X kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.04.2018 otsuse nr 6-4/00297-33 tühistamiseks ning 3484 euro ja 95 sendi suuruse tulumaksusumma tagastamise kohutamiseks koos seadusest tulenevate intressidega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 10.09.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 29.03.2018 Maksu- ja Tolliametile taotluse tulumaksu tagastamiseks. Vastustajale jõudis see 31.03.2018.
2.Maksu- ja Tolliamet jättis oma 30.04.2018 otsusega nr 6-4/00297-33 X taotluse tulumaksu tagastamiseks rahuldamata.
3.X esitas 30.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tollimeti 30.04.2018 otsuse nr 64/00297-33 tühistamiseks.
Tallinna Halduskohtu 29.06.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta ja võimaldati kaebajal tasuda 104 euro ja 55 sendi suurune riigilõiv. Kaebaja selgitas, et oli tasunud riigilõivu 19.06.2018. Vastav maksekorraldus on samuti esitatud (tl 24).
5.Tallinna Halduskohtu 03.07.208 määrusega võeti X kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.04.2018 otsuse nr 6-4/00297-33 tühistamise nõudes menetlusse (tl 25). Maksu- ja Tolliamet vastas kaebusele 03.08.2018, leides, et menetlus tuleks HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna X on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-16-336.
6.X esitas 12.08.2018 vastuväite kohtu tegevusele. Kaebaja leidis, et kohus on jätnud põhjendamatult kohustamisnõude osas kaebuse menetlusse võtmata. 28.09.2018 esitas X kaebusele veel ka täienduse ning selgitas, et tegemist ei ole samasisulise nõudega.
7.Tallinna Halduskohtu 25.06.2019 määrusega võimaldati kaebust kohustamisnõude lisamisega muuta ning määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 39-40). Tallinna Halduskohtu 06.09.2019 määrusega muudeti kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Kaebaja on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-08-29561 tehtud kohtulahendiga X kasuks väljamõistetud tervise kahju ühekordse varalise kahju hüvitis on kaebaja individuaalne omand/vara (Põhiseaduse §-d 25, 32). Riik võttis 25.09.2014 kaebajalt ära osa omandit/vara kompenseerivast tervise kahju varalise kahju hüvitisest tulumaksuna summas 3484,95 eurot, mis rikub jätkuvalt kaebaja õigust omandi/vara puutumatusele Põhiseaduse § 32 ja EIÕK art 1 lisaprotokoll 1 tähenduses. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 ei saa olla seaduslikuks aluseks, millega riik kaebaja varast osa, summas 3484,95 eurot, tulumaksuna riigi kasuks ära võtab. 2014. aastal kehtinud tulumaksuseaduse redaktsioon ei sätesta ettenähtavalt õigusselgelt ja õiguskindlalt maksustatava tulu liigina ehk tulumaksu objektina, millelt on õigus ja kohustus kinni pidada ja tasuda tulumaks, varalise kahju hüvitist. Väljamõistetud varalise kahju hüvitisi ei loetud isiku tuluks kuni 1. jaanuarini 2011 kehtinud tulumaksuseaduse § 12 lg 3 järgi. Seega seadusandja oli ja on teadlik, et varalise kahju hüvitis eksisteerib iseseisva väljamakse ja sissetuleku liigina, kuid jätnud tulumaksuseaduses oma tahte õigusselgelt ja õiguskindlalt sätestamata. Tsiviilkostja varalise kahju hüvitise väljamakse tegijana täitis kaebaja varalise kahju hüvitise kohta TSD, mille lahter 14 kohaselt on septembris 2014 teostatud väljamakse liigiga „muud väljamaksed, millelt vastavalt „tulumaksuseaduse” §-le 41 on väljamakse tegija kohustatud tulumaksu kinni pidama. 28.02.2018 TSD 2014 kokkuvõtte kohaselt on maksuhaldur aktsepteerinud kaebajale väljamakstud varalise kahju hüvitise deklareerimist tululiigiga muud tulud ja kohustust tulumaks kinni pidada tulenevalt tulumaksuseaduse §-st 41. 2014. a kehtinud tulumaksuseaduse redaktsiooni § 41 ei kohusta kahju hüvitamiseks kohustatud isikut väljamakse liigilt kahju hüvitis tulumaksu kinni pidama. Maksu- ja Tolliameti tegevus maksukohustuse määramisel on õigusvastane ja rikub kaebaja õigust ausale menetlusele, võrdsele kohtlemisele, seaduse kaitsele täitevvõimu omavoli ja meelevaldsuse eest, omandipuutumatusele vara kvaliteetse seadusliku aluseta äravõtmise, valdamise, kasutamise ja käsutamise kaudu. Kaebaja on seisukohal, et Maksu- ja Tolliamet on talle määranud tulumaksu tasumise kohustuse õigusvastaselt. Kaebaja leiab, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 ei ole kooskõlas Põhiseaduse §-dega 13, 25, 32, 113, mistõttu tulumaksuseaduse § 12 lg 1 alusel ei saa tekkida kaebajale tulumaksu kohustust.
