Tühistada Viimsi Vallavalitsuse poolt 18.12.2018 antud tee kasutusluba nr TKL-059.
Heastamis- ja kahjunõuet puudutavas osas jätta kaebus rahuldamata.
7.Mõista Viimsi vallalt OÜ Eesti Seeme esimese ja teise astme menetluskulude katteks välja 7500 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.07.2019, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
3-18-2097 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viimsi Vallavalitsus väljastas 02.06.2017 projekteerimistingimused nr 10-5.1/1817-1 Pärnamäe külas asuva Vehema tee rekonstrueerimise projekti koostamiseks (tl 35–38), 13.07.2018 tee ehitusloa nr TEL-100 Vehema tee ning Vehema tee jalg- ja jalgrattatee ehitamiseks (tl 50–52) ning 18.12.2018 tee kasutusloa nr TKL-059 (tl 100).
2.OÜ Eesti Seeme esitas 07.11.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikud nõuded olid tuvastada 13.07.2018 ehitusloa õigusvastasus, tühistada 18.12.2018 kasutusluba ja teha vastustajale ettekirjutus haldusaktide tagajärgede kõrvaldamiseks või alternatiivselt mõista vastustajalt välja kahjuhüvitis 85 852,48 eurot. Kaebajale kuulub kinnistu aadressil Vehema tee 1a. Kinnistul asub laohoone, mida rentnik – Eesti Sõjamuuseum – kasutab eksponaatide (sõidukid, soomukid jms rasketehnika) hoidmiseks. Vastustaja omandis oleva Vehema tee ümberehitustööde käigus on tehtud kaebaja kinnistul kaebaja loata kaevetöid, mille tulemusel on teekatte pind viidud ca 0,8 m madalamale ja lõhutud juurdepääs hoone Vehema tee poolses küljes asuvale tõstuksele. Enne ümberehitustöid oli võimalik Vehema tee poolsest uksest autoga hoonesse sisse sõita, nüüd saab sellest uksest sisse ainult jalgsi. Tegemist on pika ja kitsa laohoonega ning autoga juurdepääs Vehema tee poolt on vajalik hoone sihipäraseks kasutamiseks. Vehema tee ümberehitamine piirab kaebaja ettevõtlusvabadust ja omandiõigust. Vastustaja ei saa garanteerida juurdepääsu kaebaja kinnistule Viama tee poolelt, sest Viama tee asub reformimata riigimaal ning puudub kindlus, et tee munitsipaliseeritakse ja määratakse avalikuks kasutamiseks. Hetkel ei ole Viama tee avalikult kasutatav tee ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 5 tähenduses. Vastustaja on jätnud kaalumata alternatiivsed võimalused Vehema tee kõrguste vahest tingitud liiklusriskide leevendamiseks. Vastustaja väited vajadusest tagada liiklusohutus on spekulatiivsed ega saa õigustada tee ümberehitust teostatud kujul. Kaebajale saadeti 27.02.2018 kooskõlastamiseks üksnes kanalisatsioonikaevu asukoht, mille kaebaja kooskõlastas. Kaebajal ei olnud võimalik aru saada, et tema kooskõlastus andis aluse teha tema kinnistul ehitustöid. Vastustaja ei kaasanud kaebajat Vehema tee ümberehitustöödele eelnenud haldusmenetlusse. Kuna ehitusluba on õigusvastane, siis on õigusvastane ka ehitusloa alusel väljastatud kasutusluba. Kasutusluba tuleb tühistada. Kaebaja soovib vastustaja tekitatud õigusvastaste tagajärgede heastamist, s.o Vehema tee ümberehitamisele eelneva olukorra taastamist nii, et Vehema teelt oleks jälle võimalik kaebaja kinnistul asuvasse hoonesse autoga sisse sõita. Alternatiivselt peab vastustaja hüvitama kaebajale kahju, mis seisneb hoone
2(15)
3-18-2097 ümberehitustöödele tehtavates kulutustes (48 852,48 eurot) ja kinnistu väärtuse vähenemises hoone kasutamise funktsionaalsuse muutumise tõttu (37 000 eurot).
Viimsi vald palus jätta kaebus rahuldamata.
Vehema tee projekteerimistingimused väljastati 02.06.2017 ja selle alusel koostas OÜ G.E.O. Grupp 2017. a detsembris töö nr P17008 „Vehema tee rekonstrueerimise põhiprojekt“. Ehitusluba anti 13.07.2018 Vehema tee, Vehema tee jalg- ja jalgrattatee ehitamiseks. Ehitusloa menetlusse kaasati nõuetekohaselt naaberkinnistute ja kinnistute, kus toimub ehitamine, omanikud. Projekteerija pöördus 27.02.2018 e-kirjaga kaebaja poole ehitusprojektile kooskõlastuse saamiseks, kuna ehitusprojekt hõlmab tema kinnistu osa. E-kirja manuses oli välja toodud terviklik põhiprojekti lahendus kaebaja kinnistu osas ja kooskõlastuse sisu: liitumispunkti asukoht ja projektlahendusega nõusolek. Ehitusprojektiga nähti kaebaja kinnistule parkimistaskud, ülekäigurada ja jalakäijate tee. Vehema tee alguse lõik asub klintide ristumiskohal ja on kaldega. Vehema tee rekonstrueerimise eesmärk on tagada teedevõrgu sidumine, kergteede rajamine, kõrguste omavaheline sidumine, nähtavused, kalded ja sademevee ärajuhtimine. Kaebaja saab hoonesse pääsemiseks kasutada Viama teed. Seega ei takista kaebaja hoonet läbiva ühe juurdepääsu kaotus kaebajal oma kinnistu valdamist ega sihtotstarbele vastavat kasutamist. Suurte sõidukitega manööverdamine Vehema teelt hoonesse on liiklusohtlik, mistõttu vastustaja ei toeta hoonesse sisenemiseks seda juurdepääsu. Vehema teel liikleb ööpäevas üle 2300 sõiduki. Selle tõttu on oluline tee rekonstrueerimine ulatuses, mis tagab ohutu liiklemise kõigile liiklejatele. Vehema tee on Pärnamäe küla ja Viimsi aleviku vaheline kogujatee (valla üks põhitee). Seetõttu on olnud liiklusohutus, nähtavus, kergliiklejatele turvalisuse tagamine ja ühistranspordiühenduse võimaluse loomine tee rekonstrueerimisel prioriteediks. Vehema tee rekonstrueerimisega on parandatud oluliselt nähtavust – tee paikneb asukohas, kus kõrgused muutuvad ning Vehema tee alguses olev Vehema-Aiandi tee ristmik asub järsakul. Tee pikiprofiiliga viidi teekatte kõrgus allapoole ja sellega saavutati suurem liiklusohutus. Tee rekonstrueerimine, mida kasutab ööpäevas ligemale 2300 sõidukit, jalg- ja rattateede rajamine ja avalikult kasutatavate parklakohtade loomine on ülekaalukas avalik huvi, võrreldes kaebaja õiguste võimaliku riivega.
