Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2298
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21. detsembri 2018. a otsuse tühistamiseks ning ehitusprojekti hindamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. mai 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja XX, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 6. novembril 2019
RESOLUTSIOON
Rahuldada XX apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. mai 2019. a otsus asjas nr 3-18-2298. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21. detsembri 2018. a otsus ning kohustada Tallinna linna uuesti hindama Jõeoti 21a kinnistule esitatud piirdeaia püstitamise ehitusprojekti. Mõista Tallinna linnalt XX kasuks välja menetluskulud 2030 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. detsembril 2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-18-2298 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLA) keeldus 21. detsembri 2018. a otsusega nr 4-3/1166-12 Jõeoti tn 21a kinnistule piirdeaia püsitamise projekti kooskõlastamisest kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) XX esitas 13. märtsil 2017 TLA-le ehitusteatise nr 1711201/02624, et püstitada Jõeoti tn 21a kinnistule piirdeaed; 2) Tallinna Linnavolikogu 13. novembri 2003. a otsusega nr 341 kehtestatud Põlde tn 14c kinnistu detailplaneeringu kohaselt on Jõeoti tn 21a kinnistu (detailplaneeringus positsiooniga 65) sihtotstarve üldmaa (avalikult kasutatav), mis paikneb ehituskeelualas. Detailplaneeringu põhijoonisel on toodud tingmärgid, erinevate piirete asukohad, tüübid ja kõrgused ning kajastatud nende paiknemine. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt ei ole Jõeoti tn 21a kinnistule piirdeaia püstitamist ette nähtud; 3) TLA projektide läbivaatamise komisjon leidis, et piirdeaia rajamist on võimalik kaaluda detailplaneeringu täpsustamisega projekteerimistingimuste menetluses. XX-l tuli esitada projekteerimistingimuste taotlus, mis esitati 19. aprillil 2017. Tallinna Keskkonnaamet ei toetanud taotlust piirata osaliselt Jõeoti 21a kinnistut piirdeaiaga, kuna see on lubatud elamumaade kinnistu piirile. TLA vormistas ehitisregistris 4. augustil 2017 otsuse projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks; 4) XX esitas 29. juunil 2018 uue ehitusteatise. Taotlejal on soov kinnistule rajada koerte õppeja mänguväljak. Taotlus on kooskõlas detailplaneeringuga määratud maa sihtotstarbega. Detailplaneeringu kohaselt on ette nähtud Tiskre oja puhkealale piirded; 5) XX tõlgendas detailplaneeringu nõudeid valesti. Seletuskirja punkt 5.2.4.3 reguleerib ainult seda, millist liiki aeda võib Tiskre oja puhkealal piirdeks kasutada. Detailplaneeringu krundijaotuse ja ehitusõiguse plaanil ei ole Jõeoti tn 21a kinnistule piiret ette nähtud. Tegemist on sihtotstarbelt üldmaaga, mis peab olema avalikult kasutatav ja selle kui terviku kasutamise piiramine kinnistusisese aiaga ei ole põhjendatud; 6) asjakohane pole viide Tallinna Linnavolikogu 12. mai 2004. a korraldusele nr 978, millega kehtestati „Endise kinnistu Jõeoti 28 detailplaneering“. Sellega ei reguleerita Jõeoti tn 21 kinnistuga seotud küsimusi. Selle kohaselt tohivad piirded paikneda ainult elamumaa või sotsiaalobjekti (lasteaed) sihtotstarbega kinnistute piiridel; 7) Haabersti üldplaneering ei muuda detailplaneeringu nõudeid, mis puudutavad Jõeoti tn 21a kinnistut. Nii üldplaneering kui detailplaneering võimaldavad taotlejal koertega seotud kavandatud tegevusi ellu viia, aga ilma piirdeaia rajamiseta. Sarnaseid tegevusi viiakse läbi ka mujal Tallinnas (nt Nõmme parkmetsas), kus kasutatav territoorium ei ole aiaga piiratud; 8) TLA planeeringute läbivaatamise eelkomisjon leidis, et piirdeaia kavandamine ei vasta detailplaneeringule. 9) Jõeoti tn 21a kinnistule soovitakse püstitada piirdeaeda, mis ei ole ehitusloakohustuslik hoone ega oluline rajatis. Seega ei ole ehitusseadustiku (EhS) § 27 kohaldatav. TLA varasem teistpidine seisukoht oli ekslik; 10) EhS § 12 lg 2 sätestab, et ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. EhS § 44 p 1 alusel keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule.
