Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-19-276 21. november 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Taotleja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo Puudutatud isik Andre Tute, volitatud esindaja Erki Casar Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2019. a määrus Maksu- ja Tolliameti määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 ja Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2019. a määruse resolutsiooni punkt 2 osas, millega jäeti Maksu- ja Tolliameti taotlus rahuldamata.
3.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus täies ulatuses. Muuta Tallinna Halduskohtu
14.veebruari 2019. a määruse resolutsiooni punktis 1 Andre Tute omandis olevale kinnisasja 1⁄2 kaasomandi osale seatud kohtuliku hüpoteegi summat, määrates selleks 74 228 eurot 65 senti.
Sõnastada Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 järgmiselt: „Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 74 228 eurot 65 senti Andre Tute (isikukood X) omandis olevale kinnisasja 1⁄2 kaasomandi osale asukohaga Tallinn, X linnaosa, X tee N / X tee N (registriosa nr X).“
5.Muuta Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2019. a määruse põhjendusi määruskaebusega vaidlustatud osas vastavalt praeguse määruse põhjendustele.
6.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7.Avaldatavas määruses asendada hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ja puudutatud isiku isikukood tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Andre Tute (puudutatud isik) oli Finfur Eesti OÜ juhatuse liige 12. detsembrist 2016 kuni
26.jaanuarini 2018.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) suurendas 10. aprilli 2018. a otsusega Finfur Eesti OÜ maksukohustust ajavahemiku november 2016 kuni aprill 2017 eest summas 47 551 eurot 50 senti. Maksuhaldur tuvastas, et Finfur Eesti OÜ tegi väljamakseid summas 190 206 eurot, mis ei ole
3-19-276 ettevõtlusega seotud ja mis kuuluvad tulumaksuga maksustamisele. Maksuotsuse õiguslikud alused olid tulumaksuseaduse § 51 lg 1, lg 2 p-d 3 ja 4, § 54 lg-d 2 ja 4 ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4. MTA hinnangul ei teinud Finfur Eesti OÜ tegelikkuses laenu tagasimakseid Maxam Grupp OÜ-le ega andnud laenu endiste juhatuse liikmetega seotud äriühingutele. Samuti tegi Finfur Eesti OÜ pangakontolt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid endistele juhatuse liikmetele ning endiste juhatuse liikmete abikaasale ja elukaaslasele. Kokkuvõtlikult, äriühingu juhatuse liikmed kujundasid mitme tehingu tulemusel võimaluse viia ettevõttest raha maksuvabalt välja isikliku kasu teenimise eesmärgil, teades samal ajal, et väljamaksed ei ole seotud Finfur Eesti OÜ ettevõtlusega.
3.MTA esitas MKS § 1361 lg 1 alusel halduskohtule taotluse loa saamiseks, et seada puudutatud isiku omandis olevale kinnistu 1⁄2 kaasomandi osale hüpoteek summas 74 228 eurot 65 senti. Taotluse põhjenduste kohaselt alustas MTA kõnealuse taotlusega maksumenetlust Finfur Eesti OÜ endistele juhatuse liikmetele (sh puudutatud isikule) vastutusotsuse tegemiseks, et neilt sisse nõuda maksuotsusega Finfur Eesti OÜ-le määratud maksukohustus. Taotluse esitamise aja seisuga oli maksukohustus (47 551 eurot 50 senti) täies ulatuses täitmata ning arvestuslik intress määratud summalt oli 20 725 eurot 15 senti.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 14. veebruari 2019. a määrusega MTA taotluse osaliselt ja andis MTA-le loa seada 63 272 euro 78 sendi suurune hüpoteek. Halduskohus pidas puudutatud isiku vastutuskohustuse tuvastamist tõenäoliseks ja hüpoteegi seadmist kohaseks meetmeks. Ka nõustus halduskohus maksuhalduri põhjendatud kahtlusega, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine (mh) puudutatud isiku tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus leidis, et juhatuse liige saab vastutada siiski üksnes selle maksuvõla ja intressi eest, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Kuna puudutatud isik oli Finfur Eesti OÜ juhatuse liige
26.jaanuarini 2018, saab vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks olla puudutatud isiku solidaarne vastutus osaühingu maksuvõla eest 57 320 eurot 78 senti, s.o maksuotsusega määratud 47 551 eurot 50 senti ja sellelt 26. jaanuari 2018. a seisuga arvestatud intress 9769 eurot 28 senti. Koos täitekuludega (5952 eurot) on seega põhjendatud seada 63 272 euro 78 sendi suurune hüpoteek.