4.Tallinna Halduskohus jättis 05.02.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Omandipõhiõigust (põhiseaduse § 32) võib kitsendada seaduse alusel ja üldiste huvide kaitseks. Vehema tee on avalikult kasutatav tee (EhS § 92 lg 5), täpsemalt kohalik tee, mille omaniku ülesandeid täidab Viimsi vald (EhS § 92 lg 7). Kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi (asjaõigusseaduse (AÕS) § 155 lg 2), mis võivad tuleneda tee kaitsevööndist. Avalikult kasutataval teel on kaitsevöönd, mille ulatus sõltub tee liigist. Vallas asuvat kohalikku teed ei ole määratletud tänavana (EhS § 92 lg 3), kuid Vehema tee kaitsevööndi määratlemisel saab lähtuda tänava kaitsevööndist. Tänava puhul on kaitsevööndiks loetud kuni 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast (EhS § 71 lg 3). Vehema tee olemust arvestades tuleb lugeda kaitsevööndiks vähemalt sama suur teed ümbritsev maaala. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava liiklusele ohtliku rajatise (EhS § 72 lg 2). Liiklusohutuse tagamise kohustus tuleneb ka kinnisasjal asuva hoone ohutu kasutamise põhimõttest (EhS § 8). Seadusjärgseks kitsenduseks on ka avalikult kasutatava tee omaniku kohustus tagada sõitjate turvalisus (liiklusseaduse (LS) § 52 lg 3). Eeltoodu on aluseks kaebaja kinnistul asuva hoone kasutamise kitsendamiseks.
3(15)
3-18-2097 Liiklusohutusest kui avalikust huvist lähtuv kitsendus on õiguspärane, kui sellele ei ole alternatiivset lahendust ning see ei piira ülemääraselt kaebaja kinnistul asuva hoone kasutamist. Vehema tee rekonstrueerimise ehitusprojekti kohaselt järgib sõidutee olemasoleva sõidutee trassi. Kaebaja kinnistust üle tee asuvad Aiandi tee 16 hooned. Olemasolevat hoonestust arvestades ei olnud tee rekonstrueerimisel võimalik muuta sõidutee trassi kaebaja kinnistu juures. Seega ei oleks saanud trassi teisiti projekteerida, määrates selle asukoha lõuna poole ja rajades parkla Vehema tee 1a kinnistu poolsele küljele, nagu soovib kaebaja. Kaebaja arvamus ega kaebaja viidatud AK ekspertiisiakti p 8 ei arvesta Aiandi tee 16 hoonete paiknemisega. Ehitusprojekti kohaselt muutuvad Vehema tee pikikalded vahemikus 0,3–10,0%. Uuritud ala asub Viimsi panga lõunanõlval, kus maapind tõuseb põhja ja ida pool asuva panga astangu suunas. Sellega haakub vastustaja väide, et Vehema tee alguse lõik asub klintide ristumiskohal ja on kaldega. Vastustaja hinnangul oli tee rekonstrueerimise eesmärk kaebaja kinnistu juures nähtavuse oluline parandamine teekatte kõrguse allapoole viimisega. Vastustaja esitatud joonise järgi paikneb kinnistu asukohas, kus kõrgused muutuvad ning Vehema tee alguses olev Vehema-Aiandi tee ristmik asub järsakul. Sellele väitele ei vaidle vastu ka kaebaja poolne ekspert, kes kinnitab, et tee pikiprofiili muutmisega saavutati suurem nähtavuskaugus. Seega on tee rekonstrueerimine selliselt, et teekatte kõrgus viidi allapoole Vehema tee 1a kinnistu juures oleval teemaal ning sellega seonduvalt osaliselt kaebaja kinnistul, teostatud eesmärgipäraselt, et saavutada suurem liiklusohutus. Asjaolu, et eksperdi hinnangul oleks saanud suuremat nähtavuskaugust saavutada ka alternatiivselt, st pikiprofiili vähem korrigeerides, juurdepääsu kallet vähem suurendades ja paigutades kiirust piiravad märgid, ei muuda vastustaja tegevust õigusvastaseks. Tegemist on küll alternatiivse tegevusviisiga, kuid selle tegevusviisi valikut tuleb hinnata koosmõjus liikluskoormusega ning ajaga, mis kulub rasketehnika hoonesse sisse ja välja transportimiseks Vehema tee juurdepääsu kaudu. Kaebajale saadeti 27.02.2018 kooskõlastamiseks Vehema tee ehitusprojekti joonis, millelt on näha, et kaebaja kinnistul asuva hoone Vehema tee poolse juurdepääsu ette on kavandatud kõnnitee ja sõidutee taskud (sõidutee osa). Seega oli ehitusprojekti koostades kavas muuta liikluskorraldust (parkimine, sõidutee ületus) kaebaja kinnistu juures. Pole kahtlust, et ehitusprojekt lähtus kaebaja kinnistu juures liiklusohutuse tagamisest, sest muud mõistlikku põhjust selleks ei ole. Kuna Vehema tee poolne ligipääs asus tee kaitsevööndis ning kujutas endast liiklusohtu, oli vastustaja kui Vehema tee omaniku tegevus kantud kohustusest tagada tee ohutus. Paratamatult kaasnes Vehema tee teekatte kõrguse vähendamisega olukord, kus kõrgusi vähendati ka kaebaja kinnistul tee kaitsevööndi ulatuses. Arvestades liikluskoormust, sõidutee ja fassaadi vahet ning rasketehnika hoonesse sisse ja välja transportimist, ei olnud liiklusohutuse tagamise kohustusest lähtuvalt alternatiivi vastustaja tegevusele teekatte kõrguse vähendamisel Vehema tee juurdepääsu juures. Seega oli õigustatud Vehema tee poolse juurdepääsu kui rajatise kõrvaldamine. Teekatte kõrguse vähendamine piirab kaebaja hoone kasutamist, kuid kitsendus on proportsionaalne. Hoone rentnik Eesti Sõjamuuseum selgitas 05.11.2018, et enne tee rekonstrueerimist oli kaupa võimalik hoonest välja tuua ja sisse viia Vehema tee juurdepääsu kaudu, kuid seda saab teha ka teise juurdepääsu kaudu, milleks on vaja vaid hoones sees sõidukeid ringi tõsta. Ka kaebaja on tõdenud, et hoone on olnud ajalooliselt kasutusel selliselt, et sinna on võimalik autoga sisse sõita nii põhja (Viama tee) kui ka lõuna (Vehema tee) poolt. See haakub vastustaja esitatud joonisega, millel on näha Viama tee poolne juurdepääs. Seega on olemas alternatiivne võimalus rasketehnika hoonesse sisse ja välja transportimiseks. Viama tee on munitsipaliseerimisel ja läheb valla omandisse avalikult kasutatava teena. Vaidluse eset arvestades oleks ehitusloa andmisest keeldumise aluseks võinud olla põhjendus, et ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikule püsiv negatiivne
4(15)
3-18-2097 mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4). Kuna selliseid aluseid ei esine, on ehitusluba õiguspärane. Kaebajaga saab nõustuda, et 27.02.2018 projekteerija poolt saadetud e-kirja sisust (sademevee kanalisatsiooni liitumiskoha kooskõlatuse küsimine) tulenevalt ei pidanud kaebaja järeldama, et ta andis kooskõlastuse ka ehitustöödeks enda kinnistul. Samas, kuna projekteerimistingimuste kohaselt oli kooskõlastamine projekteerija ülesanne, võis vastustaja, olles saanud kaebajalt kooskõlastuse, eeldada, et ehitustöö tegemiseks ei ole takistusi. Seega ei nähtu vastustaja poolset teadlikku kaasamiskohustuse rikkumist. Ainuüksi asjaolu, et vastustaja jättis kaebaja ehitusloa andmise menetlusse kaasamata, ei too kaasa ehitusloa õigusvastasust. Tegemist on menetlusveaga, mille mõju menetlustulemusele tuleb hinnata koostoimes teiste võimalike puudustega (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-16, p 20). Ehitusprojekti kohaselt järgib sõidutee olemasoleva sõidutee trassi. Vastustaja on selgitanud, et liiklusohutusest tulenevalt ei toetata ega taastata Vehema tee