2.XX esitas halduskohtule kaebuse, milles nõuab TLA 21. detsembri 2018. a otsuse tühistamist ning ehitusprojekti uuesti hindamiseks kohustamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 2(9)
3-18-2298 1) detailplaneering ei välista Tiskre oja puhkealale piirete püstitamist. Vastav tingmärk on detailplaneeringu põhijoonisel ette nähtud (suurendatud väljavõte tingmärkidest tl 29) ning sama tingmärgiga on ka Jõeoti tn 21a krundipiir tähistatud (tl 28); 2) Põlde tn 14c detaiplaneeringu seletuskirja p 5.2.4.3 näeb ette Tiskre oja puhkealale piirete rajamise. Taotletav piirdeaia lahendus on analoogne detailplaneeringu seletuskirjas märgituga. Seletuskirja punkti 5.2.1 kohaselt on krundile positsioon 65 (ehk Jõeoti tn 21a kinnistule) perspektiivselt nähtud ette laste mänguväljakud ja spordiväljakud. Laste mänguväljakut või spordiväljakut ei saaks rajada ilma piirdeta, kuna krunt paikneb veekogust (Tiskre oja) umbes 10 m kaugusel; 3) detailplaneeringut tuleb vastuolu korral tõlgendada eesmärgipäraselt. Kuna Jõeoti tn 21a on üldkasutatav maa, on detailplaneeringuga kooskõlas maa sihtotstarbele vastavad tegevused. Koerte õppe- ja mänguala rajamine on kooskõlas Jõeoti tn 21a kinnistu sihtotstarbega; 4) Põlde tn 14c detailplaneeringu põhijooniselt ei saa järeldada, et Jõeoti tn 21a kinnistule (positsioonile nr 65) oleks keelatud piirete püstitamine; 5) Tallinna Linnavolikogu 12. mai 2004. a korraldusega nr 978 kehtestati „Endise kinnistu Jõeoti 28 detailplaneering“, mis näeb ette Jõeoti tn 21a kinnistu lõunapiirile piirdeaia rajamise. Piirdeaedade rajamine on lubatud elamumaa sihtotstarbega kinnistute piiridele. Jõeoti 28 detailplaneeringu seletuskirja punkti 8 kohaselt tohivad piirded paikneda elamumaa või sotsiaalobjekti sihtotstarbega kinnistute piiridel, kusjuures sotsiaalobjekti näitena on esitatud lasteaed. Sotsiaalobjektiks võib olla ka koerte mängu- ja õppeplats; 6) Haabersti linnaosas (Järveotsa tee 40 ja Väike-Õismäe puhkeala) asuvad koerte mänguväljakud üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistutel. Seega on vastustaja halduspraktika kohaselt ja maakatastriseaduse (MaaKatS) § 182 lg 12 p-i 2 eesmärgipäraselt tõlgendades võimalik järeldada, et üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistul võib asuda ka koerte mänguväljak; 7) Tallinna linna kõik ametlikud koerte mänguväljakud on aiaga piiratud. Piirdeaed tagab ohutuse; 8) kui nõustuda vastustaja positsiooniga, et detailplaneering ei näe Jõeoti tn 21a kinnistule piirdeid ette, ei keela see piirete ehitamist; 9) Pae pargi detailplaneeringu põhijoonisel on määratud kindlaks koerte mänguväljaku asukoht, kuid selles pole piirete rajamist ette nähtud. Samas on Pae pargi koerte mänguväljak eraldatud piirdeaiaga; 10) ehitusprojekt näeb ette jalgvärava, mis oleks avalikkusele läbipääsetav. Seega ei piirata avalikkusel ala kasutada; 11) Tallinna linn koostas trükise „Heakorra ABC“. Trükisest nähtub, et koerte mängu- ja õppeväljakute loomise üheks eelduseks on väljaku piiramine piirdeaiaga.
