OÜ ATKO Liinid kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.01.2019 kontrollkaartide nr th-2019-00373/1, nr th-201900365/1, nr th-2019-00358/1, nr th-2019-00376/1, 04.02.2019 kontrollkaardi nr th-2019-00420/1, 20.02.2019 kontrollkaartide nr th-2019-00616/1 ja nr th-2019-00619/1 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ ATKO Liinid, volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Aldo Vassar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Margit Maidla ja Toomas Korenev
Asja läbivaatamine
20.11.2019 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Tagastada OÜ-le ATKO Liinid enam tasutud riigilõiv 60 (kuuskümmend) eurot.
2.Rahuldada OÜ ATKO Liinid kaebus osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 20.02.2019 kontrollkaart nr th-2019-00616/1. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt OÜ ATKO Liinid kasuks välja menetluskulu 220 (kakssada kakskümmend) eurot 72 senti. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.01.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA; vastustaja) Põhja prefektuur määras 30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00373/1 OÜ ATKO Liinid (kaebaja) bussile (registrinumber 261BCS) sõidukeelu. Puudustena märgiti, et II-telje parempoolsel sisemisel rehvil alles vähem kui 80% rehvimustri jääksügavusest (täiesti kulunud); tagumine parempoolne ülemine suunatuli ei toimi; sõidumeeriku paigaldusplaat ei vasta nõuetele; sõidumeeriku suhtes läbi viimata iga 2 aasta järgne hälvete määramise kontroll – viimane kontroll teostati 16.06.2016.
2.PPA Põhja prefektuur määras 30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00365/1 kaebaja bussile (registrinumber 122BJH) sõidukeelu. Puudusena märgiti II-telje tagumisel parempoolsel välimisel rehvil koordi läbivad hulgi vigastused.
3.PPA Põhja prefektuur suunas 30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00358/1 kaebaja bussi (registrinumber 894BCT) erakorralisele ülevaatusele. Puudusena märgiti, et II-telje sisemiste rehvide jääksügavus ei vasta nõuetele (ülemäära kulunud).
4.PPA Põhja prefektuur suunas 30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00376/1 kaebaja bussi (registrinumber 194BBY) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et turvavöö eelpinguldid ei toimi (ühel istmel puudub); I-telje parempoolsel rattal puudub ABS juhtmestik; I-telje parempoolsel õhupadjal kuuldav leke; tuuleklaasipuhastid ei toimi; salongi kattedetailid on paigaldatud selliselt, et need võivad kasutamisel tekitada vigastusi (mootoriruumi kate); avariiväljapääsu ei ole võimalik avada (kraan kinni roostetanud).
5.PPA Põhja prefektuur suunas 04.02.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00420/1 kaebaja bussi (registrinumber 133BCV) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et ABS märgutuli põleb; vasakpoolsete esimeste laternate kinnitus ebakindel; sõidumeeriku paigaldusplaat on aegunud (viimane kalibreerimine oli 23.09.2016).
6.PPA Põhja prefektuur suunas 20.02.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00616/1 kaebaja bussi (registrinumber 198BHX) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et rooliratas ei lukustu ja tulekustutid on kontrollimata.
7.PPA Põhja prefektuur suunas 20.02.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00619/1 kaebaja bussi (registrinumber 191BHX) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et sõiduki käigukastile paigaldatud nõuetele mittevastav liikumisandur seerianumbriga 4635201. Alates 01.10.2012 paigaldatud ja aktiveeritud digitaalne sõidumeerik peab olema uuemat tüüpi ehk kolmanda põlvkonna digitaalne sõidumeerik (nn sõidumeerikud, mis saavad manipuleerimise vähendamiseks liikumisimpulsi lisaks ühele andurile veel teiselt andurilt või mitmest sõltumata allikast ning mh kasutatakse Kitas2+ tüüpi liikumisandurit, mille seerianumber on suurem kui 10 000 000).