5.MTA palus ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses rahuldada MTA taotlus täies ulatuses.
6.Puudutatud isik palus ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. märtsi 2019. a määrusega MTA ja puudutatud isiku määruskaebused rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et endine juhatuse liige saab MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 alusel solidaarselt vastutada üksnes nende äriühingu maksukohustuste eest, mis tekkisid tema juhatuse liikmeks oleku ajal. MKS §-des 38–42 reguleeritud kolmanda isiku vastutuse tekkimise aluseid ei saa tõlgendada laiendavalt. Maksukohustuslasega solidaarselt tema maksuvõla eest vastutav isik peab nähtuma seadusest. Isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, peab ühe eeltingimusena olema kohustatud maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustust täitma. Kuigi tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi arvutamise ja tasumise kohustus on iseenesest maksuvõlaga automaatselt ja vältimatult kaasnev kõrvalkohustus (MKS § 31 lg 1 p 5 ja § 115 lg 1), tuleb ka seda kõrvalkohustust määrates eraldi hinnata, kas esinevad MKS § 8 lg-s 1 ja § 40 lg-s 1 sätestatud vastutuse alused. Maksukohustuslase seaduslik esindaja saab intressivõla eest solidaarselt vastutada üksnes juhul, kui ta on jätnud intressi tasumise tähtaegse ja täieliku täitmise süüliselt korraldamata. Isikul ei ole üldjuhul võimalik korraldada maksuvõlalt arvestatava intressi tasumise kohustuse täitmist maksukohustuslase vara arvel, kui tal puudub volitus maksukohustuslast esindada ja käsutada tema vara. Seepärast ei saa tal olla ka kohustust, mille rikkumisele võiks järgneda solidaarvastutus tekkiva intressivõla eest. 2(4)
3-19-276 Kirjeldatud tõlgendus ei ole vastuolus maksuintressi eesmärkidega ega kahjusta intressi distsiplineerivat toimet. Praeguses asjas pole väidetud, et puudutatud isikul oleks pärast Finfur Eesti OÜ juhatuse liikme kohalt lahkumist olnud endist viisi tegelikku võimu MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise üle. Seega ei saa puudutatud isiku vastutus intressivõla eest tuleneda ka MKS § 40 lg-st 11.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.MTA palub Riigikohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada MTA taotlus täies ulatuses. MTA on seisukohal, et intressikohustus on vahetult seotud asjaoluga, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest jätnud maksusumma tähtpäevaks tasumata. Seepärast vastutab ta lisaks põhivõlale ka sellelt arvestatud intressi tasumise eest, sõltumata sellest, kas intress on tekkinud või suurenenud juhatuse liikmeks olemise ajal või hiljem. Kui isik ei oleks juhatuse liikmena oma süülise tegevusega äriühingule maksuvõlga tekitanud, ei oleks intressikohustust tekkinud. Kui vastutusmenetluses on juhatuse liikme vastutuse eeldused põhivõla osas tuvastatud, ei tule neid kõrvalkohustuse osas eraldi hinnata. Kui äriühingul oleks vara, mille arvel maksuvõlg tasuda, puuduks vastutusmenetluseks alus. Üldjuhul ei ole võimalik intressi tasumist nõuda ka uuelt juhatuse liikmelt, kuna ta on määratud uueks juhatuse liikmeks vaid formaalselt, st uus juhatuse liige ei jätka äritegevust ning tal pole ka vara, mille arvel maksukohustust täita. Praeguselgi juhul on tegu sellise olukorraga. Maksuintressi eesmärk on mõjutada maksukohustuslast ja seega ka tema esindajat makse õigel ajal tasuma. Kui ringkonnakohtu käsitlus oleks õige, motiveeriks maksuintress äriühingule maksuvõla põhjustanud juhatuse liiget maksukohustuse täitmise asemel juhatuse liikme staatusest võimalikult kiiresti vabanema. MKS vastutusmenetlust puudutav regulatsioon ei sätesta, et põhivõlalt arvestatud intressi saab nõuda isikult vaid juhatuse liikmeks oleku aja eest.