poolset juurdepääsu hoonesse sisenemiseks. Seega, isegi kui kaebaja oleks saanud esitada juurdepääsu kaotamise kohta vastuväite, ei oleks see menetluse tulemust muutnud. Seetõttu ei too kaebaja kaasamata jätmine kaasa ehitusloa tühistamist ega praeguses olukorras, kus kasutusluba on väljastatud, ehitusloa õigusvastaseks tunnistamist. Kuna ehitusluba on välja antud õiguspäraselt, ei ole alust kasutusloa tühistamiseks. Seega tuleb ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise ja kasutusloa tühistamise nõuded jätta rahuldamata. Heastamis- ja hüvitamisnõude rahuldamise kohuslikuks eelduseks on haldusakti õigusvastasus, mistõttu jäävad rahuldamata ka heastamis- ja hüvitamisnõuded. Pärast seda, kui kohus määras 11.01.2019 asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse, esitas kaebaja 25.01.2019 taotluse asja läbivaatamiseks kohtuistungil, sest ta soovis tõendite uurimist istungil ja vastustajale tõenditega seonduvalt küsimusi esitada. Kaebaja vastuväide tuleb jätta rahuldamata (HKMS § 131 lg 1 p 2). Menetlusvormi valimine on kohtu diskretsiooniline otsus. Käesolevas asjas sai kõik olulised asjaolud välja selgitada kohtuistungit korraldamata. Puudus vajadust tõendite hindamiseks istungil. Projekteerija 27.02.2018 e-kirja kohta vastustajale küsimuste esitamine ja võimalikud vastused ei saanud omada haldusasja lahendamise seisukohalt tähendust. Kuna kaebajal oli tõhus ja vastustajaga võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu vastustaja seisukohtadele (HKMS § 2 lg 6), olid kaebaja õigused tagatud. Kohus peab haldusasja lahendama mõistliku aja jooksul ja võimalikult väheste kuludega (HKMS § 2 lg 2). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.OÜ Eesti Seeme palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohus õigustas kaebaja kinnistule kohalduvaid kitsendusi avalikult kasutatavale teele kohalduva kaitsevööndiga. Selline õiguslik põhjendus on üllatuslik, nagu ka kohtu järeldus, et Aiandi tee 16 hooned jäävad väidetavalt ette ekspert AK poolt võimalikuks peetud teetrassi muudatustele. Kui kohus oleks neid küsimusi menetlusosalistega arutanud, oleks kaebaja saanud esitada oma vastuväiteid ja täiendavaid tõendeid. AK 04.03.2019 arvamus tõendab, et alternatiivne trass on võimalik, arvestades Aiandi tee 16 hoonete asukohta. See lahendus eeldab kiirusepiirangut 30 km/h ja parkla asukoha muutmist, nagu on kirjas ka AK 02.01.2019 arvamuses. Väär on halduskohtu järeldus, et võimalike alternatiivide olemasolu ei muuda kaebaja tegevust õigusvastaseks ja Vehema tee kõrguse vähendamisele ei olnud alternatiivi. Kaebaja heitis 5(15)
3-18-2097 vastustajale ette enda kaasamata jätmist ja alternatiivide kaalumata jätmist, mis tõi kaasa õigusvastase haldusakti. Halduskohus ei saa teostada kaalutlusõigust vastustaja eest ning järeldada, et kaalumata jäänud alternatiivid ei mõjutanud haldusakti õiguspärasust. Juurdepääsuga kaasnevate võimalike ohtude hindamisel ei ole asjakohane lähtuda hoone tänase üürniku tegevusest. Tegemist on multifunktsionaalse tootmis- ja laohoonega ning üürileping on tähtajaline. Suurte veoste hoonesse toimetamisel tuleb järgida liiklusohutuse nõudeid ja vajadusel korraldada transport öösel või reguleerijate abi kasutades. Halduskohus leidis vääralt, et 27.02.2018 esitati kaebajale kooskõlastamiseks Vehema tee ehitusprojekti joonis. Tegelikult küsis projekteerija kaebaja kooskõlastust väljaspool kaebaja kinnistut asuva sadevee kanalisatsiooni liitumiskaevu asukohale. Kohus jättis tähelepanuta, et kaebajale kooskõlastamiseks esitatud joonise kohaselt säilis autoga juurdepääs kaebaja kinnistule ja kaebajal ei saanud tekkida kahtlust, et liiklusohutuse kaalutlustel plaanitakse juurdepääs kõrvaldada, sh tee kõrgust muuta. Vastustaja ei ole ehitusprojekti muutmist põhjendanud. Halduskohus leidis vääralt, et piirangud kaebaja omandiõigusele on proportsionaalsed. Kohus viitab alternatiivsele juurdepääsule Viama tee kaudu, kuid see ei ole avalikult kasutatav tee. Arvestades kaebaja kinnistul asuva hoone kuju (pikk ja kitsas) ning multifunktsionaalset kasutusotstarvet, on vajalik autoga juurdepääs hoone mõlemast otsast. Autoga juurdepääsu piiramine halvendab oluliselt kaebaja võimalusi hoonet ise kasutada või üürile anda. Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja kaasamata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist. Vastustaja ei saanud delegeerida kaasamist projekteerijale. Sellel, kas vastustaja tegevus kaasamata jätmisel oli teadlik või mitte, ei ole tähtsust. Kuna kaebaja on välja pakkunud vähemalt ühe realistliku alternatiivse lahenduse, ei saa väita, et kaebaja kaasamata jätmine ei oleks ehitusloa kohta tehtavat otsust muutnud. Halduskohtu seisukoht on vastuolus Riigikohtu praktikaga (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-14-52416). Vastustajale pidi olema äratuntav, et riive kaebaja õigustele oli intensiivne. Halduskohus on valesti kohaldanud EhS §-i 8 ja § 72 lg-t 2 ning LS § 52 lg-t 3, leides, et avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on kaebaja kinnistul asuva hoone kasutamise kitsendamise aluseks. Viidatud normidest ei saa sellist järeldust teha. Hoonele ettenähtud autoga juurdepääsu kasutamine ei ole EhS § 72 lg 2 järgi keelatud. Kaebaja kinnistul asuva hoone Vehema tee poolne juurdepääs (uks) ei ole rajatis (EhS § 3), mille kõrvaldamist peaks kaebaja lubama. Vehema tee poolset juurdepääsu ei saa liigitada ohtlikuks pelgalt selle tõttu, et see asub tee kaitsevööndis. Tegemist on tiheasustusalaga ja seetõttu on tavapärane, et hooned on ehitatud kinnistu piirile või selle lähedale ning väljasõit hoonest toimub otse avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse või otse teele. Sellises olukorras peab liikleja andma teistele liiklejatele teed või tagama liiklusohutuse muul viisil. Kohalikul omavalitsusel ei ole õigust blokeerida liiklusohutuse ettekäändel tee ümberehituse käigus juurdepääsu kaebaja hoonele. Selleks peaks olema ülekaalukas avalik huvi, mida vastustaja ei ole tõendanud. Kõnealuse juurdepääsu kasutamisega seoses pole toimunud ühtki liiklusõnnetust. Vehema tee ümberehituse aluseks olevad projekteerimistingimused ega ehitusprojekti seletuskiri ei viita liiklusohule ega vajadusele võtta liiklusohutust parandavaid meetmeid. Vastustaja tugines liiklusohutusele alles kohtumenetluses. EhS § 8 sätestab ehitise ohutu kasutamise nõude. Vastustaja ei ole tõendanud kaebaja kinnistul asuva hoone kasutamise ohtlikkust. Halduskohus ei ole põhjendanud AK ekspertiisiaktiga arvestamata jätmist. LS § 52 lg 3 kohaldamise eeldusena ei ole kohus tuvastanud, et hoone kasutajad hakkavad liikluseeskirju eirama. Juurdepääsu sulgemise asemel oleks võinud omanikuga arutada, kuidas muuta juurdepääsu kasutamine ohutumaks.