3.Tallinna linn palub vastuses jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) kaebaja viited Tallinna üldplaneeringule, Haabersti linnaosa üldplaneeringule ning Tallinna Linnavolikogu 12. mai 2004. a korraldusega nr 978 kehtestatud „Endise kinnistu Jõeoti 28 detailplaneeringule“ ei ole asjakohased. Jõeoti tn 21a kinnistul kehtib Tallinna Linnavolikogu
13.novembri 2003. a otsusega nr 341 kehtestatud Põlde tn 14c kinnistu detailplaneering, millest tuleb lähtuda; 2) Jõeoti tn 21a kinnistu detailplaneeringu seletuskirja punkt 5.2.4.3 („Kasutada PVC kattega metallpostidel ruutvõrguga elementpiirdeid, mis toetuvad betoonsoklile, piirete kõrgus ei ületa 1,5 meetrit.“) reguleerib ainult seda, millist liiki aeda võib Tiskre oja puhkealal piirdeks kasutada. Detailplaneeringu krundijaotuse ja ehitusõiguse plaanil on märgitud asukoht, kuhu tuleb piire rajada. Kuna plaanil ei nähta Jõeoti tn 21a kinnistule piiret ette, oleks aia püstitamine detailplaneeringuga vastuolus; 3) tegemist on üldkasutatava maaga, mis peab olema avalikult kasutatav ja selle kui terviku kasutamise piiramine kinnistusisese aiaga ei ole põhjendatud. MaakatS § 181 lg 12 p 2 kohaselt 3(9)
3-18-2298 on üheks sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigiks üldkasutatav maa, mis on avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sh haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa. Piirdeaed aga ilmselgelt ei võimalda üldkasutatavat maad avalikult kasutada; 4) Tallinna linna kodulehel on esitatud koerte avalikud jalutusväljakud ja need asuvad enamasti üldmaal. Koerte avalik jalutusväljak ei ole koerte mänguväljak; 5) Pae pargi detailplaneeringus on selgelt määratud ehitusõigus koertepargi (koerte jalutusväljaku) ehitamiseks. Samuti on näiteks Kesklinnas, Toompuiestee 24a kinnistut hõlmavas Nunne tn, Toompuiestee ja Toompea vahelise rekreatsiooniala detailplaneeringus ette nähtud koerte jalutusväljaku paiknemine. Sama on Lasnamäel, Vormsi tn 5 asuva koerte jalutusväljakuga. Seega, olenemata katastriüksuse sihtotstarbest, tuleb detailplaneeringu olemasolul järgida selles märgitud tingimusi. Koerte mänguväljakut ega piirdeid ei saa üldmaa sihtotstarbega maale ehitada, kui sellist ehitusõigust ei ole olemasoleva kehtiva detailplaneeringuga määratud; 6) piiretega seonduva kindlaksmääramine on detailplaneeringu ülesanne. PlanS v.r § 9 lg 4 p 1 sätestas, et krundi ehitusõigusega määratletakse ka krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. PlanS v.r § 9 lg 41 kohaselt mõistetakse krundi kasutamise sihtotstarvet PlanS tähenduses kui võimalikult täpselt määratavat otstarvet, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist kasutada. Kuna detailplaneeringu eesmärgiks ei olnud Jõeoti tn 21a kinnistule ehitusõiguse andmine koerte mänguväljaku ehitamiseks ja mänguväljaku tarbeks piirete püstitamiseks, ei ole taotletav tegevus detailplaneeringuga kooskõlas; 7) avalikuks kasutamiseks ettenähtud koerte jalutusväljakute rajamise nõudeid reguleerib Tallinna Linnavalitsuse 27. detsembri 2012. a määrus nr 87 „Koerte jalutusväljakute ja ujutuskohtade rajamise nõuded“, mille § 3 kohaselt peab avalikus kasutuses olevat koerte jalutusväljakut ümbritsema piire.
