Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-885
Haldusasi
Nexo Services OÜ, Nexo Capital Inc ja Credissimo EAD kaebus kohustada Finantsinspektsiooni lõpetama
4.märtsi 2019. a hoiatusteate avaldamine ning eemaldama see enda veebilehelt
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – Nexo Services OÜ, Nexo Capital Inc ja Credissimo EAD, esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja – Finantsinspektsioon, esindaja Siim Tammer
Menetluse alus ringkonnakohtus
Finantsinspektsiooni apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Finantsinspektsiooni apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata ja asendada selle põhjendused ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
3.Mõista Finantsinspektsioonilt Nexo Services OÜ, Nexo Capital Inc ja Credissimo EAD kasuks välja menetluskulu 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 25. veebruaril 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-19-885 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Finantsinspektsioon avaldas 04.03.2019 enda veebilehel järgmise hoiatusteate:
„Teade Nexo ja Credissimo tegevuse kohta 04.03.2019 Finantsinspektsioon teavitab avalikkust, et Finantsinspektsioonile teadaolevalt vahendab Nexo (https://nexo.io) Eestis tarbijatele krüptovarade tagatisel Credissimo poolt pakutavat krediiti. Juhime tähelepanu, et Nexo ei oma tegevusluba tarbijatele krediidi vahendamiseks ning Credissimo ei oma tegevusluba tarbijatele krediidi andmiseks ja seega puudub neil õigus osutada vastavaid teenuseid Eestis. Nimekiri ettevõtetest, kellel on lubatud Eestis krediiti anda või vahendada, on leitav Finantsinspektsiooni kodulehelt http://www.fi.ee.“
2.Nexo Services OÜ esitas 21.03.2019 enda ning Nexo Group ja Credissimo EAD nimel Finantsinspektsioonile avalduse, milles taotles 04.03.2019 hoiatusteate avaldamise lõpetamist.
3.Finantsinspektsioon teatas 09.04.2019 vastuses nr 4.12-13/1468-1, et puudub alus 04.03.2019 hoiatusteate avaldamise lõpetamiseks ning vajalik on jätkata hoiatusteate avaldamist.
4.Nexo Services OÜ, Nexo Capital Inc ja Credissimo EAD esitasid 09.05.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Finantsinspektsiooni kohustamiseks lõpetada 04.03.2019 hoiatusteate avaldamine ja eemaldada see enda veebilehelt. Hoiatusteate õiguslik alus vastustaja 09.04.2019 vastuskirjast ei selgu. Võib järeldada, et vastustaja eesmärgiks oli avaldada finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 53 lg 4 p-de 1 ja 2 alusel andmeid selle kohta, et Nexo Services OÜ ja Nexo Capital Inc vahendavad ja Credissimo EAD annab Eestis tarbijatele krediiti, omamata selleks nõutavat tegevusluba. Seega rajaneb avaldatud teave faktilisel väitel, et kaebajad tegutsevad Eestis eelnevalt nimetatud tegevusaladel ning nendel puudub selleks nõutav tegevusluba. Rahandusministri 21.02.2011 määruse nr 10 „Finantsinspektsiooni veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja kord“ (määrus nr 10) § 13 lg 1 kohaselt on vastustaja kohustuseks tagada veebilehel talle teadaolevate andmete õigsus. Vastustaja peab tõendama, et kaebajad tegelevad Eestis tarbijatele krediidi vahendamise või andmisega. Hoiatusteate avaldamine ei ole lubatud pelgalt kahtluse korral. Teade sisaldab faktiväidet, mis on vale ja rikub kaebajate PS §-st 17 tulenevat õigust, mille kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Nexo Services OÜ ei vahenda ega anna Eestis tarbijatele krediiti. Vastustaja ei ole 09.04.2019 vastuses osutanud ühelegi faktilisele asjaolule ega tõendile, mis kinnitaks, et Nexo Services OÜ tegutseks Eestis tarbijatele krediidi vahendamise või andmise tegevusalal. Veebileht kuulub Nexo Capital Inc-le. Nexo Services OÜ nimele oli domeen registreeritud vaid 14.11.2018– 04.04.2019. Enne nimetatud ajavahemikku oli veebilehe domeen registreeritud Nexo AG nimele ning alates 04.04.2019 on see registreeritud Nexo Capital Inc nimele. Veebileht oli ajutiselt registreeritud Nexo Services OÜ nimele põhjusel, et Nexo AG emaettevõttel oli kavatsus Nexo AG likvideerida. 2(8)
3-19-885 Nexo Capital Inc on Kaimanisaartel registreeritud äriühing, mis ei tegutse Eestis. Veebileht www.nexo.io ei ole suunatud Eesti kasutajatele. See järeldub muu hulgas asjaolust, et kasutatud on domeeni .io, mis on Briti India ookeani ala Interneti tippdomeen. Veebilehel puudub informatsioon selle kohta, et see on suunatud Eesti tarbijatele või selle kaudu pakutakse Eesti tarbijatele teenuseid. Muu hulgas puudub veebilehel eestikeelne versioon, millest järeldub samuti, et see ei ole suunatud Eesti tarbijatele. Credissimo EAD on Bulgaaria Vabariigis registreeritud äriühing, mis pakub erinevaid laenutooteid ja omab selleks tegevuslubasid Bulgaarias, Põhja-Makedoonias, Maltal ja Hispaanias. Tema veebilehel toodud geograafiliste asukohtade selgitusest nähtub, et ta ei tegutse Eestis.