6(15)
3-18-2097 Kaebaja taotles istungi korraldamist, kuid kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused istungi korraldamata jätmiseks ei ole asjakohased, sest kiirustamiseks puudus mõjuv põhjus ja vajadus ning kiirustamine tõi kokkuvõttes kaasa üllatusliku ja ebaõige lahendi.
Viimsi vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kuna kaebaja õiguste riive on tingitud tee rekonstrueerimisest, ei saanud olla kaebaja jaoks üllatuslik, et teel on kaitsevöönd ja sellega kaasnevad isikutele teatud piirangud. Kaebajal on õigusteadmistega esindaja. Seega pidid kohtu põhjendused olema kaebajale ettenähtavad. Ka kohtu seisukoht AK ekspertiisiakti kohta ei saanud kaebajat üllatada. Isegi kui kaebaja oleks saanud nimetatud asjaolu kohta arvamust avaldada, ei väära see fakti, et Vehema tee on asunud aastakümneid samas kohas ja tee rekonstrueerimine samal trassil on kõige vähem kulukas ja kolmandate isikute õigusi kõige vähem rikkuv lahendus, mis ei riiva ka kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. AK ekspertiisiaktist ei selgu, millest lähtuvalt ekspert leiab, et tee asukohta on võimalik muuta ja Aiandi tee 16 kinnistu ei ole sellele takistuseks. Vastustaja peab kaaluma ainult tegelikke alternatiive. Kui olemasolev trass on ainuvõimalik, ei ole midagi kaaluda. Asjaolu, et kohus nõustub selle järeldusega, ei tähenda kaalumise teostamist haldusorgani eest. Liiklusohtu on kohane hinnata hoone praeguse kasutuse alusel, sest tulevikus juhtuvad sündmused ei ole teada. Hoone omanik peab hoone tulevasel kasutamisel, sh üürilepingu sõlmimisel arvestama sellega, et Vehema teelt hoonesse ei pääse. Kaebaja kaasamisel tee projekteerimisse edastati talle projekti joonis. Projekteerija suunav küsimus võis olla segadust tekitav, kuid joonisel on vastavad kõrgusmärgid ja kiri, et kooskõlastatakse projekt ja sadeveekaevu asukoht. Piisava hoolsuse korral oleks kaebaja mõistnud, et asutakse teed rekonstrueerima, ja ta oleks saanud pöörduda vastustaja poole täiendava teabe saamiseks. Kaebaja väited juurdepääsu ja hoonesse sõidukiga sissepääsu samasusest on eksitavad. Juurdepääsu kaebaja kinnistule ei ole takistatud. Kaebaja veelkordne kaasamine ei oleks muutnud otsust tee kõrgus allapoole tuua ja sissesõit hoonesse kaotada. Alternatiive teekoridori kulgemisele ei ole. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel. Autoga juurdepääs kaebaja hoonele ei ole takistatud. Sõiduk saab ka tulevikus peatuda teega paralleelselt, et hoonesse kaupa viia. Rajatiseks, mis tuleb tee kasutamise ohutuse huvides kõrvaldada, ei ole hoone uks, vaid tee või selle osa. Vastustaja on eemaldanud teemaa alalt tee osa, mis viib kaebaja kinnistul asuva hoone ukseni. Just see tee osa osutus tee kõrgust arvestades ohtlikuks. Tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ja muude meetmetega ei oleks tee kõrgusest tingitud ohte saanud leevendada. Vastustaja ei saa jääda ootama õnnetusjuhtumeid, vaid peab reageerima ennetavalt. Kirjaliku menetluse eeldused olid täidetud. Kaebaja viivitas ebamõistlikult tõendite esitamisega. Menetlusökonoomia on oluline argument.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. I Asja läbivaatamise vorm
8.Kaebaja leiab, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme, sest ei korraldanud asja läbivaatamiseks kohtuistungit. See tõi kaebaja arvates kaasa üllatusliku ja ebaõige lahendi.
9.OÜ Eesti Seeme esitas 07.11.2018 kaebuse, milles märkis, et soovib asja arutamist kohtuistungil. Halduskohus võttis 14.11.2018 määrusega (tl 60) kaebuse menetlusse ja andis 7(15)
3-18-2097 pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kaebaja teatas 14.12.2018, et pooled ei jõudnud kokkuleppele (tl 88). Halduskohus korraldas seejärel kompromissi arutamiseks 19.12.2018 eelistungi, kuid kompromissi ei sündinud (tl 89, 94). Kaebaja kordas 10.01.2019 kaebuse täienduses soovi arutada asja kohtuistungil (tl 105). Halduskohus määras 11.01.2019 määrusega (tl 111–112) asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, sest asja lahendamiseks olulised asjaolud on võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Kaebaja esitas 25.01.2019 veelkord taotluse arutada asja kohtuistungil, põhjendades seda sooviga uurida tõendeid kohtuistungil ja esitada vastustajale tõendite kohta küsimusi. Kaebaja märkis, et vaidluse all on ka faktiküsimused ning kirjaliku menetluse eeldused ei ole täidetud (tl 114). Halduskohus jättis 05.02.2019 otsusega kaebuse rahuldamata, märkides otsuse põhjenduste pdes 46–47, et kirjaliku menetluse valimine on kohtu diskretsiooniline otsus. Kõik ehitusloa õiguspärasuse hindamiseks olulised asjaolud (Vehema tee poolse sissepääsu asukoht, teetrassi kulgemine, liikluskoormus, alternatiivsed juurdepääsud hoonesse) sai välja selgitada kohtuistungit korraldamata. Nende asjaolude põhjal tuli lahendada õigusküsimus – kas on rikutud kaebaja omandiõigust. Puudus vajadus tõendite hindamiseks istungil. Projekteerija 27.02.2018 e-kirja kohta vastustajale küsimuste esitamine ja võimalikud vastused ei saanud omada haldusasja lahendamise seisukohalt tähendust. Kuna kaebajal oli tõhus ja vastustajaga võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu vastustaja seisukohtadele, olid kaebaja õigused tagatud. Kohus peab haldusasja lahendama mõistliku aja jooksul ja võimalikult väheste kuludega.