9.Täiendavas 28.09.2018 seisukohas ei nõustu kaebaja vastustaja seisukohaga, et menetlus kuuluks lõpetamisele põhjusel, et samasisuline kaebus on kohtule juba korra esitatud. Asjaolu, et kaebaja on esitanud haldusasjas 3-18-1076 tühistamise ja kohustamise nõude sarnaselt haldusasjaga 3-16-336 ei muuda kaebust korduvaks. Lähtuda tuleb kaebuse sisust. Vaatamata sellele, et 29.05.2018 kaebuses on kaebaja esitanud samad nõuded (tühistamise ja kohustamise), ei lähtunud kaebaja kompromisslepingu sõnastusest (tasumisele kuuluv tulumaks), vaid Riigikohtu otsustusest
tervise kahju ühekordse varalise kahju hüvitise olemuse kohta (TuMS § 12 lg 1). Kohus ei ole kontrollinud kaebajale riikliku maksu maksukohustuse määramise tingimuste õiguspärasust ja kaebajalt omandi äravõtmise seadusliku aluse kvaliteetsust ja vastavust Põhiseadusega, seega puudub jõustunud kohtuotsus, mis kontrollib maksuhalduri poolt kaebajale tulumaksu kohustuse määramise õiguspärasust ja kaebajalt omandi äravõtmise seaduslikkust sisuliselt. Menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 1 ja § 108 lg4 alusel rikub kaebaja juurdepääsu omandi kohtulikule kaitsele ja ausale menetlusele.
10.Täiendavas 18.07.2019 seisukohas märgib kaebaja, et Maksu- ja Tolliamet jättis Riigikohtu ettekirjutuse täitmata ja Maksu- ja Tolliameti 12.01.2016 otsusest nr 6-4/00297-30-1 tulenevad õigusvastased tagajärjed kaebajale kõrvaldamata täies mahus. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et haldusasjas nr 3-16-336 jõustunud kohtuotsusega on poolte jaoks siduvalt ja lõplikult ära otsustatud, et kaebajal ei ole õigust kompromissi alusel välja makstud varalise kahju hüvitiselt tasutud tulumaksu tagastamisele, kuna jõustunud kohtuotsusega on tunnistatud otsustus õiguspäraseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Vastustaja on seisukohal, et X kaebuse menetlemine kuulub HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus haldusasjas 3-16-336. Vastustaja selgituste kohaselt oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas 2-08-29561 kaebaja hagi Eesti Vabariigi (MTA kaudu) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Harju Maakohtu 15.09.2014 kohtumäärusega lõpetati tsiviilasjas 2-08-29561 menetlus ja kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss. MTA kandis kaebaja pangakontole 25.09.2014 üle summa 32 424,05 eurot. Kaebaja esitas 13.12.2015 Rahandusministeeriumile avalduse, milles leidis, et Rahandusministeerium on tema tervise kahju hüvitise alusetult maksustanud tulumaksuga ning palub alusetult kinnipeetud tulumaksu summas 7684,95 eurot välja maksta tema pangakontole. Rahandusministeerium edastas nimetatud taotluse läbi vaatamiseks ja vastamiseks MTA-le. MTA tegi 12.01.2016 otsuse nr 6-4/00297-30-1, millega jättis kaebaja taotluse tulumaksu tagastamiseks rahuldamata. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega taotles MTA 12.01.2016 otsuse nr 6-4/00297-30-1 tühistamist ja MTA kohustamist tagastada kinnipeetud tulumaks summas 7498 eurot. