Wooluvabrik OÜ kaebus Keskkonnaameti 23.10.2019 otsuse nr 6-3/19/9100-11 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks otsustada uuesti keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise
Menetlusosalised
Kaebaja – Wooluvabrik vandeadvokaat Janar Urres
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
OÜ,
volitatud
esindaja
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA KAEBUSE PÕHJENDUSED
1.Wooluvabrik OÜ esitas 29.05.2019 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande heakskiitmiseks.
2.Keskkonnaamet leidis 01.07.2019 otsuses, et KMH aruanne on puudustega ning kohustas Wooluvabrik OÜ-d puudused kõrvaldama.
02.08.2019 edastas Wooluvabrik OÜ täiendatud KMH aruande Keskkonnaametile heakskiitmiseks.
4.Keskkonnaamet edastas 19.08.2019 otsuse eelnõu pealkirjaga „Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmata jätmine, keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamine ja vee erikasutusloa andmisest keeldumine“.
5.02.09.2019 esitas Wooluvabrik OÜ vastuväited Keskkonnaameti 19.08.2019 eelnõule ning täiendatud KMH aruande.
6.18.09.2019 toimus Keskkonnaameti, KMH Advokaadibüroo Hansalaw vahel nõupidamine.
juhteksperdi,
Wooluvabrik
OÜ
ja
7.23.10.2019 esitas Wooluvabrik OÜ Keskkonnaametile ümberstruktureeritud KMH aruande.
8.Keskkonnaamet edastas 23.10.2019 pärast tööpäeva lõppu Wooluvabrik OÜ-le otsuse nr 6-3/19/9100-11, millega jättis KMH aruande heaks kiitmata, kohustas juhteksperti aruannet parandama ja täiendama, kohustas täiendama ekspertrühma, kaasates ihtüoloogi ja
3-19-2198 hüdrobioloogi, vastama küsimustele, mille vastuseid ei pea Keskkonnaamet piisavateks, esitama aruanne uuesti avalikustamise korraldamiseks ning esitada aruanne Keskkonnaametile heakskiitmiseks hiljemalt 30.05.2020. Keskkonnaamet lähtus otsuse tegemisel 02.09.2019 KMH aruande versioonist.
9.Wooluvabrik OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 25.11.2019 kaebuse Keskkonnaameti 23.10.2019 otsuse nr 6-3/19/9100-11 tühistamiseks või alternatiivselt Keskkonnaameti 23.10.2019 otsuse nr 6-3/19/9100-11 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Keskkonnaameti KMH aruande heakskiitmise uuesti otsustama kohustamiseks. 9.1 Wooluvabrik OÜ hinnangul on tal kaebeõigus, kuna Keskkonnaameti 23.10.2019 otsus on haldusakt, millega tehti kaebajale negatiivne otsustus ning luuakse kohustusi täiendavate toimingute ja kulutuste tegemiseks. Juhul, kui halduskohus leiab, et Keskkonnaameti 23.10.2019 otsus ei ole haldusakt, tuleb otsust käsitada menetlustoiminguna, mida saab vaidlustada. KMH aruande heakskiitmine on nõutav eeltingimus, et vee erikasutusloa taotlust sisuliselt lahendada, mistõttu ilma KMH aruannet heaks kiitmata ei ole kaebajal võimalik saavutada vee erikasutusloa andmist. Keskkonnaametile esitatud KMH aruanne vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatule. Kui Keskkonnaamet asub mõjutama KMH aruande sisu, ei eelne enam otsustamisele seaduses ettenähtud korras haldusmenetlust. Keskkonnaamet võib jäädagi nõudma täiendavaid selgitusi ja uuringuid teemadele, mille osas keskkonnaekspert Keskkonnaametiga ei nõustu. Samas ei ole sellisel juhul tegemist aruande ebapiisavusega, vaid otsustaja rahulolematusega olukorras, kus Keskkonnaamet soovib teha otsust, mis ei ole kooskõlas KMH aruande järeldustega. 23.10.2019 otsusega nõutakse uue, KMH programmis mittenõutud eksperdi kaasamist, aga ka uue avalikustamise korraldamist. Mõlemad on kulukad tegevused, mille finantseerimiskohustus on pandud Wooluvabrik OÜ-le. Lisaks on vee erikasutusloa menetlus kestnud alates 2013. aastast ja KMH menetlus alates 2015. aastast, mistõttu on Keskkonnaameti 23.10.2019 otsuse õiguspärasuse kontrollimine põhjendatud ka protsessiökonoomikast tulenevalt. 