8.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebused (asjades nr 3-19-271 ja 3-19-389, liidetud halduskohtu 01.04.2019 määrusega) PPA 30.01.2019, 04.02.2019 ja 20.02.2019 kontrollkaartide tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks. Põhjendused:
8.1.Vastustaja on menetlusnorme rikkudes jõudnud ebaõigetele järeldustele. Bussidel ei esine tehnonõuetele mittevastavust. Kuna tegemist on koormavate haldusaktidega, peab vastustaja tõendama haldusaktide andmise alust. Vastustaja ei ole seda teinud. Vastustaja esitatud piltidelt ei ole aru saada, milline pilt millise bussi ja millise haldusakti juurde kuulub. Fotolt 261bcs ei ole võimalik tuvastada, kas rehvimustri jääk vastab nõuetele. Pilt on kehva kvaliteediga ja metaandmetest nähtub, et pilt on tehtud 18.02.2019, kuigi haldusakt koostati 30.01.2019. Üheltki pildilt ei nähtu, nagu esineks rehvil koordi läbivad hulgi vigastused. Piltidelt on näha väikeseid ja tavapäraseid pindmisi vigastusi, mis on tekkinud tavapärasest kulumisest. Seda ei 2(9)
3-19-271
saa pidada tehnonõuetele mittevastavuseks. Rehvi mustri jääksügavust tuleb mõõta asjakohaste vahenditega ja arvesse tuleb võtta asjaolu, et lumise ilmaga on rehvi muster täitnud lisaks mustusele/kividele ka lörtsi ja/või soola ja lume seguga. Vastustaja on esitanud pildid turvavöö lukustitest, mitte eelpingutitest. Pildi esitamisega ei ole võimalik õhupadja kuuldavat leket tõendada. Leket ei ole võimalik kuulamise teel kontrollida, sest kuuldud heli võis tulla mitmest allikast. Avariiväljapääsu oli ja on võimalik avada. Roostetanud kraan ei tähenda, et kraan ei töötaks ja avariiväljapääsu ei ole võimalik avada. Nõustuda ei saa seisukohaga, et mootoriruumi kate võib tekitada vigastusi. Pildiga ei ole võimalik tõendada laternate ebakindlat kinnitust. Kaebajale heideti ette, et rooliratas ei lukustu. Vastustaja esitatud videolt nähtub, et kontrolliti roolisammast, mitte rooliratast. Kontrollitud bussil töötab roolisammas läbi õhusüsteemi. Tegemist ei ole elektroonilise süsteemiga, mis koheselt reageerib, vaid roolisamba lukusti töötab mehaaniliselt teatud ajalise viitega. Vastustaja on sõtkunud agressiivselt ja kärsitult põrandal olevat lülitit ja seejärel roolisammast. Selliselt ei ole võimalik roolisamba lukustit kontrollida ja kasutada. Videolt nähtub selgelt, et vastustaja ei osanud roolisamba lukustit kasutada. Samuti nähtub videolt, et tulekustutil on järgmiseks kontrolliajaks märgitud veebruar 2019. Vastustaja teostas kontrolli 20.02.2019. Seega vastas tulekustuti nõuetele. Liikumisanduri esimene paaristamise kuupäev ehk paigaldamise kuupäev on 24.11.2011. Tegemist on tehases tootja poolt paigaldatud anduriga. Tegemist ei ole alates 01.10.2012 paigaldatud liikumisanduriga, seega ei ole etteheide põhjendatud.
8.2.Kuna kaebaja on 4 bussi osas kontrollkaardil esitatud nõuded täitnud ja erakorralise ülevaatuse läbinud, on need kontrollaktid muutunud kehtetuks. Kehtetusele vaatamata kaasneb haldusaktidega kaebajale negatiivne mõju. Kaebaja on sõlminud MTÜ-ga Harjumaa Ühistranspordikeskus 09.07.2015 ja 09.12.2012 avaliku teenindamise lepingud, mille kohaselt on MTÜ-l Harjumaa Ühistranspordikeskus õigus leping ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada, kui 2 järjestikuse aasta jooksul esineb rohkem kui 2 kaebaja poolset olulist lepingurikkumist. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse asjaolu, kui kaebaja kasutab lepingu alusel avalikuks liiniveoks tehniliselt mittekorras olevat bussi ja vastav olukord on fikseeritud. Kui kehtetu haldusakti tühistamine ei ole võimalik, palub kaebaja tuvastada haldusaktide õigusvastasuse. Õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja ei ole avalikult tunnistanud busside tehnilist mitte korrasolekut. Avaliku teenindamise lepinguid ei ole üles öeldud ja need kehtivad.