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid haldusasjas 3-16-336 kaebaja taotlused rahuldamata, kuid Riigikohus rahuldas 14.11.2017 kohtuotsusega nr 3-16-336 kaebaja kassatsioonkaebuse osaliselt: tühistas MTA 12.01.2016 otsuse, Tallinna Halduskohtu 16.05.2016 kohtuotsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017 kohtuotsuse mittevaralise kahju hüvitise tulumaksuga maksustamise osas ning tegi MTA-le ettekirjutuse kaebaja 2014.a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tagastamisele kuuluva tulumaksu summa väljaarvutamiseks ja väljamaksmiseks. MTA tagastas 28.11.2017 kaebajale mittevaralise kahju hüvitiselt alusetult kinnipeetud ja tasutud tulumaksu summas 4200 eurot. 29.05.2018 kaebusega on esitatud sama nõue (tagastada 15.09.2014 kinnitatud kompromissi alusel väljamakstud varalise kahju hüvitiselt kinnipeetud tulumaks), mida kohtud on haldusasjas 3-16-336 juba menetlenud ja mille kohta on jõustunud kohtuotsus. Praeguses vaidluses on sarnaselt haldusasjaga 3-16-336 esitatud kohustamisnõue, mille eesmärgiks on panna MTA-le kohustus tagastada väljamakstud kahju hüvitiselt tasutud tulumaks. Haldusasjas nr 3-16-336 jõustunud kohtuotsusega on poolte jaoks siduvalt ja lõplikult ära otsustatud, et kaebajal ei ole õigust kompromissi alusel välja makstud varalise kahju hüvitiselt tasutud tulumaksu tagastamisele.
12.Täiendavas 26.08.2019 vastuses jääb Maksu- ja Tolliamet varasemalt esitatud seisukohtade juurde, märkides, et kaebaja ei ole esitanud uusi nõudeid võrreldes haldusasjas nr 3-16-336 esitatud nõuetega. Seetõttu on vastustaja endiselt seisukohal, et käesolevas haldusasjas kuulub
kohaldamisele HKMS § 152 lg 1 p 1, sest kaebaja on halduskohtule juba varem esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus. Kaebajal puudub õigus nõuda halduskohtult teistkordselt ka haldusasjas nr 3-16-336 lahendatud vaidluse läbivaatamist, mistõttu kuulub menetlus lõpetamisele.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 30.04.2018 otsust nr 6-4/00297-33 ja taotletud selle tühistamist ning 3484 euro ja 95 sendi suuruse tulumaksusumma tagastamise kohutamist koos seadusest tulenevate intressidega. Nimetatud otsusega jäeti kaebaja 31.03.2018 taotlus 3484 euro ja 95 sendi suuruse tulumaksu tagastamiseks rahuldamata. Vastustaja on ühtlasi veel ka seisukohal, et antud juhul tuleks menetlus üldse vastavalt HKMS § 152 lg 1 punktile 1 lõpetada, sest kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus haldusasjas 3-16-336. Kaebaja vaidleb sellele vastu, väites, et kaebus ei ole samasisuline ja et varasemalt oli vaidlus küsimuses kas tsiviilasjas väljamakstud hüvitiste puhul on tegemist tuluga, kuid praegu on vaidlus selle üle kas varalise kahju hüvitise peaks lugema ka tulumaksuga maksustatavaks tuluks tulumaksuseaduse § 12 lg 1 tähenduses või mitte.
