühiajalise laenu intressimäär.
9.Laenu ettevõtlusega seotust ei saa hinnata maksuotsuse tegemise hetkeks tekkinud teadmiste ja tõendite pinnalt, vaid laenulepingute sõlmimise hetkel olevate tõendite järgi. Asjaolu, kas laenusaaja on tähtaegselt laenu tagastanud ja tähtaegselt tasunud intressi, ei anna alust lugeda laenu 3(14)
ettevõtlusega mitteseotud nõude omandamiseks. Kuna laenulepingutest tulenevad nõuded on jätkuvalt kaebaja raamatupidamises arvel, ei ole neid põhjendamatult lootusetute nõuetena maha kantud. Kaebajal on veendumus, et laenud õnnestub tagasi saada koos lepingust tulenevate intresside ja võimalik, et viivistega. Laenud on kaebaja ettevõtlusega seotud.
10.Kaebaja ei ole Evojooks OÜ-le andnud laene pärast seda, kui varasemad laenud olid Evojooks OÜ poolt tähtajaks tagastamata. Kaebaja andis esmakordselt laenu Evojooks OÜ-le 12.01.2015 laenulepingu alusel. Selle laenulepingu alusel oli laenu tagasimaksmise tähtaeg 12.01.2017. Viimase laenu andis kaebaja Evojooks OÜ-le aga 06.09.2016 laenulepingu alusel. Esimese laenu RicRic OÜ-le andis kaebaja 03.03.2015 laenulepingu alusel ning selle tagastamise tähtaeg oli 03.03.2016. Viimase laenu RicRic OÜ-le andis kaebaja aga 01.06.2015 laenulepingu alusel. Veel andis kaebaja Rikis 11 OÜ-le laenu 14.07.2017 laenulepingu alusel ning selle tagastamise tähtaeg oli 14.07.2018. Viimase laenu Rikis 11 OÜ-le andis kaebaja aga 02.10.2017 laenulepingu alusel. Korrektne on maksuhalduri väide BLLB OÜ-le antud laenude osas.
11.Rikis11 OÜ-le, mille juhatuse liige on E. B., andis kaebaja esmakordselt laenu 14.07.2017 laenulepingu alusel ning seda ajal, kui sama juhatuse liikme juhitud äriühingud BLLB OÜ ja RicRic OÜ olid viivituses neile antud laenude tagastamisega. Kaebaja on oma tegevuse kestel ärialaselt teinud korduvalt koostööd E. B. ja tema juhitud äriühingutega. Äriühingud on saadud laenud tagastanud. Laenutehingute sõlmimise ajal juhtis E. B. väga edukalt tegutsenud äriühingut Itoil Trade OÜ, mille 2016. a kasum oli 150 000 eurot ja 2017. a kasum 460 034 eurot. Hoolimata sellest, et E. B. seotud äriühingud võisid olla viivituses neile antud laenude tagastamisega ja intresside tasumisega, puudus kaebajal igasugune põhjus arvata, et BLLB OÜ, RicRic OÜ ja Rikis11 OÜ neile antud laene koos intresside ja viivistega ei tagasta. Kaebajal puudub selline kahtlus ka praegu.
12.Raamatupidaja oli ekslikult RicRic OÜ laenukontol kajastanud 08.09.2017 ja 15.09.2017 laenu andmist, kuigi tegelikkuses anti laenu samadel kuupäevadel Rikis11 OÜ-le. Raamatupidaja ise avastas eksimuse ja tegi parandused. Maksuhaldur ei ole kontrollaktis ega ka maksuotsuses põhjendanud, kuidas selline raamatupidaja eksimus peaks tõendama, et tegemist ei olnud laenuga, vaid ettevõtlusega mitteseotud nõude omandamisega. Olukorras, kus laen on antud ja ülekande selgitusest nähtub, et see oli laen, puudub vajadus tagantjärele, formaalselt ja kiirustades uute laenulepingute koostamiseks. Eksimus lepingutes viitab üksnes sellele, et BLLB OÜ, Rikis11 OÜ ja RicRic OÜ laenulepingute põhjana on kasutatud põhja, milles eksimus juba sees oli. Asjaolu, et Evojooks OÜ laenulepingutes sama viga ei ole, näitab üksnes, et Evojooks OÜ-ga esimest lepingut vormistades ei kasutatud kas sama lepingupõhja või märgati eksimust ja see korrigeeriti.
13.Ebaõige on maksuhalduri väide, et kaebaja ei tundnud huvi laenusaajate majandustegevuse vastu. Kaebaja esindaja tundis laenusaajate esindajaid, mis võimaldas tal olla kursis laenusaajate majandustegevusega. Lisaks teostas kaebaja nõudel kaebaja nõukogu liige V. V. Evojooks OÜ-s äriühingu laojäägi kontrolli ja inventuuri. Evojooks OÜ oli majandustegevust alustav äriühing, millel oli oma äri käimalükkamiseks vaja finantsvahendeid. Äriühingul oli Tallinna kesklinnas kauplus ning ta tegeles seal aktiivselt kaubandusega. BLLB OÜ oli aktiivset majandustegevust omav äriühing. Äriühingu müügitulu 2014. a oli majandusaasta aruande kohaselt 422 657 eurot. Seega oli äriühingul laenude andmisele eelnevalt märkimisväärne käive. See langes küll aastatel 2015 ja 2016, kuid äriühingu juhatuselt saadud selgituste kohaselt oligi laenu vaja majandustegevuse edukaks jätkamiseks. Rikis11 OÜ ja RicRic OÜ laenuvajadust põhjendas äriühingute juhatuse liige uute äriprojektide käivitamise vajadusega.
