Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-19-1538 30. september 2020 Maria Lõbus J.T.e kaebus Viru Vangla kohustamiseks kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise taotluse uuesti läbivaatamiseks ja Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsuse nr 11-7/1841-18 tühistamiseks Kaebaja – J.T. Vastustaja 1 – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Vastustaja 2 ‒ Justiitsministeerium, esindajad Laura Glaase ja Ülle-Nancy Liiv
7.septembri 2020. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ning kohustada Viru Vanglat kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise taotlust kaebaja ema ja õde puudutavas osas uuesti läbi vaatama ning tühistada Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsus nr 11-7/1841-18 kaebaja ema ja õde puudutavas osas.
2.Mõista Viru Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt solidaarselt kaebaja kasuks välja menetluskulu 6 eurot. Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30. oktoober 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).
3-19-1538 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav J.T. (edaspidi kaebaja) esitas 14. jaanuaril 2019 Viru Vanglale taotluse enda ümberpaigutamiseks elukohajärgsesse vanglasse, s.o Tallinna Vanglasse. Kaebaja selgitas, et ümberpaigutamine on vajalik selleks, et tal oleks võimalik oma ema ja õega kokku saada.
2.Viru Vangla jättis 13. veebruari 2019. a vastusega nr 6-10/2051-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et riskihinnangust tulenevalt vajab kaebaja tugevdatud järelevalvet. Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi täitmisplaan) § 5 lõike 1 punkti 7 järgi paigutatakse Viru Vanglasse meessoost kinnipeetav, kes riskihinnangust tulenevalt vajab tugevdatud järelevalvet. Vangla leidis, et perekonnaliikmetega kokkusaamise aspektist ei esine kaebaja puhul erandlikke asjaolusid, mis tingiks ümberpaigutamise menetluse alustamise.
3.Kaebaja esitas Viru Vangla 13. veebruari 2019. a vastuse peale vaide Justiitsministeeriumile. Vaides osutas kaebaja sellele, et Tallinna Vanglasse ümberpaigutamine on vajalik ka selleks, et tal oleks võimalik oma lapsega kokku saada.
4.Justiitsministeerium jättis 15. juuli 2019. a vaideotsusega nr 11-7/1841-18 vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 11. augustil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kohus võttis 17. aprilli 2020. a määrusega menetlusse kaebuse Viru Vangla kohustamiseks kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise taotluse uuesti läbivaatamiseks ja Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsuse tühistamiseks.
6.Viru Vangla esitas 18. mail 2020 ja 24. juulil 2020 vastused, milles palus jätta kaebuse rahuldamata. Viru Vangla esitas kohtule kaebaja riskihindamise ankeedid ja riigisaladuseks olevad tõendid. Justiitsministeerium esitas 18. mail 2020 ja 27. juulil 2020 vastused, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.
7.Kohus otsustas 5. septembri 2020. a määrusega kuulutada menetluse kinniseks riigisaladust ja riskihindamise ankeete puudutavas osas, keelas kaebajal nendega tutvuda ja neist ärakirju saada ning eemaldas kaebaja kohtuistungilt osas, mis puudutab riigisaladust ja riskihindamise ankeete.
8.Asjas toimus 7. septembril 2020 kohtuistung, kus kohus muu hulgas kuulas tunnistajatena üle kaebaja ema, õe ja isa.
