Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

3-18-1298 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-18-1298 ehituslubjakivi varustuskindlus piirkonnas tagatud. Tegemist ei ole asjakohase kaalutlusega, samuti ei ole see seisukoht tõene. Riigile kuuluva maavara kaevandamise üle lähtuvalt toorme vajadusest otsustab riik, varustuskindluse hindamine ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses. Vastustaja pole tõendanud oma väidet, et on teadlik Rail Balticu ehituseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindlusest ja et see on piisav. Vastustaja on jätnud tähelepanuta MKM seisukoha, kus leitakse, et Raplamaa kruusavarude seis on juba täna kriitiline ja samuti on Harjumaa lubjakivikarjääride pikad massveo distantsid Rail Balticu Rapla lõigule kahjulikud nii majanduslikult, keskkonnakaitseliselt kui ka liiklusohutuse seisukohast. Asjakohased ei ole otsuses toodud üldsõnalised viited kaevandamise ebaotstarbekusele ja vastuolule loodusvara säästliku kasutamise põhimõttega. Juba asjaolust, et vastav maavaravaru on kantud keskkonnaregistri maardlate nimistusse aktiivse tarbevaruna maapõueseaduse (MaaPS) § 23 mõttes, näitab, et tegemist on maavaravaruga, mille kaevandamist on riik pidanud põhimõtteliselt põhjendatuks. KMH aruande p-s 10.1 on tuvastatud, et maavara kaevandamine Reinu III karjääris on otstarbekas ressursi kasutus. Pelgalt piirkonnas väljastatud kaevandamislubade arv ei saa olla kaevandamisloa andmisest keeldumise põhjuseks. Vastustaja on üldsõnaliselt viidanud negatiivsetele mõjudele väidetavalt äärmiselt tundliku piirkonna kohalikele elanikele ja nende vastuseisule kaevandamisele. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole leevendusmeetmed piisavad. Puudub analüüs, kui laialdane ja kriitiline on kohalike elanike vastuseis tegelikult ning kas seda on võimalik ületada. Tervikuna on arvestamata ja analüüsimata kaebaja huvid. Otsuses on üldsõnaliselt viidatud Reinu I karjääri tõttu väidetavale kaevuvee kvaliteedi halvenemisele ja lõhketööde vibratsioonile. Kaevandamisloa eelnõus ja KMH aruandes on viidatud riskidega juba tegeletud ja nende osas kehtestatud selged tingimused. Puudub igasugune alus väita, et Keskkonnaameti poolt määratavad ja KMH-le tuginevad leevendusmeetmed pole piisavad. Lõhketöödel on eelis mehaanilise raimamise ees, sest sellega ei kaasne pidevat müra. Lõhketööd kestavad vaid 1-3 sekundit paar korda töönädalas. Negatiivsete mõjutuse vältimiseks on välja arvutatud laengumassid, arvestades hoonete kaugust lõhkamistöödest. KMH aruandes on leitud, et negatiivsed mõjud ei ulatu lähimate majapidamisteni ning ei kujuta ohtu inimeste tervisele. Otsuses leitakse alusetult, et piisavalt ei ole uuritud mõju keskkonnale ja teedevõrgustikule kõigi piirkonnas asuvate kaevanduste koosmõjul üheaegse töötamise korral. Neid küsimusi on vaadeldud KMH aruande p-des 6.3, 6.12 ja 6.13.