14.Maksuhaldur ei ole esitanud kontrollaktis ega maksuotsuses ühtegi kaalukat tõendit, mis annaksid aluse väita, et Evojooks OÜ, BLLB OÜ, Rikis11 OÜ ja RicRic OÜ neile antud laenusid ei tagasta. Evojooks OÜ ja BLLB OÜ on märkimisväärses osas laenu kaebajale tagastanud. Maksumenetlus algas 2017. a novembris ja kestis 2018. a detsembri lõpuni. Kaebaja ei saa laenude 4(14)
tagasinõudmist kontrollimenetluse ajaks ootele jätta ja sellega laenude sissenõutavaks muutumise ajal mitte tegeleda. Kaebaja on maksumenetluse toimumise ajal aktiivselt tegutsenud selle nimel, et Evojooks OÜ-le, BLLB OÜ-le, Rikis11 OÜ-le ja RicRic OÜ-le antud laenud koos intresside ja viivistega sisse nõuda. Evojooks OÜ on kokku tagastanud laenu summas 242 235,11 eurot. Seejuures on Evojooks OÜ 32 000 eurot laenu tagastanud kaebaja pangakontole ülekandega. 50 000 eurot on kaebaja pangakontole tasunud Evojooks OÜ sularahas oma prokuristi E. V. kaudu. 31.01.2019 sõlmisid Evojooks OÜ ja kaebaja Evojooks OÜ-le kuulunud vara üleandmise kokkuleppe. Sellega andis Evojooks OÜ kaebajale üle vara väärtuses 160 235,11 eurot. Kaebaja on sõlminud komisjonimüügilepingu Inpello OÜ-ga, kes tegeleb spordi- ja vabaajajalatsite ja tarvete jaemüügiga Eestis. Kaebaja esitas vastavasisulise dokumendi ka vaidemenetluse käigus, kuid MTA jättis selle vaideotsuse tegemisel tähelepanuta.
15.Asjaolust, et äriühingu osanik on otsustanud teenitud kasumit dividendideks mitte jaotada ning soovib raha kasutada äriühingu majandustegevuses, ei saa järeldada, et toimus varjatud kasumi jaotamine. Samuti ei saa sellest, kui osaniku ja juhatuse liikme poeg on olnud valmis oma isa sümboolse tasu eest äriühingu tegevuse korraldamisel toetama, teha järeldust, et see viitab varjatud kasumi jaotamisele.
16.Ebaõige on maksuhalduri väide, et kaebaja 2016. a majandusaasta aruanne ei kajasta äriühingu raamatupidamist korrektselt. Kaebaja majandusaasta aruanne on sõltumatu audiitori poolt auditeeritud ning seal ei ole minetusi tuvastatud.
17.Ebaõige on maksuhalduri väide, et kaebaja volitatud esindaja ja nõukogu liige on kasutanud kaebaja poolt Evojooks OÜ-le antud laenusummasid isiklikuks otstarbeks. Kontrollimenetluse käigus on tõendatud, et V. V. arvelduskontole tasutud 12 445 eurot on tasu Evojooks OÜ-s tehtud töö eest. E. V. selgituste kohaselt on kõik Evojooks OÜ poolt tehtud kulud äriühingule sularahas hüvitatud. Ka I. S. kinnitab oma 12.06.2018 antud selgitustes kulude hüvitamist E. V. poolt.
18.Kaebaja esitatud intressiarvestustest (lisad 7 ja 8) nähtub, millise lepingu juurde see kuulub, nähtub intressiarvestuse aluseks olevate päevade arv, mille osas konkreetne intressiarvetus on koostatud ning mis perioodi eest arvestatud intressisumma. Pooltel ei ole intressiarvestuse osas olnud vaidlusi ja laenusaajad on ka oma intressikohustusi koostatud intressiarvestustes kinnitanud. Vastavad intressiarvestused esitati Maksu- ja Tolliametile kontrollimenetluse käigus koos laenulepingutega.
19.Vastustaja käsitles kohtuistungil esitatud väidetes Technosport OÜ laenu ja intressiga seonduvat ning 2018. a Optifine OÜ nõudega sissemakse tegemist Technosport OÜ-sse ja osakapitali suurendamist. Kaebaja märgib, et Technosport OÜ laenuga seonduv, sealhulgas ka nõudega mitterahalise sissemakse tegemine, ei ole kuidagi seotud konkreetse vaidlusega ning on seega täiesti asjakohatu. MTA kontrollis Optifine OÜ laenutehinguid perioodil 2015. a jaanuarist kuni 2017. a oktoobrini. Kontrolli käigus ei tuvastanud maksuhaldur mingeid minetusi kaebaja ja Technosport OÜ vahelistes tehingutes.
20.Maksuhaldur püüab üht konkreetset näidet meelevaldselt laiendada kogu kaebaja äritegevusele. Asjaolu, et kaebaja oma laenu ja intressinõudega tütarühingu vastu otsustas suurendada tütarühingu osakapitali, ei saa laiendada kõigile muudele kaebaja laenutehingutele ja väita, et kaebajal laenutehingutest intressitulu tegelikkuses ei laekunud. Näiteks kaebaja intressitulu 2017. a majandusaasta aruande kohaselt oli 110 078 eurot ja 2016. a 57 198 eurot. Kokkuvõtvalt märgib kaebaja, et kogu maksuhalduri käsitlus Technosport OÜ intresside osas ei ole käesolevas vaidluses asjakohane.
21.Kaebaja ei saa kommenteerida Evojooks OÜ majandusaasta aruannetes kajastatut. Küll aga nähtub lõpliku kaebuse lisana 16 esitatud I. S. 12.06.2018 vastustest maksuhalduri küsimustele, et isik juhatuse liikmena äriühingu raamatupidamise korraldamisele ülemäärast tähelepanu ei 5(14)
pööranud. Samas kinnitab I. S. Evojooks OÜ tegelemist jaekaubandusega, mis toimus peamiselt sularahas. Lisaks nähtub vastuse punktist 18, et äriühingu osa võõrandamisel andis I. S. ostjale üle ka kogu äriühingu lao, kus tema sõnul oli mitmeid kaste kaubaga. Seega ei saa väita, et ostjale Evojooks OÜ ladu üle ei antud või seal kaupa ei olnud.
22.Kaebajale jääb ka arusaamatuks maksuhalduri väide, et 31.01.2019 kaupade üleandmise akti tühisust näitab asjaolu, et kaupade väärtusele on lisatud käibemaks. Maksuhaldur märgib, et Evojooks OÜ ei ole kunagi olnud käibemaksukohustuslane. Arvestades 31.01.2019 Evojooks OÜ poolt kaebajale üle antud kauba väärtust, mis ilma käibemaksuta oli 133 529,26 eurot, siis sellises väärtuses kauba üleandmisest tekib Evojooks OÜ-l kohustus registreerida end tehingu tegemisel käibemaksukohustuslaseks. Olukorras, kus tehingu tulemusena tekib Evojooks OÜ-l käibemaksukohustus, peab ta üleantavat vara maksustama ka käibemaksuga. Seega on põhjendamatu maksuhalduri etteheide, justkui ei pidanuks Evojooks OÜ üleantava vara väärtusele lisama selle võõrandamisel käibemaksu.