3-19-1538
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja on seisukohal, et ta tuleb ümber paigutada Tallinna Vanglasse. Kaebaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 1) Olukord, kus kaebajal ei toimu lähedastega üldse lühiajalisi kokkusaamisi ning kaebaja ei ole saanud pikaajaliselt kohtuda ema ja õega, tekitab talle rohkem kannatusi, kui vangistusega paratamatult kaasneb. Viru Vanglas karistust kandes ei ole kaebajal võimalik saada lühiajalisi ega pikaajalisi kokkusaamisi enda ema ja õega. Ainuüksi karistuse kandmise koht takistab tal lähedastega kohtumast. Tallinna Vanglas käiks kaebaja iga kuu üks kuni kaks korda lühiajalistel kokkusaamistel ning iga ühe või kahe kuu tagant pikaajalistel kokkusaamistel. Viru Vanglas tal sellist võimalust pole. Viru Vanglas on kaebajal umbes kolm pikaajalist kokkusaamist aastas (seni toimunud isa ja lapsega) ning lühiajalisi kokkusaamisi ei toimu üldse. 2) Kaebaja ema elab Kuressaares. Tal on raske puue ja ta on töövõimetu. Viru Vangla külastamine on terviseprobleemide ja raha vähesuse tõttu täielikult välistatud. Kuressaarest Viru Vanglasse tulek eeldaks kolmepäevast reisi koos eritranspordi, hooldaja ja majutusega, mis on haige inimese tervisele kurnav ja rahaliselt väga kallis. Kaebaja ema ei saa oma tervislikust seisundist tulenevalt ühistransporti kasutada. Teisalt käib kaebaja ema Tallinnas arstide vastuvõttudel ja kokkusaamisi Tallinna Vanglas oleks võimalik planeerida samale ajale. Kuressaare ja Tallinna vahel on kaebaja emale tagatud tasuta transport. Kaebaja emal puudub Tallinna ja Jõhvi vaheline tasuta eritransport. Kaebaja ema ainsaks sissetulekuks on riigipoolne abi, mis on umbes 380 eurot kuus. Eelmise karistuse kandmise ajal viibis kaebaja Tallinna Vanglas 23. märtsist 2005 kuni 21. septembrini 2005 ning selle ajavahemiku jooksul oli kaebajal emaga neli lühiajalist kokkusaamist 9. aprillil 2005, 21. mail 2005, 18. juunil 2005 ja
17.septembril 2005. Ei saa väita, et kaebajal oli vähe kokkusaamisi. Vastupidi: kokkusaamised toimusid regulaarselt. Kaebaja on Viru Vanglas alates 18. maist 2017 ja selle aja jooksul ei ole ta emaga kordagi kohtunud. 3) Kaebaja õde ei saa Viru Vanglas kokkusaamistel käia, sest tal on kolm väikest last, keda ei ole võimalik nii kauaks kuskile jätta. Kaebaja õde on korduvalt öelnud, et ta käiks kokkusaamistel, kui need toimuks Tallinna Vanglas. Jõhvi sõit on ajaliselt ja rahaliselt niivõrd kulukas, et kaebaja õel ei ole võimalik külas käia. 4) Kaebaja käiks iga kuu oma lähedastega, eelkõige lapsega, lühiajalistel kokkusaamistel. Lapse elukohast Raplast on Jõhvi ja tagasi kokku 424 kilomeetrit, mistõttu kaasneb Jõhvi käimisega suur ajaline ja rahaline kulu. Last peab vanuse tõttu (kaebuse esitamise ajal seitsmeaastane) keegi tooma ja viima. Kaebajal ei ole kedagi, kes saaks seda teha. Lapse emaga on kaebaja lahku läinud ja lapse emal on uus elukaaslane. Lapse ema koos lapsega vanglasse ei tule, sest see tekitaks pingeid uue elukaaslasega. Kaebaja isa on küll kaebaja lapsega pikaajalistel kokkusaamistel käinud, kuid kaebaja isal on seda töö tõttu raske teha. Teisalt Tallinna Vanglas kokkusaamistel käimine ei ole üldse probleem. Kaebajal on Raplas palju tuttavaid, kes saaks enda Tallinnas käimisi sättida nii, et kaebaja laps saaks sellel ajal kokkusaamistel käia. Kuna kaebaja isal on tööasjus nagunii vaja Tallinnas käia, saaks ta ka kaebaja lapsega Tallinna Vanglas käia. Viru Vanglas ei ole kaebajal võimalik saada lapsega lühiajalisi kokkusaamisi, mis tekitab lapsele ja kaebajale rohkem kannatusi, kui vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasneb.
3-19-1538 5) Kaebajale ei ole selgitatud, millel baseerub tugevdatud järelevalve vajadus. Tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise kohta puudub vastavasisuline otsus. Vanglas koostatud riskihindamised on õigusvastased, sest neid koostavad ametnikud saavad riskihindamise arvutiprogrammi sisestada parameetreid sisuliselt enda suva järgi ning kinnipeetaval puudub võimalus andmete õigsust kontrollida ja esitada vastuväiteid. Kaebaja riskihindamistes on kasutatud kõiki kustunud karistusi. See praktika erineb sellest, mis on kirjas Maarja Grünbergi 2013. aasta vanglateenistuse õpikus „Kriminogeensete riskide hindamine“. Kaebaja puhul ei ole tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise standardeeldused täidetud, sest ta ei organiseeri vanglas kuritegusid, ta ei ole kunagi olnud ühegi kuritegeliku ühenduse liige ja ta ei ürita juurutada vangla subkultuuri. Enne Viru Vanglasse tulekut viibis kaebaja Soome vanglas, kus leiti, et tema puhul ei ole tugevdatud järelevalve vajadust.