Puudutatud isik palub jätta MTA määruskaebus rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Riigikohtus on vaidluse all vaid küsimus, kas hüpoteeki saab seada sellise maksuintressi tagamiseks, mis on arvestatud aja eest, mil puudutatud isik ei olnud enam äriühingu juhatuse liige. MTA taotluse kohaselt tekkis äriühingu maksuvõlg 47 551 eurot 50 senti ajal, mil puudutatud isik oli juhatuse liige. Taotluse esitamise aja seisuga oli intress määratud summalt 20 725 eurot 15 senti. Kohtud asusid seisukohale, et kavandatavat vastutusotsust on võimalik tagada intressi osas summas 9769 eurot 28 senti, s.o intressi osas, mis on arvestatud aja eest, mil puudutatud isik oli maksukohustuslaseks oleva äriühingu juhatuse liige.
11.Kolleegium selgitas otsuses nr 3-19-269/12, et MKS võimaldab vastutusotsusega nõuda endiselt juhatuse liikmelt intressi tasumist aja eest, mil ta ei olnud enam juhatuse liige, kui põhivõlg on kindlaks määratud maksuotsusega ning maksu juurde määramise põhjustas juhatuse liikme tahtlik või raskelt hooletu maksude arvestamise või deklareerimise kohustuse rikkumine (p 9).
12.Praegusel juhul suurendas MTA maksuotsusega Finfur Eesti OÜ maksukohustust ning asus kokkuvõtlikult seisukohale, et äriühingu juhatuse liikmed kujundasid mitme tehingu tulemusel võimaluse viia äriühingust raha maksuvabalt välja isikliku kasu teenimise eesmärgil. Samal ajal olid nad teadlikud, et väljamaksed ei ole seotud Finfur Eesti OÜ ettevõtlusega. (Vt pikemalt otsuse p 2.)
13.Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eeldatavasti tehtava vastutusotsuse eeldused on täidetud ja kas vastutusotsus oleks õiguspärane. Eeskätt kontrollitakse, kas 3(4)
3-19-276 vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud esinevad või puuduvad, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (vt pikemalt haldusasi nr 3-3-1-17-17, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna p-des 11 ja 12 toodut arvestades on põhimõtteliselt võimalik nõuda puudutatud isikult maksuintressi aja eest, mil ta enam ei olnud juhatuse liige, siis on võimalik kõnealuses osas maksuintressi sundtäitmist ka tagada (MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1, § 96, § 1361). Samuti ei ole praeguse juhtumi asjaolude põhjal ilmselgelt välistatud, et vastutusotsus tehakse MTA taotluses nimetatud novembri 2016 tehingute osas.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb Maksu- ja Tolliameti taotlus rahuldada täies ulatuses. Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 ja Tallinna Ringkonnakohtu
18.märtsi 2019. a määruse resolutsiooni punkt 2 tuleb tühistada osas, millega jäeti Maksu- ja Tolliameti taotlus rahuldamata. MTA-le tuleb anda luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 74 228 euro 65 sendi suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist. Kolleegium muudab halduskohtu 14. veebruari 2019. a määruse põhjendusi määruskaebusega vaidlustatud osas vastavalt praeguse määruse põhjendustele.
15.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 1). Avaldatavas määruses tuleb hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ja puudutatud isiku isikukood asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.