Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-16-2061 7. juuni 2019 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld D. V. kaebus kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja terviseseisundi hindamise eksperdikomisjoni otsuse tühistamiseks ja komisjoni kohustamiseks tema taotlust uuesti läbi vaatama Kaebaja D. V. , esindaja vandeadvokaat Yulia Klyukach Vastustaja Haridus- ja Teadusministeerium, esindaja Liina Hirv Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2018. a otsus D. V. kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. oktoobri 2017. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2018. a otsus.
3.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja terviseseisundi hindamise eksperdikomisjoni 16. septembri 2016. a otsus nr 10-9/5412-2 ning kohustada eksperdikomisjoni D. V. taotlust uuesti läbi vaatama.
4.Mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt kaebaja kasuks välja menetluskulu 210 eurot.
6.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D. V. (kaebaja) on tuvastatud sügav puue (kuulmisfunktsiooni täielik puudumine). Ta esitas taotluse, milles palus end kodakondsuse taotlemisel eesti keele tasemeeksamist ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamist vabastada. Oma taotlust põhjendas ta sellega, et on lapsest peale kurt. Koos taotlusega esitas ta perearsti tõendi, mille järgi on tal kuulmispuue lapsest saadik. Tõendis märkis perearst, et puude tõttu ei ole kaebaja võimeline sooritama eesti keele suulist ega kirjalikku eksamit. Kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja terviseseisundi hindamise eksperdikomisjon vabastas 16. septembri 2016. a otsusega kaebaja eesti keele tasemeeksami suulisest osast ja kuulamisosast ning lubas tal eksami korralduslikest küsimustest arusaamiseks kasutada viipekeele tõlgi abi. Eksamite kirjalikust osast jäeti kaebaja vabastamata. Analoogse sisuga otsuse oli eksperdikomisjon teinud ka 15. mail 2015, mille järel
3-16-2061 sooritas kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, saades 9 punkti 24st (eksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav saab 18 punkti) ja eesti keele eksami lugemise ja kirjutamise osad, saades 36% võimalikest punktidest (eksam loetakse sooritatuks, kui eksaminand saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast).
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse eksperdikomisjoni 16. septembri 2016. a otsuse tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole eksperdikomisjoni otsus nõuetekohaselt põhjendatud ning see on vastuolus perearsti tõendiga, mille järgi pole ta võimeline sooritama ka kirjalikku eksamit. Lapsepõlves kurdistunud isikul on raske õppida isegi emakeelt, võõrkeelest rääkimata.
3.Tallinna Halduskohus jättis 16. oktoobri 2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on järgmised.
3.1.Vaidlustatud otsus on kooskõlas kodakondsuse seaduse (KodS) ja Vabariigi Valitsuse
13.detsembri 2007. a määrusega nr 247. Eksperdikomisjon rahuldas taotluse osaliselt ning tõi selgelt välja, millises ulatuses on kaebaja võimeline eksamit sooritama.
3.2.Eksperdikomisjon ei saa otsuse tegemisel lähtuda üksnes perearsti tõendist. Ühtegi psüühilise funktsiooni kõrvalekallet pole kaebajal tuvastatud. Perearst ei ole pädev otsustama eksami sooritamise võimekuse üle. Määruse nr 247 kohaselt hindab raviarst terviseseisundit ja väljastab selle kohta teatise, mitte ei otsusta eksami sooritamise või sellest vabastamise üle. Eksperdikomisjon peab otsuse tegemisel arvesse võtma kõiki tõendeid kogumis.
3.3.Kaebaja ei ole pöördunud psühhiaatri poole ega väida ise, et tal esineks psüühiline haigus. Perearst ei ole samuti märkinud, et kaebaja oleks suunatud eriarsti juurde. Eksperdikomisjoni koosseisus oli kurtuse ekspert ja kurtide inimeste probleemidega kursis olev isik. Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas kurtus takistab nende eesti keele eksamiosade täitmist, mida talt nõutakse, kui ta suudab lugeda ja kirjutada. Lugedes on võimalik omandada teadmisi ning kurtus ei takista vastuste kirjapanemist. Kaebaja on varem eksamil osalenud. Kuigi siis jäi tal teadmistest vajaka, ei saa teadmiste puudumist seostada kurtusega.
4.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. mai 2018. a otsusega rahuldamata, nõustudes halduskohtu põhjendustega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kaebaja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub Riigikohtul tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha asjas uus otsus. Alternatiivselt palub kaebaja saata asi alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
5.1.Vastustaja ei saanud anda kaebaja psüühilisele seisundile hinnangut ainuüksi perearsti tõendi põhjal. Varem on eksperdikomisjon kaebajalt küsinud ka psühhiaatri tõendit, kuid seekord seda ei küsitud, kuna kaebaja oli esitanud perearsti tõendi. Perearstil ei ole pädevust otsustada isiku psüühilise seisundi üle, vaid seda peaks tegema eriarst (psühhiaater). Seega ei täitnud eksperdikomisjon uurimiskohustust, jättes psühhiaatri tõendi nõudmata. Ka kohtud jätsid psühhiaatri tõendi saamise võimalused uurimata.