10.HKMS § 126 lg 1 järgi vaadatakse asi pärast eelmenetlust läbi kohtuistungil või seaduses sätestatud juhtudel kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtuistung on esimese astme kohtus kaebuse sisulise läbivaatamise esmane valik. Kaebaja ei pea halduskohtule põhjendama, miks ta soovib asja läbivaatamist istungil. Kohus võib suulisest menetlusest kõrvale kalduda vaid juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus. Halduskohus tugines HKMS § 131 lg 1 p-le 2, mille järgi võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselge põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas, kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused.
11.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebajal puudus ilmselge põhjus nõuda kohtuistungi korraldamist. Esiteks ei olnud vaidluse all üksnes õigusküsimused, sest vaieldi muu hulgas Vehema tee alternatiivse trassi võimalikkuse üle. Teiseks selgitas kaebaja, et soovib esitada vastustajale haldusmenetluse käigus kogutud tõendite kohta küsimusi. Poolel on õigus esitada teisele poolele küsimusi (HKMS 27 lg 1 p 8) ning seda on reeglina kõige efektiivsem teha kohtuistungil. Ringkonnakohus märgib, et kuigi asjas toimus 19.12.2018 eelistung, arutati seal lühidalt kompromissi sõlmimise võimalikkust ning pärast eelistungit on menetluslik olukord oluliselt muutunud, sh on kaebaja täiendanud kaebust uute nõuetega. Muu hulgas täiendas kaebaja 25.01.2019 kaebust alternatiivse kahju hüvitamise nõudega, mille kohta ei ole halduskohus vastustajalt kirjalikku seisukohta nõudnud ja vastustaja ei ole esitanud seda ka omal algatusel. Kolmandaks arutab kohus kohtuistungil menetlusosalistega läbi ka asja lahendamiseks olulised õigusküsimused (HKMS § 129 lg 1 p 6). Seega isegi juhul, kui faktiliste asjaolude üle vaidlust pole, ei tähenda see, et asi tulebki läbi vaadata üksnes kirjalikus menetluses. Kohus peab ka siis, kui vaidluse all on üksnes õigusküsimused, asja läbivaatamise vormi määramisel arvesse võtma menetlusosalise jaoks kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse 8(15)
3-18-2097 iseloomu (HKMS § 131 lg 1 p 2; vt ka Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-3-1-20-16, p 16.2). OÜ Eesti Seeme kaebus on ajendatud sellest, et Vehema tee rekonstrueerimise käigus on toimunud kaebaja nõusolekuta ehitamine kaebajale kuuluval Vehema tee 1a kinnistul ning selle tulemusena on kadunud varasem võimalus siseneda sõidukiga kinnistul asuvasse hoonesse Vehema tee poolsest küljest. Kaebaja on selgitanud, et see piirab tema võimalust kasutada hoonet sihtotstarbeliselt (hoonest vajadusel sõidukiga läbi sõita), kuna tegemist on pika ja kitsa laohoonega, ning vähendab seetõttu märkimisväärselt kinnistu väärtust. Seega ei saa väita, et kaebaja jaoks kaalul olevad õigushüved on vähetähtsad. Täiendavalt tuleb arvestada, et vaidlustatud ehitus- ja kasutusluba on lakoonilised ega sisalda kaebaja kinnistuga seonduvalt mingeid põhjendusi, samuti ei ole kaebajat enne ehitusloa andmist suuliselt ära kuulatud ning selle tõttu on kaebaja suuline ärakuulamine esimese astme kohtus iseäranis oluline. Kuna kaebus esitati 07.11.2018 ja halduskohus tegi otsuse 05.02.2019 ning esialgset õiguskaitset asjas ei kohaldatud, ei saa vastustaja õigust arutada asja mõistliku aja jooksul pidada kaalukamaks kui kaebaja õigust olla oma kohtuasja lahendamise juures. Menetluse käiku arvestades ei näe ringkonnakohus kohtuistungi korraldamata jätmises ka erilist kulude kokkuhoidu, sest vastaspoole väidetele ja tõenditele kirjalikult vastu vaidlemiseks on mõlemal poolel tulnud koostada arvukalt menetlusdokumente.
12.Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus rikkus kohtuistungi korraldamata jätmisega menetlusnorme. Asja halduskohtule uueks arutamiseks tagasi saatmine ei ole siiski otstarbekas. Ringkonnakohus arutas asja kohtuistungil ja peab võimalikuks teha asjas sisulise lahendi. II Ehitusluba
13.Kaebaja väidab, et teda ei kaasatud nõuetekohaselt ehitusloa andmise menetlusse.
14.Haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi (vt Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 33-1-15-16, p 20). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. EhS § 46 lg 6 järgi kaasab pädev asutus vajadusel ehitusloa menetlusse kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. EhS § 42 lg 7 p 2 järgi esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse andmiseks isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada.
15.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaasamine Vehema tee ehitusloa andmise menetlusse ja tema ärakuulamine enne ehitusloa andmist oli kohustuslik, sest kaebaja kinnistu piirneb Vehema tee kinnistuga ja ehitamist oli kavandatud ka kaebaja kinnistul. Kaebaja kaasamise vajadus oli vastustajale ettenähtav (vt projekteerimistingimuste p-d 1 ja 7, milles on ette nähtud kohustus esitada projekt Vehema tee 1a kinnistu omanikule arvamuse avaldamiseks ning edastada ärakuulamise tulemused vastustajale kaalumiseks ja vastuse koostamiseks – tl 35).
16.G.E.O. Grupp OÜ saatis kaebajale 27.02.2018 e-kirja teemaga „Vehema tee 1a kinnistu liitumine sademevee kanalisatsiooniga“ (tl 17). E-kirjas selgitati, et G.E.O. Grupp OÜ ja Reaalprojekt OÜ koostavad Viimsi Vallavalitsuse tellimusel Vehema tee rekonstrueerimise projekti. Kaebajalt paluti kooskõlastust sademevee kanalisatsiooni liitumiskaevu asukohale. Ekirjale oli lisatud Vehema tee ehitusprojekti osa (joonis ilma seletuskirjata), mis puudutas kaebaja kinnistut, koos tekstiga „Liitumispunkti asukoht kooskõlastatud. Olen nõus projektlahendusega“ (tl 18). Kaebaja andis nimetatud dokumendile kooskõlastuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud kaebaja mõistma, et vastustaja käsitab tema liitumiskaevu asukohale antud kooskõlastust kogu ehitusprojektile antava kooskõlastusena – 9(15)
3-18-2097 27.02.2018 e-kiri puudutas üksnes kanalisatsiooni sademevee liitumiskaevu asukohta ning ekirjale ei olnud peale joonise lisatud ühtki muud dokumenti, mis oleks selgitanud ehitusprojektiga kavandatavat ehitustegevust tema kinnistul.
17.Sellel, kas vastustaja jättis kaebaja nõuetekohaselt ära kuulamata tahtlikult või hooletusest, usaldades projekteerijat, ei ole praeguses asjas tähtsust. Vormilt ja sisult õiguspärase ehitusloa andmise eest vastutas kokkuvõttes Viimsi vald. Vastustaja on küll projekteerimistingimuste ps 7.2 pannud projekteerijale kohustuse selgitada kõigile maaomanikele, kellele saadetakse projekt arvamuse avaldamiseks, milliseid töid on plaanis kinnistul või kinnistu lähialal teha ning milline hakkab projektlahendus välja nägema, kuid uurimisprintsiipi arvestades ei võinud vastustaja ehitusloa andmisel piirduda projekteerija koostatud dokumentide formaalse kontrolliga, vaid pidi veenduma ärakuulamise nõuetekohasuses (vrd Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 36).