23.Sisutud on ka maksuhalduri viited selles osas, justkui võis 31.01.2019 kauba üleandmise aktiga toimuda hoopis Technosport OÜ-s olnud kauba üleandmine Optifine OÜ-le. Technosport OÜ on oma aktiivse majandustegevuse sporditarvete jaekaubanduse valdkonnas lõpetanud juba aastaid tagasi. Varasema Technosport OÜ raamatupidamisteenuse pakkuja madala teenusekvaliteedi tõttu puudub Technosport OÜ-l korrektne detailne laoarvestus. Äriühingu laost täpse ülevaate saamiseks tuleks Technosport OÜ sõnul teha äriühingu laos detailne revisjon. Küll aga kinnitas Technosport OÜ juhatus, et Optifine OÜ-le 31.01.2019 kauba üleandmise aktiga üle antud kaup ei ole Technosport OÜ kaup.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
24.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, sest vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et maksusumma määrati valesti ning ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses toodud põhjendatud järeldused vaidlusaluse laenutehingu mittetoimumise kohta. Kui maks määratakse tõendite kogumile tuginedes, ei piisa selle ümberlükkamiseks iga üksiku asjaolu olulisuse kahtluse alla seadmisest, nagu on kaebaja oma kaebuses teinud, vaid kaebaja peab esitama eluliselt usutava versiooni koos asjakohaste tõenditega, mis selgitaks maksuhalduri välja toodud ebakõlasid ja muudaksid usutavaks tehingu toimumise menetluses esitatud dokumentidel kajastatud viisil.
25.Vastustaja hinnangul tuleb antud asjas eeskätt hinnata seda, kas vaidlusalused väljamaksed on laenuväljamaksed või ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine TuMS § § 52 lg 2 p 1 tähenduses ning seejärel saab teha järelduse, kas tagasimaksed on laenu tagasimaksed või ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamine. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et varatutele, majandustegevust mitteomavatele äriühingutele laenude andmine ei ole usutav ning tegemist on ettevõtlusega mitteseotud vara soetamisega. Ettevõtlusega mitteseotud kulu hilisem tagastamine ei tee olematuks asjaolu, et kaebaja ettevõtlusega mittesoetud kulu kandis ning tal tekkis eeltoodud kulult tulumaksu tasumise kohustus, mida ta õigeaegselt ei täitnud. Kui ettevõtlusega mitteseotud summad on äriühingule tagasi makstud, tuleb äriühingul teha vastavad ümberarvestused tagasimakse perioodi deklaratsioonis. Maksuhaldur ei muuda pidevalt maksuotsust. TuMS § 54 lg 6 sätestab, et kui maksumaksja kasutab § 49 lg-tes 3 ja 5 nimetatud summeeritud arvestust või kui langevad ära § 51 lg 2 p-des 3–5, § 51 lg-s 3 ning § 52 lg-tes 2 ja 3 maksustamise aluseks olevad asjaolud, on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Vastavad ümberarvutused tehakse lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Seega on kaebajal võimalik seoses ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamisega teha ümberarvutused TuMS § 54 lg-s 2 nimetatud deklaratsioonis, mida kaebaja aga teinud ei ole. 6(14)
26.TuMS § 52 lg 1 ja § 52 lg 2 p 1 ei välista laenuna tehtud väljamakse käsitamist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena ega selle tulumaksuga maksustamist, kui tegemist pole krediidiasutusega. Tulumaksuga maksustamine TuMS § 52 lg 2 p 1 alusel on õigustatud eelkõige siis, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks. Ettevõtlusega mitteseotusele võib viidata laenu andmine ebamõistlikult pikaks ajaks, ebamõistlik tagasimaksegraafik, tagasimakse tähtaja korduv pikendamine või laenusumma korduv suurendamine. Hinnates laenusaaja suutlikkust laenu tagasi maksta on oluline arvestada ka tagatise olemasolu.
27.Vastustaja nõustub kaebuses toodud OÜ Optifine majandustegevuse kirjeldusega. Kaebaja on võtnud laenusid ja on andnud laenusid, mis on ka tagastatud ning selliste tehingute osas maksuhaldur maksuriske ei tuvastanud. Asjaolu, et kaebaja on valdusühing, kelle majandustegevuse osaks on laenude andmine, ei tähenda, et vaidlusalused tehingud on toimunud dokumentides näidatud viisil ning kõiki kaebaja poolt antud laene saab automaatselt käsitleda ettevõtlusega seotud väljamaksetena. Maksuotsuses käsitles maksuhaldur varatutele, reaalse majandustegevuseta äriühingutele suurtes summades antud lühiajalisi laenusid, kus laenusaajad ei ole tagastanud saadud laenusid, ei ole tasunud laenuintresse ning kõik käsitletud äriühingud on müüdud edasi Venemaa kodanikele.
28.Maksuhaldur on menetluse käigus võtnud arvesse OÜ Optifine arveldukontole tehtud makseid laenusumma vähendamisena varasemates perioodides (vt kontrollakti p 1.1.2.11, maksuotsuse p 3 alapunkt 4). Vastustaja ei nõustu, nagu oleks vaidemenetluses esitatud tagastustega seotud dokumendid jäetud tähelepanuta. Vaideotsuses on selgelt märgitud, et ettevõtlusega mitteseotud kulu hilisem tagastamine ei tee olematuks asjaolu, et kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kulu kandis ning et tal tekkis eeltoodud kulult tulumaksu tasumise kohustus, mida ta õigeaegselt ei täitnud. Ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamist ei saa pidada selliseks tagasiulatuva mõjuga sündmuseks, mis annaks alust maksuotsuse muutmiseks, nagu leiab ekslikult kaebaja. Kui ettevõtlusega mitteseotud summad on äriühingule tagasi makstud, tuleb äriühingul teha vastavad ümberarvestused tagasimakse perioodi deklaratsioonis. Maksuhaldur ei muuda pidevalt maksuotsust. Seoses ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamisega on kaebajal võimalik teha ümberarvutused TuMS § 54 lg-s 2 nimetatud deklaratsioonis, mida kaebaja aga teinud ei ole.
