Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.05.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-16-517
Haldusasi
OÜ Axenture Arendus kaebus maksuotsuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Axenture Arendus, volitatud esindajad v.adv-d Kaspar Lind ja Madis Uusorg Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 08.05.2019
RESOLUTSIOON
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Axenture Arendus kaebus rahuldamata.
Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.06.2019. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis OÜ Axenture Arendus 2014. a oktoobri ja 2015. a septembri käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete õigsust. MTA rahuldas 11.02.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/035365-9 OÜ Axenture Arendus 20.10.2015 tagastusnõude 18,99 euro ulatuses ja jättis selle rahuldamata 37 581,88 euro ulatuses. Lisaks nõudis MTA tagasi ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud 9569,31 eurot. OÜ Axenture Arendus soetas kontrollitaval perioodil põhivarana korteriomandi (eluruum) üldpinnaga 126,50 m2 aadressil Staadioni 4-81, Tallinn, ja mitteeluruumi (panipaik) üldpinnaga 12,50 m2 aadressil Staadioni 4-99, Tallinn, ning kajastas arvetel märgitud käibemaksu 2014. a oktoobri ja 2015. a septembri käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas. Samuti on OÜ Axenture Arendus arvestanud 2014. a oktoobri sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu notarikulult ning 2015. a septembri sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu notarikulult ja kommunaalkuludelt. OÜ-l Axenture Arendus pole õigust korteriomandi soetamisel tasutud käibemaksu ning korteriomandi soetamisega seotud notari- ja kommunaalkuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, sest need kaubad ja teenused ei ole soetatud maksustatava käibe tarbeks. Eluruumi ei muuda äriruumiks pelgalt asjaolu, et äriühing nimetab seda äriruumiks. Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Kuna korteriomand on möbleerimata ning ruume ei ole veel kasutusele võetud, ei ole võimalik hinnata ruumide tegelikku kasutust. Lähtuda tuleb kinnistusraamatu ja ehitisregistri andmetest ning notariaalsest lepingust, mille kohaselt on tegemist eluruumiga. Elukorrustel äriruumide pidamine väljub üldjuhul omandi tavakasutusest, mistõttu tuleks eluruume eeldatavasti käsitada just eluruumidena. Teisalt osutab eelöeldu sellele, et OÜ Axenture Arendus väidetav eesmärk soetatavat korterit kontorina kasutada ei pruugi realiseeruda. Kasutusotstarbe muutmisest saab rääkida ainult juhul, kui on tuvastatud mingisuguste ümberkorralduste tegemine, millest nähtub ruumi kasutusotstarbe muutmise soov. Kui OÜ Axenture Arendus peaks hakkama tulevikus korteriomandit kasutama äriühingu kontorina, on tal õigus korrigeerida korteriomandi soetamisel tasutud käibemaksu.
2.OÜ Axenture Arendus esitas 14.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 11.02.2016 maksuotsus. 1) Maksuhaldur ei arvestanud käibemaksu neutraalsuse ja sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise põhimõtetega. Samuti on jäetud tähelepanuta majandusliku tõlgendamise põhimõte, mille kohaselt lähtutakse maksustamisel tehingu tegelikust majanduslikust sisust, mitte vormist. Maksuotsus on vastuolus Euroopa Kohtu lahenditega (C-153/11; C-460/07) ja Riigikohtu praktikaga (haldusasi nr 3-3-1-47-15). 2) Kinnisasja kasutamiseks ettevõtluse tarbeks ei saa lugeda mitte üksnes selle otsest kasutamist, vaid ka lühi- ja pikaajalist investeeringut ning raha paigutamise võimalust. Maksuhaldur ei ole tuvastanud pettust ega kuritarvitust. Kui kuritarvitust ei ole tuvastatud, ei saa sisendkäibemaksu mahaarvamist piirata põhjusel, et kinnisasja ei ole veel kasutusele võetud. Juhul, kui kaebaja esialgne äriplaan ei realiseeru ja korteriomandit ei võetagi kasutusele ning kaebaja võõrandab korteriomandi, on kaebaja kohustatud selle müügihinnale lisama käibemaksu. Isegi kui pärast kinnisasja kasutuselevõttu võimaldataks sisendkäibemaks maha arvata, ei täidaks see soovitud eesmärki ega tagaks käibemaksu neutraalsuse põhimõtte järgimist. Maksuhaldur ei ole kontrollaktis ega ka maksuotsuses asunud seisukohale, et tegemist ei olnud ettevõtlusega seotud kuluga. 3) Kaebaja jaoks on tegemist investeeringuga. Üldteada on asjaolu, et eluruumina kasutatavat kinnisasja on märkimisväärselt lihtsam realiseerida kui äripinda. Ekslik on maksuhalduri arvamus, et korteriomandi kasutamine ärilisel eesmärgil ületab igal juhul omandi 2(8)
3-16-517 tavakasutusest tekkivad mõjud teistele korteriomanikele. Korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg 1 kohaselt võib omanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga. Korteriomandi kasutamine kontorina ei ole KOS § 10 lg-ga 1 vastuolus.