5.2.Sotsiaalkindlustusameti otsuse järgi esineb kaebajal sügava puude raskusastmele vastav kuulmisfunktsiooni täielik puudumine ja keskmise puude raskusastmele vastav keele- ja kõnefunktsiooni suur kõrvalekalle. Kaebajal on kuulmispuue lapsest saadik, mistõttu pole ta enda 2(6)
3-16-2061 arvates võimeline kirjalikku eksamit sooritama. Vastustaja ei ole Sotsiaalkindlustusameti otsuseid puude ja töövõime kaotuse kohta tõenditena hinnanud. Vaidlustatud otsus ei ole kontrollitav ning pole võimalik aru saada, miks vastustaja peab kaebajat tervisliku seisundi tõttu võimeliseks eksamit sooritama.
5.3.Kohtud on valesti järeldanud, et kaebajal oli võimalik esitada oma seisukoht ning tulla komisjoni koosolekule. Samuti ei saa nõustuda kohtute järeldusega, et komisjonis olid spetsialistid, kellel on olemas vajalikud teadmised. Komisjoni liikmete hulgas polnud eripedagooge, kes tegelevad kurtide probleemidega.
6.Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel.
6.1.Esimese astme kohtumenetluses oli kaebaja põhiline argument, et komisjoni otsus peaks olema täielikult vastavuses perearsti tõendis antud diagnoosi ja hinnangutega. Perearst avaldas 31. märtsi 2016. a tõendis, et kaebajal ei ole probleeme psüühilise seisundiga ning tal esineb vaid kuulmispuue. Pärast kohtuistungit esitas kaebaja uue perearsti tõendi, milles on märgitud, et kaebaja ei ole võimeline eesti keelt kirjalikult omandama, kuna ta on vegetatiivselt labiilse närvisüsteemiga, kaldub paanikaja ärevushäiretele ning kannatab ka alaväärsuskomplekside all. Oluline on arvestada kahe tõendi vastukäivust ning nende sellest tulenevat madalat tõendusväärtust.
6.2.Oma terviseseisundit, mis takistab eksamite sooritamist, peab selgitama ja tõendama taotleja. Perearst on esmatasandi spetsialist, kellel on pädevus teha kindlaks, kas võivad esineda spetsiifilisemad terviseprobleemid ja kas isik vajab eriarsti abi. Kuna perearsti esmane hinnang ei andnud eksperdikomisjonile mingit alust kahelda kaebaja psüühilises seisundis, olnuks põhjendamatu nõuda psühhiaatri tõendit. Samuti oli komisjon eelmise taotluse menetluses teavitanud kaebajat, et kui ta tugineb psüühilisele seisundile, peab ta seda tõendama psühhiaatri tõendiga. Järelikult järgis eksperdikomisjon uurimispõhimõtet.
6.3.Sotsiaalkindlustusameti otsustes ei ole tuvastatud ühtki psüühilise funktsiooni kaotust või kõrvalekallet, samuti ei ole kaebaja seda väitnud. Eksperdikomisjon hindab tõendeid kogumis ning perearsti tõend oli üheks aluseks, miks vabastada kaebaja eesti keele tasemeeksami suulisest osast ja kuulamisosast. Kaebajale teatati kirjalikult, millal toimub eksperdikomisjoni koosolek ning et tal on õigus viibida oma taotluse menetlemise juures. Samuti on vale väide, et eksperdikomisjoni liikmetel puudusid eelteadmised vajaliku otsuse tegemiseks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.KodS § 6 punktide 3 ja 4 järgi peab välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, oskama eesti keelt vastavalt KodS §-s 8 sätestatud nõuetele ja tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust vastavalt KodS §-s 9 sätestatud nõuetele. Nende nõuete täitmist kontrollitakse eksamitega. KodS § 35 lõigetest 2 ja 3 tuleneb, et isik, kes terviseseisundi tõttu pole võimeline KodS § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud tingimusi täitma, on eksamist vabastatud või sooritab eksami sellises ulatuses ja sellisel viisil, mida tema terviseseisund võimaldab. KodS § 35 lõigete 6 ja 7 järgi on isiku eksamist osalise või täieliku vabastamise otsustamine eksperdikomisjoni pädevuses. KodS § 35 lõike 8 järgi esitab isik eksperdikomisjoni pöördumiseks raviarsti teatise, mis kinnitab isiku võimetust terviseseisundi tõttu täita kas täielikult või osaliselt KodS § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud nõudeid.
