Nexo Services OÜ, Nexo Capital Inc ja Credissimo EAD kaebus kohustada Finantsinspektsiooni lõpetama 04.03.2019 hoiatusteate avaldamine ning eemaldama see enda kodulehelt.
Menetlusosalised
Kaebaja I– Nexo Services OÜ, volitatud esindaja v.adv Kaarel Berg; Kaebaja II – Nexo Capital Inc, volitatud esindaja v.adv Kaarel Berg; Kaebaja III – Credissimo EAD, volitatud esindaja v.adv Kaarel Berg; Vastustaja – Finantsinspektsioon, volitatud esindaja Siim Tammer
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nexo Services OÜ, Nexo Capital Inc ja Credissimo EAD kaebus.
2.Kohustada Finantsinspektsiooni lõpetama 04.03.2019 hoiatusteate avaldamine ja eemaldama see enda kodulehelt 10 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
3.Mõista Finantsinspektsioonilt kaebajate kasuks menetluskuludena välja 1860 eurot.
4.Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.11.2019 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-19-885 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Finantsinspektsioon avaldas 04.03.2019 enda veebilehel järgmise hoiatusteate: „Teade Nexo ja Credissimo tegevuse kohta 04.03.2019 Finantsinspektsioon teavitab avalikkust, et Finantsinspektsioonile teadaolevalt vahendab Nexo (https://nexo.io) Eestis tarbijatele krüptovarade tagatisel Credissimo poolt pakutavat krediiti. Juhime tähelepanu, et Nexo ei oma tegevusluba tarbijatele krediidi vahendamiseks ning Credissimo ei oma tegevusluba tarbijatele krediidi andmiseks ja seega puudub neil õigus osutada vastavaid teenuseid Eestis. Nimekiri ettevõtetest, kellel on lubatud Eestis krediiti anda või vahendada, on leitav Finantsinspektsiooni kodulehelt http://www.fi.ee.“
2.Nexo Services OÜ esitas 21.03.2019 enda ning Nexo Group ja Credissimo EAD nimel Finantsinspektsioonile avalduse, milles taotles 04.03.2019 hoiatusteate avaldamise lõpetamist.
3.Finantsinspektsioon teatas 09.04.2019 vastuses nr 4.12-13/1468-1, et puudub alus 04.03.2019 hoiatusteate avaldamise lõpetamiseks ning vajalik on jätkata hoiatusteate avaldamist.
4.Nexo Services OÜ, Nexo Capital Inc ja Credissimo EAD esitasid 09.05.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Finantsinspektsiooni 04.03.2019 toimingu (hoiatusteate avaldamise) õigusvastasuse tuvastamiseks ning Finantsinspektsiooni kohustamiseks lõpetada 04.03.2019 hoiatusteate avaldamine ja eemaldada see enda kodulehelt. Kohus võttis 28.05.2019 määrusega kaebuse kohustamisnõudes menetlusse ja tunnistas vastustajaks Finantsinspektsiooni. Kohus tagastas 31.07.2019 määrusega kaebuse tuvastamisnõude osas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 02.09.2019) on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Finantsinspektsiooni 09.04.2019 vastuskirjast ei selgu, millisel õiguslikul alusel on vaidlusalune hoiatusteade avaldatud. Vaidlusaluse hoiatusteate sisust ja vastustaja 09.04.2019 kirjas toodud põhjendustest võib järeldada, et vastustaja eesmärgiks oli avaldada FIS § 53 lg 4 p-de 1 ja 2 alusel andmeid selle kohta, et kaebaja I ja kaebaja II vahendavad Eestis tarbijatele krediiti, omamata selleks nõutavat tegevusluba ning kaebaja III annab tarbijatele krediiti, omamata selleks nõutavat tegevusluba. Seega rajaneb avaldatud teave faktilisel väitel, et kaebajad tegutsevad Eestis eelnevalt nimetatud tegevusaladel ning nendel puudub selleks nõutav tegevusluba. 5.2 Rahandusministri 21.02.2011 määruse nr 10 „Finantsinspektsiooni veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja kord“ (määrus) § 13 lg 1 kohaselt on vastustaja kohustuseks tagada veebilehel talle teadaolevate andmete õigsus. Seetõttu oleks vastustaja veebilehel ebaõigete andmete avaldamine vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) 107 lg-ga 1, mille kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Üldisemalt on vastustaja veebilehel ebaõigete andmete avaldamine vastusolus ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-st 1 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt peab riigivõimu teostamine toimuma kooskõlas 2(9)