3.Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kinnisvara iseloomu ja ettenähtud jälgimisperioodi arvestades on äriühingul kinnisvara soetamisel kohustus tõendada, et ta kasutab kinnisvara maksustatava käibe tarbeks. Kaebaja ei ole peale oma tulevikus teostuda võivate plaanide esitanud ühtegi tõendit, mis oleks usutavalt tõendanud korteri kasutamist maksustatava käibe tarbeks. Kasutusotstarbe muutmiseks sammude astumine või nende astumata jätmine võib olla üheks asjaoluks, mis viitab koostoimes muude asjaoludega elamu või selle osa tegelikule kasutusele tulevikus. 2) Arvestades eluruumide isikliku kasutamise riski ja kinnisasjade maksustatava käibe tarbeks kasutamise piiratumaid võimalusi, ei saa eluruumidena registrisse kantud korteriomandite soetamisel antud selgitust, et korter võetakse kasutusse kontorina, pidada piisavaks, järeldamaks, et seda kasutatakse kindlasti maksustatava käibe tarbeks. Ei ole tõenäoline, et äriühingul, kellel puuduvad töötajad ja kelle juhatuse liige on palgaline töötaja teises äriühingus, on vajadus kontori järele. Äriühingu majandustegevuse näitajate põhjal ei saa järeldada, et äriühingu tegevus paraneks. Kaebaja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et kaebaja on hakanud endale töötajaid värbama. Kui isikul puudub kinnisvara soetamisel suutlikkus tõendada korteri kasutamist maksustatava käibe tarbeks, saab käibemaksuseaduse (KMS) § 32 alusel lähtuda järgneva kümne aasta jooksul selle tegelikust kasutamisest. 3) Ekslik on kaebaja väide, et maksuhaldur on lähtunud üksnes registrikandest. MTA lähtus ka kaebaja selgitustest, vaatluse andmetest, internetis olevatest andmetest, kaebaja majandustegevuse iseloomust ning majandusnäitajatest. 4) Korteriomandi kasutamisel tuleb arvestada ka teiste korteriomanike huvidega. Korterelamus äriruumide pidamine väljub üldjuhul omandi tavakasutusest. 5) Asjaolu, et maksuhaldur ei ole maksustanud korteriomandi soetamiseks tehtud väljamakseid, ei tähenda automaatselt, et vastustaja peab korteri soetamiseks tehtud kulusid kaebaja majandustegevusega seotuks.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 15.07.2016 otsusega kaebuse ja tühistas MTA 11.02.2016 maksuotsuse. 1) Käibemaksuseadus ei nõua sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldusena, et maksukohustuslasel oleks detailne äriplaan, mille põhjal oleks võimalik tõsikindlalt tuvastada, et soetatud kaupa asutakse kasutama maksustatava käibe tarbeks. Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-47-15 saab teha järelduse, et kauba maksustatava käibe tarbeks kasutamist selgitav äriplaan peab olema usutav. Adekvaatse ja usutava äriplaaniga on tegemist kõigil neil juhtudel, kui kirjeldatud tegevus ja selle tulemusena maksustatava käibe teke on vähemalt põhimõtteliselt võimalik. Üksnes kahtlus, et maksukohustuslane ei pruugi kaupa maksustatava käibe tarbeks kasutada, ei õigusta sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramist. Olukorras, kus andmed põhinevad maksukohustuslase prognoosil tulevikus aset leidvate asjaolude kohta, mille realiseerumist ta täielikult tagada ei saa, on maksuhalduril tavalisest suurem põhjendamiskohustus. Piiripealsetes ja ebaselgetes situatsioonides tuleb nii õigusnorme kui ka asjaolusid tõlgendada maksukohustuslase kasuks. 2) KMS § 32 sõnastus viitab sellele, et kui maksukohustuslasel on käibe tekkimise ajal mõistlik ja adekvaatne arusaam sellest, et ta asub soetatud kaupa või teenust täies ulatuses 3(8)