10.Vastustajad on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustajad põhjendasid oma seisukohta järgmiselt. 1) Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale karistuse kandmiseks meelepärast vanglat. Kinnipeetav paigutatakse vanglasse täitmisplaani alusel. Praegusel juhul on võetud aluseks karistuse täideviimise eesmärk ning kaebaja õigusvastasest tegevusest tulenev tugevdatud järelevalve vajadus ning ta on paigutatud täitmisplaani § 5 lõike 1 punkti 7 alusel Viru Vanglasse. Viimati on kaebaja mõistetud süüdi raskes narkokuriteos. Kaebajat karistati Soomes narkokuriteo eest, mille ta pani toime vanglas viibides, kasutades seejuures ebaseaduslikke sidepidamisvahendeid ning ta oli selle kuriteo organisaatori rollis. Kaebaja põgenes 2016. aastal Soomes asuvast Turu vanglast. Kaebajal on ikka veel sidemed kriminaalse taustaga inimestega. Kaebaja on vangistuse jooksul organiseerinud endale mälukaarte, USB adaptereid ja muid keelatud esemeid, mis olulisel määral ohustavad vangla julgeolekut. Perioodil 2. november 2018 ‒ 26. juuli 2019 on kaebaja keeldunud subkultuurilistel põhjustel toidust 177 korral. Kaebaja on korduvalt keeldunud töö tegemisest, kuigi tervishoiutöötaja hinnangul on ta töövõimeline. Tööst keeldumine väljendab samuti subkultuuriliste põhimõtete järgimist, kuivõrd sel viisil püütakse näidata, et teatud isikutel, kes on vanglahierarhias kõrgemal, justkui ei sobiks vanglas majandustöid teha. Kaebaja on vanglaametnikega käitunud ebaviisakalt. Kaebaja on riskihinnangu kohaselt kõrgohtlik kinnipeetav (kõrgohtlik avalikkusele, risk vanglas, risk ühiskonnas). Riskihinnangu metoodika on teaduspõhine ning see aitab selgitada välja isikuga seotud riskid, muu hulgas isiku kohtlemisvajaduse ja selle, kas isik vajab kõrgendatud järelevalvet. Justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 142 kohaselt on Viru Vangla teise üksuse põhiülesanne korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist. Viru Vanglal on olemas personal, vahendid ja ettevalmistus just selliste kinnipeetavate järelevalveks, kellest lähtuv oht võib olla erinevatel põhjustel tavapärasest suurem. 2) Lähedaste võimatus kaebajat külastama tulla ei ole tõendatud. Arvestades, et ka Tallinna Vanglas viibides ei toimunud tihedat külastust, ei ole eluliselt usutav, et lähedaste kokkusaamistele mittetuleku peapõhjuseks on Viru Vangla asukoht. Eesti-sisesed vahemaad on suhteliselt väikesed ning ei sea ületamatuid takistusi inimeste liikumisele. Eestis on hea linnadevaheline ühistransport, mille kasutamine ei ole ebamõistlikult keeruline ega kulukas. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on peetud probleemiks olukordi, kus vang paikneb elukohast tuhandete kilomeetrite kaugusel, sh väljaspool suuri regionaalkeskusi, kuhu ligipääs oli oluliselt raskendatud. Mitte iga ebamugavus, mis on seotud lähedase külastamisega vanglas, mis asub teises linnas, ei anna alust isiku ümberpaigutamiseks teise vanglasse, kuhu külastajatel on mugavam liikuda. Kinnipeetavate paigutamine ei toimu lähedastele mugavama asukoha
3-19-1538 järgi, vaid eelkõige lähtuvalt karistuse täideviimise eesmärkidest. Paratamatu on, et vangistuses viibiva isikuga kokkusaamisega kaasneb mõningane aja- või ressursikulu. 3) Vaidemenetluse käigus ei ole väited kaebaja ema puude kohta kinnitust leidnud. Justiitsministeerium pöördus vaidemenetluse käigus asjaolude väljaselgitamiseks Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna poole ning saadud selgituste kohaselt ei ole kaebaja emal liikumispuuet. Saadud teabe kohaselt ei ole isik pöördunud ka kohaliku omavalitsuse poole seoses eritranspordi või hooldaja määramisega. Reisimine Saaremaa ja Jõhvi vahel ei ole raskendatud viisil, mis välistaks kokkusaamised täielikult. Saaremaalt Jõhvi on võimalik jõuda ka nelja tunniga, kasutades selleks Kuressaare ja Tallinna vahelist lennuliiklust. Vajaduse korral on võimalik paluda reisiks abi lähedaselt või sõbralt või pöörduda riigi poole sotsiaalteenuse saamiseks (eeldusel, et isik kvalifitseerub teenuse