4.Tallinna Halduskohus jättis 2. mai 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) Põlde tn 14C kinnistu detailplaneeringu krundijaotuse ja ehitusõiguse plaanilt (tl 54) nähtub, et vaidlusaluse kinnistu (plaanil pos. 65) sihtotstarve on üldmaa. Seega peab maa olema avalikult kasutatav; 2) detailplaneeringu seletuskiri määratleb vaidlusaluse kinnistu perspektiivsed kasutusviisid (laste mänguväljakud ja spordiväljakud), kuid koerte mängu- ja õppeväljakut detailplaneeringu seletuskiri seejuures ette ei näe (tl 50); 3) lähtuda ei saa Haabersti üldplaneeringust. Lähtuda tuleb koostatud detailplaneeringust (PlanS § 74 lg 1 ning § 124 lg-d 2 ja 4); 4) koerte õppe- ja mänguala loomine pole kooskõlas krundi maakasutuse sihtotstarbega. Põlde tn 14C kinnistu detailplaneeringuga pole paika pandud koertega seonduvateks tegevusteks mõeldud alasid. Kaebaja lõi MTÜ Aki Käpad eesmärgiga korraldada vaidlusalusel krundil koerte treeningtegevust. Kaebaja kavandatav tegevus teenib pigem isiku kitsast erahuvi ning ei taga detailplaneeringus ette nähtud krundi avalikku kasutust; 5) detailplaneering ei ole siduv üksnes krundi ehitusõiguse osas. Ehitusõiguse osaks on ka krundi piirete küsimus. Vastupidisel juhul muutuks piirete asukoha tähistamine detailplaneeringu joonisel sisutühjaks. Kuna plaanil ei nähta Jõeoti tn 21a kinnistule taotletud piiret ette, oleks piirdeaia püstitamine detailplaneeringuga vastuolus. Tegemist on üldmaaga, mis peab olema avalikult kasutatav ja selle kui terviku kasutamise piiramine kinnistusisese piirdeaiaga ei ole põhjendatud. Maa-amet kinnitab, et sotsiaalmaa sihtotstarbega krundi piirdeaiaga piiramine ei ole kooskõlas maakasutuse otstarbega, mille alusel peab säilima võimalus maa avalikuks kasutamiseks (tl 88); 6) elamumaale rajatakse piire selleks, et tagada privaatsust ja kaitset; 4(9)
3-18-2298 7) vaidluse lahendamisel ei oma kaebaja esitatud teiste koerte mänguväljakute näited tähendust. Vaidlusaluse kinnistu sihtotstarve määrati Põlde tn 14C kinnistu detailplaneeringuga; 8) kuna detailplaneeringuga on Jõeoti 21a kinnistu sotsiaalmaa (eriliik üldkasutatav maa) ning detailplaneering ei näe kinnistule ette koerte õppe- ja mänguala rajamist ega kinnistule piirdeaia rajamist, oleks piirdeaia rajamine Jõeoti 21a kinnistule vastuolus detailplaneeringuga ning seega on vastustaja õiguspäraselt keeldunud kaebaja ehitusprojekti kooskõlastamisest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. Apellant on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) Jõeoti tn 21a kinnistu kuulub apellandi kaasomandisse. Põlde tn 14c detailplaneeringu järgi on Jõeoti tn 21a kinnistu sihtotstarbeks määratud üldkasutatav maa. Apellant soovib talle kuuluvat Jõeoti tn 21a kinnistut kasutada koerte õppe- ja mänguväljakuna. Selline tegevus on kooskõlas detailplaneeringujärgse maa sihtotstarbega. Koerte õppe- ja mänguväljakuna kinnistu kasutamine eeldab selle osalist piiramist piirdeaiaga. Krunt oleks jätkuvalt avalikkusele ligipääsetav, kuivõrd ehitusprojektiga on nähtud ette lukustamata jalgvärava rajamine; 2) detailplaneering lubab kinnistule rajada koerte õppe- ja mänguala. Tegemist on üldmaaga; 3) halduskohus jättis arvestamata, et Tallinna linnas asuvad enamik koerte mänguväljakuid üldmaal. Kohus pole täpsustanud, millisele sihtotstarbele koerte mängu- ja õppeväljak vastab; 4) seletuskirjas märgitud perspektiivne maakasutus ei tähenda, et ainsad võimaliku rajatised oleksid mänguväljak ja spordiväljak. Lausele on omistatud liiga piirav tähendus. Kui lähtuda üksnes seletuskirja sõnastusest ja piiravast lähenemisest, tuleks rajada mänguväljak ja spordiplats; 5) kohus pole arvestanud asjaoluga, et kui kinnistul asuks mänguväljak ja/või spordiplats, nõuaks see piirdeaeda. Vastasel korral poleks võimalik alal ohutust tagada, kuna see piirneb Tiskre ojaga; 6) piirdeaia püstitamine pole vastuolus üldkasutatava maa sihtotstarbelise olemusega. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a määruse nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ ning MaaKatS mõttes peab üldmaa/üldkasutatava maa sihtotstarve võimaldama kinnistu kasutamist avalikkusel. Piirdeaed ei takista avalikkuse juurdepääsu, kuna sellele on kavandatud läbipääs kõigile inimestele; 7) vaidlusalune kinnistu on eraomanduses. Juurdepääs ei pea olema tagatud igale isikule. Näiteks, kui eralastead kasutaks mänguväljakut, ei oleks kõigil õigust seda maad kasutada; 8) kui kohalik omavalitsus soovis määrata Jõeoti 21a kinnistu avalikku kasutusse, tulnuks määrata servituudikohustus või kinnistu sundvõõrandada. Detailplaneering sellised meetmeid ette ei näe; 9) halduskohus pole põhjendanud, kuidas teenib MTÜ isiku kitsaid