8.Eksperdikomisjoni tööd reguleerib täpsemalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2007. a määrus nr 247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja «Kodakondsuse seaduse» ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise 3(6)
3-16-2061 eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“. Määruse §-s 2 on sätestatud, et isiku, kes terviseseisundi tõttu soovib eksamid sooritada üldkorrast erinevas ulatuses ja viisil või soovib nendest eksamitest vabastamist, terviseseisundit hindab raviarst, kes väljastab tema terviseseisundi kohta teatise. Määruse § 3 lõike 1 kohaselt peab eksperdikomisjon tegema otsuse §-s 2 nimetatud teatisele ja täiendavatele dokumentidele tuginedes. Määruse § 6 lõike 2 järgi võib eksperdikomisjon vabastada isiku mõne eksami osa sooritamisest, samuti näha ette eksami suulise osa asendamise kirjalikuga ja vastupidi. Sama paragrahvi lõige 3 lubab eksamite sooritamisest täielikult vabastada juhul, kui isiku terviseseisundist tulenevalt ei ole eksamite sooritamine võimalik või otstarbekas ka muudetud ulatuses ja viisil.
9.Seega annab kehtiv õigus eksperdikomisjonile vabaduse võtta arvesse kõiki asjakohaseid dokumentaalseid tõendeid isiku terviseseisundi kohta ning kuivõrd sätestatud ei ole rangeid kriteeriume, on eksperdikomisjonil arvestatav kaalutlusruum. Siiski tuleneb määruse nr 247 § 6 lõikest 3, et eksamite sooritamisest tuleb täielikult vabastada isik, kelle terviseseisundist tulenevalt ei ole eksamite sooritamine võimalik ka muudetud ulatuses ja viisil. Asjas ongi vaidlus selle üle, kas kaebaja on võimeline sooritama eksameid muudetud ulatuses (st olukorras, kus ta ei pea tegema eesti keele eksami suulist osa ja kuulamisosa).
10.Kuigi eksperdikomisjoni pädevuses on otsustada, kas ja millises ulatuses isik eksamite sooritamisest vabastada, ei ole välistatud, et määruse nr 247 § 4 lõike 4 alusel eksperdikomisjonile esitatavas teatises isiku terviseseisundi kohta sisaldub lisaks isiku objektiivse terviseseisundi kirjeldusele ka arsti hinnang tema võimekuse kohta eksameid sooritada. Kuna tegemist on määruse § 2 järgi spetsiaalselt selleks otstarbeks väljastatava teatisega, peab arst hindama, millised isiku tervisehäired võivad eksamite sooritamist takistada. Kui arst esitab lisaks isiku terviseseisundi objektiivsele kirjeldusele oma erialastel teadmistel põhineva järelduse selle kohta, et isik pole võimeline sooritama eksamit täies mahus, siis sisaldab see teatise osa tõenduslikku teavet isiku suutlikkuse kohta sooritada eksam. Raviarsti järeldust on võimalik ümber lükata teiste tõenditega või eksperdikomisjoni liikmete eriteadmistele tugineva põhjendatud arvamusega.
11.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõike 2 järgi tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Ka määruse nr 247 § 6 lõige 4 kohustab eksperdikomisjoni otsust põhjendama. Kui eksperdikomisjon teeb otsuse lisaks kogutud tõenditele eksperdikomisjoni liikmete eriteadmisi kasutades, peab eriteadmiste kasutamine olema otsuses selgelt jälgitav. Seda iseäranis siis, kui eriteadmistele tuginedes kummutatakse dokumentaalses tõendis toodud järeldus.
12.Praegusel juhul ei põhjendanud eksperdikomisjon, miks kaebajat ei vabastatud eksamite kirjalikest osadest. Neid põhjendusi ei sisalda ka eksperdikomisjoni varasem, 15. mail 2015 tehtud otsus, millele eksperdikomisjon vaidlustatud otsuses viitab. Vaidlustatud otsuses on üksnes viidatud tõenditele, millest vastustaja lähtus, ning milleks on pensionitunnistuse koopia, perearsti tõend ja Sotsiaalkindlustusameti otsused puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta. Samas ei sisalda Sotsiaalkindlustusameti 24. augusti 2015. a otsused ega puude raskusastme määramise otsuse aluseks olnud ekspertarsti arvamus ja perearsti 31. märtsi 2016. a tõend omavahel vastuolus olevat teavet. Puude määramise menetluses ei andnud ekspertarst hinnangut kaebaja võime kohta eksamite kirjalikku osa sooritada ega eesti keelt õppida. Seega ei ole võimalik vaidlustatud otsusest mõista, millistel põhjustel on kaebaja taotlus osaliselt rahuldamata jäetud.