9.Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata. Kaebaja väide, et bussidel ei esine rikkumisi, on paljasõnaline. Õige on, et kuuel bussil seitsmest 08.03.2019 seisuga puuduseid enam ei esinenud, kuid kontrollkaartide vormistamise ajal olid need olemas. Kontrollkaartidele on märgitud, millised puudused bussidel esinevad. Vastustaja esitatud fotode ja kontrollkaartide koos hindamisel on selgelt arusaadav, millisel pildil millise bussi missugust viga on jäädvustatud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määrusest nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ (määrus nr 114) ei tulene kohustust jäädvustada sõidukil leitud rikkeid foto või videona. Busside rikked ja puudused on tõendatud kontrollkaartidega. Kaebaja arusaamatus piltidel kujutatu osas ei anna alust kontrollkaartide tühistamiseks. Asjakohatu on viide pildi metaandmetele. Pelgalt selle põhjal ei saa otsustada, kas kontrollkaart kuulub tühistamisele või mitte. Isegi kui fotot 261bcs ei saaks arvestada, esines bussil ka teisi puudusi peale rehvide liigse kulumise. Vastustaja esitas kohtule fotod busside registrinumbrite nimelistes kaustades, kust on näha, millised pildid on millisest bussist tehtud. Fotodelt on näha, et bussil registrinumbriga 122BJH ei ole rehvidel pelgalt pindmised vigastused, mis on tekkinud tavapärase kasutamise käigus. Rehvi koordi läbivad hulgi vigastused. Piltidelt P130093, P130094 ja P10095 on näha, et bussi registrinumbriga 894BCT rehvi mustri jääk ei vasta nõuetele. Väide, et rehvi mustri sügavust ei saa välise vaatluse põhjal kindlaks teha ja seda tuleb
3(9)
3-19-271
asjakohaste vahenditega mõõta, ei vasta määruse nr 114 lisas 3 „Mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodika ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu“ sätestatule. Viidatud lisas on rehvide kontrollimise meetodiks määratud vaatlus. Seega on tõendid kogutud seaduspäraselt. Ilmselgelt ei ole fotodega püütud tõendada õhupadja kuuldavat leket, vaid teisi visuaalseid puudusi, mis bussil registrinumbriga 194BBY esinesid. Fotolt P1300114 on selgelt näha avariilüliti olukord. Fotolt P1300113 nähtuvalt on mootoriruumi katte nurk turritamas viisil, mis on reisijatele potentsiaalselt ohtlik, eriti kuna tegemist on kooliõpilasi transportiva bussiga. Fotolt P2040108 nähtub selgelt, et esitulesid kinni hoidma pidava detaili ja bussikere vahel on tühimik.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Vaidlusaluste kontrollkaartidega suunati viis kaebaja bussi erakorralisele ülevaatusele ja kahele bussile määrati sõidukeeld. Määruse nr 114 § 5 lg 2 järgi suunatakse mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele olulise rikke või puuduse korral, sõidukeeldu rakendatakse ohtliku rikke või puuduse korral. Määruse nr 114 § 4 järgi jagunevad avastatud puudused ja rikked 3 kategooriasse: 1) väheoluline rike või puudus – rike või puudus, mis ei ole oluline ega ohtlik ja mille esinemisel loetakse mootorsõiduk või selle haagis tehnonõuetele vastavaks; 2) oluline rike või puudus – rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli; 3) ohtlik rike või puudus – rike või puudus, mis on otseselt ja vahetult liiklusohtlik või mõjutab keskkonda.
11.Vastustaja on vormistanud puuduse või rikke tuvastamisel kontrollkaardid, samuti teinud viiel bussil tuvastatud puuduste/rikete kohta fotod ja ühel bussil tuvastatud puuduse/rikke kohta video. Ühe bussi kohta on esitatud tahhograafi andmete aruanne. Busside kohta tehtud salvestised on kohtule esitatud mälupulgal jagatud busside kaupa bussi registrinumbriga kataloogidesse, mis võimaldab tuvastada, millised salvestised millise bussi kohta käivad. Kuna kohtute infosüsteemi (KIS) ei ole võimalik katalooge üles laadida, siis on salvestised laaditud KIS-i ühe kogumina.
12.LS ega määrus nr 114 ei kohusta vastustajat mootorsõiduki kontrollimisel jäädvustama tuvastatud puudusi fotol või muul salvestisel. Määruse nr 114 § 3 lg 3 kohustab rikke või puuduse tuvastamisel koostama kontrollkaardi, mis iseenesest tõendab rikke/puuduse olemasolu. Määruse nr 114 § 3 lg 12 reguleerib olukorda, kus puudused on fikseeritud salvestisel, kuid ei kohusta salvestist tegema. Seega piisab bussidel tuvastatud puuduste tõendamiseks kontrollkaartide olemasolust. Vastustaja esitatud fotod ja videod on täiendavateks tõenditeks.
13.HKMS § 59 lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks, et tema bussid vastasid nõuetele. Kaebaja saanuks ise teha vaidlusaluste busside kohta fotod, mis näidanuks, et puuduseid ei esine. Kaebaja saanuks lasta bussi kontrollida tehnoülevaatusel ja esitada tõendina tehnoülevaatuse akti bussi vastavuse kohta tehnonõuetele. Samuti olnuks asjakohaseks tõendiks kontrolli juures viibinud bussijuhi vastuväide kontrollaktile. Kuigi kohus juhtis kaebaja tähelepanu tõendite esitamise vajadusele, ei ole kaebaja esitanud omalt poolt ühtegi tõendit. Samuti ei nähtu üheltki kontrollaktilt bussijuhi vastuväidet tuvastatud puuduste kohta.