3-19-885 seadustega. Vaidlusaluse toimingu õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida, kas avaldatud hoiatusteates toodud mõlemad faktiväited – 1) kaebajad tegutsevad Eestis hoiatusteates nimetatud tegevusalal (kaebaja I ja kaebaja II tarbijatele krediidi vahendamisega ning kaebaja III tarbijatele krediidi andmises) ning 2) nendel puudub selleks tegevusluba - on õiged. 5.2.1 Kaebaja I ei vahenda ega anna Eestis tarbijatele krediiti. Kaebaja I on Eestis registreeritud äriühing, kellele on väljastatud tegevusluba kolme tegevusala kohta (FVR000360 virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenus, FRK000301- Virtuaalvääringu rahakotiteenus, FFA000282 - finantseerimisasutusena tegutsemine). Samas ei osuta kaebaja I teenust, milles sisuks on tarbijatele krediidi vahendamine või andmine. Nimetatud asjaolu selgitati vastustajale juba 21.03.2019 avalduses, kuid sellest hoolimata jätkas vastustaja hoiatusteate avaldamist. Vastustaja ei ole 09.04.2019 vastuses osundanud ühelegi faktilisele asjaolule ega tõendile, mis kinnitaks, et kaebaja I tegutseks Eestis tarbijatele krediidi vahendamise või andmise tegevusalal. Sealjuures on asjakohatu 09.04.2019 vastuskirjas esitatud väide, et veebilehe www.nexio.io on registreerinud Nexo Services OÜ. Antud veebileht kuulub kaebajale II (Nexo Capital Inc). 5.2.2 Kaebaja II ei vahenda ega anna Eestis tarbijatele krediiti. Kaebaja II on Kaimanisaartel registreeritud äriühing, mis ei tegutse Eestis. Veebileht www.nexo.io ei ole suunatud Eesti kasutajatele. See järeldub muu hulgas asjaolust, et kasutatud on domeeni .io, mis on Briti India ookeani ala Interneti tippdomeen ja millest ei saa järeldada, et see on suunatud Eestis tarbijatele. Nimetatud asjaolu selgitati vastustajale juba 21.03.2019 avalduses, kuid sellest hoolimata jätkas vastustaja hoiatusteate avaldamist. Sealjuures puudub kaebaja II veebilehel informatsioon selle kohta, et see on suunatud Eesti tarbijatele või et selle kaudu pakutakse Eesti tarbijatele teenuseid. Muu hulgas puudub veebilehel eestikeelne versioon, millest järeldub samuti, et see ei ole suunatud Eesti tarbijatele. 5.2.3 Kaebaja III ei vahenda ega anna Eestis tarbijatele krediiti. Kaebaja III on Bulgaaria Vabariigis registreeritud äriühing, mis pakub erinevaid laenutooteid ja omab selleks tegevuslubasid Bulgaarias, Makedoonias, Maltal ja Hispaanias. Samas puudub kaebajal III majandustegevus Eestis. Sealhulgas nähtub kaebaja III veebilehel toodud geograafiliste asukohtade selgitusest, et Eestis nad ei tegutse. Ka nimetatud asjaolu selgitati vastustajale 21.03.2019 avalduses, kuid sellest hoolimata jätkas vastustaja hoiatusteate avaldamist. 5.3 Määruse § 13 lg-t 1 arvestades ei ole vastustajal õigus avaldada enda veebilehel andmeid, mis on ebaõiged. Ühtlasi sisaldab see kohustust tagada, et avaldatav informatsioon oleks kontrollitud ning kui puudub teave, mis avaldatavat informatsiooni kinnitab, ei ole õigus seda avaldada. Veelgi rangemalt tuleb sellist nõuet kohaldada olukorras, kus teabe avaldamise võib riivata kolmanda isiku õigusi. Sellisel juhul puudub vastustajal õigus avalda enda veebilehel informatsiooni, mis põhineb üksnes eeldusel, kahtlusel või kolmanda isiku poolt antud vihjel. Vastustaja peab tõendama, et kaebajad tegelevad Eestis tarbijatele krediidi vahendamise või andmisega. 