13.Kolleegium on varem selgitanud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (28. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ühes seal 4(6)
3-16-2061 viidatud kohtupraktikaga). Kuigi kohtumenetluses on vastustaja otsust selgitanud, pole vastustaja tuginenud tõenditele, mis lükkavad kaebaja perearsti 31. märtsi 2016. a tõendis toodu ümber. Praegusel juhul saaksid kohtumenetluses esitatud selgitused tugineda üksnes eriteadmistele. Lähtuvalt eksperdikomisjoni olemusest saavad niisuguseid eriteadmistel põhinevaid seisukohti otsuse põhjendamiseks kasutada üksnes eksperdikomisjoni kuuluvad isikud. Kuna eksperdikomisjon pole oma põhjendusi üheski kohtule esitatud dokumendis (otsus, koosoleku protokoll) fikseerinud, pole kolleegiumil võimalik hinnata, kas otsuse aluseks võetud kaalutlused on asjakohased ja piisavad. Selliste põhjenduste puudumist ei asenda eriteadmistega isiku kuulumine eksperdikomisjoni koosseisu.
14.Vaatamata eksperdikomisjoni võimalusele kasutada oma liikmete eriteadmisi, kehtib ka eksperdikomisjonile HMS §-s 6 sätestatud uurimiskohustus. Selle täitmiseks on määruse nr 247 § 5 lõike 1 teise lause järgi eksperdikomisjonil õigus suunata isik täiendavasse ekspertiisi või teha talle ettepanek esitada täiendavaid dokumente. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib eksperdikomisjon kaasata taotluse läbivaatamise menetlusse ekspertidena teatise väljastanud raviarsti ja ka teisi spetsialiste nende nõusolekul. Seega on eksperdikomisjonil mitmesuguseid võimalusi, kuidas koguda lisateavet, kui eksperdikomisjon kahtleb raviarsti teatises toodud järelduses. Kuigi eksperdikomisjon on tõendite hindamisel vaba, ei saa üldjuhul pidada uurimispõhimõttega kooskõlas olevaks olukorda, kus eksperdikomisjon isegi ei püüa välja selgitada raviarsti tõendis toodud järelduse tagamaid, kui ta selles kahtleb.
15.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on uurimiskohustust rikkunud ka seetõttu, et jättis kaebajalt psühhiaatri tõendi nõudmata. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kuna kaebaja taotles eksamitest vabastamist kurtuse tõttu ning eksperdikomisjonile esitatud perearsti tõend ei viidanud psüühikahäire esinemisele, ei pidanud ka vastustaja omal algatusel asuma selle kohta tõendeid koguma. Sellist kohustust ei loonud vastustajale ka asjaolu, et kaebaja eelmist taotlust menetledes oli eksperdikomisjon kaebajalt psühhiaatri tõendit nõudnud. Vastupidi, kui eksperdikomisjonile on juba varasemast ajast teada, et kaebajal psüühikahäiret ei ole, on tegemist asjakohase küsimusega üksnes siis, kui kaebaja sellele selgelt tugineb. Seetõttu ei ole kohtumenetluses relevantsed kaebaja esitatud perearsti tõendid, mis on antud pärast eksperdikomisjoni otsuse tegemist.
16.Eeltoodust tulenevalt on eksperdikomisjon vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud nii uurimiskui ka põhjendamiskohustust.
17.Eeltoodud põhjustel rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse ning tühistab haldus- ja ringkonnakohtu otsused. Kolleegium teeb asjas uue otsuse, millega tühistab kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja terviseseisundi hindamise eksperdikomisjoni 16. septembri 2016. a otsuse ning kohustab eksperdikomisjoni kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Taotluse uuel läbivaatamisel peab eksperdikomisjon tuvastama tõendeid kogumis hinnates, kas kaebajal esineb tervisehäire, mis takistab kodakondsuse taotleja eksamite kirjalike osade sooritamist. Kui dokumentaalsed tõendid on selleks ebapiisavad või vastuolulised, tuleb kahtlused kõrvaldada käesoleva otsuse punktis 14 kirjeldatud eksperdikomisjoni menetluslikke õigusi kasutades. Seejuures tuleb arvestada, et määruse nr 247 § 6 lõige 3 kohustab isikut eksamite sooritamisest vabastama mitte ainult siis, kui isiku terviseseisundist tulenevalt ei ole eksamite muudetud ulatuses ja viisil sooritamine võimalik, vaid ka siis, kui see ei ole otstarbekas.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on asjas tasunud kokku 30 eurot riigilõivu. Halduskohtus taotles kaebaja õigusabikulude 180 eurot väljamõistmist. Need kulud on vajalikud ja põhjendatud. Ringkonnakohtule ja Riigikohtule pole kaebaja menetluskulude nimekirja esitanud. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud 210 eurot. 5(6)
3-16-2061
19.Kaebaja tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lõige 4).
20.Kolleegium asendab avaldatavas kohtuotsuses HKMS § 175 lõike 3 alusel kaebaja nime initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.