14.30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00373/1 määrati bussile (registrinumber 261BCS) sõidukeeld. Puudustena märgiti, et II-telje parempoolsel sisemisel rehvil on alles vähem kui 80% rehvimustri jääksügavusest (täiesti kulunud); tagumine parempoolne ülemine suunatuli ei toimi; sõidumeeriku paigaldusplaat ei vasta nõuetele; sõidumeeriku suhtes läbi viimata iga 2 aasta järgne hälvete määramise kontroll – viimane kontroll teostati 16.06.2016. Määruse 4(9)
3-19-271
nr 114 lisa 2 kohasele kontrollkaardile on märgitud p 4.4.1 „Seisund ja toimimine“ juurde väheoluline rike või puudus, p 5.2.3 „Rehvid“ juurde ohtlik rike või puudus ning p 7.9 „Sõidumeerik (kui see on paigaldatud/nõutav)“ juurde oluline rike või puudus. Bussi kohta on tehtud fotod 261bcs, P1300120 ja P1300122.
14.1.Kuna kontrollkaardi järgi oli ainsaks ohtlikuks rikkeks rehvide kulumus, siis oleneb sõidukeelu kohaldamise õiguspärasus rehvide kontrollimise õiguspärasusest. Muude puuduste analüüsimist ei pea kohus vajalikuks, sest nende olemasolu ei ole sõidukeelu kohaldamise aluseks.
14.2.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (määrus nr 42) lisa 1 „Nõuded alates
1.jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid“ koodi 501 „Üldnõuded sõiduki rehvile“ p 4 ja koodi 503 „Rehvi kulumine ja mustri jääksügavus“ p 1 alapunkti d kohaselt peab M2 ja M3 kategooria bussi rehvi mustri jääksügavus olema perioodil 1. oktoobrist kuni 1. maini suurem kui 3,0 mm. Vaidlusalune buss on kontrollkaardi kohaselt M3 kategooria buss ja kontroll viidi läbi 30.01.2019. Kuigi foto 261bcs ei ole parima kvaliteediga, on sellelt siiski piisavalt selgelt näha, et sisemise (fotol parempoolse) rehvi muster on peaaegu siledaks kulunud ja rehvi mustri jääksügavus on oluliselt väiksem kui 3 mm. Määruse nr 114 lisa 3 p 5.2.3 alapunkti 8 järgi on rike ohtlik, kui rehvi mustri jääksügavus on vähem kui 80% nõutavast mustri jääksügavusest. Kohtu hinnangul kinnitab vastustaja esitatud foto politseiametniku järeldust, et vaidlusaluse bussi ühe rehvi mustri jääksügavus on nõutavast väiksem. Tegemist on puudusega, mis võib suure tõenäosusega põhjustada liiklusohu (määruse nr 114 § 4 p 3), sest kulunud rehviga on sõiduki pidurdamine ja juhtimine raskendatud. Seega on sellise bussi suhtes sõidukeelu kohaldamine avalikes huvides põhjendatud (määruse nr 114 § 5 lg 2 p 2).
14.3.Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et politseiametnik ei kasutanud rehvi mustri jääksügavuse mõõtmiseks mõõtevahendit. Määruse nr 114 § 3 lg 2 järgi peab mõõtevahendit kasutama (S)-tähisega detaili puhul (vt ka määruse nr 114 lisa 3 lk 28). Määruse nr 114 lisa 3 p 5.2.3 järgi ei ole rehvid tähistatud (S)-tähisega. Viidatud punkti kohaselt toimub kogu rehvi kontroll vaatlusega. Seega ei ole politseiametnik rehvi mustri jääksügavust vaatlusega kontrollides eksinud õigusnormide vastu. Vaatamata sellele, et mõõtevahendit kasutamisel olnuks tulemus täpsem, ei saa mõõtevahendi kasutamata jätmist vastustajale ette heita ega selle tõttu vaidlusalust kontrollakti õigusvastaseks tunnistada.
14.4.Kaebaja toob välja, et foto 261bcs metaandmete järgi on foto tegemise kuupäevaks 18.02.2019. Kohtu arvates ei anna see alust järelduseks, et fotot ei tehtud kontrollimise päeval, vaid tagantjärele. 18.02.2019 on kuupäev, mil vastustaja esitas kohtule mälupulgal busside kontrollis tehtud salvestised ja vastuse kohtunõudele. Seega võib viidatud kuupäev näidata, millal nimetatud foto andmekandjalt vastustaja tööarvutisse ja/või mälupulgale laaditi. Kuna faili metaandmed võivad allalaadimiste või ümbersalvestamiste korral muutuda, siis ei saa vaidlusaluse foto metaandmetele määravat tähtsust omistada. Selle bussi osas tehti fotosid kahe erineva seadmega (fotode P1300120 ja P1300122 metaandmete järgi tehti fotod seadmega TG-5 ning foto 261bcs tehti seadmega SM-G960F). See asjaolu võib põhjendada samal päeval tehtud fotode metaandmete erinemist kuupäevade osas – erinevatest seadmetest pärit fotode metaandmed käitusid erinevalt. Kohtul puudub põhjus arvata, et vastustajal oleks isiklik erapoolik huvi kaebaja bussidele sõidukeelu kehtestamise ja selle jaoks tõendite võltsimise suhtes. Kuna ka kaebaja ei ole omalt poolt oma väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit esitanud (nt rehvi mustri jääksügavuse mõõtetulemust, parema kvaliteediga fotot või ülevaatusel tehtud kontrolli tulemust), esitades vaid paljasõnalisi väiteid, siis puudub kohtul põhjus ja alus
5(9)
3-19-271
praeguste tõendite juures vastustaja kontrollakti õiguspärasuses kahelda ja seda tühistada või selle õigusvastasust tuvastada.