Finantsinspektsioon palus jätta kaebuse rahuldamata.
Veebilehe www.nexo.io on registreerinud Eesti äriühing Nexo Services OÜ. Vastava väljavõtte kohaselt oli 12.02.2019 seisuga veebilehe registreerijaks Nexo Services OÜ ja registreerimine toimus Eestis. Vastustajale ei ole esitatud tõendeid veebilehe ümberregistreerimise kohta. Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et kaebajad võivad osutada Eestis tegevusloata teenust, st vahendatakse krediiti, kuna osutatav teenus vastab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 3 tunnustele. Ükski kaebaja ei oma KAVS kohast tegevusluba. Samas on kaebajad 21.03.2019 avalduses märkinud, et Nexo Group ja Credissimo kaaluvad ja on valmistanud ette tegevusloa taotlemist KAVS alusel. Samuti on Nexo Capital Inc ja Credissimo EAD juba teistes riikides tegutsevad laenutoodete pakkujad. Kaebajate 21.03.2019 avalduse järgi esindab Nexo Services OÜ Nexo Groupi. Kaebajate väide, et www.nexo.io ei ole suunatud Eesti kasutajale, on paljasõnaline ja tõendamata. Nagu Finantsinspektsioon oma 09.04.2019 vastuses kaebajatele selgitas, ei ole otseselt määravaks see, millist tippdomeeni kasutatakse või millises keeles on veebileht. Vastavat veebilehte on võimalik Eestis kasutada ja Eestis asuvatel inimestel sealt teenust saada. Finantsinspektsiooni ülesandeks on muu hulgas kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel (FIS § 3 lg 1). Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on Finantsinspektsioonile antud erinevad pädevused ja see hõlmab toimingute tegemist, millega teavitatakse avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest (korrakaitseseaduse (KorS) § 26 lg 1). Finantsinspektsiooni 04.03.2019 hoiatusteade on avalikkuse teavitus ohukahtlusest. Teates ei ole esitatud faktiväidet, et Nexo vahendab Eestis tarbijatele krüptovarade tagatisel krediiti.