5.4 Sisuliselt ainus tõend, millega vastustaja on üritanud tõendada hoiatusteates avaldatud informatsiooni õigsust, on väljavõte veebilehe nexo.io registreerimise kohta Nexo Services OÜ poolt. Vastustaja esitatud informatsioon on ebatäpne. Veebilehe domeen oli registreeritud kaebaja I nimele vaid ajavahemikul 14.11.2018-04.04.2019. Enne nimetatud ajavahemikku oli veebilehe domeen registreeritud Nexo AG nimele ning alates 04.04.2019 on see registreeritud kaebaja II nimele, mis ei ole Eesti äriühing. Veebileht oli ajutiselt registreeritud kaebaja I nimele põhjusel, et Nexo AG emaettevõttel oli kavatsus Nexo AG likvideerida ja seetõttu registreeriti see ajutiselt kaebaja I nimele. Eeltoodust sõltumata on asjasse puutumatu info selle kohta, kes oli märgitud veebilehe registreerijaks. Pelgalt asjaolu, et veebilehe nexo.io domeen
3(9)
3-19-885 oli ajutiselt registreeritud kaebaja I nimele, ei tähenda, et kaebaja I või teised kaebajad oleksid tegelenud Eestis tarbijatele krediidi andmise või vahendamisega. 5.5 Kuna ükski kaebajatest ei tegutse Eestis tarbijatele krediidi vahendamise või andmise tegevusalal, sisaldab hoiatusteates avaldatud teave vastustaja poolt esitatud ebaõiget faktiväidet, et kaebajad tegutsevad Eestis tarbijatele krediidi vahendamise või andmise tegevusalal ning et kaebajate tegevus on ebaseaduslik. Selline ebaõige faktiväide võimaldab anda kaebajate suhtes halvustavat hinnangut ning hoiatusteate avaldamine riivab kaebajate PS §-st 17 tulenevat õigust, mille kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada.
6.Finantsinspektsioon palub vastuses (täiendavad seisukohad 16.09.2019) jätta kaebuse rahuldamata. 6.1 Finantsinspektsioon sai kolmandalt isikult pöördumise veebilehe www.nexo.io kohta, milles juhiti Finantsinspektsiooni tähelepanu asjaolule, et veebilehe omanikul, s.o Nexo Services OÜ-l, puudub pakutavate teenuste osutamiseks tegevusluba. 6.1.1 Finantsinspektsioon veendus enne hoiatusteate avaldamist, et veebilehe www.nexo.io on registreerinud Eesti äriühing Nexo Services OÜ. Vastava väljavõtte kohaselt oli 12.02.2019 seisuga veebilehe registreerijaks Nexo Services OÜ ja registreerija riigiks Eesti. Kaebajad on 02.09.2019 esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et veebilehe domeen oli Finantsinspektsiooni teate avaldamise ajahetkel (s.o ajavahemikul 14.11.2018-04.04.2019) registreeritud Eesti äriühingu Nexo Services OÜ nimele. Vastustajale ei ole esitatud tõendeid veebilehe ümberregistreerimise kohta. 6.1.2 Finantsinspektsioonil oli/on, sõltumata veebilehe praegusest kuuluvusest, põhjendatud kahtlus, et kaebajad võivad osutada Eestis tegevusloata teenust. Teates teavitati avalikkust, et Finantsinspektsioonile teadaolevalt vahendab Nexo (https://nexo.io) Eesti tarbijatele krüptovarade tagatisel Credissimo poolt pakutavat krediiti. Seega on Finantsinspektsioon temal oleva informatsiooni põhjal pidanud vajalikuks teha teate võimaliku krediidi pakkumise kohta kodulehe https://nexo.io kaudu. Tegu on tuvastatud asjaolude pinnalt esitatud kahtluse edastamisega, eesmärgiga hoida ära võimalikud olemasolevad või hilisemad õigusrikkumised. Finantsinspektsioonil, olles tutvunud https://nexo.io lehel osutatavate teenustega enne teate esitamist, tekkis põhjendatud kahtlus, et vastava kodulehe kaudu vahendatakse krediiti, kuna osutatav teenus vastab krediidiandjate ja – vahendajate seaduse (KAVS) § 3 tunnustele. Sellise kahtluse edastamine on igati põhjendatud ja õigustatud. Seniajani ei ole kaebajad lükanud ümber vastavat kahtlust ega põhistanud, et nende poolt osutatav teenus ei ole käsitletav krediidi andmisena. 