saamiseks). Lennuliikluse kasutamine ei ole sellise marsruudi korral ka ebamõistlikult kulukas. Tänapäeva reisiteenuse osutajad panevad palju rõhku reisijate mugavusele ning ohutusele (näiteks on enne lennureisi liikumisraskustega isikutel võimalus pöörduda lennuettevõtte poole, kes pakub abi reisijatele, kes vajavad abi lennukisse sisenemisel ja/või väljumisel). Tallinnast bussi, rongi või sõiduautoga Jõhvi sõitmiseks kulub üksnes pisut üle kahe tunni, mis pole ebamõistlikult pikk aeg. 4) Kaebaja perekondlikud suhted ei kannata seoses tema viibimisega Viru Vanglas rohkem kui määral, mis vangistusega paratamatult kaasneb. Kaebaja õigusi ei ole ebaproportsionaalselt riivatud. Kaebaja lähedastel on võimalik teda Viru Vanglas külastada. Kaebaja ema ja õde ei ole ise otsinud võimalusi, kuidas saaks Jõhvis käia. Kaebusest ei nähtu, et vangla oleks kokkusaamiste osas kaebajale mingeid takistusi seadnud.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
11.Täitmisplaani § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Taotlust menetleb ja kinnipeetava ümberpaigutamise ühest kinnisest vanglast teise otsustab Justiitsministeerium (täitmisplaani § 2 lõige 2, § 11 lõike 2 punkt 1 ja § 10). Seega on kinnipeetava ühest vanglast teise ümberpaigutamise menetlus kaheastmeline ning ümberpaigutamise menetluse saab algatada üksnes vangla. Praegusel juhul on vangla keeldunud ümberpaigutamise menetluse algatamisest ning Justiitsministeerium on oma vaideotsuses leidnud, et vangla poolt ümberpaigutamise menetluse algatamata jätmine oli õiguspärane. Kohus ei saa selles asjas kontrollida ümberpaigutamise sisuliste eelduste täidetust, vaid ainult seda, kas vangla poolt ümberpaigutamise menetluse algatamata jätmine oli õiguspärane. Seejuures kontrollib kohus ka Justiitsministeeriumi vaideotsuse õiguspärasust.
12.Kinnipeetav paigutatakse vanglasse täitmisplaani alusel (vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 1). Täitmisplaani § 5 lõike 1 punkti 7 kohaselt paigutatakse Viru Vanglasse meessoost kinnipeetav, kes riskihinnangust tulenevalt vajab tugevdatud järelevalvet. Täitmisplaani § 6 lõike 1 esimene lause võimaldab jätta § 5 järgimata ning paigutada kinnipeetava muusse vanglasse, kui see on vajalik vangla ülekoormuse tõttu või kinnipeetava julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel. VangS § 19 lõike 1 järgi võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetaval on õigus taotleda enda ümberpaigutamist vangla direktorilt, kui see on kinnipeetava arvates
3-19-1538 vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 2. juuni 2010. a määrus asjas nr 3-3-1-30-10, punkt 13). Seega on VangS § 19 lõike 1, täitmisplaani § 6 lõike 1 esimese lause ja kohtupraktika järgi võimalik kinnipeetava ümberpaigutamise kaalumisel arvestada konkreetse juhtumi eripäradega ning kalduda kõrvale tavapärastest paigutamise üldreeglitest, kui esinevad seda tingivad erandlikud asjaolud. Üheks erandlikuks asjaoluks võib olla see, kui kinnipeetava ümber paigutamata jätmisel saaks oluliselt kahjustada tema õigus kohtuda lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste kaudu vahetult oma perekonnaliikmetega.
13.Viru Vangla 13. veebruari 2019. a vastus on toiming ja Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsus on haldusakt. Kohus hindab haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lõike 2 teine lause).
14.Viru Vangla selgitas 13. veebruari 2019. a vastuses ja Justiitsministeerium 15. juuli 2019. a vaideotsuses, et kuna kaebaja suhtes on riskihinnangu tulemusena tuvastatud tugevdatud järelevalve vajadus, tuleb teda täitmisplaani § 5 lõike 1 punkti 7 alusel hoida Viru Vanglas. Viru Vangla 13. veebruari 2019. a vastuse ja Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsuse koostamise ajal kehtis kaebaja suhtes 4. oktoobril 2018 kinnitatud riskihindamise ankeet nr 147092. Selle riskihindamise ankeedi punktis 10.2.1 on analüüsitud asjaolusid, mis omavad tähendust tugevdatud järelevalve vajaduse üle otsustamisel. Kohus käsitleb neid alljärgnevalt.