6.Tallinna Halduskohtu 04.10.2019 otsusega rahuldati kaebus, kohustati Finantsinspektsiooni lõpetama 04.03.2019 hoiatusteate avaldamine ja eemaldama see enda kodulehelt 10 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates ning mõisteti vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 1860 eurot. Ülejäänud osas jäeti poolte menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole sellele alusele küll viidanud, kuid Finantsinspektsioonil on KorS § 26 lg 1 alusel hoiatusteate tegemise õigus. Sellise hoiatamise eesmärgiks saab antud juhul pidada Eesti klientide ja investorite huvide kaitsmist nende vahendite säilimisel (FIS § 3 lg 1). Finantsinspektsioon avalikustab oma kodulehel andmed nende ettevõtete kohta, kes omavad tegevusluba Eestis tarbijakrediidi andmiseks ja vahendamiseks. Sellest tulenevalt ei saa 3(8)
3-19-885 hoiatusteate ja avalikkuse teavitamise eesmärgiks olla pelgalt avalikkuse tähelepanu juhtimine äriühingutele, kes ei oma Eestis krediidi andmiseks ja vahendamiseks tegevusluba. Kuna vaidlusaluse hoiatusteatega võib kaasneda kaebajate õiguste riive (eelkõige äriühingute maine kahjustamine), pidi vastustaja enne hoolikalt tuvastama, kas teadaolevad asjaolud kogumis annavad alust kahtluseks, et kaebajad osutavad veebilehe www.nexo.io kaudu Eestis tarbijatele ebaseaduslikult KAVS §-des 3 ja 4 käsitletavaid teenuseid. Veebilehe registreerimisest Nexo Services OÜ nimele ja tegevusloa puudumisest ei saa järeldada piisava kahtluse olemasolu. Vastustaja 09.04.2019 vastusest nr 4.12-3/1468-1 tulenevalt ei nähtunud Finantsinspektsioonile kõnealuselt veebilehelt ega sellel avaldatud tingimustest üheselt konkreetset teenuse osutajat ning viidatud oli Nexo Groupile ja Credissimole. Kui vastustajale jäi veebilehte uurides selgusetuks, milline äriühing selle kaudu üldse teenust osutab, tulnuks vastavaid asjaolusid enne hoiatusteate tegemist hoolikamalt kontrollida. Credissimo EAD omab tegevuslube laenutoodete müügiks mitmes teises riigis. Vastustaja pole ära näidanud asjaolusid, mis annaksid alust põhjendatud kahtluseks, et nimetatud veebilehel võidakse ebaseaduslikult teenuseid osutada Eestis. Vaidlusaluse teate väljendusviis ei ole kooskõlas ohukahtlusel põhineva hoiatuse eesmärgiga. Teate formuleerimisel tulnuks selgemini kasutada sõnastust, millest oleks väljaloetav üksnes ohukahtluse esinemine. Teates kasutatud sõna teadaolevalt viitab pigem sellele, et Finantsinspektsioonile on hoiatuses avaldatud teave juba teada (st tõendite pinnalt selgunud) ning sellest võib mõistlik lugeja järeldada, et tegemist on inspektsiooni poolt kindlakstehtud faktiga. Kahtlust väljendaksid väljendid „on piisavalt alust arvata“, „on tekkinud kahtlus“, „tõendite esialgsest analüüsist võib järeldada“. Pigem jääb objektiivsele kõrvaltvaatajale mulje, et Finantsinspektsioon kinnitab, et Nexo vahendab veebilehe www.nexo.io kaudu Eestis tarbijatele Credissimo poolt pakutavat krediiti, kuigi kumbki äriühing ei oma vastavat tegevusluba. Finantsinspektsioon pidanuks enne hoiatusteate avaldamist andma puudutatud isikutele võimaluse esitada tekkinud kahtluse osas oma vastuväited (HMS § 40 lg 2). HMS § 40 lg-s 3 sätestatud erandid ei ole kohaldatavad.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Finantsinspektsiooni apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 04.10.2019 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus on ekslikult jätnud hindamata hoiatusteate laused ja andnud hoiatusteatele kui tervikule ebaõige tähenduse. KorS § 26 lg 1 kohaselt on korrakaitseorganil oma pädevuse piires õigus teha toiminguid, millega teavitatakse avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohu kahtlusest, ohust või korrarikkumisest (teadaanded, soovitused, hoiatused). FIS § 6 lg 4 järgi kohaldatakse apellandi tegevusele korrakaitseseadust FIS-s, FIS-s nimetatud seadustes ja nende seaduste alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega. Hoiatusteade oli avaldatud vaid eesti keeles ja Eesti kohta. Finantsinspektsioon kaitseb sellise hoiatusteatega võimalike ebaõigete teenuste osutamise eest üksnes Eestis. Olukord, kus Eestis registreeritud ettevõte omab veebilehte, mis osutab luba vajavaid teenuseid, on igal juhul piisav, et hoiatusteade Eesti avalikkusele teha. Tähtsust ei oma, et kaebajatel võis olla õigus sellist teenust osutada Bulgaarias, Põhja-Makedoonias, Maltal ja Hispaanias. Kaebaja Eestis 4(8)