erahuve. MTÜ eesmärgiks on propageerida saksa lambakoeri. Kõigil on võimalik MTÜ liikmeks astuda. Koerte õppe- ja mänguala rajamine ja kasutamine on analoogse tegevusega laste mänguväljaku rajamisele. Tallinna linn on kokku rajanud vähemalt 20 ametlikku koerte mänguväljakut. Avalikkuse huvi mänguväljaku vastu on suur. Haabersti linnaosas on kaks koerte mänguväljakut, mis asuvad vaidlusalusest kohast kaugel; 10) halduskohus pole toonud välja õiguslikku alust, mille kohaselt tuleb piirete püstitamise küsimus otsustada detailplaneeringuga. Piiretega seonduv ei ole ehitusõiguse osaks (PlanS v.r § 9 lg 4). Detailplaneeringus on võimalik piirde küsimused määratleda, kuid see pole siduv tingimus; 11) halduskohus tugines Põlde tn 14c detailplaneeringu sisustamisel valesti kehtivale PlanS § 124 lg-le 4 ja EhS § 12 lg-le 2. Kuni 30. juunini 2015 kehtinud EhS § 16 lg 1 p 3 lubas piirdeaia 5(9)
3-18-2298 rajada nõusoleku alusel. Nõusoleku andmisest ei saanud keelduda põhjendusega, et detailplaneering ei näinud piirdeaeda ette. Vaidlusalusele kinnistule pole ehitusõigust määratud; 12) Põlde tn 14c detailplaneering ei keela Jõeoti 21a kinnistule piirdeaia rajamist; 13) koerte õppe- ja mänguväljaku rajamiseks ei tule koostada planeeringut.
6.Tallinna linn palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellant väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) detailplaneeringu kohaselt on Jõeoti 21a kinnistu (detailplaneeringus positsioon 65) sihtotstarve üldkasutatav maa ehk avalikult kasutatav ja see paikneb ehituskeelualas. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt ei ole Jõeoti 21a kinnistule piirdeaia püstitamist ette nähtud (vastav tähistus puudub); 2) vastustaja saatis Jõeoti 21a piirdeaia ehitusprojekti kooskõlastamiseks ka riigi Maa-ametile. Maa-amet saatis 2. aprillil 2017 vastuse, milles keeldus 20. märtsil 2017 läbi ehitisregistri kooskõlastamiseks esitatud piirdeaia püstitamise ehitusprojekti kooskõlastamisest. Maa-amet oli seisukohal, et sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksuse piirdeaiaga piiramine ei ole kooskõlas maakasutuse otstarbega, mille alusel peab säilima võimalus maa avalikuks kasutamiseks; 3) detailplaneeringu kohaselt on tegemist üldkasutatava maaga, millele võib rajada laste mänguväljaku või spordiplatsi; 4) asjaolu, et õigusaktid annavad lahtise loetelu üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksuse võimalikest kasutamise sihtotstarvetest, ei tähenda, et detailplaneeringus ei saaks üldkasutatava maa kasutamise sihtotsarvet täpsustada. Praegusel juhul on detailplaneeringuga piiratud konkreetset kasutusotstarvet laste mänguväljaku või spordiplatsiga. Detailplaneering ei näe koerte mänguväljakut ette; 5) krundi kasutamise sihtotstarve on alati olnud detailplaneeringuga määratava ehitusõiguse osa. Krundi kasutamise sihtotstarve määrab ära selle, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada (PlanS v.r § 9 lg 41 ja u.r § 126 lg 5). Krunti on võimalik kasutada üksnes laste mänguväljakuna või spordiplatsina, mitte koerteväljakuna; 6) detailplaneeringuga ei määrata kindlaks üksnes krundi ehitusõigus, vaid ka kõik muud tingimused; 7) Tallinna linnas loodud koerte jalutusväljakud on loodud linna maale ja need on avalikud väljakud. Kui üldkasutatava maa kohta on detailplaneering, tuleb sellest lähtuda. Detailplaneeringus on avalikud koerte jalutusväljakud määratud; 8) piirete asukohad on ehitusõiguse osa. Põlde tn 14c kinnistu detailplaneeringu põhijoonisel on toodud tingmärgid, erinevate piirete asukohad, tüübid ja kõrgused ning kajastatud nende paiknemine. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt ei ole Jõeoti 21a kinnistule piirdeaia püstitamist ette nähtud. Jõeoti 21a kinnistu osas puudub detailplaneeringus vastav tähistus. Kuni 30. juunini 2015 kehtinud PlanS § 9 lg 1 p 12 nägi ette võimaluse, et detailplaneeringuga kehtestatakse nõuded ka rajatise ehitusele, sh ka piiretele; 9) piirdeaia värav ei taga krundi avalikku kasutust, vaid üksnes koerte ja nende omanike alale sisenemis- ja alalt väljumisvõimaluse; 10) detailplaneering kehtestati suuremale alale kui Jõeoti 21a. Põlde tn 14c jaotati väiksemateks kruntideks. Kuna tegemist oli suurema ala planeeringuga, hõlmas see lisaks hoonete ehitusõigusele ka rekreatsioonialasid ja muu sihtotstarbega alasid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas linna keeld rajada kaebajal temale kuuluvale kinnistule ehitusteatise alusel piirdeaed on õiguspärane. Linn põhjendas enda keeldu sellega, et 6(9)
3-18-2298 vaidlusaluse kinnistu sihtotstarve on üldkasutatav maa ning detailplaneeringu lahenduse kohaselt ei nähta kinnistule piirdeaia püstitamist ette.