9.2 Wooluvabrik OÜ peab Keskkonnaameti 23.10.2019 otsust õigusvastaseks, sest Keskkonnaamet nõuab Natura erandi hüvitusmeetmete väljatöötamist KMH aruandes, kuid seda tuleb teha alles siis, kui on otsustatud konkreetse alternatiivi kasuks ning leitud, et muude meetmetega ei ole võimalik sama tulemust saavutada. Keskkonnaamet kiitis KMH programmi ja selles sisalduva ekspertide nimekirja 05.05.2017 heaks ega pidanud ka pärast kaebaja menetlusse astumist programmi täiendamisel vajalikuks täiendavate ekspertide lisamist, seega pole ihtüoloogi ja hüdrobioloogi kaasamise nõudmine põhjendatud. KMH juhtekspert on Keskkonnaameti 01.07.2019 kirja p 4 osas 02.08.2019 puuduste kõrvaldamise raames esitanud ka KMH juhteksperdi SharePointi lingi täiendatud KMH aruandele. Kaebajal on kahtlus, et Keskkonnaamet ei ole nimetatud selgitustega tutvunud. KMH aruandes on erinevaid alternatiive hinnatud võrdselt. Kõiki mõjusid ei ole põhjust erinevate alternatiivide osas sama pikalt käsitleda, kuna kõik alternatiivid ei too samasuguseid täiendavaid mõjusid kaasa. Leevendusmeetmete loetelu on põhjendatud välja töötada vaid KMH juhteksperdi poolt eelistatud alternatiivile ja varasemates menetlustes on Keskkonnaamet sellist lähenemist aktsepteerinud. Keskkonnaamet on kaebaja 02.09.2019 vastuväited ulatuslikus osas tähelepanuta jätnud, mis on viinud väära lõppjärelduseni. Ka ei ole põhjendatud Keskkonnaameti nõudmine, et alternatiivi 2 (elektritootmine lõpetatakse ja pais avatakse) tuleb edasi uurida. Muinsuskaitseseaduse § 5 kohaselt on paisu hävitamine või rikkumine keelatud, mistõttu ei ole tegemist KeHJS § 13 lg 2 mõttes realistliku alternatiiviga. 2(4)
3-19-2198 Keskkonnaameti poolt KMH heakskiitmata jätmine ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 5 lg-ga 2, kuna vaatamata poolte vahel 18.09.2019 toimunud nõupidamisel KMH aruande heakskiitmise põhjendamatu venimise vältimise osas kokkulepitule, liigub Keskkonnaamet menetlusega tagasi avalikustamise korraldamise etappi. Keskkonnaamet on 23.10.2019 otsuse teinud, lähtudes 02.09.2019 esitatud KMH aruande versioonist, kuigi 18.09.2019 lepiti kokku, et Wooluvabrik OÜ esitab uue versiooni ning 23.10.2019 seda ka tegi.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
11.HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud tagastamise alus on diskretsiooniline. Kohus ei saa kergekäeliselt loobuda oma põhifunktsiooni täitmisest – õiguse mõistmisest. Kaebuse võib tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta.
12.Esmalt märgib kohus, et Keskkonnaameti 23.10.2019 otsus nr 6-3/19/9100-11 ei ole haldusakt. Otsus KMH aruande heakskiitmise kohta on menetlustoiming. Tegemist ei ole otsusega, mis on suunatud kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, st sellisel otsusel puudub haldusaktile omane regulatiivsus (vt HMS § 51 lg 1). KMH aruandes analüüsitakse nii alternatiivi, mille kohaselt jätkub vee paisutamine ja hüdroenergia tootmine (kaebaja eelistatud alternatiiv), kui ka alternatiivi, kui vee paisutamine lõpetatakse ja hüdroenergia tootmine lõpetatakse (kaebaja õigusi riivav alternatiiv). KMH aruanne on lähtealus otsuse vastuvõtmiseks, kas anda kaebajale veeluba või sellest keelduda ning see otsus on haldusakt. KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise puhul on kohtu arvates tegemist menetlustoiminguga. HKMS § 37 lg 2 p 1 sätestab, et kaebusega võib nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Seega ei ole tühistamiskaebus Keskkonnaameti 23.10.2019 otsuse nr 6-3/19/9100-11 vaidlustamiseks lubatav, kuivõrd menetlustoimingut ei ole võimalik tühistada.
13.Ka ei nõustu kohus, et Keskkonnaameti 23.10.2019 otsus oleks selline menetlustoiming, mida kaebaja saab halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada. HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seega on menetlustoimingu vaidlustamine võimalik vaid erandlikel juhtudel ning üldjuhul on isikul võimalik vaidlustada menetluse tulemusel antud haldusakti või lõplikku toimingut. Riigikohus on küll leidnud, et kui menetlustoiming puudutab otseselt ja lõplikult isiku õiguspäraseid huve, on ilmselgelt ebamõistlik oodata lõpptulemuse vaidlustamise võimalust ning seejuures poleks tagatud ka efektiivne õiguskaitse (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.10.2007. a otsus nr 3-3-1-51-07, p 10). Keskkonnaameti 23.10.2019 otsus ei ole kohtu hinnangul aga selline menetlustoiming. Keskkonnaamet andis nimetatud otsusega kaebajale võimaluse KMH aruande puuduste kõrvaldamiseks. Kui kaebaja Keskkonnaameti poolt KMH aruandes tuvastatud puudused kõrvaldab, saab Keskkonnaamet KMH aruande heaks kiita ning seda kaebajale veeloa väljastamisel arvestada. Seega ei välista Keskkonnaameti 23.10.2019 otsus kaebajale lõppastmes veeloa väljastamist.