3-16-517 kasutama oma ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks, on tal õigus sisendkäibemaks kohe täies ulatuses maha arvata ning hiljem, kui plaan ei realiseeru, on tal kohustus sisendkäibemaksu korrigeerida. Seetõttu ei saa sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise keelamist õigustada sellega, et isikul on tulevikus võimalik KMS § 32 alusel sisendkäibemaks siiski tagasi saada. 3) Kaebaja selgitused korteri maksustatava käibe tarbeks kasutamise kavatsuse kohta on üldsõnalised. Siiski ei õigusta maksuhalduri kahtlused sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramist. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine oleks lubatav, kui kaebaja oleks asunud neid ruume kasutama eesmärgil, mis pole seotud maksustatava käibega, ning kõigi korteri soetamise ja kasutama asumisega seotud asjaolude põhjal saaks teha eluliselt kõige usutavama järelduse, et korter soetatigi muul otstarbel. Olukorras, kus soetatud korterit ei ole ühelgi otstarbel kasutama hakatud, ei saa rääkida maksupettuse toimepanemisest või selle toimepanemise kahtlusest. Praegusel juhul saaks maksuhalduri tuvastatud asjaolude põhjal teha küll järelduse, et kaebajal võis kõnealuse korteri soetamisega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamisel olla maksupettuse toimepanemise kavatsus, ent kuna ta ei ole seda kavatsust realiseerinud ning soetatud korteri maksustatava käibe tarbeks kasutamine ei ole välistatud, on tal õigus sisendkäibemaks maha arvata. Kaebajal on võimalus hakata korterit kasutama kas büroona või muul maksustatava käibega seotud eesmärgil. Sellisel juhul tooks praegu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine kaasa topeltmaksustamise. 4) Eluruumina ehitatud korterit on võimalik büroona kasutada. Ka see, et tegemist on elamumaa sihtotstarbega maaga, ei takista ühelgi moel ruumide büroona kasutamist. Ruumide kasutamiseks ettevõtja büroona ei ole vaja eriluba, mille andmisel või andmisest keeldumisel saaks kinnistu sihtotstarvet arvesse võtta. Põhjendamatu on viide korteriomandiseadusest tulenevatele piirangutele. Normaalse ja sihipärase kasutamise korral ei ületa korteri büroona kasutamisest tulenevad mõjud naaberkorterite omanikele mõjusid, mis tekiksid sama ruumi kasutamisest eluruumina. 5) Kõnealust korterit saab käsitada ka investeeringuna. Kuigi see, et ettevõtja soetab kõigepealt majandustegevuse laiendamiseks vajalikud bürooruumid ning alles hiljem hakkab välja töötama konkreetseid plaane majandustegevuse laiendamiseks, ei pruugi olla kooskõlas tavapärase äripraktikaga, ei saa sellise käitumise otstarbekust välistada olukorras, kus ettevõtjal on selliste ruumide soetamiseks vabad rahalised vahendid olemas. Kaebaja on kohtumenetluses loogiliselt selgitanud, et kui ettevõttel peaks tekkima vajadus saada täiendavaid käibevahendeid, on korterit märksa lihtsam võõrandada kui büroopinda.