3-19-885 registreeritud veebileht oli Eestis kättesaadav ja Eestis asuvatel inimestel võimalik sealt teenust saada. Apellant tuvastas eelnevalt ohukahtluse. Avalikkus või isikud, kellele konkreetne hoiatusteade on suunatud, ei hinda seda, kui põhjendatud on kahtlus, vaid et konkreetsel juhul on või võib olla oht. Kogu hoiatusteade ei ole faktiväide. Lause „Finantsinspektsioon teavitab avalikkust, et Finantsinspektsioonile teadaolevalt vahendab Nexo (https://nexo.io) Eestis tarbijatele krüptovarade tagatisel Credissimo poolt pakutavat krediiti“ on hinnang. Laused „Nexo ei oma tegevusluba tarbijatele krediidi vahendamiseks ning Credissimo ei oma tegevusluba tarbijatele krediidi andmiseks ja seega puudub neil õigus osutada vastavaid teenuseid Eestis. Nimekiri ettevõtetest, kellel on lubatud Eestis krediiti anda või vahendada, on leitav Finantsinspektsiooni veebilehelt http://www.fi.ee“ sisaldavad faktiväiteid ja need on õiged. Apellant pidi tegutsema võimalikult kiiresti, et tagada õiguspärane käitumine finantsturul ja hoida ära võimalikud õigusrikkumised, mis võiksid tekitada kahju. Seetõttu ei pidanud apellant HMS § 40 lg 3 alusel võimalikuks kaebajaid ära kuulata.
8.Kaebajad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustuvad halduskohtu otsuse põhjendustega. Määruse nr 10 § 13 lg 1 kohaselt peab apellant tagama, et tema veebilehel avaldatav teave oleks õige. FIS § 6 lg 4 kohaselt tuleb selle nõudega KorS § 26 lg 1 kohaldamisel arvestada. Vastustajal on kohustust tagada, et avaldatav informatsioon oleks kontrollitud ning kui puudub teave, mis avaldatavat informatsiooni kinnitab, ei ole õigus seda vastustaja veebilehel avaldada. Veelgi rangemalt tuleb sellist nõuet kohaldada olukorras, kus teabe avaldamisega võib kaasneda isikute au ja hea nime, s.o seadusega kaitstud õiguste riive. Seetõttu pidi vastustaja enne teate avaldamist hoolikalt tuvastama, kas teadaolevad asjaolud kogumis annavad alust kahtluseks, et kaebajad osutavad kõnealuse veebilehe kaudu Eestis tarbijatele ebaseaduslikult KAVS §-des 3 ja 4 käsitletavaid teenuseid. Asjaolude täpsemalt kontrollimisel saanuks vastustaja veenduda, et kaebajad ei osuta antud veebilehe kaudu Eestis krediidi vahendamise või andmise teenust ning kaebajate õigusi kahjustava avaliku hoiatusteate saanuks jätta avaldamata. FIS § 5 lg 1 kohustab vastustajat muu hulgas tegutsema avatult ja läbipaistvalt ning rakendades häid juhtimistavasid. Sellest järelduvalt on vastustajale antud õigusaktidega kõrge autoriteet, mis muuhulgas tähendab, et avaldades avalikkusele teadaandeid, on avalikkusel põhjendatud eeldus, et nendes sisalduv informatsioon on kontrollitud ning faktiliselt õige. Vastustajal kui teate avaldajal oli kohustus tõendada kohtumenetluses, et kaebajad tegelevad Eestis tarbijatele krediidi vahendamise või andmisega. Vastustajal tekkinud kahtlus ei ole käsitatav tõendina. Asjaolu, et veebilehe www.nexo.io domeen oli ajutiselt registreeritud Nexo Services OÜ nimele, ei tähenda, et kaebajad oleks tegelenud Eestis tarbijatele krediidi andmise või vahendamisega. Veebileht www.nexo.io ei ole suunatud Eesti kasutajatele. Seda kinnitab tippdomeen. Veebilehel puudub eestikeelne versioon ning igasugune info teenuste osutamise kohta Eestis. Ekslik on vastustaja seisukoht, et ärakuulamine ei olnud hoiatusteate avaldamise eel vajalik. Kuna kaebajad ei ole tegelenud Eestis krediidi andmise või vahendamisega, ei saanud esineda mingit ohtu avalikkusele. 5(8)
3-19-885
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohus selgitas õigesti Finantsinspektsiooni järelevalve eesmärki – Eesti klientide ja investorite huvide kaitsmine nende vahendite säilimisel (FIS § 3 lg 1).