29.OÜ Optifine raamatupidaja edastas maksuhaldurile 2018. a augustis 2016. a bilansis kajastatud laenunõuete koondi, millest esmakordselt nähtus maksuhaldurile ka Faltex Trade OÜ nimi. Peale vastava koondi esitamist E. V. enam maksuhalduri kirjadele ei vastanud. Seega on väär kaebaja väide maksuhaldurile vastavate selgituste andmisest. Maksuhaldurile ei ole esitatud Faltex Trade OÜ osas mingeid dokumente, s.t pearaamatu kliendikontot või dokumenti laenu tasumise kohta. Maksuhaldur on küsinud kõiki laenudega seotud dokumente kaebajalt juba esimeses korralduses. Juhul, kui toimusid tegelikud tehingud investeeringute konverteerimisel laenudeks, oleks maksuhaldurile esitatud ka pearaamatu kontod Faltex Trade OÜ laenude kohta. Ka ei nähtu Optifine OÜ pangakontolt summasid, mida kaebaja poolt nimetamata äriühing Faltex Trade OÜ laenukohustuse täitmiseks oleks kandnud. Kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, kes summad tagastas või mis kujul seda tehti. Samuti ei ole E. V. juunis 2018 vestlustes maksuhaldurile teada andnud, et mingi tundmatu kolmas osapool maksis Faltex Trade OÜ laenu, nagu ei ole ka varem esitatud dokumente laenu osas sellise äriühinguga. Kuna maksuhaldurile laenutehingute osas Faltex Trade OÜ pearaamatu väljavõtteid ja muid dokumente ei esitatud, ei olnud maksuhalduril ka võimalik tehingute kohta küsimusi esitada.
30.BLLB OÜ B-kaardil on kanne uue osaniku A. P. kohta 08.06.2017 ja tema kui juhatuse liikme kohta 15.06.2017. Kaebaja kandis BLLB OÜ-le viimase laenusumma 05.06.2017 laenulepingu alusel 08.06.2017. 05.06.2017 laenuleping sõlmiti aastase tagastamise tähtajaga laenu võtmise kohta summas 11 000 eurot. Tavapäraselt ei võtaks vastutustundlik isik laenu samaaegselt äriühingu müümisega. Eeltoodu näitab seda, et BLLB OÜ-d kasutati viimse momendini OÜ-st 7(14)
Optifine summade väljaviimiseks. Kui vaadata Optifine OÜ poolt kantud laenusummade kasutamist juunis 2017 üldsummas 11 000 eurot vahetult enne äriühingu müümist A. P., siis on suur osa summadest (6800 eurot) sularahas pangaautomaatidest välja võetud ja lisaks kasutatud ostudeks restoranides, kauplustes, tanklates ja reisfirmadele tasumiseks. Sarnane olukord kordub ka Rikis11 OÜ puhul. Seega on E. B. mure summade tagastamise osas vastuolus tehtud tehingutega.
31.E. V. on oma 29.06.2018 e-kirjas märkinud, et OÜ-d BLLB, Rikis 11 ja RicRic ei ole oma laene tagastanud ja praegusel hetkel koosnebki OÜ Optifine laenuportfell suures osas nendest halbadest laenudest. Selline olukord, kus 29.06.2018 maksuhaldurile selgitusi andes ei tea E. V. tagastamisel olevast summast ega järgmisel päeval (30.06.2018) sõlmitavast kolmepoolsest tasaarveldusaktist, ei ole usutav ega tavapärane. Samuti ei esitatud eelnimetatud fakti ega dokumente kontrollakti eriarvamuses ega vaides, mis seab samuti kahtluse alla antud akti usaldusväärsuse. Üksikute lehtede kaupa üksikutele lepingutele lisatu alusel ei ole maksuhalduril võimalik laenusaajate intressinõuet selgeks teha. Maksuhaldur on intressiarvestuse all silmas pidanud, et kaebaja ei ole esitanud intresside arvestust raamatupidamise (pearaamatu) mõttes. Seega ei ole kahe äriühingu üksikutele lepingutele lisatud intressinõuete liitmisel võimalik saada ülevaadet, millest kujuneb intressinõue. Maksuhaldur on kaebajalt intressiarvestuse kohta selgitusi palunud korduvalt, samuti juba kontrolli alustamise korralduses.
32.Kaebaja poolt täiendavate tõenditena esitatud üksikutel lehtedel olevad formaalsed intressiarvestused ei anna intresside osas vajalikku ülevaadet. Kaebaja ei ole kontrolli käigus ega kohtumenetluses esitanud intresside arvestusi laenusaajate lõikes, intressiarveid, pearaamatu raamatupidamise intresside konto väljavõtteid ehk ülevaadet, millistest summadest koosnes intresside arvestus. Kaebaja on esitanud oma esialgse kaebusega 2018. majandusaasta kasumiaruande (kaebuse lisa 6), mille eesmärgiks on kinnitada OÜ-le Optifine antud laenude tagastamist ja laenudelt saadud intresside tulu. Reaalset rahade liikumist, st laenude tasumist ja intresside saamist aga toimunud ei ole.
33.OÜ Optifine 2018. majandusaasta aruanne kajastab laenunõuete vähenemist 211 846 euro võrra (majandusaasta aruande lisa 3 1291685-1079839) ja kasumiaruandes on näidatud intressitulu 214 381 eurot. Suure osa OÜ Optifine näidatud intressitulust moodustavad Technosport OÜ intressid. OÜ Technosport 2018. majandusaasta aruande bilansis on saadud laenukohustused vähenenud 159 600 euro võrra (seisuga 31.12.2018 on laenukohustus 0) ja kasumiaruandes on näidatud intressikulu 122 919 eurot. OÜ Technosport poolt laenude ja intresside tasumine OÜ-le Optifine toimus läbi tütaräriühingu osakapitali suurendamise. 2018. a vormistati OÜ Optifine poolt mitterahalise sissemakse tegemine OÜ Technosport laenunõuete tasaarveldamise teel 17.09.2018 tasaarvestamise kokkuleppe alusel (Hindamise_akt_ja_tasaarvestus_17.09, kättesaadav äriregistrist) äriühingute esindajate E. V. ja T. V. vahel järgnevas: „pooled leppisid kokku tasaarvestada Optifine OÜ nõue TechnoSport OÜ vastu summas (alus: laenulepingud summas 166 605,62 eurot, intressid summas 20 748,76 eurot ja viivised summas 128 145,62 eurot) 315 500 eurot mitterahalise sissemaksena OÜ TechnoSport osakapitali suurendamiseks.“
34.Sarnane laenude tasaarvestamise kokkulepe toimus OÜ Optifine ja OÜ Technosport vahel ka 2014. aastal, kui tasaarvestati tütaräriühingu laen osakapitali suurendamisega 146 933 euro võrra. 2018. a OÜ Technosport osakapitali suurendamisega on äriühingu osakapital käesoleva seisuga 465 500 eurot (OÜ Technosport osa kasvas 2018. aastal 150 000 tuhandelt 465 500 eurole), mis kajastub OÜ Optifine bilansis aktivas investeeringuna tütarettevõttesse. OÜ-l Technosport ei ole põhivara ja muud vara (välja arvatud kaubavarud seisuga 31.12.2018 151 256 eurot), ning bilanss seisuga 31.12.2018 on viidud tasakaalu kahjumiga summas 278 249 eurot (144 490 + 133 759). OÜ Technosport 2017. a müügitulu oli 4173 eurot ja 2018. a müügitulu 9455 eurot. Selline olukord on kujunenud välja OÜ Optifine poolt OÜ-le Technosport tehtud laenude väljamaksete alusel kogunenud laenude ja laenuintresside ümberkujundamisel osakapitali suurendamiseks. Eeltoodu 8(14)
võimaldab Optifine OÜ-l näidata 2018. a majandusaasta aruandes, et laenud on tegelikud ja intress moodustab olulise summa.