3-18-1298 MaaPS § 55 lg 2 p 10 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui see on vastuolus riigi huviga. Viidatud sätte kohaldamine on loa andja (Keskkonnaamet) pädevuses. Kaevandamisloa andmisest keeldutakse ka juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega (MaaPS § 55 lg 2 p 11). MaaPS § 55 lg 4 kohaselt võib kaevandamisloa andja taotleda nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, kes võib anda loa riigi ülekaaluka huvi korral. Kohaliku omavalitsuse nõusoleku puudumine ei ole absoluutne alus kaevandamise loa väljastamisest keeldumiseks, kuid kohaliku omavalitsuse otsustuspädevusse kuuluvates küsimustes ei saa loa andja võtta teistsugust seisukohta. Keskkonnaametil on õigus kaevandamisluba anda üksnes juhul, kui sellega nõustub Vabariigi Valitsus ning seda üksnes lähtuvalt üleriigilistest sotsiaalsetest, keskkonnahoiu- või majandushuvidest. Kohaliku omavalitsuse seisukohti ei saa edasise menetluse käigus ümber hinnata ka Vabariigi Valitsus. Kohalikul omavalitsusel pole aga asjakohane kaaluda maakonna- või üleriigilisi huve. Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa toimuda üksnes ühe omavalitsuse piires, vaid peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavara säästlik kasutamine kogu riigis. Kohalik omavalitsus saab tugineda üksnes enda pädevusele, välja tuua omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid. Kohalikul omavalitsusel on ulatuslik kaalutlusõigus. Käesolevas asjas pole kohtul võimalik hinnata keeldumise sisulist õiguspärasust, sest vastustaja on lähtunud asjakohatutest kaalutlustest, jätnud nõuetekohase kaalumise teostamiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata ning menetlustoimingu vajaliku määral põhjendamata. Kaalumine on lähtunud kohalike elanike grupi protestist, mille põhjendatust pole kohalik omavalitsus ratsionaalselt kaalunud ega põhjendanud. Vastustaja pole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kuna kaevandamisloale nõusoleku andmisest keeldumine võib kaasa tuua ettevõtlusvabaduse riive ning tegemist on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel tehtava otsustusega, peab seda põhjendama tavapärasest põhjalikumalt. Riiklikke huve puudutavad asjaolud ei saa olla kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse aluseks. Keskkonnaküsimustes seisukoha esitamise koht on üldjuhul KMH menetlus. Arvamuse keskkonnamõju leevendusmeetmete piisavusest kohalike elanike või huvide kaitseks saab kohalik omavalitsus esitada ka loataotluse menetluses. Loa andjal on kohustus kohaliku omavalitsuse keskkonnahoiu ja sotsiaalseid kaalutlusi arvestada ning tal on võimalik lisada loale täiendavaid tingimusi. Käesoleval juhul pole vastustaja kaevandamisloa osas ettepanekuid teinud, vaid on keeldunud nõusoleku andmisest. Vastustaja on pädevust omamata hinnanud varustuskindlust kui riiklikku huvi ning teinud seejuures järeldusi, mis ei kattu riikliku huvi esindaja MKM 16.02.2018 kirjas tooduga. Samuti on vastustaja pädevust omamata hinnanud kaevandamise otstarbekust, mh loodusvara säästva kasutamise põhimõttest tulenevalt. Selle küsimusega tegeles loamenetluses koostatud KMH aruanne, millele andis omakorda hinnangu Keskkonnaamet. Vastustaja ei ole oma keskkonnakaalutlusi puudutavaid väiteid põhjendanud, vaid üksnes märkinud, et tema arvates on negatiivne mõju kohalikele elanikele juba piisavalt koormav. Vastustaja pole põhistanud, miks ei ole loa eelnõus toodud leevendusmeetmed piisavad. Nt, miks ei ole võimalik tagada vedudest mõjutatud taristu korrashoidu loa täiendavate tingimustega. Arvestades KMH aruande p-des 6.3, 6.4 ja 6.4.1 toodut, on põhistamata vastustaja väide, et piirkonna kaevanduste kumulatiivne mõju on uurimata. Vastustaja pole esitanud tõendeid selle kohta, kui palju kohalikke elanikke on kaevandamise vastu ning kas KMH menetluses väljendatud vastasseis püsib ka pärast leevendusmeetmete ettenägemist. Piiratud hulga kohalike elanike huvi ei pruugi olla käsitatav avaliku huvina, vaid erahuvina, mida tuleb samuti arvestada, kuid siis ei saa esitada väidet avalike huvide kaalumisest. 4(7)

3-18-1298

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(7)

3-18-1298 lähedalasuvate karjääride koosmõju. KMH aruande p-s 6.12 on koosmõju arvestamist eraldi rõhutatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-1298 kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebaja esindajakulud 2844 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kulud on põhjendatud osaliselt. Esindajate poolt on apellatsioonimenetluses tehtud üks menetlustoiming, s.o 04.02.2019 esitatud vastus valla apellatsioonkaebusele. Jaanuaris on kaebaja pidanud läbirääkimisi vallaga, sh on toimunud vallamajas nõupidamised. Nõupidamised on toimunud ka veebruaris pärast apellatsioonkaebuse esitamist. Umbes 1468 eurot arvetel kajastatud kuludest on seotud eeltoodud läbirääkimiste ja nõupidamistega. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks vastustajalt välja mõista üksnes 1376 (2844 - 1468) eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.