6.1.3 Väide, et Nexo ei oma tegevusluba tarbijatele krediidi vahendamiseks ja Credissiomo ei oma tegevusluba tarbijatele krediidi andmiseks – st neil puudub õigus osutada vastavaid loastatud teenuseid – on õige ja täpne. Viidatu on ka enne teadet ja pärast teadet nähtav ja avalik informatsioon, kuna Finantsinspektsiooni kodulehelt on avalikult kättesaadav nimekiri kõigist ettevõtetest, kes omavad vastavaid tegevuslubasid. Fakt on see, et ükski kaebaja ei oma KAVS-i kohast tegevusluba. Samas on kaebajad oma 21.03.2019 avalduses öelnud, et avaldajad (s.o Nexo Group ja Credissimo) kaaluvad ja on valmistanud ette tegevusloa taotlemist KAVS alusel. Samuti on Nexo Capital Inc ja Credissimo juba teistes riikides tegutsevad n-ö laenutoodete pakkujad. Finantsinspektsiooni hinnangul ei saa juhuslikuks pidada ka seda, et sarnase nimega Nexo Services OÜ oli www.nexo.io registreerijaks. Seda enam, et kaebajate 21.03.2019 avalduses seisab, et Nexo Services OÜ esindab Nexo Group’i. 6.2 Kaebajate väide, et www.nexo.io ei ole suunatud Eesti kasutajale, on paljasõnaline ja tõendamata. Nagu Finantsinspektsioon oma 09.04.2019 vastuses kaebajatele selgitas, siis
4(9)
3-19-885 tänapäevases e-maailmas ei ole otseselt määravaks see, millist tippdomeeni kasutatakse või millises keeles on veebileht. Vastavat veebilehte on võimalik Eestis kasutada ja Eestis asuvatel inimestel sealt teenust saada. 6.3 Finantsinspektsiooni ülesandeks on muu hulgas kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel (FIS § 3 lg 1). Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on Finantsinspektsioonile antud erinevad pädevused ja see hõlmab toimingute tegemist, millega teavitatakse avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest (korrakaitseseaduse (KorS) § 26 lg 1). Finantsinspektsiooni 04.03.2019 hoiatusteade on avalikkuse teavitus ohukahtlusest. See tähendab, et Finantsinspektsioonile laekunud informatsiooni kontrollides on vastustaja jõudnud järeldusele, et esineb põhjendatud ohukahtlus ja avalikkust tuleb sellest teavitada. 6.4 Finantsinspektsioon ei nõustu kaebajate seisukohaga, et hoiatusteade sisaldas faktiväidet: „Finantsinspektsioonile teadaolevalt vahendab Nexo (https://nexo.io) Eestis tarbijatele krüptovarade tagatisel Credissimo poolt pakutavat krediiti“. Tegu ei ole faktiväitega, vaid Finantsinspektsioonil olemasolevate tõendite pinnalt (s.o veebilehe kuuluvus, laenutoodete müük) tekkinud põhjendatud kahtlusega, et pakutakse krediiti. Selline asjaolu on Finantsinspektsiooni hinnang, mitte faktiväide. Küll aga on faktina käsitletav see osa teatest, mille kohaselt kaebajad ei oma KAVS kohast luba. Vastav asjaolu on olnud nähtav enne kui ka pärast teadet Finantsinspektsiooni kodulehelt – kaebajaid ei ole loa saanud isikute nimistus. Selline fakt on õige ja seadusel põhinev. Kaebajad ei ole suutnud Finantsinspektsiooni kahtlust ümber lükata krediidi andmise kohta. Samuti on tõesed faktid, et kaebajatel puuduvad KAVS-i kohased load.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebajad taotlevad Finantsinspektsiooni kohustamist lõpetama 04.03.2019 hoiatusteate avaldamine ning eemaldama see enda kodulehelt. Kaebuse lahendamiseks tuleb kohtul seega hinnata, kas Finantsinspektsiooni poolt enda kodulehel 04.03.2019 hoiatusteate avaldamine oli õiguspärane.