5.Maksu- ja Tolliamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.01.2018 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohtu halduskolleegium rahuldas 15.11.2018 otsusega MTA kassatsioonkaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2018 otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 1) Kolleegium on oma varasemas praktikas asunud seisukohale, et bürooruumid võivad asuda mitteelamu kasutusotstarbega hoones. Ka 01.07.2015 jõustunud EhS § 50 lg 7 p 1 alusel kehtestatud määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa ei näe ette elamu kasutusotstarbega hoone kasutamist büroohoonena. EhS § 16 lg 2 esimese lause järgi tuleb ehitist kasutada kasutusotstarbe kohaselt. 2) Maksuhaldur on maksuotsust mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud. Kui maksuhaldur on maksuotsust nõuetekohaselt põhjendanud, lasub MKS § 150 lg 1 järgi maksukohustuslasel kohustus tõendada, et ehitusõiguslikule kasutusotstarbele mittevastav äriplaan on realistlik. Kavatsuse tõendamise puhul ei kehti tavapärasest leebem 4(8)
3-16-517 tõendamisstandard. Kui esineb õiguslikke takistusi, mis ei lase kaebaja äriplaani ellu viia, peaks maksukohustuslane esile tooma, milliseid abinõusid on ta kasutanud või plaanib kasutada, et viia eluruumi kasutusotstarve kavandatava kasutusotstarbega kooskõlla. Ehitusõiguslik kasutusotstarve takistas kaebaja äriplaani teostamist, kuid kaebaja ei ole maksumenetluses näidanud, et ta oleks astunud samme selle takistuse kõrvaldamiseks. 3) Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et maksuhaldur pidanuks esitama täiendavaid tõendeid selle kohta, et kaebaja juhatuse liige on võtnud korteri pärast maksuotsuse tegemist kasutusele oma elukohana. Maksuotsust ei ole põhjendatud väitega, et korter soetati kaebaja juhatuse liikme elukoha tarbeks. Seetõttu ei pidanud vastustaja seda asjaolu ka tõendama. Kuna vastustaja lähtus maksumenetluses kaebaja seletusest, et ta soetas korteri äriühingule kontoriks, lasub kaebajal tõendamiskoormus tõendite osas, mis kinnitaksid, et tal oli maksuotsuse tegemise ajal tõepoolest kavatsus võtta korter kasutusele äriühingu kontorina. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid näiteks töötajate palkamise ega kontori sisustamise kohta. Ringkonnakohus on tõendamiskoormuse jagamisel eksinud ning see võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. 4) Kaebaja hilisem plaanimuutus ei mõjuta maksuotsuse õiguspärasust, sest maksuhaldur hindas äriplaani usutavust maksuotsuse tegemise ajal teada olnud info alusel.
MENETLUSOSALISTE
LÄBIVAATAMISEL
SEISUKOHAD
RINGKONNAKOHTUS
ASJA
UUEL
7.Maksu- ja Tolliamet palub halduskohtu 15.07.2016 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja väide korteriomandi soetamise kohta investeeringuks tuleb jätta kõrvale, kuna selle väite on kaebaja esitanud alles halduskohtus. Maksumenetluses antud selgituste kohaselt kavatses kaebaja kasutada korterit kontorina. Kaebaja ei ole tõendanud asjaolusid, mis kinnitaks korteri kasutusele võtmist kontorina. 2) Arvestades, et EhS § 48 annab pädevale asutusele õiguse kasutusteatises esitatud andmeid täiendavalt kontrollida, ei saanud kaebaja eeldada, et ta saab korteriomandit kontorina kasutada juba 10 päeva pärast kasutusteatise esitamist. Kaebaja ei ole ära näidanud, milliseid abinõusid on ta kasutusele võtnud või plaanib kasutusele võtta, et kõrvaldada seadusest tulenev takistus korteri kasutamiseks äriruumina. 3) Maksuhaldur on kontrollaktis esitanud oletuse, et korter on soetatud kaebaja juhatuse liikme elukohaks, kuid ei ole maksustamise alusena sellele tuginenud.