14.5.Kaebus jääb 30.01.2019 kontrollkaardi nr th-2019-00373/1 osas rahuldamata.
15.PPA määras 30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00365/1 kaebaja bussile (registrinumber 122BJH) sõidukeelu. Puudusena märgiti II-telje tagumisel parempoolsel välimisel rehvil koordi läbivad hulgi vigastused. Määruse nr 114 lisa 2 kohasele kontrollkaardile on märgitud p 5.2.3 „Rehvid“ juurde ohtlik rike või puudus. Bussi kohta on tehtud fotod P1300097, P1300098, P1300099, P1300100, P1300101, P1300102 ja P1300103. Määruse nr 42 lisa 1 koodi 502 „Rehvi tehnoseisund“ p 1 järgi ei tohi rehvil esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist. Määruse nr 114 lisa 3 p 5.2.3 järgi on ohtlikuks puuduseks või rikkeks see, kui koord on nähtav või katki (alapunkt 6) või kui koorti kaitsekiht on kahjustunud (alapunkt 11). Vastustaja esitatud fotodelt P1300098, P1300099, P1300100, P1300101, P1300102 ja P1300103 nähtub, et vaidlusaluse bussi rehvil on mitmeid vigastusi. Koorti kaitsekiht on mitmes kohas katki ja katkistes kohtades on koord nähtav. Tegemist on ohtliku puudusega, sest rehvi lagunemine mõjutab sõiduki juhitavust ja võib põhjustada liiklusohtliku olukorra. Sellise puuduse tuvastamisel on sõidukeelu kohaldamine liiklusohutuse tagamise eesmärgil õiguspärane. Kaebaja ei ole esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid. Seetõttu jääb kaebus 30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00365/1 osas rahuldamata.
16.PPA suunas 30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00358/1 kaebaja bussi (registrinumber 894BCT) erakorralisele ülevaatusele. Puudusena märgiti, et II-telje sisemiste rehvide jääksügavus ei vasta nõuetele (ülemäära kulunud). Määruse nr 114 lisa 2 kohasele kontrollkaardile on märgitud p 5.2.3 „Rehvid“ juurde oluline rike või puudus. Bussi kohta on tehtud fotod P1300092, P1300093, P1300094 ja P1300095. Määruse nr 114 lisa 3 p 5.2.3 alapunkti 7 järgi on oluliseks puuduseks või rikkeks, kui rehvimustri kulumise indikaator on nähtav või jääksügavus ei vasta nõuetele. Vastustaja esitatud fotodelt P1300093, P1300094 ja P1300095 võib näha rehvi mustri suuremat kulumist. Eriti selgelt on sisemise rehvi (fotol paremal) suuremat kulumist võimalik näha võrdluses välimise rehviga fotol P1300093. Muster ei ole aga sama kulunud kui eespool käsitletud bussil registrinumbriga 261BCS, mistõttu ei toonud rehvi mustri kulumus selle bussi osas kaasa sõidukeeldu. Kuid ülemäärase kulumise tõttu tuleb rehv võimalikult kiiresti välja vahetada. Selline nõue on liiklusohutuse seisukohalt oluline, sest kulunud rehvi kasutamine võib tekitada liiklusohtliku olukorra. Järelikult oli vaidlusaluse bussi erakorralisele ülevaatusele saatmine põhjendatud ja õiguspärane. Kaebus jääb 30.01.2019 kontrollkaardi nr th-2019-00358/1 osas rahuldamata.