8.Riiklik finantsjärelevalve on FIS-i tähenduses järelevalve riikliku finantsjärelevalve subjektide üle ning muu hulgas FIS-is ja KAVS-is ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle (FIS § 2 lg 1). Finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust (FIS § 3 lg 1). Inspektsiooni ülesandeks finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks on muu hulgas rakendada õigusaktides ettenähtud meetmeid klientide ja investorite huvide kaitseks (FIS § 6 lg 1 p 3). Finantsinspektsiooni tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust FIS-is ja FIS-is nimetatud seadustes ja nende seaduste alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega (FIS § 6 lg 4). KorS § 26 lg 1 kohaselt on korrakaitseorganil oma pädevuse piires õigus teha toiminguid, millega teavitatakse avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest (teadaanded, soovitused, hoiatused). Kohus on seisukohal, et Finantsinspektsiooni poolt enda kodulehel avaldatav hoiatusteade on käsitletav korrakaitselise teabetoiminguna (HMS § 106), millega korrakaitseorgan annab oma pädevuse piirides avalikkusele või isikutele infot avalikku korda ähvardava ohukahtluse või ohu kohta või antakse ohuolukorra analüüsi pinnalt konkreetseid käitumisjuhiseid (vt ka KorS kommenteeritud väljaanne, lk 90). Kuigi hoiatusteates ega vastustaja 09.04.2019 vastuses kaebajate taotlusele ei ole vastava toimingu tegemise õiguslikule alusele viidatud, tuleneb 5(9)
3-19-885 Finantsinspektsioonile eelpool viidatud sätetest nähtuvalt sellise hoiatusteate tegemise õigus KorS § 26 lg-st 1.
9.Kohus leiab, et 04.03.2019 hoiatusteadet tuleb käsitleda ja kohtul selle õiguspärasust hinnata ühe tervikuna, mitte selles väljendatud lausete kaupa. Hoiatusteatega on sisuliselt avalikkust teavitatud sellest, et inspektsioonile teadaolevalt vahendab Nexo (https://nexo.io) Eestis tarbijatele krüptovarade tagatisel Credissimo poolt pakutavat krediiti, kuigi Nexo ei oma tegevusluba tarbijatele krediidi vahendamiseks ja Credissimo ei oma tegevusluba tarbijatele krediidi andmiseks Eestis. Kokkuvõttes on teavitatud avalikkust seega asjaolust, et teates nimetatud äriühingud tegelevad inspektsioonile teadaolevalt eelnimetatud veebilehe kaudu Eestis ebaseaduslikult tarbijatele krediidi vahendamise ja andmisega. Sellise hoiatamise eesmärgiks saab antud juhul pidada Eesti klientide ja investorite huvide kaitsmist nende vahendite säilimisel (FIS § 3 lg 1). Kuna hoiatamise mõte saab olla üksnes avalikkuse teavitamine võimalikust avalikku korda ähvardavast ohust või ohukahtlusest, siis puudub kohtu hinnangul vajadus eraldi analüüsida, kas väide kaebajatel KAVS-i kohaste tegevuslubade puudumisest vastab tõele või mitte. Kaebajad ei ole vastu vaielnud, et neil vastavaid tegevuslubasid Eestis tegutsemiseks ei ole ning see ei omagi eraldivõetuna asja lahendamisel tähtsust. Vaidlust ei ole, et Finantsinspektsioon avalikustab oma kodulehel andmed nende ettevõtete kohta, kes omavad tegevusluba Eestis tarbijakrediidi andmiseks ja vahendamiseks. Sellest tulenevalt ei saa hoiatusteate ja avalikkuse teavitamise eesmärgiks olla pelgalt avalikkuse tähelepanu juhtimine äriühingutele, kes ei oma Eestis krediidi andmiseks ja vahendamiseks tegevusluba. Eeltoodule tähelepanu osundamine hoiatamise eesmärgil oleks asjakohane olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et vastavad äriühingud Eesti tarbijatele, vaatamata vastavate tegevuslubade mitteomamisele, selliseid teenuseid pakuvad. Praegusel juhul ongi vaidluse keskmes küsimus, kas vastustajal oli õigus avalikkust hoiatada selle eest, et kaebajad inspektsioonile teadaolevalt veebilehe www.nexo.io kaudu vahendavad ja annavad Eestis tarbijatele krediiti selleks nõutavaid tegevuslubasid omamata. Eeltoodut arvestades käsitleb kohus 04.03.2019 hoiatusteadet ühe tervikuna, mitte erinevate väidete või hinnangutena.