15.Vangla on selgitanud, et kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kuritegude üldine dünaamika on aastatega läinud raskemaks. 2013. aastal osales kaebaja vanglas olles narkoäris, mille eest tunnistati ta Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 27. mai 2014. a otsusega süüdi. Seejuures olid kaebajal sidemed kuritegeliku ühendusega Bandidos. Kaebaja üritas 2016. aastal Soomes Turu vanglast põgeneda. Kaebaja selgitas istungil, et tegi seda, et pääseda vanglas parematesse kinnipidamistingimustesse. Kohtu hinnangul ei vähenda kaebaja selgitus tema teo ohtlikkust. Kaebaja on nii Soomes kui ka Eestis vangistuse jooksul organiseerinud endale vanglasse mobiiltelefone ja muid esemeid, mis olulisel määral ohustavad vangla julgeolekut. Kaebaja järgib kriminaalse subkultuuri väärtusi: keeldub tööst, ehkki arsti hinnangul on ta võimeline töötama. Kaebaja jätkab suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Kaebaja väitis istungil, et suhtleb nende isikutega ainult sel põhjusel, et vahetada kirjandust. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega seisneb ainuüksi kirjanduse vahetamises. Kaebaja on jätnud deklareerimata mõned telefoninumbrid, millele on helistanud. Perioodil 26. maist 2017 kuni 13. septembrini 2018 on laekunud kaebaja isalt kaebaja vanglasisesele arvelduskontole kokku 7742,86 eurot. Maksu- ja Tolliameti käest saadud andmed tekitavad kahtluse, et kaebaja isa ametlik sissetulek ei võimaldaks tal kaebajale sellise ajavahemiku jooksul sellist summat kanda. Vangla selgitas istungil, et tal on kahtlus, et isa on variisikuks ning raha tuleb tegelikult kriminaalsest ringkonnast. Kaebaja tunnistas ka ise istungil, et tegelikult pärineb isa kantud raha teatud osas teistelt isikutelt. Vangla hinnangul on kaebajal suur potentsiaal kujunemaks eluosakonna liidriks, sest ta on materiaalselt kindlustatud, tema hoiakud on kuritegelikud, subkultuursete põhimõtete kohaselt on tal kahjustamata maine, ta on füüsiliselt tugev ja oskab teiste inimestega manipuleerida (arvestades eelkõige rolli viimases toimepandud kuriteos). Samuti on ta suuteline vanglas olles organiseerima õigusrikkumisi nii vanglas sees kui ka väljaspool seda. Riigisaladuseks olevatest tõenditest, millele on riskihinnangus viidatud, peab kohus asjakohasteks tõenditeks TV1722100001 ja KT1750000355. Kohus nõustub vanglaga, et
3-19-1538 eeltoodu kogumis kinnitab, et kaebaja suhtes esines Viru Vangla 13. veebruari 2019. a vastuse ja Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsuse koostamise ajal kehtinud riskihinnangust tulenevalt tugevdatud järelevalve vajadus.
16.Vangla on riskihinnangus viidanud ka ajaliselt väga kaugetele sündmustele, mida kohtu hinnangul ei saanud 2018. aastal (riskihindamise ankeedi nr 147092 kinnitamise aeg) ja 2019. aastal (vangla vastuse ja Justiitsministeeriumi vaideotsuse koostamise aeg) enam asjakohasteks pidada (nt 2005.‒2010. aastal vanglaametnike seaduslike korralduste eiramine ja keelatud esemete omamine, 2009. aastal lühiajalise kokkusaamise toimumine endise kinnipeetavaga, 2010. aastal telefoninumbrite tegelike omanike varjamine). Samuti ei pea kohus ajaliselt suure distantsi ja/või sisu tõttu asjakohasteks riigisaladuseks olevaid tõendeid KT1322100514, KT0525000468, KT0625001372 ja KT0625001455, millele on 4. oktoobril 2018 kinnitatud riskihindamise ankeedis viidatud. Kohus leiab, et tugevdatud järelevalve vajaduse hindamisel tuleb eelkõige hinnata kinnipeetava viimaste aastate käitumist. Lisaks on vangla viidanud sellele, et kaebaja on Soomes vangistuses viibides keeldunud töötamisest. Kohtuistungil lükkas kaebaja selle väite ümber ning vangla nentis, et ei vaidle kaebajale vastu. Ehkki vangla on riskihinnangus tuginenud muu hulgas asjakohatule teabele, ei muuda see siiski järeldust kaebaja suhtes tugevdatud järelevalve vajaduse esinemise kohta. Kohus leiab, et praeguse otsuse punktis 15 toodud asjaolud kogumis on piisavad, et jaatada kaebaja suhtes tugevdatud järelevalve vajaduse esinemist.