8.OÜ Axenture Arendus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Riigikohus leidis ekslikult, et kuna maksuotsust ei ole põhjendatud väitega, et korter soetati kaebaja juhatuse liikme elukoha tarbeks, ei pea maksuhaldur seda asjaolu ka tõendama. Kontrollaktis on välja toodud kahtlus, et korteriomand on soetatud kaebaja juhatuse liikme Dmitri Eivini elukohaks ning ka apellatsioonkaebuses on vastustaja sellele asjaolule viidanud. Seega on maksuhaldur sisendkäibemaksu määramisel tuginenud asjaolule, mida ta ei ole tõendanud. Maksuhalduri kahtlus ei ole kinnitust leidnud: korteriomandit ei ole eluruumina kasutusele võetud ning see seisab jätkuvalt tühjana samas seisundis, nagu see oli maksumenetluses toimunud vaatluse ajal. 2) Asjaõiguslepingu sõlmimise ajal oli kaebajal kavatsus korteriomand sisustada ja kontorina kasutusele võtta. Selleks plaanis kaebaja kasutada tagastatava käibemaksu summat. Tagastusnõude rahuldamise korral oleks kaebaja esitanud enne kontori kasutusele võtmist 5(8)
3-16-517 kasutusteatise kasutusotstarbe muutmise kohta. Kuna tagastusnõue jäeti rahuldamata, otsustas kaebaja kuni vaidluse tulemuste selgumiseni korterit mitte sisustada ning seetõttu ei ole kaebajal võimalik esitada dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja kavatsust võtta korteriomand kasutusele äriruumina. Puudub igasugune põhjus kahelda kaebaja kavatsuses võtta korteriomand kasutusse kontorina, kuna äriühing ei saa jäädagi oma tegevust korraldama juhatuse liikme vanaema elukohas. 3) Riigikohus jättis ebaõigesti tähelepanuta maksumenetluses antud kaebaja seadusliku esindaja selgituse, et kaebaja tegevus seisneb ettevõtetesse ja kinnisvarasse investeerimises. Seega käsitati korterit juba selle soetamise hetkel investeeringuna ning vastavast kavatsusest informeeriti ka maksuhaldurit. 4) Puudub seadusest tulenev takistus Staadioni 4-81 korteriomandi kasutusele võtmiseks kontorina. Kasutusotstarbe muutmine on võimalik EhS § 48 lg 2 alusel kasutusteatise esitamisega. EhS § 16 lg-t 2 ei saa sisustada selliselt, et see välistab ehitise kasutamise muul otstarbel kui ehitisregistrisse kantud peamine kasutusotstarve. Arvestades, et tänapäeval on levinud kaugtöö tegemine kodust, tähendaks EhS § 16 lg 2 range tõlgendus kodus töötavatele inimestele kohustust esitada 10 päeva enne töötama hakkamist kasutusteatis ehitisregistrile. Kui tõlgendada EhS § 16 lg-s 2 sätestatut absoluutse piiranguna, on see norm vastuolus põhiseaduse § 32 lg-s 2 tuleneva omandiõiguse põhimõttega. Sellisel juhul tuleks EhS § 16 lg 2 suhtes algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. 5) Ka juhul, kui asuda seisukohale, et esineb seadusest tulenev takistus, ei saa formaalse nõude täitmata jätmine olla sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise aluseks. Euroopa Kohus leidis asjas nr C-153/11, et liikmesriigi seadusest tuleneva kohustuse – muuta kinnisasja kasutusotstarvet – täitmata jätmine ei anna alust piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist. Praeguses asjas on viidatud lahendiga sarnane olukord. Arvestades, et maksuhalduri seisukohad on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga ja direktiivist 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv) tuleneva käibemaksu neutraalsuse ja kohese mahaarvamise põhimõtetega, tuleks asja õigeks lahendamiseks küsida eelotsust Euroopa Kohtult.