10.Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas hoiatusteate avaldamise ajendiks olnud asjaolusid saab pidada piisavaks põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et kaebajad tegutsevad Eestis ebaseaduslikult krediidi andmise ja vahendamisega ning kas sellest tulenevalt esines alus hoiatusteate avaldamiseks. 10.1 Asja materjalidest nähtuvalt oli vastustaja poolt hoiatusteate avaldamine ajendatud asjaolust, et Finantsinspektsioon sai kolmandalt isikult pöördumise veebilehe www.nexo.io kohta, milles juhiti inspektsiooni tähelepanu sellele, et veebilehe omanikul (s.o Nexo Service OÜ-l) puudub pakutavate teenuste osutamiseks tegevusluba. Vastustaja on välja toonud, et ta veendus enne teate tegemist järgmistes asjaoludes: 1) veebilehe www.nexo.io on registreerinud Nexo Services OÜ; 2) Nexo ega Credissimo ei oma KAVS-i kohast tegevusluba, st neil puudub õigus veebilehe kaudu tarbijakrediidi andmise või -vahendamise teenuse osutamiseks Eestis; 3) veebilehel www.nexo.io pakutakse tarbijatele krediiti. Vastustaja on selgitanud, et kaebajate poolt Eestis krediidi pakkumise osas tekkis põhjendatud kahtlus olemasolevate tõendite – s.o veebilehe kuuluvus ja laenutoodete müük – pinnalt. Kohus leiab, et kuna vaidlusaluse hoiatusteatega võib kaasneda kaebajate õiguste riive (eelkõige äriühingute maine kahjustamine), pidi vastustaja enne hoolikalt tuvastama, kas teadaolevad asjaolud kogumis annavad alust kahtluseks, et kaebajad osutavad kõnealuse veebilehe kaudu Eestis tarbijatele ebaseaduslikult KAVS §-des 3 ja 4 käsitletavaid teenuseid. Seejuures tulnuks Finantsinspektsioonil kohtu hinnangul eelnevalt kaaluda, kas teadaolevate
6(9)
3-19-885 asjaolude pinnalt tekkinud kahtlus on piisavalt põhjendatud, et sellest teavitada avalikkust ja seeläbi riivata puudutatud isikute õigusi. 10.2 Kohus leiab, et sellise põhjendatud kahtluse jaatamiseks ei saa antud juhul pidada piisavaks asjaolu, et hoiatusteate tegemise hetkel oli veebilehe www.nexo.io registreerijaks Eesti äriühing Nexo Services OÜ ja veebilehe omanikul puudub pakutavate teenuste osutamiseks tegevusluba. Pelgalt asjaolu, et kõnealune veebileht oli hoiatusteate tegemise hetkel registreeritud kaebaja I nimele, ei viita veel kohtu hinnangul sellele, et Nexo Service OÜ ja/või teised kaebajad võiksid selle kaudu tegeleda Eesti tarbijatele krediidi andmise või vahendamisega. Vastustaja 09.04.2019 vastusest nr 4.12-3/1468-1 tulenevalt ei nähtunud Finantsinspektsioonile kõnealuselt veebilehelt ega sellel avaldatud tingimustest üheselt konkreetset teenuse osutajat ning viidatud oli Nexo Groupile ja Credissimole. Kui vastustajale jäi veebilehte uurides selgusetuks, milline äriühing selle kaudu üldse teenust osutab, tulnuks vastavaid asjaolusid enne hoiatusteate tegemist hoolikamalt kontrollida. Sellest, et veebilehel olev informatsioon on kohati selgusetu, ei saa tuletada kahtlusi veebilehe registreerijaks oleva äriühingu või veebilehe kaudu tegutsevate ettevõtete tegevuse seaduslikkuse ja Eestis tegutsemise kohta. Hoiatusteate aluseks olevad asjaolud – s.o veebilehe www.nexo.io registreerijaks oli Eesti äriühing, kellel ei ole KAVS-i kohaseid tegevuslubasid ja veebilehel müüakse laenutooteid – ei viita veel Nexo ja Credissiomo poolt Eestis ja/või Eesti tarbijatele vastavate teenuste pakkumisele. Vastustaja ei ole väitnud, et äriühingutel puuduks üldse õigus veebilehe kaudu laenutooteid müüa (st mitte ainult Eestis/Eesti tarbijatele), mis võiks tekitada kahtlusi antud veebilehe kaudu tegutsemise seaduslikkuses. Kaebuses on aga muu hulgas välja toodud, et Credissimo omab laenutoodete müügiks tegevuslubasid nt Bulgaarias, Makedoonias, Maltal ja Hispaanias. Vastustaja ei ole kohtu hinnangul enne hoiatusteate avaldamist piisavalt tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust põhjendatud kahtluseks, et nimetatud veebilehel võidakse ebaseaduslikult teenuseid osutada Eestis ja/või Eesti elanikele. Sellise kahtluse ümberlükkamist ei saa nõuda ka kaebajatelt, kuna negatiivset asjaolu (s.o antud juhul Eesti elanikele krediidi andmise ja vahendamise teenuste mitteosutamise fakti) ei saa üldjuhul tõendada. Seega oleks pidanud vastustaja ise hoolikamalt välja selgitama asjaolud, mis annaksid alust kahtluseks, et kaebajad osutavad veebilehe kaudu ilma tegevuslubasid omamata Eesti tarbijatele krediidi andmise ja vahendamise teenust. Kohus leiab seega, et antud juhul ei olnud vastustajal tekkinud kahtlus piisavalt veenev, et juhtida sellele avalikkuse tähelepanu.