17.Vastustajad on kohtumenetluses osutanud ka sündmustele, mis on toimunud pärast
4.oktoobril 2018 riskihinnangu kinnitamist. Kohus ei pea neid praegusel juhul asjakohaseks, sest kohus saab arvesse võtta ainult neid sündmusi, mida on kajastatud Viru Vangla
13.veebruari 2019. a vastuse ja Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsuse koostamise ajal kehtinud riskihinnangus ehk 4. oktoobril 2018 kinnitatud riskihinnangus. Kuna kõnealuses riskihinnangus ei ole tuginetud muudele kohtule esitatud riigisaladuseks olevatele tõenditele (KT0922100910, KT0525000083 ja KT0525000102), jätab kohus need tähelepanuta.
18.Kaebaja osutas sellele, et tema riskihinnangus on kasutatud kõiki kustunud karistusi ja et see praktika erineb sellest, mis on kirjas Maarja Grünbergi 2013. aasta vanglateenistuse õpikus „Kriminogeensete riskide hindamine“. Lisaks viitas kaebaja istungil sellele, et vale on vangla väide, nagu ta oleks 2013. aastal Soome vanglas toime pandud narkokuriteos olnud organisaatori rollis. Kaebaja selgitas, et oli lihtsalt osaline. Vangla viitas kohtuistungil karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punktile 8, mille kohaselt on karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid õigus saada vanglateenistusel kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Seega ei ole vanglal keelatud riskihinnangus kasutada n-ö kustunud karistusi. Vanglateenistuse õpik saab olla abivahend riskihindamise läbiviimiseks, kuid sellest ei saa tulla õiguslikult siduvaid nõudeid riskihindamise läbiviimiseks. Lisaks märgib kohus, et isegi kui kõrvale jätta kaebaja n-ö kustunud karistused, kinnitaks ülejäänud teave ikka kaebaja suhtes tugevdatud järelevalve vajaduse esinemist. Kohtu hinnangul on eelkõige oluline kuritegu, mille toimepanemise eest kaebaja praegu Viru Vanglas karistust kannab. Seejuures ei ole määrav, kas kaebaja oli selle kuriteo puhul organisaatori või lihtsalt osalise rollis. Tähtis on hoopis see, et kõnealune kuritegu näitab, et kaebaja on ka vanglas viibides motiveeritud ja võimeline osalema kuritegude toimepanemises.
19.Kaebaja viitas kaebuses sellele, et tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise kohta puudub vastavasisuline otsus. Samuti leidis kaebaja, et vanglas koostatud riskihindamised on õigusvastased, sest neid koostavad ametnikud saavad riskihindamise arvutiprogrammi sisestada
3-19-1538 parameetreid sisuliselt enda suva järgi ning kinnipeetaval puudub võimalus andmete õigsust kontrollida ja esitada vastuväiteid. Põhjendused ja otsus kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise kohta nähtuvad riskihinnangust ning on kohtule jälgitavad. Ehkki kohus märkis, et kogu teave, millele riskihinnangus on tuginetud, ei ole asjakohane, leidis kohus siiski, et ülejäänud teave kinnitab kaebaja puhul tugevdatud järelevalve vajadust. Viru Vangla on 24. juuli 2020. a vastuses kaebusele selgitanud, et kaebajale on vabas vormis tutvustatud riskihinnangu sisu. Samuti tutvustas vangla kohtuistungil kaebajale riskihindamise ankeedi sisu osas, mis puudutab tugevdatud järelevalve vajadust. Istungil tutvustati kaebajale küll 7. aprillil 2020 kinnitatud riskihindamise ankeedi sisu, kuid see pole määrav, sest 4. oktoobril 2018 ja 7. aprillil 2020 kinnitatud riskihindamise ankeetide sisu on suures osas kattuv. Kaebaja sai riskihinnangu kohta oma vastuväited esitada istungil.
20.Seega on Viru Vangla 13. veebruari 2019. a vastuses ja Justiitsministeerium 15. juuli 2019. a vaideotsuses põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja suhtes esineb riskihinnangust tulenevalt tugevdatud järelevalve vajadus, mis omakorda tähendab, et täitmisplaani § 5 lõike 1 punkti 7 järgi tuleb tal karistust kanda Viru Vanglas. Kaebaja on aga osutanud sellele, et Viru Vanglas paiknemine kahjustab oluliselt tema õigust kohtuda lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste kaudu vahetult oma perekonnaliikmetega. Kaebaja selgitas, et tema perekonnaliikmed ei saa kokkusaamistel käia Viru Vanglas, ent saaksid seda teha Tallinna Vanglas. Sisuliselt on kaebaja leidnud, et esineb täitmisplaani § 6 lõike 1 esimeses lauses nimetatud erandlik asjaolu, mille tõttu tuleb ta täitmisplaani §-s 5 sätestatust hoolimata paigutada ümber tema perekonnaliikmete elukohtadele lähemasse vanglasse, s.o Tallinna Vanglasse.