10.FIS § 6 lg 4 sätestab, et Finantsinspektsiooni tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust FIS-s, FIS-s nimetatud seadustes ja nende seaduste alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega. FIS võimaldab sellest sättest tulenevalt Finantsinspektsioonil kontrollida, ega keegi ei tegutse krediidiandjana või vahendajana selleks tegevusluba omamata. KAVS §-des 3 või 4 nimetatud teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata on korrarikkumine (KAVS § 10 lg-d 1 ja 2 ning KorS § 5 lg 1). KorS § 5 lg 6 kohaselt on ohukahtlus olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. Seega saab Finantsinspektsioon kasutada korrakaitseabinõusid ka kahtluse korral, et krediidiandjana või vahendajana tegutsemine leiab aset tegevusluba omamata, kui Finantsinspektsioonil puuduvad selged tõendid sellise sündmuse toimumise kohta.
11.Finantsinspektsiooni kahtlust saab pidada põhjendatuks. Veebilehel https://nexo.io on pakutavat teenust selgitatud kui krüptoraha tagatisel krediidi andmist. Veebilehe jaotises Company – Why Nexo on rubriigis Nexo vs. Traditional Lending selgitatud, et Nexo kohesed krüptoraha tagatisel laenud on kättesaadavad ülemaailmselt („Worldwide“) ja rubriigis Nexo vs. Other Lending Platforms, et Nexo on kättesaadav ülemaailmselt („Worldwide“). Veebilehel https://support.nexo.io/hc/en-us/articles/360008117414-Am-I-eligible-for-a-Nexo-loanon selgitatud, et laenutaotlusi aktsepteeritakse üle maailma („We accept loan requests globally“).
12.Eestis krediidiandja ja krediidivahendajana tegutsemisele viitab aga ka see, et vaidlusalune veebileht on Eestis kättesaadav ning veebilehe pidaja ei ole sellele Eestis juurdepääsu piiranud.
13.Veebilehe eestikeelse versiooni puudumisest ei saa järeldada, et laenu Eestis ei pakuta, sest vaatamata asjaolule, et kaebajate väitel tegutsevad nad muu hulgas Bulgaarias ja PõhjaMakedoonias ning Maltal, ei ole veebileht sel aadressil kättesaadav bulgaaria, makedoonia ega malta keeles. Veebilehel puuduvad peale tippdomeeni mistahes viited Briti India ookeani alal tegutsemise kohta. Üksnes selles piirkonnas tegutsemise vastu räägib veebilehel endal avaldatud selgesõnaline teave. Nexo Services OÜ on Eesti äriühing ning hoiatusteate avaldamise ajal oli domeen registreeritud selle äriühingu nimele. Sellest saab järeldada, et kontserni tegevus toimub vähemalt osaliselt ka Eestis.
14.Finantsinspektsiooni kahtlus korrarikkumise ohu kohta oli seetõttu põhjendatud ja järelevalvemenetluse läbiviimine õigustatud.
15.KorS § 26 lg 1 järgi on korrakaitseorganil oma pädevuse piires õigus teha toiminguid, millega teavitatakse avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest (teadaanded, soovitused, hoiatused).
16.FIS §-i 53, mis sätestab Finantsinspektsiooni tegevuse avalikustamise, ei saa mõista nii, et mingit muud teavet veebilehel avaldada ei ole lubatud. Tegemist ei ole erinormiga KorS § 26 lg 1 suhtes. Pole mõistlikku põhjust mõista seda sätet piiranguna avaliku teabe seaduse suhtes näiteks osas, mis puudutab asutuse töötajaid, kontaktandmeid jms.