14.Käesolev vaidlus on saanud alguse sellest, et Harju Maakohtu 15.09.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-08-29561 oli menetlus poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetatud. Tegemist oli hagiga Eesti Vabariigi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tulenevalt menetluse lõpetamisest oli Maksu- ja Tolliamet hüvitanud kaebajale mittevaralise kahju summas 20000 eurot ning maksnud varalise kahju hüvitist 16595 euro suuruses summas, mille arvestamise aluseks oli olnud nelja aasta ametipalk. Samas arvutas Maksu- ja Tolliamet nendel summadelt maha vastava tulumaksu, mida kaebaja arvates ei oleks tohtinud teha. Neid küsimusi lahendatigi haldusasja nr 3-16-336 raames, kusjuures Riigikohtu 14.11.2017 lahendiga rahuldati vastav kassatsioonkaebus osaliselt, mis tähendas seda, et mittevaralise kahju hüvitiselt ei olnud tulumaksu arvestamine põhjendatud ja see oli vaja kaebajale tagastada, kuid varaliselt kahjult arvestatud tulumaksu suhtes oli kaebuse rahuldamata jätmine õigustatud. Vastustaja selgitabki, et kaebaja on esitanud 15.09.2014 kinnitatud kompromissi alusel väljamakstud varalise kahju hüvitiselt kinnipeetud tulumaksu tagastamise nõude ehk samasisulise nõude, mida on haldusasjas 3-16-336 juba lahendatud. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga ei saa täiel määral siiski nõustuda, sest menetluse lõpetamine halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 1 alusel eeldab, et varasemalt oleks esitatud sama nõue ja seda ka formaalselt vaadatuna. Antud juhul on aga tegemist Maksu- ja Tolliameti 30.04.2018 otsuse nr 6-4/00297-33 tühistamise taotlusega ning taolist nõuet ei ole varasemalt lahendatud. Seega jääb vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata, kuid arvestades asjaolu, et see eraldi vaidlustatav ei ole, siis kohus seda käesoleva lahendi resolutsioonis ka ei kajasta.
15.Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetlusosaliste väiteid sisuliselt hinnata. Kaebaja on seisukohal, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 ei saa olla selliseks seaduslikuks aluseks, millega riik saadud varalise kahju hüvitiselt vastava tulumaksu riigi kasuks ära võtab ja et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 ei ole seetõttu ka põhiseadusega kooskõlas. X on märkinud, et kuni 1. jaanuarini 2011 kehtinud tulumaksuseaduse § 12 lg 3 kohaselt kohtu väljamõistetud varalise kahju hüvitisi füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loetud. See väide on iseenesest küll õige, kuid käesoleva vaidluse kontekstis siiski asjassepuutumatu. Alates 2011. aastast on tulumaksuseaduse § 12 lõiget 3 muudetud ning see on Riigikogu pädevusse kuuluv küsimus.
Vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud tulumaksuseaduse § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, renditulu ja litsentsitasud, intressid, dividendid, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud, kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist, samuti madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu. Eelnimetatud loetelu ei ole ammendav, kuid põhimõtteliselt on seadusandja pidanud vajalikuks maksustada tulumaksuga peaaegu kõigist tuluallikatest saadud summad. Teatavatel juhtudel ei olegi ammendava loetelu kehtestamine võimalik. See, mis füüsilise isiku tulu või siis maksustatava tulu alla ei kuulu, on vastavate erandite näol tulumaksuseaduses eraldi välja toodud. Varasemalt välja maksmata jäänud palga või töötasu hilisem väljamõistmine varalise hüvitisena selliseks erandiks ei ole. Seadusandja ei ole pidanud seda vajalikuks ning vastavat küsimust on hinnatud ka Riigikohtu 14.11.2017 lahendis kohtuasjas nr 3-16-336, mistõttu ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga selles, et tulumaksuseaduse § 12 lõige 1 võiks põhiseadusega vastuolus olla. Seega ei ole tulumaksuseaduse § 12 lõike 1 kohaldamata jätmiseks selle väidetava vastuolu tõttu põhiseadusega alust. Kaebaja sellekohast taotlust ei saa aktsepteerida. Formaalselt vaadatuna ei olnud tegemist küll päris samasisulise kaebusega, kuid mis puutub vaidluse sisusse, siis on vastustaja Riigikohtu 14.11.2017 lahendis välja toodud järeldustele asjakohaselt viidanud. Nii näiteks on eelnimetatud lahendi punktis 15 selgitatud, et tulu mõiste sisustamise seisukohast on oluline teha vahet saamata jäänud tulu hüvitamisel ja mittevaralise kahju hüvitamisel, sest saamata jäänud tulu eest makstav hüvitis on oma olemuselt tulu tulumaksuseaduse § 12 lg 1 tähenduses ja tuleb tulumaksuga maksustada.
16.Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuse rahuldamiseks alust. Arvestades asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti 30.04.2018 otsus nr 6-4/00297-33 osutus õiguspäraseks haldusaktiks, ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvat ja 3484 euro ning 95 sendi suuruse tulumaksusumma (koos vastavate intressidega) tagastamisele suunatud kohustamisnõuet. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.