21.Kaebaja viitas vanglale esitatud ümberpaigutamise taotluses, et tema emal ja õel ei ole võimalik Viru Vanglas käia. Justiitsministeeriumile esitatud vaides osutas kaebaja ka raskustele kohtuda oma lapsega Viru Vanglas.
22.Kaebaja selgitas vanglale esitatud ümberpaigutamise taotluses, et tema ema elab Kuressaares, on invaliid ning ei saa terviseprobleemide ja raha vähesuse tõttu Viru Vanglas käia. Kaebaja selgitas, et ema jaoks tähendaks Viru Vanglasse tulek vähemalt kolmepäevast reisi koos eritranspordiga. Vaides täpsustas kaebaja, et lisaks eritranspordile oleks vaja ka hooldajat ja majutust ning selline reis oleks tema emale väga kurnav ja kallis. Veel osutas kaebaja sellele, et tema emal on puuduv töövõime ja lisaks muudele terviseprobleemidele ka liikumisprobleemid. Kaebaja selgitas, et tema ema käib Tallinnas arstide vastuvõttudel ning Kuressaare ja Tallinna vaheline transport on talle tasuta. Tallinnas käies saaks kaebaja ema käia ka Tallinna Vanglas. Kaebaja lisas, et ema ainsaks sissetulekuks on riigipoolne abi, mis on umbes 380 eurot kuus. Vaidemenetluses esitas kaebaja dokumendid, mis tõendavad, et tema emal on tuvastatud raske puue ja puuduv töövõime. Kohtuistungil selgitas kaebaja ema, et tal on spontaansed sooleverejooksud, reflukstõbi, kilpnäärme alatalitlus, rauaaneemia, ärevushäire, raske depressioon, bipolaarne meeleoluhäire ning ravimite koosmõju tõttu koordinatsioonihäired. Sooleverejooksude tõttu on ta sattunud haiglasse. Terviseprobleemide tõttu ei ole ta võimeline üksinda ette võtma ühistranspordiga pikka teekonda Kuressaarest Jõhvi ja tagasi. Lisaks kuulub kaebaja ema riskigruppi ega julge koroonaviirusesse haigestumise ohu tõttu rahvarohketes kohtades, sh ühistranspordis, liikuda. Kaebaja ema kuusissetulek on umbes 300‒400 eurot. See summa kulub hädavajalikele kulutustele ning n-ö vabaks kasutamiseks raha kunagi üle ei jää. Kohalik omavalitsus ei anna toetust selleks, et kaebaja ema saaks eritranspordiga tasuta Jõhvis käia. Küll aga saaks kaebaja
3-19-1538 ema käia Tallinnas. Kaebaja emale kui raske puudega inimesele on Kuressaare ja Tallinna vaheline lennusõit tasuta ning see kestab ainult 40 minutit. Enamasti käib kaebaja ema Tallinnas koos oma abikaasaga, kes on toeks ja saaks organiseerida, et kaebaja ema Tallinna Vanglasse kohale jõuaks. Kaebaja ema abikaasale kui puudega isikule on samuti lennusõit tasuta. Viru Vanglasse ei saaks kaebaja ema abikaasa tulla, sest neil on kodus loomad ja lisaks ei lubataks teda vanglasse kokkusaamisele, sest ta ei ole perekonnaliige. Kaebaja emal ega tema abikaasal juhilube ei ole. Kaebaja emal ei ole ka muid sugulasi ega sõpru, kes saaks koos temaga Viru Vanglas käia. Kaebaja ema saaks minna Tallinnasse õhtuse lennuga, ööbida oma täditütre juures, järgmine päev minna vanglasse kokkusaamisele ja õhtul lennata Kuressaarde tagasi. Kui vanglaga on võimalik kokku leppida, et kokkusaamine algab veidi hiljem, saaks kaebaja ema tulla ka hommikuse lennuga – seda lihtsam ja mugavam see tema jaoks oleks.