17.PPA suunas 30.01.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00376/1 kaebaja bussi (registrinumber 194BBY) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et turvavöö eelpinguldid ei toimi (ühel istmel puudub); I-telje parempoolsel rattal puudub ABS juhtmestik; I-telje parempoolsel õhupadjal kuuldav leke; tuuleklaasipuhastid ei toimi; salongi kattedetailid on paigaldatud selliselt, et need võivad kasutamisel tekitada vigastusi (mootoriruumi kate); avariiväljapääsu ei ole võimalik avada (kraan kinni roostetanud). Määruse nr 114 lisa 2 kohasele kontrollkaardile on märgitud p 1.1.6 „Seisupidur, pidurihoob, piduri lukustus, elektromehaaniline seisupidur“, p 3.4 „Tuuleklaasipuhastid“, p 5.3.5 „Õhkvedrustus“, p 6.2.9 „Muud sõiduki sise- ja välisseadmed või varustus (tugihark, mootorratta käepide, jalatoed jne)“, p 7.1.2 „Seisund“ ja p 9.1.2 „Avariiväljapääsud“ juurde oluline rike või puudus. Bussi kohta on tehtud fotod P1300105, P1300106, P1300107, P1300108, P1300109, P1300110, P1300111, P1300112, P1300113, P1300114, P1300115, P1300116, P1300117, P1300118 ja P1300119. 6(9)
3-19-271
17.1.Määruse nr 114 lisa 3 p 9.1.2 järgi on oluliseks puuduseks või rikkeks, kui avariiväljapääsu toimimisel on tõrge (alapunkt 1) või avariiväljapääsu avamise seade puudub või on vigane (alapunkt 4). Fotolt P1300114 nähtub valge kihiga kaetud avariiväljapääsu kang. Kontrollkaardil olev märkus, et avariiväljapääsu ei ole võimalik avada, võimaldab järeldada, et politseiametnik püüdis kangi kasutades väljapääsu avada, kuid see ei õnnestunud. Kangi proovimine järeldub ka fotolt nähtuvalt avatud kattelt. Katkise avariiväljapääsu kangiga buss on reisijate elu ja tervise seisukohalt ohtlik, sest ei võimalda neil vajadusel bussist lahkuda. Sellises seisukorras bussi erakorralisele ülevaatusele saatmine on avalikes huvides põhjendatud ja õiguspärane.
17.2.Määruse nr 114 lisa 3 p 6.2.9 alapunkti 3 järgi on oluliseks puuduseks või rikkeks, kui osad on paigaldatud nii, et need võivad või nende kasutamisel võib tekkida vigastusi. Fotolt P1300113 nähtub, et istmete vahekäigus olev metallraam on ühest (pildil all vasakul) nurgast lahti ja turritab ülespoole. Kuigi foto on kahemõõtmeline, järeldub metallraami turritus põrandakattele jäänud varjust. Kohus nõustub kontrollkaardil tehtud järeldusega, et selline puudus võib tekitada vigastusi, sest võib takistada bussis liikumist ja põhjustada komistamist või kukkumist. Seega on tegemist puudusega, mis võib põhjustada ohu reisijate elule või tervisele. Selle puuduse kõrvaldamiseks bussi erakorralisele ülevaatusele saatmine on avalikes huvides põhjendatud ja õiguspärane.
17.3.Kuna ainuüksi käsitletud puudustest piisas vaidlusaluse bussi erakorralisele ülevaatusele saatmiseks, puudub vajadus teisi etteheidetud puudusi põhjalikumalt käsitleda. Kaebus jääb 30.01.2019 kontrollkaardi nr th-2019-00376/1 osas rahuldamata.
18.PPA suunas 04.02.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00420/1 kaebaja bussi (registrinumber 133BCV) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et ABS märgutuli põleb; vasakpoolsete esimeste laternate kinnitus ebakindel; sõidumeeriku paigaldusplaat on aegunud (viimane kalibreerimine oli 23.09.2016). Määruse nr 114 lisa 2 kohasele kontrollkaardile on märgitud p 1.6 „Blokeerumatu pidurisüsteem (ABS)“, p 4.1.1 „Seisund ja toimimine“ ja p 7.9 „Sõidumeerik (kui see on paigaldatud/nõutav)“ järgi oluline puudus või rike. Bussi kohta on tehtud fotod P2040101, P2040102, P2040103, P2040106 ja P2040108.
18.1.Määruse nr 114 lisa 3 p 1.6 järgi on rike või puudus oluline, kui esineb märgutule rike (alapunkt 1) või märgutuli näitab süsteemi riket (alapunkt 2). Fotodelt P2040102 ja P2040103 nähtub, et armatuurlaual põleb ABS-märgutuli. Süsteemi korrasoleku korral on ABS-märgutuli kustunud. Seega esines bussi ABS-pidurisüsteemis rike, mis vajas tähelepanu. Pidurite korrasolek on reisijate ja teiste liikluses osalejate elu ja tervise seisukohalt oluline. Ilma ABSsüsteemita võivad pidurid blokeeruda ja bussi peatamine võib osutuda oluliselt raskemaks, mis võib tekitada liiklusohtliku olukorra. Selle puuduse kõrvaldamiseks bussi erakorralisele ülevaatusele saatmine on avalikes huvides põhjendatud ja õiguspärane.