8.Kui rajatakse piirdeaed või värav, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd, tuleb selleks tegevuseks esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt (EhS § 35 lg 3 ja lisa 1 „Erirajatis“). Ehitusprojekti kohaselt on kinnistule kavandatud rajada võrkpiirdeaed kõrgusega 1,5 m umbes poole kinnistu mahus. Võrkaed kinnitatakse metallpostidele. Seejuures paigaldatakse Tiskre oja poolsesse külge 1,2 m laiune jalgvärav avalikuks läbipääsuks koos vastava tähistusega (tl-d 103-104).
9.Vastustaja kokkuvõtlik positsioon on, et detailplaneeringu krundijaotuse ja ehitusõiguse plaanil on piirete kohad õiguslikult siduvalt ette määratud ning nendest ei tohi kõrvale kalduda, s.t ka seda, et kui krundile taotletud asukohta pole piiret ette nähtud, on selle rajamine keelatud.
10.Detailplaneeringu põhijoonisel on märgitud Tiskre oja puhkeala ja kruntide vahelised piirded (tl 26–29). Detailplaneeringu põhijoonis näeb Tiskre oja puhkealale piirde rajamise ette (tl-d 26–29). Samas ei ole vaidlusaluse detailplaneeringu põhijoonisele märgitud Jõeoti tn 21a kinnistule taotletud või projekteeritud kohta piiret (vt ka ehitusprojekt, tl 104). Vastustaja hinnangul on sellises olukorras piirde rajamine keelatud, sest vastasel korral oleks detailplaneeringu plaanile kantud tingmärgid piirete lubatud asukohtade osas sisutühjad. Kohtul tuleb seega vastata küsimusele, et kui vaidlusaluse detailplaneeringu põhijoonisel puudub taotletud kohas piirde kohta märge, kas see välistab piirde rajamise.
11.Piirde rajamise lubamist kinnistule, mida detailplaneeringu põhijoonis kavandataval kujul ette ei näe, ei tule käsitada õigusvastasena, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi ega kolmandate isikute õigusi ning planeeringust ei nähtu selgelt selle kehtestaja tahet määrata piirete puudumine kindlaks õiguslikult siduvana (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
11.oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 29).
11.1.Põhijoonisel on ära näidatud piirde paiknemise koht ning tingimused, millele piire peab vastama (tl-d 26–29). Põhijooniselt ei saa aga järeldada, et piirde puudumine on õiguslikult kohustuslik tingimus. Mida detailsem on detailplaneering, seda täpsemalt tuleb planeeringus ette antud tingimusi järgida, kuid tingimuste jäikus tuleks selguse huvides kaalutledes lahti seletada ka planeeringu seletuskirjas. Seletuskirjas puudub märge selle kohta, et põhijoonisele kantud piirde näol oleks tegemist kohustusliku tingimusega, millest kõrvalekaldumine pole lubatav, näiteks: lubatud on piirded üksnes detailplaneeringu põhijoonisel märgitud asukohtades; muudes asukohtades kui põhijoonisel kajastatud piirded on keelatud; piirete paiknemine krundil on piiratud põhijoonisel märgituga vm taoline selgitus (tl-d 49–53). Kuigi seletuskirja p-s 5.2.4.3 kajastatakse piirdeid käsitletavaid tingimusi, ei sisalda ka see punkt sõnaselget keeldu rajada piire kohta, mida detailplaneeringu põhijoonisel pole kajastatud. Viidatud punkt kirjeldab üksnes seda, millistele tingimustele peab piire vastama (nt PVC võrkaed, kõrgus kuni 1,5 m, betoonsoklile toetuv).