11.Vaatamata sellele, kas praegusel juhul pidada hoiatusteate ajendiks olnud asjaolusid piisavateks veebilehe www.nexo.io kaudu Eesti tarbijatele teenuste osutamise osas põhjendatud kahtluse tekkimiseks, ei ole kohtu hinnangul vaidlusaluse teate väljendusviis kooskõlas ohukahtlusel põhineva hoiatuse eesmärgiga. Antud juhul oli 04.03.2019 hoiatusteate näol tegemist Finantsinspektsioonile laekunud esialgse teabe põhjal väljendatud kahtlusega. Kohus leiab, et sellises olukorras tulnuks teate formuleerimisel selgemini kasutada sõnastust, millest oleks väljaloetav üksnes ohukahtluse esinemine. Kaebajatega võib nõustuda, et hetkel on hoiatusteate näol pigem tegemist faktiväitega, misläbi inspektsioon nendib, et Nexo ja Credissimo vahendavad ja pakuvad Eesti tarbijatele krediiti vastavaid tegevuslubasid omamata. Teates kasutatud sõna „teadaolevalt“ viitab kohtu hinnangul pigem sellele, et Finantsinspektsioonile on hoiatuses avaldatud teave juba teada (st tõendite pinnalt selgunud) ning sellest võib mõistlik lugeja järeldada, et tegemist on inspektsiooni poolt kindlakstehtud faktiga. Kahtlusel tuginevas hoiatusteates tulnuks selgemalt kasutada väljendeid, mille lugemisel tekib kindel arusaam, et tegemist on üksnes inspektsioonil tekkinud kahtlusega, nt „on piisavalt alust arvata“, „on tekkinud kahtlus“, „tõendite esialgsest analüüsist võib järeldada“ jne. Kahtluse esitamisel ei ole korrektne kasutada sõnastust, mis jätab mulje, justkui seaduserikkumise toimepanemine on tõsikindlalt tuvastatud. Praegusel juhul aga Finantsinspektsiooni hoiatusteadet tervikuna lugedes ei ole 7(9)
3-19-885 üheselt mõistetav, et tegemist on avalikkusele ohukahtluse edastamisega ning pigem jääb objektiivsele kõrvaltvaatajale mulje, et Finantsinspektsioon kinnitab, et Nexo vahendab veebilehe www.nexo.io kaudu Eestis tarbijatele Credissimo poolt pakutavat krediiti, kuigi kumbki äriühing ei oma vastavat tegevusluba.
12.Lisaks eeltoodule leiab kohus, et Finantsinspektsioon pidanuks enne hoiatusteate avaldamist andma puudutatud isikutele võimaluse esitada tekkinud kahtluse osas omapoolse arvamuse ja vastuväited. HMS § 40 lg-st 2 tuleneva üldreegli kohaselt peab haldusorgan andma enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, talle võimaluse esitada arvamusi ja vastuväiteid. Vaidlust ei ole, et Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud hoiatusteade avaldab mõju kaebajate õigustele, riivates nende au ja hea nime. Sellises olukorras tulnuks vastustajal enne hoiatusteate tegemist anda kaebajatele võimalus esitada vastustajal tekkinud kahtluse osas arvamus ja vastuväiteid. Antud juhul ei esine kohtu hinnangul ka HMS § 40 lg-s 3 nimetatud erandeid ärakuulamisõiguse tagamata jätmiseks. Seega leiab kohus, et vastustaja on hoiatusteate avaldamisel kui teabetoimingu sooritamisel rikkunud HMS § 40 lg-st 2 tulenevat ärakuulamispõhimõtet.