18.2.Määruse nr 114 lisa 3 p 4.1.1 alapunkti 5 järgi on rike või puudus oluline, kui laterna kinnitus on ebakindel. Fotolt P2040108 nähtub, et bussi vasakpoolsete esilaternate kattepaneel on lahti. Kuna laternad on paneeli küljes, siis võib see puudus põhjustada laternate ühenduse probleemi voolusüsteemiga ja laternate kustumise. Ilma tuledeta või ühelt poolt kustunud tuledega sõitmine talvel pimeda ajal tekitab tõenäoliselt liiklusohtliku olukorra ning võib kahjustada nii reisijate kui ka teiste liikluses osalejate elu ja tervist. Selle puuduse kõrvaldamiseks bussi erakorralisele ülevaatusele saatmine on avalikes huvides põhjendatud ja õiguspärane.
18.3.Kuna ainuüksi käsitletud puudustest piisas vaidlusaluse bussi erakorralisele ülevaatusele saatmiseks, puudub vajadus teisi etteheidetud puudusi põhjalikumalt käsitleda. Kaebus jääb 30.01.2019 kontrollkaardi nr th-2019-00420/1 osas rahuldamata. 7(9)
3-19-271
19.PPA suunas 20.02.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00616/1 kaebaja bussi (registrinumber 198BHX) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et rooliratas ei lukustu ja tulekustutid on kontrollimata. Määruse nr 114 lisa 2 kohasele kontrollkaardile on märgitud p 2.2.1 „Rooliratta/juhtraua seisund“ ja p 7.2 „Tulekustuti“ järgi oluline rike või puudus. Bussi kohta on tehtud video 00173.
19.1.Määruse nr 114 lisa 3 p 7.2 alapunkti 2 järgi on puudus või rike oluline, kui tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata, kui on nõutav ühissõidukis (nt takso, liinibuss, reisibuss jne). Määruse nr 42 lisa 1 koodi 108 „Tulekustuti“ p 3 järgi peab koos juhiga üle 17 istekoha M2 ja M3 kategooria sõidukis olema üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti või kaks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit, seejuures peab üks olema juhi läheduses. Vastustaja esitatud videolt 00173 nähtub, et ühe bussis olnud tulekustuti kontrollimise tähtaeg möödus jaanuaris 2019 ja teisel pidi kontroll toimuma veebruaris 2019. Kuna vastustaja teostas bussi osas kontrolli 20.02.2019, siis ei olnud teise tulekustuti kontrollimise tähtaeg veel möödunud. Kontrolli saanuks teostada kuni veebruarikuu lõpuni. Kuna tegemist oli 6 kg tulekustutiga, siis piisas ka ühest tulekustutist ja teise tulekustuti kontrolli tähtaja möödumine ei saanud tuua kaasa erakorralisele ülevaatusele saatmist.
19.2.Sarnaselt kaebajale jääb ka kohtule arusaamatuks kontrollkaardil tehtud etteheide rooliratta mittelukustumise kohta. Videolt 00173 nähtub, et politseiametnik kontrollib roolisammast, mis loksub edasi-tagasi, kuid roolisamba kohta ei ole etteheiteid tehtud. Politseiametnik loksutab natuke ka rooliratast, kuid see paistab video järgi lukus olevat. Samuti ei ole selge, millise alapunkti alla kontrollkaardil toodud etteheide määruse nr 114 lisa 3 p 2.2.1 järgi kuulub. Seega ei ole kaebaja bussile tehtud etteheide ja selle aluseks olema pidav norm omavahel selgelt seostatavad.
19.3.Kohtu hinnangul ei ole 20.02.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00616/1 kaebaja bussile tehtud etteheited põhjendatud ja kontrollkaart on seega õigusvastane. Kuna kaebaja on selle bussiga erakorralise ülevaatuse läbinud (vastustaja kinnitus kohtuistungil), siis on kontrollkaart kaotanud kehtivuse (haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2). Kehtetut haldusakti ei saa reeglina üle tühistada. Kohus nõustub kaebajaga selles, et bussil tuvastatud puudused võivad kaebajaga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu järgi tuua kaasa lepingu ennetähtaegse lõpetamise. Kaebaja viide lepingu p-le 8.3.11 ei ole asjakohane, sest see räägib puuduste tuvastamisest süüteomenetluses. Praegusel juhul viidi kaebaja osas läbi liiklusjärelevalve, mitte süüteomenetlus. Samas võib nõuetele mittevastava bussi kasutamine liigituda väheolulise lepingurikkumise alla (lepingu p-d 8.2.1, 8.2.2) ja mitu väheolulist rikkumist tuua kaasa olulise lepingurikkumise (lepingu p 8.3.8), mis omakorda võib anda aluse lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks (lepingu p 9.4.1). Seega on kaebajal põhjendatud huvi kontrollkaardi vaidlustamiseks vaatamata asjaolule, et ta on kontrollkaardil toodud nõude täitnud ja kontrollkaart on kaotanud kehtivuse. Et õigusvastane kontrollkaart ei jääks tulevikus kaebaja õigusi ja kohustusi riivama, tuleb see õigusselguse huvides üle tühistada. Kaebus tuleb selle kontrollkaardi osas rahuldada.