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et MTA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Riigikohtu 15.11.2018 otsuse järgi lasub kaebajal kohustus tõendada, et ehitusõiguslikule kasutusotstarbele mittevastav äriplaan on realistlik. Varasema kohtupraktika kohaselt ei lähtuta elu- ja äriruumi eristamisel pelgalt detailplaneeringus ja ehitus- või kasutusloas märgitud hoone kasutusotstarbest (elamu või mitteelamu), vaid ka kavatsusest ning tegelikust võimalusest ruume ühel või teisel otstarbel kasutada. Mõistlik on eeldada, et ehitist hakatakse kasutama otstarbel, mis on näidatud detailplaneeringus või ehitusloas (Riigikohtu 02.03.2016 otsus nr 3-3-1-47-15, p-d 14 ja 15). Ringkonnakohus märgib, et ehitusõiguslikule kasutusotstarbele tuleb omistada suurem tähtsus olukorras, kus ruume pole veel reaalselt kasutama hakatud ehk pole võimalik lähtuda nende tegelikust kasutusest. Sisendkäibemaksu mahaarvamist poleks saanud välistada näiteks olukorras, kus kaebaja oleks sõltumata kasutusotstarbe muutmisest korterit juba enne maksukontrolli algatamist büroona kasutanud. Seega ei piira EhS § 16 lg-s 2 sätestatud kohustus kasutada ehitist kasutusotstarbe kohaselt iseenesest sisendkäibemaksu mahaarvamist ning puudub vajadus algatada nimetatud sätte suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kaebaja pole väitnud, et ta on teinud toiminguid korteri kasutusotstarbe muutmiseks. Samuti pole kaebaja maksu- ega ka kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis kinnitaks Staadioni 4-81 6(8)
3-16-517 korteriomandi kasutamist kontorina. Maksumenetluses esitatud väidete kohaselt kavatses kaebaja ettevõtte kontori Staadioni 4-81 korterisse kolida 2016. aastal. Samas kinnitas kaebaja ringkonnakohtule, et korterit ei olnud veel ka 2018. aasta lõpuks sisustatud, ning selgitas, et kaebaja plaanis seda teha tagastatava sisendkäibemaksu arvelt; kuna tagastusnõuet ei rahuldatud, ei tekkinud kaebajal ka vabasid vahendeid korteri sisustamiseks (19.12.2018 menetlusdokumendi p-d 2.1.4 ja 2.2.4; D. Eivini selgitused ringkonnakohtu 08.05.2019 istungil, helisalvestis 10:36:50 ja 11:13:33). Ringkonnakohus ei pea sellist äriplaani tõsiseltvõetavaks. Esiteks ei ole kuni kolme töökohaga kontori sisustamine sedavõrd suur väljaminek – iseäranis võrreldes korteri hinnaga –, et tagastusnõude rahuldamata jätmine selle plaani nurjaks. Teiseks väitis kaebaja, et esialgu asub kontoris tööle poole kohaga raamatupidaja ning alles äritegevuse edenedes palgatakse töötajaid juurde. Maksuhaldur tuvastas, et kontrollakti tegemise seisuga ei olnud OÜ Axenture Arendus deklareerinud väljamakseid ühelegi töötajale. Arvestades, et raamatupidajad saavad töötada ka oma kodus, on ebausutav suure ja hinnalise korteri soetamine üksnes poole kohaga töötama hakkava raamatupidaja jaoks, kui pole isegi kindel, millal võidakse töötajaid juurde palgata. Kaebaja suutis põhjendada neljast toast vaid kolme kasutamise vajadust (töötajate tuba, konverentsiruum, arhiiviruum). Lisaks on maksuhaldur kummutanud kaebaja väited korteri hea hinna ja pakutavate bürooruumide vähesuse kohta. Kaebaja oleks saanud soetada äripinna kõnealuse korteri eest tasutud hinnaga võrreldes oluliselt odavamalt või büroopinna hoopis üürida – kui selleks üldse vajadus esines. Sellisel juhul oleks kaebajal jäänud rohkem vahendeid, mida oma majandustegevuse arendamiseks kasutada (vt 19.12.2018 menetlusdokumendi p 2.2.3). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja kokkuvõttes veenvalt põhjendanud, et Staadioni 4-81 eluruum ja selle juurde kuuluv panipaik on soetatud ettevõtte maksustatava käibe tarbeks.