18.Kuna kaebaja ärakuulamine enne ehitusloa andmist ei olnud nõuetekohane ning lisaks puuduvad ehitusloas, kohtule esitatud ehitusprojektis (tl 40–49) või muus haldusmenetluse käigus koostatud dokumendis selgitused, millest nähtuks Vehema tee ehitamise täpsem mõju kaebaja kinnistule ning see on raskendanud kaebajal aru saamist, millisele ehitusprojektile on ehitusluba antud, on Vehema tee ehitusluba formaalselt õigusvastane (HMS § 40 lg 1; § 54, § 56 lg-d 1 ja 3).
19.Kuna ehitusloaga seonduvalt on menetluses üksnes tuvastamis-, mitte tühistamisnõue, puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas eespool nimetatud formaalsed rikkumised võisid mõjutada lõpptulemust ja tuua kaasa haldusakti tühistamise (HMS § 58). Ehitusloa kehtivuse kõrvaldamine selle tühistamise kaudu ei ole kasutusloa andmise ja sellega seoses ehitusloa ammendumise tõttu enam võimalik. Ringkonnakohus märgib täiendavalt siiski järgmist. Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1). Ehitusloa õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Vastustaja on väitnud nii haldus- kui ka kohtumenetluses, et ehitusloa andmise aluseks oli G.E.O. Grupp OÜ koostatud töö nr P17008 „Vehema tee rekonstrueerimise põhiprojekt“ (tl 40– 49) ning kaebajale 27.02.2018 e-kirja lisana saadetud joonis oli osa ehitusloa aluseks olevast ehitusprojektist (vt Viimsi Vallavalitsuse 29.10.2018 kiri kaebajale, tl 24, ja vastustaja 13.11.2018 menetlusdokument). Toimikus ei ole tõendeid, millest saaks järeldada, et tegelikult anti ehitusluba teistsugusele projektile. Seega lähtub ringkonnakohus eeldusest, et ehitusluba anti ehitusprojektile, mis sisaldas kaebajale 27.02.2018 saadetud e-kirja lisaks olevat joonist. Kaebaja peab oma omandiõigust rikkuvaks asjaolu, et Vehema tee rekonstrueerimise käigus kadus tal senine võimalus siseneda sõidukiga Vehema tee 1a kinnistul asuvasse hoonesse Vehema tee poolsest küljest. Selle tingis asjaolu, et ehitamise käigus viidi teekatte pind ca 0,8 m madalamale ning praegu on juurdepääsutee kalle sõidukiga hoonesse sisenemiseks liiga järsk. Kaebajale 27.02.2018 saadetud jooniselt paistab aga, et autoga sissesõidu võimalus kaebaja hoonesse säilib. Sellist järeldust kinnitab joonisel hoone Vehema tee poolse ukse juurde viiv hall ala, mis joonisele kantud tingmärkide kohaselt tähistab sõiduteed, samuti joonisele märgitud Vehema tee kõrgused, mille järgi ei muudetud Vehema teed kaebaja hoone esisel alal nii palju madalamaks, et see oleks ilmselgelt välistanud autoga sissesõidu kaebaja kinnistule (vt kaebaja võrdlevad arvutused 24.11.2018 menetlusdokumendis ning selle lisades 4 ja 7). Seega ei mõjutanud eespool välja toodud formaalsed puudused kokkuvõttes ehitusloa suhtes tehtava otsuse materiaalset õiguspärasust.
10(15)
3-18-2097 III Kasutusluba
20.EhS § 50 lg 1 järgi antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav EhS lisas 2 kirjeldatud ehitistele. Ringkonnakohus märgib, et lisas 2 ei ole kohustust anda teele kasutusluba. Samas sätestab EhS § 50 lg 2, et pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus anda kasutusluba ehitise kohta, mis ei sisaldu EhS lisas 2. Kasutusloa võib anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda EhS lisas 2 sisalduvate sarnaste näitajatega. Vehema tee ehitusloas on kõrvaltingimusena ette nähtud kohustus taotleda valminud teele kasutusluba (tl 50).
21.EhS § 54 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. EhS § 55 järgi keeldub pädev asutus kasutusloa andmisest, kui ehitis ei vasta ehitusloale (p 3) või kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist (p 5). Seega tuleb pädeval asutusel kasutusloa andmisel muu hulgas kontrollida valminud ehitise vastavust ehitusloale ja ehitusprojektile.
22.Ringkonnakohus järeldas eespool, et Vehema tee ehitusluba anti ehitusprojektile, milles säilis Vehema teelt autoga sissesõidu võimalus kaebaja kinnistul asuvasse hoonesse. Puudub vaidlus, et kasutusloa andmise ajaks oli Vehema tee kõrgust kaebaja kinnistu esisel alal vähendatud kaebaja hoone sissepääsu kõrgusega võrreldes sellisel määral, et tekkinud järsust kaldest ei olnud autoga sissesõit hoonesse enam võimalik. Seejuures on ehitamine ilma kaebajat teavitamata toimunud osaliselt kaebaja kinnistul. Seega on kaebaja omandiõiguse riive tekkinud Vehema tee ehitamise käigus, s.o pärast ehitusloa andmist, kuid enne kasutusloa andmist.
23.Vastustaja ei ole esitanud kohtule ehitusprojekti, mille järgi Vehema teed tegelikult ehitati (vt EhS § 52 lg 3) ning selgitas ringkonnakohtu istungil (helisalvestis alates 12:46:12), et muid ehitusprojekte kui see, mis oli ehitusloa andmise aluseks, ei ole koostatud. Vastustaja arvas, et muudatused lepiti kokku ehitamise käigus koostatud dokumentides. Kohtule ei ole esitatud ka ehitamise käigus koostatud ehitusdokumente või muid tõendeid, millest selguks, millal ja millistel põhjustel on ehitusprojekti konkreetselt kaebaja kinnistut puudutavas osas muudetud (EhS § 15; vt ka majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ § 11, mis sätestab kohustuse fikseerida tee ehitusprojekti muudatused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, märkides muu hulgas muudatuste põhjuse ja selle mõjud). Selliseid põhjendusi ei sisaldu ka kasutusloas. Ringkonnakohus saab seega lähtuda üksnes asjaolust, et faktiliselt ei vasta kasutusloa saanud Vehema tee kaebaja kinnistuga piirnevas osas ehitusloaga heaks kiidetud ehitusprojektile. Samuti saab asjaoludest tulenevalt eeldada, et ehitamise käigus tehtud muudatused on toimunud vastustaja kui ehitustööde tellija ja kasutusloa väljastamiseks pädeva isiku nõusolekul.
24.Valmis ehitatud Vehema tee mittevastavus ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile ei ole iseenesest siiski alus kasutusloa tühistamiseks. Kasutusloa suhtes tehtav otsus on pädeva asutuse kaalutlusotsus, mille puhul tuleb muu hulgas hinnata ehitusprojektis tehtud muudatuste olulisust ning kontrollida, ega kasutusloa andmine ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet (vt Riigikohtu 24.11.2017 otsus nr 3-17-1398 p-d 16, 17; vrd ka Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 17).