14.Keskkonnaameti hinnangul ei vasta KMH aruanne KeHJS § 13 p-le 3, § 20 lg 1 p-dele 4,6, 7 ja 71, aruanne ei ole asjakohane ja piisav tegevusloa andmiseks ning aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamata jätmist ei ole piisavalt põhjendatud. Vaidlustatud otsuse p-des 2.1–2.2 on Keskkonnaamet põhjalikult selgitanud, miks esitatud KMH aruanne ei vasta nõuetele ja mida kaebaja peab selles täiendama. Keskkonnaameti seisukohad on ka 3(4)
3-19-2198 õiguslikult veenvalt põhistatud. Kaebaja on olnud menetluses ka ära kuulatud (vaidlustatud otsuse p 2.4). Kohus ei pea vajalikuks asuda kaebaja ja Keskkonnaameti seisukohti detailselt analüüsima, kuna see tähendaks kaebuse sisulist läbivaatamist. Tutvunud esitatud materjaliga, ei leia kohus Keskkonnaameti nõudmistes kaebaja õiguste rikkumist. Euroopa Kohtu praktika (C-127/02 ja C-258/16) kohaselt ei tohi loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) art 6 lg 3 alusel läbi viidud hindamises esineda lünki ning see peab sisaldama täielikke, täpseid ja lõplikke tuvastusi ning järeldusi, mis hajutaksid kõik põhjendatud teaduslikud kahtlused asjaomasel kaitsealal kavandatavate tööde mõju osas. Põhjendamatu on kaebaja lähenemine, et käesoleval juhul õigustab Natura ala kaitse-eesmärkide mittesaavutamist asjaolu, et Linnamäe pais oli olemas enne hoiuala määramist. Loodusdirektiiv ei hõlma üksnes neid mõjusid, mis tekivad peale hoiuala määramist, vaid ka neid negatiivseid mõjusid, mis on tekkinud enne seda.
15.KeHJS § 8 lg-s 2 väljendatud põhimõte, et arendaja kannab KMH hindamisega seotud kulud, ei tähenda arendaja õigust kujundada KMH menetlust viisil, mis ühtiks tema äriplaaniga. KMH protsessina peab arvesse võtma kõiki potentsiaalseid mõjusid ja alternatiive ning neid tuleb põhjalikult hinnata. Asjaolu, et selle tagajärjel muutub KMH protsess kulukamaks, ei tähenda, et kaebaja õigusi oleks rikutud HKMS § 45 lg 3 mõttes. Kohus nõustub Keskkonnaametiga hüvitusmeetmete väljatöötamise ja nende kajastamise vajaduse osas KMH aruandes, samuti ihtüoloogi ja hüdrobioloogi kaasamise osas. Õigusliku aluse vastava nõude esitamiseks annab KeHJS § 18 lg 6.
16.KeHJS § 22 lg 9 alusel tuleb arendajal esitada otsustajale otsustaja määratud tähtaja jooksul täiendatud aruanne nõuetele vastavuse kontrollimiseks, kui otsustaja tuvastab, et keskkonnamõju hindamise aruanne ei vasta KeHJS § 22 lg 5 kohaselt kontrollitavatele nõuetele. Seega on Keskkonnaameti juhiste alusel KMH aruande täiendamine tavapärane ning KMH aruande puuduste kõrvaldamisel tekkivaid kulutusi ei saa iseenesest pidada sellisteks, mis tingiksid kaebaja mittemenetluslike õiguste rikkumise HKMS § 45 lg 3 mõttes. Juhul, kui kaebaja siiski leiab, et Keskkonnaamet on 23.10.2019 otsusega talle kahju tekitanud, on tal võimalik esitada riigivastutuse seaduse § 7 alusel Keskkonnaameti vastu hüvitamisnõue.
17.Ka menetlusökonoomika ei anna HKMS § 45 lg-st 3 lähtudes eraldiseisvalt alust menetlustoimingu vaidlustamiseks. Õigus haldusmenetluse võimalikult kiirele läbiviimisele on menetluslik õigus. Lisaks märgib kohus, et menetlustoimingu kohtulik kontroll pikendaks haldusmenetlust rohkem kui kaebaja poolt Keskkonnaameti nõudmiste täitmine, mistõttu ei täidaks selline kaebus ka kaebaja eesmärki.
18.Kuivõrd eelnevast tulenevalt ei ole Keskkonnameti 23.10.2019 otsuse vaidlustamine lubatav HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud kaebeõiguse piirangu tõttu, tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
19.Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.