35.Evojooks OÜ-l puudus kaup, mida kaebajale laenu katteks anda. Evojooks OÜ 2015. majandusaasta aruandes näidati kaupade müük võrdsena kaupade soetusega (s.o 17 400 eurot). Evojooks OÜ 2016. majandusaasta aruandes näidati kaupade müüki 0 euro ja kaupade ja teenuste soetust 25 euro eest. Evojooks OÜ arvelduskontodel aastatel 2015–2016 kaupade eest tasumisi ei toimunud, laenusummad võeti pangakontodelt sularahas välja (272 530 eurot) ja kasutati E. V. ja V. V. seotud väljamakseteks (summade kasutamine on toodud kontrollakti punktis 1.1.2.9). Evojooks OÜ 2017. majandusaasta aruandes on näidatud kaupade ja teenuste soetust samuti võrdsena. Ka 2017. a ei toimunud Evojooks OÜ arvelduskontol kaupade soetust ega müüki. Eeltoodust tulenevalt ei ole mingeid tõendeid Evojooks OÜ poolt kaupade soetamise kohta summas 160 235,11 eurot. Seega ei ole kaebaja poolt vaide täiendusena 06.02.2019 esitatud 31.01.2019 Maardus E. V. ja T. V. vahel vormistatud kaupade üleandmise aktis tegemist Evojooks OÜ kaupadega. Eeltoodut kinnitavad ka Evojooks OÜ eelmiste juhatuse liikmete I. S. ja S. V. seletused (vt kontrollakti p 1.2.2 alapunkt 4), mille kohaselt S. V. anti Evojooks OÜ soetamisel üle paar kasti kauba ja dokumentidega, mis seisid sõiduautos.
36.Kaebaja esitatud 31.01.2019 kaupade üleandmise-vastuvõtmise akti tühisust näitab ka asjaolu, et kaupade väärtusele on lisatud käibemaks, eesmärgiga näiliselt suurendada tagastatavat laenusummat. Evojooks OÜ ei ole aga kunagi olnud käibemaksukohustuslaste registris. Tulenevalt eeltoodust ei saa pidada usaldusväärseks ka kaebaja ja Inpello OÜ vahel sõlmitud kaupade komisjonimüügilepingut, kuna Evojooks OÜ-l ei olnud kaupu, mida kaebajale laenu tasaarvelduseks üle anda.
37.31.01.2019 kauba üleandmise akti kohaselt andis E. V. Evojooks OÜ nimel OÜ Optifine esindajale T. V. üle lisas 1 nimetatud kauba. Akti lisas 1 toodud kauba nomenklatuur vastas OÜ Technosport poolt eelnvatel aastatel müüdud kauba nomenklatuurile (FiveFingers vibram jalanõud). On usutav, et E. V. poolt üle antud kauba puhul võis olla tegemist OÜ Technosport kaubaga. Ka Evojooks OÜ nimel üleantud kauba suurusjärk vastas Technosport OÜ varude suurusele 2018. a bilansis seisuga 31.12.2018 151 256 eurot ning Evojooks OÜ nimel üle antud kauba väärtus käibemaksuta 133 529,26 eurot. Seega võib järeldada, et Inpello OÜ müüb hoopis Technosport OÜ varusid, mitte Evojooks OÜ poolt komisjonimüügi lepingu alusel väidetavalt kaebajale üle antud kaupa. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka asjaolu, et Inpello OÜ ja OÜ Technosport kodulehel on sama kontakt aadress [email protected] ja asjaolu, et Technosport OÜ ei ole pärast 2018. a juulit enam kauba müüki deklareerinud, viimane müük deklareeriti juulis 2018 Inpello OÜ-le summas 10 349,94. Sel moel on loodud võimalus näidata Inpello OÜ poolt tasutud summasid Evojooks OÜ nimel laenu tagastamisena OÜ-le Optifine.
38.Kaebaja esitatud pearaamatu laenukontode väljavõtted ei tõenda summade tegelikku tasumist. Samuti ei näita üksikud filtreeritud väljavõtted pangakontost väidetavate laenusummade tagasimaksmist, kuna raha võidi kohe peale kandmist kontolt uuesti välja võtta.
KOHTU PÕHJENDUSED
39.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on küll vaielnud kaebuses üksikutele asjaoludele vastu, kuid ei ole suutnud kummutada lõppjäreldust, et väljamaksed äriühingutele Evojooks OÜ summas 339 930,40 eurot, BLLB OÜ summas 367 500 eurot, Rikis11 OÜ summas 56 200 eurot ja RicRic OÜ summas 29 000 eurot ei ole laenuväljamaksed, vaid ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine TuMS § 52 lg 2 p 1 tähenduses ning et väljamaksed Evojooks OÜ-le 9(14)
summas 20 469,60 eurot ei ole laenuväljamakse, vaid erisoodustus kaebaja töötajatele V. V. ja E. V. (TuMS § 48 lg 3, lg 4). MTA on vaidlustatud 18.12.2018 maksuotsuses nr 12.2-3/041983-28 ning selle aluseks olevas 09.10.2018 OÜ-le Optifine tehtud kontrollaktis nr 12.2-3/041893-25 piisavalt põhjendanud, miks kaebajale maksud määrati. Kuna maksuotsus on piisavalt põhjendatud, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.