20.PPA suunas 20.02.2019 kontrollkaardiga nr th-2019-00619/1 kaebaja bussi (registrinumber 191BHX) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et sõiduki käigukastile on paigaldatud nõuetele mittevastav liikumisandur seerianumbriga 4635201. Alates 01.10.2012 paigaldatud ja aktiveeritud digitaalne sõidumeerik peab olema uuemat tüüpi ehk kolmanda põlvkonna digitaalne sõidumeerik (nn sõidumeerikud, mis saavad manipuleerimise vähendamiseks liikumisimpulsi lisaks ühele andurile veel teiselt andurilt või mitmest sõltumata allikast ning mh kasutatakse Kitas2+ tüüpi liikumisandurit, mille
8(9)
3-19-271
seerianumber on suurem kui 10 000 000). Määruse nr 114 lisa 2 kohasele kontrollkaardile on märgitud p 7.9 „Sõidumeerik (kui see on paigaldatud/nõutav)“ järgi oluline rike või puudus. Bussi kohta esitati tahhograafi andmete aruanne. Määruse nr 114 lisa 3 p 7.9 alapunkti 1 järgi on puudus või rike oluline, kui puudub nõutav sõidumeerik. Kaebaja väitis kaebuses, et liikumisanduri esimene paaristamise kuupäev ehk paigaldamise kuupäev on 24.11.2011. Tegemist on tehases tootja poolt paigaldatud anduriga. Tegemist ei ole alates 01.10.2012 paigaldatud liikumisanduriga, seega ei ole etteheide põhjendatud. Kohus ei nõustu kaebajaga. Liiklusregistri andmetest nähtub, et vaidlusalune buss on ehitatud 2013. a ja selle esmase registreerimise kuupäev on 15.01.2013. Järelikult ei saanud liikumisandurit või sõidumeerikut paigaldada 2011. a bussile, mida ei olnud veel olemas. Tahhograafi andmete aruandest nähtuvalt toodeti andur septembris 2011, kuid tarkvara installeeriti 17.07.2018 ja sõidukiüksus aktiveeriti esimest korda 05.11.2018. Järelikult pidi kaebaja selle bussi osas järgima alates 01.10.2012 kehtivat nõuet. Kuna sõidumeerik ei vastanud nõuete, oli bussi erakorralisele ülevaatusele saatmine põhjendatud ja õiguspärane. Kaebus jääb 30.01.2019 kontrollkaardi nr th-2019-00619/1 osas rahuldamata.
21.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja tühistab vastustaja 20.02.2019 kontrollkaardi nr th-2019-00616/1. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
22.Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jagada HKMS § 108 lg 2 järgi proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldab kaebuse 1/7 osas, sest kaebaja vaidlustas kokku 7 kontrollkaarti.
22.1.Kaebaja esitas kokku kaks kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse, millelt tulnuks tasuda riigilõivu kokku 45 eurot (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 60 lg-d 1 ja 6). Kaebaja tasus riigilõivu kokku 105 eurot, seega 60 eurot enam. Enam tasutud riigilõiv tuleb kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastada. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja riigilõiv 6,43 eurot.
22.2.Kaebaja taotleb õigusabi kulude väljamõistmist kokku summas 3528,80 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulu dokumentidena on esitatud Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ 28.02.2019 arve nr 190138 summas 3077,40 eurot, 31.03.2019 arve nr 190180 summas 2978,70 eurot, 30.04.2019 arve nr 190314 summas 27,20 eurot, 31.05.2019 arve nr 190387 summas 222,40 eurot, 27.06.2019 arve nr 190456 summas 203,70 eurot, 30.08.2019 arve nr 190613 summas 42 eurot, 19.11.2019 arve nr 190813 summas 268,80 eurot ja 25.11.2019 arve nr 190817 summas 42 eurot. Kaebaja selgituste kohaselt seonduvad viidatud arved praeguse vaidlusega osaliselt. Kohtu hinnangul on taotlevad õigusabikulud põhjendamatult suured, arvestades kaebaja panust asja lahendamisse (kaebuste vähene põhjendamine, tõendite esitamata jätmine) ning vaidluse ja menetluse lihtsust. Põhjendatud kuluks saab pidada 1500 eurot. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 214,29 eurot. Muus osas jäävad kaebaja õigusabi kulud tema enda kanda.
22.3.Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.