25.Vehema teele antud kasutusloas puuduvad kaalutlused kaebaja õigustega arvestamise kohta hoolimata asjaolust, et kasutusluba anti kohtumenetluse ajal ning vastustajale oli kaebaja seisukoht teada. Ringkonnakohus leiab, et Viimsi valla selline teguviis ei vasta hea halduse 11(15)
3-18-2097 põhimõttele. Kaalutluste puudumise tõttu on Vehema teele antud kasutusluba formaalselt õigusvastane (HMS § 54, § 56 lg-d 1 ja 3).
26.Erandlikel juhtudel võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. Sellisel juhul võib kohus HMS § 58 alusel jätta põhjendamata haldusakti tühistamata. Tõendamiskoormus küsimuses, kas kohtumenetluses esitatud põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, on haldusorganil (vt nt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20; 14.12.2012 otsus nr 3-3-1-33-12, p 16; 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15).
27.Vastustaja on kohtumenetluses välja toonud järgmised kaalutlused: tegemist on suure liikluskoormusega teega, mille ehitamisel oli tee kallete tõttu palju väljakutseid; lahendus, mille tõttu kadus autoga sissepääs kaebaja kinnistul asuvasse hoonesse, tagab senisest suurema liiklusohutuse ja kasutajasõbralikkuse kõigile liiklejatele (sh parema nähtavuse olukorras, kus tee kõrgused muutuvad); veoautoga Vehema teel kaebaja hoonesse manööverdamine oleks liikluskoormust arvestades ohtlik; kaebaja kinnistul asuva hoone otstarbekohane kasutamine ei ole takistatud, sest Vehema tee poolt pääseb hoonesse jalgsi, autoga sissepääs on olemas Viama tee poolsest küljest ning perspektiivis on võimalik sissepääsud rajada ka hoone ida- ja läänekülgedelt; kaebaja rentnik on kinnitanud, et tal on võimalik oma tegevust ümber korraldades hoonet otstarbekohaselt kasutada ka ilma Vehema tee poolse sissesõiduta; kaebaja kinnistu ette on kavandatud parkimiskohad ja kauba saab hoonesse transportida mööda jalgteed; avalikud huvid on eelnevat arvestades kaebaja omadest kaalukamad.
28.Ringkonnakohus leiab, et isegi siis, kui eeldada, et vastustaja lähtus üldjoontes neist kaalutlustest (seda järeldust toetab vastustaja 29.10.2018 kiri kaebajale (tl 24), Viimsi Vallavalitsuses 05.11.2018 toimunud koosoleku protokoll (tl 58) ning asjaolu, et vastustaja esitas oma peamised kaalutlused kohtumenetluses enne Vehema tee kasutusloa väljastamist), ei saa kaalumist pidada nõuetekohaseks.
29.Kuigi puudub vaidlus, et kaebajal on jätkuvalt võimalik oma kinnistul asuvasse hoonesse autoga siseneda Viama tee poolsest küljest, on kaebaja põhistanud, miks on oluline, et autoga saaks hoonesse sisse sõita ka Vehema tee poolt: tegemist on pika ja kitsa laohoonega, mille kasutusotstarve on oluliselt laiem, kui kaupa toov või viiv auto saab hoonest läbi sõita; samuti on võimalik jagada hoone vaheseinaga lihtsasti kaheks ja eraldi rendile anda, kui hoonel on kaks sissesõitu. Kaebaja väidab, et Vehema tee poolse juurdepääsu kadumise korral tuleks laohoone ümber ehitada, mille maksumus on kaebajale esitatud hinnapakkumise kohaselt 48 852 eurot (tl 118–119), ning on esitanud tõendid selle kohta, et isegi ümberehituste korral vähendab autoga sissesõidu puudumine kinnistu väärtust (vt täpsemalt kaebaja 25.01.2019 menetlusdokument ja selle lisad). Vastustaja ei ole võtnud kaebajale tekkivate võimalike kulude ja kinnistu väärtuse vähenemise kohta sisulist seisukohta, seega ei ole usutav, et ta seda kaalumisel arvestas.
30.Vastustaja on viidanud võimalusele rajada hoonele uued sissesõidud, kuid ei ole põhistanud, et see on praktikas realiseeritav. Kaebaja on selgitanud, et läänepoolselt küljelt hoonesse sisse sõitmine on võimalik vaid üle Vehema tee 1 kinnistu, kuid selle omanik ei ole nõustunud kaebaja kasuks servituudi seadmisega (tl 117). Kaebaja hoone Vehema tee poolses küljes on lisaks kasutuses olnud sissesõidule veel ajutiselt kinni müüritud avaus, mis asub Vehema teest kaugemal kui kasutuses olnud sissesõit. Ajutiselt suletud sissesõidu taastamine pole aga võimalik, sest vastustaja on rajanud kaebaja kinnistule hoone ette parkimiskohad ja paigaldanud tänavavalgustuse posti, mis välistab autoga sissesõidu ajutiselt kinni müüritud ukse kaudu ka siis, kui parkimiskohad likvideerida (vt tl 72).
12(15)
3-18-2097
31.Vastustaja on olnud kohtumenetluses järjekindlalt seisukohal, et autoga sissesõitu Vehema tee poolsest küljest ei saa taastada ning kasutusloa saanud lahendusele ei ole alternatiivseid lahendusi, mida vastustaja oleks pidanud kaaluma. Ka kaebaja möönab iseenesest, et kasutusloa saanud Vehema tee puhul tekib tee ja hoone praeguse sissepääsu vahele liiga järsk kalle, millel sõidukite manööverdamine ei ole võimalik. Samas on kaebaja AK 02.01.2019 eksperdiarvamusele (tl 106–110) tuginevalt välja pakkunud alternatiivsed lahendused, mis võimaldaks taastada sissesõidu kaebaja hoonesse Vehema teelt ning arvestaks mõistlikult ka liiklusohutusega. Esiteks peab ekspert võimalikuks Vehema tee kõrguse väiksemat muutmist ja teiseks sõidutee nihutamist teekoridori piires, tuues Vehema tee 1a kinnistust üle tee asuvad parkimiskohad hoone esisele alale – mõlemad lahenduses eeldavad kiirusepiirangu 30 km/h kehtestamist. Vastustaja ei ole neid järeldusi veenvalt ümber lükanud (esitades nt omapoolse eksperthinnangu, uuringu, mõõtmistulemused vms). Vastustaja ei ole tegelikult nende kaebaja väidete ja tõendite kohta halduskohtus mingit seisukohta esitanudki. Halduskohus leidis, et alternatiivse trassi ehitamine ei ole võimalik Aiandi tee 16 kinnistul paiknevate hoonete tõttu (otsuse p 32), kuid kaebaja on esitanud apellatsioonkaebuse lisana AK 04.03.2019 täiendava seisukoha (tl 157–158), milles ekspert väidab vastupidist. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses väidab vastustaja üldsõnaliselt, et Vehema tee rekonstrueerimine olemasoleval trassil oli kõige vähem kulukas ja rikub kõige vähem kolmandate isikute õigusi, kuid ei ole tõendanud ega isegi mitte põhistanud, et kaebaja pakutud alternatiivid on põhimõtteliselt välistatud (sh et muudetud trass kulgeks üle Aiandi tee 16 kinnistu).