40.Kohus analüüsib otsuses kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama maksuotsuse põhjendusi, kuna nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses tehtud järeldused on seotud tõenditega, maksuotsus on hästi struktureeritud ja loetav. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
41.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, justkui kontrollaktist ei nähtuks ühtegi objektiivset tõendit, mis annaksid aluse seada kaebaja laenutehingud Evojooks OÜ, BLLB OÜ, Rikis11 OÜ ja RicRic OÜ-ga kahtluse alla. Tulumaksuga maksustamine TuMS § 52 lg 2 p 1 alusel on õigustatud eelkõige siis, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks. Oluline võib olla arvestada ka laenuandja võimalikke alternatiive investeerimisel ning laenusaaja alternatiivseid võimalusi laenu saamisel. Hindamaks laenu vastavust tavapärastele tingimustele, tuleb eelkõige pöörata tähelepanu laenu tagasimakse tähtajale ja laenusaaja võimele saadud laenu tagasi maksta. Tagasimaksmise tõenäosuse seisukohast on oluline analüüsida laenusaaja olemasolevat ja kavandatavat äritegevust, tema äriplaani või muud majandustegevusega seonduvat informatsiooni. Ettevõtlusega mitteseotusele võib viidata laenu andmine ebamõistlikult pikaks ajaks, ebamõistlik tagasimaksegraafik, tagasimakse tähtaja korduv pikendamine või laenusumma korduv suurendamine. Laen võib osutuda laenuandja ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks näiteks juhul, kui laenusaaja tegevus raha kasutamisel viitab ilmselgelt tagasimaksmise võimatusele. Hinnates laenusaaja suutlikkust laenu tagasi maksta, on oluline arvestada ka tagatise olemasolu.
42.Maksuhaldur ei ole jätnud tähelepanuta, et ettevõtluse käigus laenu andmine Evojooks OÜ-le, BLLB OÜ-le, Rikis11 OÜ-le ja RicRic OÜ-le ei ole kaebaja jaoks midagi erakordset, vaid üks osa kaebaja majandustegevusest. Maksuotsuses ei ole seatud kahtluse alla, et kaebaja majandustegevuse osaks oli laenude andmine. Maksuhaldur on seevastu leidnud, et vaidluslaused laenud erinevad nendest, mida kaebaja tavapäraselt välja andis. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et vaidlusalused laenud on teeseldud tehingud, kus näiliselt laenude nime all tehtud väljamaksetega viidi summad maksuvabalt ettevõtlusest välja. Täiendavaid usaldusväärseid tõendeid, mis laenutehingute toimumist poolte vahel tõendaksid, kaebaja esitanud ei ole.
43.Puuduvad tõendid selle kohta, et Evojooks OÜ-l, BLLB OÜ-l, Rikis11 OÜ-l, RicRic OÜ-l oleks olnud laenude saamise ajal reaalne majandustegevus ja kohus nõustub selles osas kontrollaktis ja maksuotsuses väidetuga. Kaebaja väide, et Evojooks OÜ-l oli kesklinnas pood, kus müüdi sporditarbeid aastatel 2014–2017, ei lükka maksuhalduri järeldust ümber. Maksuhaldur on ka osutanud, et aastatel 2015–2017 ei tehtud Evojooks OÜ kontolt kulutusi kaupade soetamiseks, osaühingul registreeritud töötajaid ei olnud. Kuna Evojooks OÜ pangakonto väljavõttelt ei nähtu kaupade soetamist aastatel 2015–2017, ei ole usutav, et V. V. teostas Evojooks OÜ kaupade
10(14)
revisjoni. Evojooks OÜ arvelduskontodelt on pangaautomaatidest sularahas välja võetud ca 75% kaebaja tehtud väljamaksetest (272 530 eurot).
44.Pärast laenunõuete tekkimist müüdi suurte võlgadega äriühingud Venemaa kodanikele, kellest said ka juhatuse liikmed. Evojooks OÜ, BLLB OÜ ja Rikis11 OÜ on müüdud Venemaa kodanikule A. P., ehkki enne olid nende äriühingute juhid erinevad isikud. A. P. on vormistatud Evojooks OÜ juhatuse liikmeks 22.02.2017, BLLB OÜ juhatuse liikmeks 15.06.2017 ja Rikis11 OÜ juhatuse liikmeks 03.01.2018. A. P. elukoht on äriregistri järgi Venemaa ning maksuhaldurile teadaolevate andmebaaside kohaselt ei ole isik ületanud Eesti-Vene riigipiiri. A. P. on vormistatud 23 äriühingu juhatuse liikmeks, millest kontrollakti tegemise seisuga oli kolm kustutatud, kümnel on kustutamishoiatus, üks on pankrotis ja üks on likvideerimisel (eelnimetatu ei hõlma kontrollaktis käsitletud äriühinguid Evojooks OÜ, BLLB OÜ ja Rikis11 OÜ). Eeltoodu viitab, et A. P. nimele väljastatud volitust on kasutatud äriühingutele variisikust esindusõigusliku isiku vormistamiseks.
45.RicRic OÜ juhatuse liikmeks on vormistatud Venemaa kodanik V. K., kelle kontaktandmed on teadmata. Äriühing ei ole esitanud majandusaasta aruandeid, tasumata maksuvõlg maksuotsuse tegemise seisuga oli 24 380 eurot ning äriregistri poolt on antud kustutamishoiatus. Perioodil 04.11.2014 kuni 18.12.2015 (sh vaidlusaluste laenude saamise perioodil) oli RicRic OÜ juhatuse liige E. B. Kaebaja poolt RicRic OÜ arvelduskontole tasutud laenusummad võeti pangakontolt sularahas pangaautomaatidest välja.
46.Vaidlusalused laenud on antud välja kaebajale väga kahjulikel tingimustel: tagatiseta ja ebaloomulikult madala intressiga (EvojooksOÜ-le 10% aastas ja ülejäänutele 5% aastas), mida maksuotsuse tegemise ajaks ei olnud sisse nõutud. E. V. sõnul (16.01.2018 seletus) laenude andmisel Evojooks OÜ-le ja BLLB OÜ-le ei nõutud tagatisi, kuna talle andis veendumuse laenude tagastamise osas asjaolu, et ta tundis äriühingute juhatajaid. Kuna E. V. tundis laenusaajate esindajaid, on usutav, et ta pidi ka mõistma, et laenu saanud äriühingud ei ole suutelised laenusid tagastama, kuid sellest hoolimata sõlmis ta nendega tagatiseta ja käenduseta laenulepinguid. Reeglina tagab laenuandja igal võimalikul viisil laenusumma tagasisaamise. See omakorda näitab, et tegelikkuses puudus neil kavatsus laenu sisse nõuda ning on alust arvata, et tegemist on vaid formaalsete lepingutega.