13.Kohus märgib täiendavalt, et eeltoodu ei tähenda, et vastustajal ei oleks edaspidi õigust oma kodulehel avaldada hoiatusteadet kõnealuse veebilehe kaudu tegutsevate teenusepakkujate suhtes. Avalikkuse teavitamiseks vastavate isikute võimalikust ebaseaduslikult tegutsemisest Eestis peavad aga eelnevalt olema sellise kahtluse tekitanud asjaolud tuvastatud piisava põhjalikkusega, sh tagatud puudutatud isikutele ärakuulamisõigus. Lisaks peab arvestama sellega, et ohukahtlusel põhinev teade oleks formuleeritud selliselt, et sealt oleks väljaloetav põhjendatud kahtluse esinemine ega jätaks muljet juba kindlakstehtud rikkumisest.
14.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Finantsinspektsiooni poolt enda kodulehel 04.03.2019 hoiatusteate avaldamine oli õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse ning kohustab vastustajat lõpetama 04.03.2019 hoiatusteate avaldamine ja eemaldama see enda kodulehelt. HKMS § 246 lg 1 kohaselt täidetakse kohtulahend pärast jõustumist. Kohus võib kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kohus peab otstarbekaks kohtuotsuse täitmiseks määrata 10 päevase tähtaja, mis hakkab kulgema käesoleva otsuse jõustumisest.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, jäävad kaebaja menetluskulud vastustaja kanda. 15.1 Kaebaja menetluskuludeks on kohtule esitatud taotluse kohaselt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot (09.05.2019 maksekorraldused, tl 10-12), tõlkekulu 75 eurot (Sidemark OÜ 01.09.2019 arve nr 111429, tl 73) ning õigusabikulu 2235,42 eurot ilma käibemaksuta, mille kohta kaebajad esitasid kulude nimekirja ja arved (tl 70-72). Menetluskulu nimekirjast ja arvete spetsifikatsioonidelt nähtub õigusabiteenuse osutamine kokku 15 tunni ja 25 minuti ulatuses (s.o materjalide läbivaatus, õiguslik hinnang, kaebuse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtusse esitamine – 8 tundi; vastustaja 27.06.2019 vastuse läbivaatus ja analüüs, info ja selgitused kliendile – 1 tund ja 45 minutit; tõendite kogumine seoses vastustaja 27.06.2019 vastusega: kliendi saadetud internetidomeeni nexo.io ajaloo läbivaatus, infovahetus kliendiga – 40 minutit; täiendavate seisukohtade ja vastuväidete koostamine seoses vastustaja 27.06.2019 vastusega – 5 tundi). Vastustaja leiab, et kaebajate menetluskulud esitatud ulatuses ei ole täielikult põhjendatud ega vajalikud. 8(9)
3-19-885
15.2.Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6). Kohus leiab, et taotluses näidatud õigusabiteenuse ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus peab vastustaja 27.06.2019 vastusega seoses 02.07.2019, 03.07.2019, 30.08.2019 ja 02.09.2019 teostatud toimingutele (s.o vastuse läbivaatus ja analüüs, tõendite kogumine, selgitused kliendile, täiendavate seisukohtade ja vastuväidete koostamine) kokku kulutatud 7 tundi ja 25 minutit ebaproportsionaalseks. Vastustaja 27.06.2019 vastuse sisuline osa moodustab umbkaudu poolteist lehekülge ning kaebajate täiendavad seisukohad sisaldavad peaasjalikult juba esialgses kaebuses esitatud vastuväiteid. Kohus loeb kaebuse koostamise ja kohtule esitamise ning vastustaja 27.06.2019 vastusele täiendavate seisukohtade esitamisega seoses teostatud toimingute osas põhjendatuks menetluskuluks kokku 12 tundi, mis moodustab vandeadvokaadi tunnihinda (145 eurot) arvestades 1740 eurot. Vastustajalt tuleb kaebajate kasuks välja mõista ka kaebuselt tasutud riigilõiv 45 eurot ning kohtumenetluses kantud tõlkekulu 75 eurot. Kokku on väljamõistetavate menetluskulude suurus seega 1860 eurot.