6(8)
3-19-885
17.FIS § 54 lg 1 järgi ei ole inspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus avalik. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on ka finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki andmekandjal konfidentsiaalsed. Finantsinspektsiooni seaduse eelnõu 630 SE seletuskirja
6.ptk-s põhjendatakse finantsjärelevalve läbiviidava menetluse kinnisust ja selle raames koostatud dokumentide konfidentsiaalsust järgmiselt: „Selline salastatus on vajalik vältimaks finantsturu ebaadekvaatseid reageeringuid informatsioonile ja selle kaudu ebasoodsaid arenguid turul. Eeltoodu tõttu tuleb asuda seisukohale, et FI-le ei ole tulevikus valdavas osas kohaldatavad avaliku teabe seaduse sätted.“ Seega saab järelevalvemenetluse kohta teavet avaldada vaid erandina. Need sätted näevad seega ette erisuse KorS § 26 lg 1 suhtes.
18.FIS § 54 lg 3 sätestab, et teave ei ole konfidentsiaalne, kui see on avalikustatud FIS § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes või nende alusel antud õigusaktides ettenähtud korras või kui avalikustatava teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha andmeid konkreetse isiku kohta. FIS, krediidiasutuste seadus (KAS), KAVS, kindlustustegevuse seadus, investeerimisfondide seadus, kogumispensionide seadus, väärtpaberituru seadus, liikluskindlustuse seadus, makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (MERAS), pandikirjaseadus ega väärtpaberite registri pidamise seadus, millele FIS § 2 lg-s 1 on viidatud, ei näe ette tegevusloata krediidi andmise ega vahendamise kahtluse kohta teabe avaldamist. FIS § 53 lg 5 ls 1 näeb ette, et Finantsinspektsioonil on õigus täielikult või osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või -leping, kui see on ette nähtud FIS § 2 lõikes 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Viidatud seadused näevad mitmel juhul ette võimaluse avaldada erinevaid haldusakte ja ettekirjutusi samadel eesmärkidel (nt KAS § 103 lg-d 3 ja 4 ning MERAS § 43 lg 4 p 3). Tegemist on aga haldusaktidega (ettekirjutustega), mis antakse rikkumise tuvastamise korral, mitte pelgalt ohu või ohukahtluse korral. KAVS näeb ette tegevusluba omavate isikute avalikustamise vastustaja veebilehel ning Finantsinspektsiooni mõjutusvahendiks saab FIS ja KAVS kohaselt olla kas ettekirjutuse tegemine tegevusloata tegutsevale isikule tema majandustegevuse peatamiseks või tehingute või toimingute tegemise keelamiseks või piiramiseks (KAVS § 91 lg 1 p-d 1 ja 2, vt ka §-d 80– 84). Seega saab inspektsioon avaldada vaid haldusakte (ettekirjutusi), millega on tõenditele põhinevalt tuvastatud keelatud tegevus. Ohukahtlusest teavitamist erandina FIS § 54 lg-test 1 ja 2 FIS ei võimalda. KorS § 26 lg 1 rakendamine eeldab järelevalvemenetluse läbiviimise kohta olulisel määral teabe avalikustamist ning seetõttu ei ole seda Finantsinspektsiooni järelevalve puhul võimalik kohaldada.
19.Seetõttu on Finantsinspektsiooni poolt hoiatusteate avaldamine õigusvastane. Halduskohus rahuldas kaebaja kohustamisnõude õigesti.
20.Kuna halduskohus eksis, leides, et teate avaldamine põhimõtteliselt ei ole välistatud, kui järelevalve subjekt eelnevalt ära kuulatakse ja teate sõnastus viitab selgelt vaid kahtluse olemasolule, tuleb halduskohtu otsuse põhjendused asendada ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
21.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud HKMS § 108 lg 1 järgi apellandi kanda. Kaebajad on apellatsioonimenetluses tasunud esindajatasu 1087,50 eurot (käibemaksuta). Esindajatasu suurust ei ole põhjust pidada ebamõistlikult suureks. See summa tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista. Kuna kaebajad ei ole näidanud, millise kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmist taotletakse, saab Finantsinspektsioon summa tasuda ükskõik millisele kaebajale enda äranägemise järgi.
7(8)
3-19-885 (allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 28.01.2021 otsuses toodud muudatustega
2.Jätta nii Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2019. a kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2020. a otsuse resolutsioon muutmata ja täiendada Tallinna Ringkonnakohtu põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Mõista Finantsinspektsioonilt Nexo Services OÜ, Nexo Capital Inc. ja Credissimo EAD kasuks välja kassatsiooniastme menetluskulud 870 eurot.