47.Laenude saamise ajal Evojooks OÜ juhatuse liige olnud I. S. on teatanud (11.06.2018 seletus), et temal ei ole mingeid laenukohustusi ja ta ei võtnud firma kohustusi eraisikuna üle ning seetõttu oligi firma hind müümisel odav. S. V., kes soetas Evojooks OÜ I. S. 26.09.2016, ütles, et ta ei olnud Evojooks OÜ osa ostmisel teadlik, et Evojooks OÜ-l on mingisugused laenukohustused ning sellest osa ostu-müügil ei räägitud (19.06.2018 seletus). Ei olekski eluliselt usutav, et keegi on huvitatud äriühingu soetamisest, millel on laenukohustusi summas 360 400 eurot, saades vastu mõned kastid kaubaga väidetava väärtusega 160 235,11 eurot (S. V. 19.06.2018 seletus), kuid kauba ja väärtuse kohta usaldusväärsed tõendid puuduvad.
48.Enne maksumenetluse algust ei olnud laenusaajad Evojooks OÜ, BLLB OÜ, Rikis11 OÜ, RicRic OÜ kaebajale vaidlusalustest laenudest midagi tagastanud. Samas on E. V. pärast kontrolli algust alates 29.11.2017 teinud Evojooks OÜ Coop Pank AS-i arvelduskontole sularahas sissemakseid 32 090 eurot, millest 32 000 eurot on perioodil 29.11.2017–18.02.2018 edasi kantud OÜ Optifine arvelduskontole laenu tagastusena. Puudub mõistlik selgitus, miks oleks E. V. (laenuandja esindaja) pidanud isiklikult tagastama laenusaaja Evojooks OÜ laenu. Peale eelnimetatud tehingute ja teenustasude muid tehinguid Evojooks OÜ Coop Pank AS-i arvelduskontol toimunud ei ole (pangakonto avati 25.01.2017 ja suleti 19.02.2018). Maksuotsuses on tagastatud summa ka arvesse võetud, sellelt tulumaksu määratud ei ole.
49.Kaebaja on väitnud, et laenu tähtaegne tagastamata jätmine ei anna alust lugeda laenu ettevõtlusega mitteseotud nõude omandamiseks, kuna äris on tavapärane, et kõiki kohustusi ei suudeta täita tähtaegselt. Siiski on kaebaja andnud laenu sellistel tingimustel, et laenu tagastamata 11(14)
jätmine oleks laenusaajale äärmiselt lihtne: tagatisi ei ole, tähtaegade saabumisele vaatamata ei võtnud kaebaja kuni maksumenetluseni midagi laenu sissenõudmiseks ette (vt kontrollakti 1.1.2.1). Intressid on lepingute kohaselt 5% ja 10%, kuid neid tasutud ei ole. Kaebaja kinnitas istungil, et ta annabki suurema riskiga laene. Sellega kohus nõustub, et puuduva või ebaregulaarse majandustegevusega ettevõttele tagatiseta antud laen on igal juhul suure riskiga antud laen. Sel juhul ei korva laenulepingutesse märgitud 5% ja 10% laenuintressid kuidagi laenuandja võetud riski. Tagatisteta laenu ei annaks majanduslikult mõtlev ettevõtja ka sellele äriühingule, kelle esindajaid ta isiklikult tunneb. Asjaolu, et E. B. oli kasumlik äriühing, ei pruugi tähendada, et tema teised äriühingud oma kohustusi täidavad. Kuivõrd hetkel on RicRic OÜ juhatuse liige hoopis V. K., kelle asukoht on Venemaa, kuid kontaktandmed puuduvad, ei aidanud E. B. tundmine kaebajal kuidagi tagada seda, et RicRic OÜ laen koos intressidega tagastataks.
50.Kaebaja väitis istungil, et senimaani ei ole talle laene tagastatama jäetud, kuid on olnud juhtumeid, kus ta ei ole saanud laenudelt intresse. Kaebaja huvi ei saa aga olla piirduda laenu põhiosa tagasisaamisega, kuna vastasel juhul on kaebaja saanud majanduslikult kahju, kuivõrd kaebaja raha oli kinni ja ta sellelt mingit tulu ei teeninud. Laenuandja soov ei ole saada tagasi vaid laenu põhiosa, vaid sellelt ka intressi teenida. Kaebaja on esitanud küll paberil intressiarvestused, kuid reaalselt ta vaidlusalustelt laenudelt intresse saanud ei ole.
51.Kaebaja on viidanud laenuintressi määra osas Eesti Panga statistikale1, mille kohaselt jäävad lühiajalised laenud finantsteenuseid mitteosutavatele äriühingutele 3-4% piiridesse. Samas on tagatise nõudmine laenusuhtes pigem reegel ja selle statistika põhjal ei saa teha järeldust, et samasugune intress kohalduks tagatiseta laenudele. Tagatiseta antud laenude puhul korvabki suuremat riski kõrgem intress. Lisaks ei anta reeglina laenu isikule, kes ei suuda eelnevalt tõendada piisavat ja regulaarset käivet. Kui aga laenu antaks, siis märgatavalt suurema intressiga.
52.Kaebaja 2015. majandusaasta aruande sõltumatu vandeaudiitori aruandes juhiti tähelepanu, et kaebaja väljastatud laenud ei ole täies mahus tähtaegselt laekuvad. Seega oli probleemi tuvastanud ka vandeaudiitor, kuid laenude andmine on jätkunud sisuliselt samadel tingimustel ning laenujääk ka peale seda arvamust kasvanud.