32.Eespool toodut silmas pidades ei ole ringkonnakohus veendunud, et vastustaja arvestas kaalumisel kõigi kaebaja õiguste seisukohalt oluliste asjaoludega. Tegemist oli kaalumisveaga, mis võis mõjutada Vehema teele kasutusloa andmist. Puudub alus arvata, et kasutusloa tühistamise korral tuleks see igal juhul uuesti anda muutmata kujul. Seega tuleb kasutusluba tühistada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kasutusloa tühistamine ebaproportsionaalne. Vehema tee omanik on Viimsi vald ning avaliku huviga, mis on kõnealuse tee kasutusloa puhul mõistagi oluline, saab arvestada nt vajadusel ajutise kasutusloa väljastamise kaudu (HMS § 53 lg 1 p 1 ja lg 2 p 3; EhS § 56; vrd 3-3-1-16-16, p 42). IV Heastamis- ja kahjunõuded
33.Kaebaja on esitanud heastamisnõude, mille eesmärgiks on Vehema tee ümber ehitamine selliselt, et taastatakse sissesõit Vehema tee 1a kinnistul asuvasse hoonesse Vehema tee poolselt küljelt, arvestades kaebaja poolt välja pakutud võimalikke lahendusi. Alternatiivselt taotleb kaebaja vastustaja õigusvastaste haldusaktidega tekitatud varalise kahju hüvitamist.
34.Heastamisnõue (HKMS § 5 lg 1 p 5 ja § 37 lg 2 p 5) on sisuliselt kohustamisnõude eriliik, millega kohus teeb ettekirjutuse haldusakti õigusvastaste, täpsemalt kestvalt isiku õigusi rikkuvate ja haldusaktiga põhjuslikus seoses olevate tagajärgede kõrvaldamiseks. Üldisest kohustamiskaebusest eristab heastamiskaebust asjaolu, et kohtult on võimalik nõuda kõiki õiguspäraseid abinõusid. Heastamiskaebus on asjakohane, kui kaebaja õiguste kaitseks koormava haldusakti eest ei piisa haldusakti tühistamisest, sest haldusakt on ühtlasi kahjustanud kaebaja õiguste kaitsealasse langevat hüve ning isikul on mõjuv põhjus nõuda just endise olukorra ennistamist (restitutsiooni), mitte rahalist kompensatsiooni (K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013, lk 58–59).
35.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 järgi võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. RVastS § 11 lg 2 sätestab, et avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, 13(15)
3-18-2097 sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist. RVastS § 11 lg 3 kohaselt avaliku võimu kandja võib, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed RVastS § 11 lg-s 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.
36.Ringkonnakohus tuvastab Vehema tee ehitusloa formaalse õigusvastasuse ja tühistab kasutusloa põhjendamispuuduste ja kaalumisreeglite rikkumise tõttu. Kuigi teele ei ole EhS § 50 lg 1 järgi kohustuslik väljastada kasutusluba, nagu ringkonnakohus eespool selgitas, on Viimsi vald Vehema tee ehitusloas ette näinud kõrvalkohustuse anda valminud teele kasutusluba. Kuniks ehitusluba ei ole selles osas muudetud, tuleb vallal kehtivat haldusakti täita ning otsustada uuesti Vehema teele kasutusloa andmine. See eeldab vastustajalt nõuetekohase haldusmenetluse läbiviimist, kaasates menetlusse ka kaebaja, ja seejärel kaebaja õiguste ja huvide õiglast kaalumist. Kuna vastustajal on kasutusloa andmisel ulatuslik kaalumisruum, ei ole võimalik selle haldusmenetluse tagajärgi täie kindlusega prognoosida – vastustaja võib näiteks jõuda järeldusele, et senisel kujul ei saa Vehema teele õiguspäraselt kasutusluba anda ning kaebaja õiguste kaitseks on vaja enne kasutamisloa andmist tee ümber ehitada kaebaja pakutud või muul viisil; teisalt võib selguda, et Vehema teele saab kasutusloa siiski väljastada olemasoleval kujul (sh muutes näiteks vajadusel ehitusluba osas, milles valminud ehitis erineb ehitusloa saanud ehitusprojektis ettenähtust).
37.Ringkonnakohus lisab, et ka siis, kui vastustaja tunnistab kehtetuks ehitusloas sisalduva kõrvaltingimuse kasutusloa andmise kohustuse kohta ja otsustab Vehema tee valmimise üle mingil muul viisil (s.o EhS § 50 lg 1 ja lisa 2 alusel ilma kasutusluba andmata), on kaebajal õigus nõuda vastustajalt selle otsustuse põhjendamist ning oma õiguste ja huvide õiglast kaalumist.
38.Kuna õigusrikkumise heastamine ei tohi toimuda avalikke ressursse ülemäära koormaval viisil, ei saa ringkonnakohus kohustada vastustajat Vehema teed ümber ehitama olukorras, kus uue kasutusloa menetluse läbiviimise tõttu on selgusetu, kas praegu kaebajale Vehema tee ehitamisega tekkinud tagajärjed on õigusvastased ja püsivad. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et heastamisnõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud ning see nõue tuleb jätta rahuldamata.
39.Kaebaja on esitanud alternatiivse nõude Vehema tee ehitamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
40.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
41.Kaebaja kahju seisneb Vehema tee 1a kinnistul asuva hoone ümberehitamise korral tekkivates kuludes ja Vehema tee poolse hoonesse sissesõidu võimaluse kadumisest tingitud kinnistu turuväärtuse vähenemises. Seega lähtub kahjunõue eeldusest, et ei toimu Vehema tee ümber ehitamist selliselt, et taastatakse autoga hoonesse sissesõidu võimalus Vehema teelt. Ringkonnakohus leiab, et eespool toodud selgitusi arvestades ei ole aga praegu alust arvata, et kaebajale üldse tekib vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel kahju, sest vastustajal tuleb kasutusloa menetluses muu hulgas kaaluda Vehema tee ümberehitamise tagajärjel kaebajale tekkinud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamise võimalikkust. Seetõttu jääb ka kahjunõue rahuldamata. 14(15)
3-18-2097 V Kokkuvõte ja menetluskulud
42.Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt, tunnistab Vehema teele antud ehitusloa õigusvastaseks ja tühistab kasutusloa. Heastamis- ja kohustamisnõudes jääb kaebus rahuldamata.
43.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ning neid esitamata menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.
44.Kaebaja esitas tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõude ning viimasele alternatiivselt ka hüvitamisnõude. Kuigi kaebus rahuldatakse üksnes tuvastamis- ja tühistamisnõude osas, keskenduski vaidlus eeskätt ehitus- ja kasutusloa õiguspärasuse kontrollile. Seega hindab ringkonnakohus, et kaebus on rahuldatud 75% ulatuses.
45.Vastustaja mõlema kohtuastme võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg-te 1 ja 2 ning § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
46.Kaebaja esimese astme menetluskulud on kokku 7862,50 eurot (õigusabikulud 5882,50 eurot ilma käibemaksuta, riigilõiv 765 eurot, tõendite saamise kulu 1200 eurot). Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud on 3573,50 eurot (riigilõiv 750 eurot, õigusabikulud 2612,50 + 175 eurot ilma käibemaksuta). Kulude kohta on esitatud nõuetekohased kuludokumendid. Kaebuse rahuldamise proportsiooni, asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades tuleb vastustajalt kaebaja esimese astme menetluskulude katteks välja mõista 5000 eurot ja teise astme kulude katteks 2500 eurot, kokku 7500 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.