11.2.Vastustaja pole selgelt määratlenud ega põhjendanud, milles seisneb avaliku huvi kahjustumine, kui taotletavasse kohta piire rajatakse. Toimiku materjalidest võib järeldada, et vaidlusalune krunt on kolmnurkse kujuga, millest osa külgneb piirete ja elamutega ning pole seetõttu avalikkuse poolt kasutatav (projektide läbivaatamise komisjoni koosoleku
22.märtsi 2017. a protokoll nr 24-3, tl 83). Maa-amet jättis 2. aprilli 2017. a kirjaga nt 6-3/17/5493-2 piirdeaia püstitamise kooskõlastamata muu hulgas põhjusel, et piirdeaia rajamine võib raskendada piirkonnas kraavide hooldamist. 7(9)
3-18-2298 Kuigi kraavide hooldamise vastu võib esineda avalik huvi, ei nähtu vastustaja seisukohast nt seda, et piirdeaia rajamine välistaks üldse kraavide hooldamise. Samuti ei nähtu, kui suure intervalli tagant tuleks kraave hooldada. Seejuures ei pea kraavide alune maa olema määratud üldmaana (vt käesolev otsus, p 12.1).
11.3.Ringkonnakohtu hinnangul võib vaidlusalusel kinnistul piirde puudumine täita eesmärki, et isikud saaksid õiguspäraselt viibida teise isiku omandis oleval maatükil. Üldjuhul võib teise isiku omandis oleval maatükil viibida üksnes omaniku loal (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 32 lg 1). Luba viibida võõral maatükil, v.a õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest (KeÜS § 32 lg 2). Üldkasutatavale maale piirdeaia rajamine ei välista tingimata selle avalikku kasutamist, kui piirdeaed hõlmab endas ka väravat ning vastavat märgistust, et tegemist on avalikult kasutatava alaga. Projekteerimistingimustes oli märgitud, et Tiskre oja poolsesse külge paigaldatakse 1,2 m laiune jalgvärav avalikuks läbipääsuks koos vastava tähistusega või teatega (tl-d 103–104). Selliste tingimuste esinemisel ei välista piire isikutel viibida teise isiku kinnistu sellel osal, mis on üldkasutatav maa. Samas ei nähtu üheselt see, kuidas avalikkus vaidlusalust kinnistut kasutaks (vt käesolev otsus, p 11.2).
12.Ringkonnakohtu hinnangul pole üldkasutatava maa kasutamise otstarbega vastuolus see, kui piiret taotletakse koerte mängu- ja õppeväljaku tarvis.
12.1.Kuni 30. juunini 2018 määrati katastriüksuste sihtotsarvete liigid Vabariigi Valitsuse
23.oktoobril 2008. a-l vastu võetud määrusega nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“, mille § 6 p 13 kohaselt oli sotsiaalmaa maa, millelt ei taotletud kasumit. Sama punkti kohaselt jagunes sotsiaalmaa muu hulgas üldkasutatavaks maaks ehk maaks, mis oli avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta, millel võisid paikneda üksnes abihooned, sh haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa, kalmistu maa. Alates 1. juulist 2018 kehtiva MaaKatS § 181 lg 12 kohaselt on sotsiaalmaa maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigiks on muu hulgas üldkasutatav maa, mis on avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sh haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa (MaaKatS § 181 lg 12 p 2). Ringkonnakohtu hinnangul peab legaaldefinitsiooni kohaselt üldkasutatav maa vastama seega kahele tingimusele: maalt kasumi mitte taotlemine ning selle avalikult kasutatavaks muutmine. Normis esitatud loetelu hoonetest ja rajatistest tuleb käsitada näitlikuna. Seega kõik tegevused ja rajatised, mis on kantud eesmärgist mitte taotleda maalt kasumit ning mille puhul on tagatud maa avalik kasutamine, tuleb pidada üldkasutatava maa sihtotstarbega kooskõlas olevaks. Seejuures ei määratle norm spordiplatsi mõistet nende mängulist laadi võistluslike kehaliste tegevustega, mis on seotud üksnes inimestega. Spordiplatsid saavad oma olemuselt olla mõeldud ka loomadele (nt hobused, koerad). Üldkasutatava maa sihtotstarbega pole seega vastuolus, kui maale rajatakse avalikult kasutatav koerte õppe- ja mänguväljak.