53.Kaebaja väitel sõlmisid 31.01.2019 (s.o kuu aega peale maksuotsuse koostamist) Evojooks OÜ ja kaebaja Evojooks OÜ-le kuulunud vara väärtuses 160 235,11 eurot kaebajale üleandmise kokkuleppe. Seega on see sündmus leidnud aset peale maksuotsuse tegemist. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väide sellise vara üleandmise kohta tõendatud. Esiteks ei saanud Evojooks OÜ-l olla sellises väärtuses kaupa, mida kaebajale üle anda. 2016. majandusaasta aruande kohaselt oli Evojooks OÜ kaupade müük 0 ja soetus 25 eurot. Evojooks OÜ arvelduskontodel aastatel 2015– 2016 kaupade eest tasumisi ei toimunud, laenusummad võeti pangakontodelt sularahas välja (272 530 eurot) ja kasutati E. V. ja V. V. seotud väljamakseteks (summade kasutamine on toodud kontrollakti punktis 1.1.2.9). Evojooks OÜ ei ole olnud ka käibemaksukohustuslane. 2017. a ei toimunud Evojooks OÜ arvelduskontol kaupade soetust ega müüki. Eeltoodust tulenevalt ei ole mingeid tõendeid Evojooks OÜ poolt kaupade soetamise kohta summas 160 235,11 eurot. Seega ei ole kaebaja poolt vaide täiendusena 06.02.2019 esitatud 31.01.2019 E. V. ja T. V. vahel vormistatud kaupade üleandmise aktis tegemist Evojooks OÜ kaupadega. Eeltoodut kinnitavad ka Evojooks OÜ eelmiste juhatuse liikmete I. S. ja S. V. seletused (vt kontrollakti 1.2.2 alapunkt 4), mille kohaselt S. V. anti Evojooks OÜ soetamisel üle vaid kolm kasti kauba ja dokumentidega, mis seisid sõiduautos.
54.Kaebaja kinnitas, et on sõlminud komisjonimüügilepingu Inpello OÜ-ga, kes tegeleb spordija vabaajajalatsite ja -tarvete jaemüügiga Eestis. Selline tasaarveldus laenusumma ja kaupade vahel ei ole eluliselt usutav ka sel põhjusel, et kaebaja esindaja kinnitas istungil, et osa varast on
juba komisjonimüügis realiseeritud, kuid vaid ca 11 000 euro eest. Majanduslikult on ebaloogiline võtta rahalise kohustuse tasaarveldusena vastu 160 000 väärtuses vara, mida siis 9 kuu jooksul vaid 11 000 euro eest on suudetud realiseerida.
55.Maksuhaldur on kaudse tõendina võtnud õigustatult arvesse ka asjaolu, et E. V. ja E. B. on osalenud maksupettuses 2004. aastal (Riigikohtu halduskolleegiumi 7.12.2006 kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-63-06). Kõrvutades seda fakti muude kogutud tõenditega, on maksuhalduri järeldus kaebaja maksupettuses osalemise kohta põhjendatud.
56.Samuti on MTA põhjendatult arvestanud ka seda, et kaebaja ei ole teinud dividendide väljamakseid osanikule (vt kontrollakti p 1.1.2.7). Kaebaja esindajale E. V., kes tegutseb sisuliselt tegevjuhina, on kaebaja aastaid deklareerinud väljamakset 50 eurot kuus. OÜ Optifine nõukogu liikmele V. V. deklareeris kaebaja aastaid juhtorgani liikme tasu 50 eurot kuus ja alates 2017. maist 470 eurot kuus. Kaebaja ei ole deklareerinud juhatuse liikmele T. V. väljamakseid. Lisaks deklareeris kaebaja töötasu väljamakseid kahele töötajale alla kehtiva miinimumpalga ja alates maist 2017 nõukogu liikmele A. E. väljamakseid miinimumpalga suuruses summas. Eeltoodu võib viidata varjatult tasude ja/või dividendide maksmisele äriühingust maksuvabalt välja viidud summadest. Käesoleval juhul on alust arvata, et eelnimetatud isikud said tasu lühiajaliste laenude nime all äriühingust väljaviidud summadest. E. V. ja V. V. 2015. a netotulu oli pärast maksude, eluasemelaenu intresside ning koolituskulude maha arvamist 11 908,70 eurot, millest tuli tasuda veel eluasemelaen, kommunaalkulud jm neljaliikmelise pere ülalpidamiskulud. V. V. 2016. a tuludeklaratsiooni kohaselt oli tema maksustatav tulu kokku 5720 eurot, millest 600 eurot oli juhtimistasu OÜ-st Optifine ja palk 5120 eurot osaühingust Paargu (kuu keskmine brutotulu seega 476,7 eurot). Seejuures Evojooks OÜ-lt talle deklaratsiooni järgi tulu laekunud ei ole.
57.Maksuhaldur on kaebajale vaideotsuses selgitanud, et TuMS § 54 lg 6 järgi on juhul, kui maksumaksja kasutab § 49 lõigetes 3 ja 5 nimetatud summeeritud arvestust või kui langevad ära § 51 lõike 2 punktides 3–5, § 51 lg-s 3 ning § 52 l-tes 2 ja 3 maksustamise aluseks olevad asjaolud, maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Vastavad ümberarvutused tehakse lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Seega seoses ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamisega on vaide esitajal võimalik teha ümberarvutused TuMS § 54 lg-s 2 nimetatud deklaratsioonis.
58.Poolte väited, mis on seotud Faltex Trade OÜ ja Technosport OÜ-ga, ei seondu kaebajale maksu määramise aluseks olnud asjaoludega ning seetõttu ei asu kohus neid otsuses analüüsima.
59.MTA tuvastas, et väljamaksed Evojooks OÜ-le summas 20 469,60 eurot ei ole laenuväljamaksed, vaid erisoodustus kaebaja töötajatele (TuMS § 48 lg 3, lg 4). Nimetatud summa ulatuses osutati Evojooks OÜ arvelduskonto kaudu hüvesid kaebaja nõukogu liikmele V. V. ning volitatud esindajale E. V. MTA on määratlenud need maksed erisoodustustena kohtu arvates sellepärast, et selle summa sai konkreetsete hüvesaajatega siduda. Kuna eelkirjeldatud väljamakseid konkreetsete kasusaajatega siduda ei saanud, siis on teised väljamaksed maksustatud tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Kuna kaebaja ei ole nende väljamaksete osas sisulisi vastuväiteid esitanud, nõustub kohus siinkohal vaid kontrollaktis ja maksuotsuses käsitletuga. Kohus nõustub maksuotsuse lk-l 10 (p 10) kirjeldatuga, mille kohaselt ei ole usutav, et E. V. ja V. V. tagastasid Evojooks OÜ-le sularahas Novatoursi reisipaketi tasu, võimlemistreener L. G. tasutud summad ja UEFA meistrivõistluste pileti raha, kuna vastavalt tuludeklaratsioonidele ei oleks neil saanud olla selleks tulu.
60.Eeltoodud põhjustel on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 13(14)
61.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.