11.Kaebajal sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise piiramine ei ole vastuolus käibemaksudirektiivist tulenevate põhimõtete ega Euroopa Kohtu praktikaga. Praeguses asjas vaidluse all olevates küsimustes on Euroopa Kohus käibemaksudirektiivi kohaldamist piisavalt selgitanud, mistõttu ei esine vajadust küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Kaebaja viidatud kohtuasja nr C-153/11 p-s 41 märkis Euroopa Kohus, et küsimus, kas maksukohustuslane soetas kauba oma majandustegevuse tarbeks, on fakti küsimus, mida hinnates tuleb arvestada konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid, muu hulgas asjaomase kauba omadusi ja ajavahemikku, mis jääb kauba soetamise ja selle maksukohustuslase majandustegevuse eesmärkidel kasutamise vahele. Lisaks võib arvesse võtta seda, kas ümberkorralduste tegemiseks ning asja majandustegevuses kasutamiseks vajalike lubade saamiseks oli aktiivselt tegutsetud. Kohus leidis kokkuvõttes, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab välja selgitama, kas maksukohustuslane omandas kapitalikauba oma majandustegevuse tarbeks, ja hindama vajadusel kuritarvituse olemasolu. Praeguses asjas ei saa lugeda mahaarvamise eeldusi täidetuks.
12.Kontrollakti p-s 12 on maksuhaldur viidanud võimalusele, et kaebaja juhatuse liige D. Eivin asub soetatud korterit kasutama eluruumina. Kuna eluruumi puhul on suur isikliku kasutamise risk, ei saa sellise võimalusega arvestamist pidada põhjendamatuks. Kui kaebaja juhatuse liige oleks soetanud korteri enda nimel, oleks ta pidanud tasuma käibemaksu. Äriühingu kaudu ostes sai ta korteri aga käibemaksu võrra soodsamalt. See oletus ei ole siiski maksuotsuse tegemise aluseks, vaid viitab kuritarvituse riskile ning toetab maksuhalduri järeldust, et korterit ei soetatud kaebaja maksustatava käibe tarbeks.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tema seaduslik esindaja andis juba maksumenetluses vastustajale teada, et korteriomandit kavatsetakse kasutada investeeringuna. 02.12.2015 suuliste seletuste andmisel vastas D. Eivin maksuhalduri küsimusele kaebaja tegevuse kohta, et äriühing investeerib ettevõtetesse ja kinnisvarasse. Selle üldise väite põhjal 7(8)
3-16-517 ei saanud vastustajalt eeldada järelduste tegemist konkreetse kinnisasja kohta. Seejuures ei kinnita ka D. Eivini 08.05.2019 istungil antud ütlused, et kinnisvarasse investeerimine oleks olnud oluline osa kaebaja majandustegevusest. Nimelt selgitas D. Eivin, et Staadioni 4-81 korter oli kaebaja esimene ja seni ainus investeering kinnisvarasse Eestis (helisalvestis 10:36:43 ja 10:37:24). Staadioni 4-81 korteriomandi soetamise eesmärgina tõi kaebaja maksumenetluses välja üksnes selle, et korterit hakatakse kasutama OÜ Axenture Arendus kontorina. Seega sai vastustaja maksumenetluses lähtuda üksnes kontorina kasutamise eesmärgist ning kaebaja hilisemad väited korteri kasutamise kohta investeeringuna ei saa mõjutada maksuotsuse õiguspärasust.
14.Eelneva põhjal tühistab ringkonnakohus halduskohtu 15.07.2016 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna OÜ Axenture Arendus kaebus jääb rahuldamata ning MTA pole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.