12.2.Isegi juhul, kui koerte õppe- ja mänguväljak ei peaks vastama maakasutuse juhtotstarbele, ei muudaks see tulemust. Planeeringujärgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid planeeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele 8(9)
3-18-2298 vastav kasutus on valdav ning see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust (vt analoogia korras Riigikohtu halduskolleegiumi 18. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-31-16, p 16). Vaidlusaluse planeeringu põhilahendus ei muutu, kui vaidlusalusel kinnistul asuks koerte õppeja mänguväljak. Ka viidatud otstarbel maa kasutamine tagaks avalikkusele juurdepääsu maa kasutamisele.
13.Detailplaneeringu seletuskirja p-s 5.2.1 on märgitud, et krundile positsiooniga nr 65 on perspektiivis planeeritud laste mänguväljakud ja spordiväljakud (tl 50). Seletuskiri ei võimalda järeldada, et tegemist peaks olema spordiväljakuga, mis on mõeldud üksnes lastele. Lähiümbruses ei asu lastele detailplaneeringuga kavandatud asutusi, hooneid või rajatisi, keda viidatud spordiväljak oleks mõeldud teenima. Kuna detailplaneeringu põhilahendusest ei ole selge, et võimalikuks on peetud ainult lastega seotud rajatisi, ei tule koerte mängu- ja õppeväljakut pidada detailplaneeringuga vastuolus olevaks.
14.Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei tule vaidlusalusele kinnistule koerte mängu- ja õppeväljaku rajamist pidada detailplaneeringuga ega kehtiva õigusega vastuolus olevaks, puudub vajadus vastata küsimusele, kas piire on samuti käsitatav krundi ehitusõiguse määramisena PlanS v.r § 9 lg 2 p 2 ja lg 4 mõttes.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab vastustaja
21.detsembri 2018. a otsuse ning kohustab vastustajat uuesti hindama kaebaja esitatud ehitusprojekti.
16.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja kandis esimeses kohtuastmes menetluskulusid kokku 2379,58 eurot: riigilõiv 30 eurot ning õigusabikulud 2349,58 eurot (sisaldab käibemaksu). Õigusabi osutati kokku 22 tundi ja 15 minutit, millest arvestamisele kuulus 18 tundi ja 25 minutit (tl-d 105–106). Kaebaja kandis apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 1751,16 eurot: riigilõiv 15 eurot; õigusabikulud 1736,16 eurot (sisaldab käibemaksu) ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine 304,92 eurot (sisaldab käibemaksu). Õigusabi osutati kokku 15 tundi ja 55 minutit, millest arveldamisele kuulus 13 tundi ja 40 minutit (tunnihinne 105 eurot, millele lisandub käibemaks). Ringkonnakohtu istungiga seoses kandis kaebaja menetluskulusid 2 tundi ja 45 minutit, millest arveldamisele kuulus 2 tundi ja 25 minutit. Seega taotleb kaebaja menetluskuludena vastustajalt 4130,74 euro väljamõistmist. Esimeses kohtuastmes tasutud riigilõiv 30 eurot ei ole kogu ulatuses põhjendatud menetluskulu. Kaebaja ja MTÜ Aki Käpad tasusid riigilõivu 30 eurot (tl 30). Halduskohus eraldas MTÜ Aki Käpad kaebuse iseseisvaks menetluseks (tl 69). Seega on esimeses kohtuastmes põhjendatud riigilõiv 15 eurot. Halduskohus selgitas, et kaebuses varem esitatud kõik nõuded pole olnud vajalikud kaebaja õiguste kaitseks (halduskohtu 14. jaanuari 2019. a määrus, tl-d 64–65). Apellatsioonkaebuses on valdavas osas esitatud samad seisukohad, mis esitati halduskohtule. Tegemist pole tavapärasest keerukama ega mahukama õigusvaidlusega, s.t, et vaidluse all oli kokkuvõtlikult küsimus, kas detailplaneering keelas vaidlusalusele kinnistule piirdeaia rajamise. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks 2000 eurot, millele lisandub riigilõiv 30 eurot. Vastustajalt tuleb välja mõista seega 2030 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.