23.Kaebaja märkis vanglale esitatud ümberpaigutamise taotluses, et tal ei ole võimalik õega Viru Vanglas erinevate põhjuste tõttu kohtuda, kuid Tallinna Vanglasse saaks õde tulla. Vaides täpsustas kaebaja, et õde ei saa Viru Vanglas käia, sest tal on kolm väikest last, keda ei ole võimalik nii kauaks kuskile jätta. Jõhvi sõit on õe jaoks ajaliselt ja rahaliselt liiga kulukas. Kohtuistungil selgitas kaebaja Viljandi lähistel elav õde, et ei näe oma elukorralduse ja rahaliste võimaluste puudumise tõttu mingit võimalust Viru Vanglas käia. Tema kaheaastane laps on kodune, viieaastane laps käib lasteaias ja kaheksa-aastane laps käib koolis. Mehe tööaeg on määratlemata ning ta peab olema iga hetk valmis tööle minema (ka nädalavahetustel) ja pikemaid tööpäevi tegema ning tihtilugu ei ole teda kodus. Lisaks käib mees kodust eemal koolis. Eeltoodu tõttu ei saa mehega laste hoidmisel arvestada. Mehe vanemad ei saa samuti lapsi hoida. Kõigi kolme lapsega koos ühistranspordiga Viru Vanglasse minek ei ole mõeldav. Arvestada tuleb kõige väiksema lapse uneajaga. Kaebaja õe perel on hetkel väga väike elamispind ja neil on majaehitus pooleli. Majaehituse tõttu pole raha, et palgata lapsehoidjat. Kaebaja õde ei käi tööl ning tema ainsaks kuusissetulekuks on peretoetus 600 eurot. Kaebaja õel ei ole autot ning mehe autot tohib kasutada ainult töösõitudeks. Mehel töö pärast asja IdaVirumaale ei ole. Tallinnas käimine oleks palju lihtsam. Rongiga saab kahe tunniga Tallinnasse ja juba samal päeval tagasi tulla. Lapsed saaks selleks ajaks jätta Raplasse mõne sõbranna juurde. Võimalus on ka Raplas elava isaga läbi rääkida või minna Tallinnasse mehe vennaga, kes käib Tallinnas tööl ja kelle töökohas saaksid lapsed nii kaua olla, kui kaebaja õde ise Tallinna Vanglas käib. Kaebaja õde on ainult ühe korra Viru Vanglas käinud. Siis töötas tema mees teise koha peal ja mehel oli võimalik lapsi hoida. Samuti oli kaebaja õel siis isiklik sõiduauto.
24.Vaides selgitas kaebaja, et probleem on ka võimalusega saada oma lapsega lühiajalisi kokkusaamisi. Kaebaja sooviks lapsega käia lühiajalistel kokkusaamistel iga kuu. Lapse elukohast Raplast on Jõhvi ja tagasi kokku 400 kilomeetrit, mistõttu sellega kaasneb suur ajaline ja rahaline kulu. Lapse vanuse tõttu (vaide esitamise ajal seitsmeaastane) peab keegi teda tooma ja viima. Kaebajal ei ole kedagi, kes saaks seda iga kuu teha. Seni on kaebaja isa saanud kaebaja lapsega käia ainult pikaajalistel kokkusaamistel. Kohtuistungil selgitas kaebaja isa, et Viru Vanglas käimise puhul pole otseselt probleem rahas, vaid selles, et tal on töö tõttu keerulisem käia Viru Vanglas. Seetõttu ei ole tal ka võimalik kaebaja lapsega koos tihedamini Viru Vanglas käia. Tallinna Vanglas käimine oleks palju lihtsam, sest Tallinn asub Raplale lähemale ning kaebaja isal on nagunii töö pärast vaja Tallinnas käia. Siis oleksid tal paremad võimalused käia koos kaebaja lapsega Tallinna Vanglas lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel.
3-19-1538 Kaebaja selgitas kohtuistungil, et lapse emal on uus elukaaslane ning seetõttu ei soovi lapse ema koos lapsega Viru Vanglas kokkusaamistel käia. Kaebaja väitis, et tal ei ole ka kedagi teist, kes saaks lapsega koos Viru Vanglas käia. Kui kaebaja viibiks Tallinna Vanglas, saaksid tema perekonnaliikmed (isa, õde) või Raplas elavad ja Tallinnas tööl käivad sõbrad lapsega Tallinna Vanglas käia.
25.Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2).
26.Otsustuse selle kohta, kas algatada kinnipeetava ümberpaigutamise menetlus, teeb vangla kaalutlusõigust teostades. Viru Vangla ei palunud kaebajal oma ümberpaigutamise taotluses esitatud väiteid täpsustada, samuti ei küsinud vangla kaebajalt täiendavaid tõendeid ega kogunud neid ise. Alles vaidemenetluses küsis vangla kaebajalt täiendavaid tõendeid, mispeale esitas kaebaja oma ema avalduse ning dokumendid, mis tõendavad, et tema emal on tuvastatud raske puue ja puuduv töövõime. Vangla möönis 13. veebruari 2019. a vastuses, et kaebaja perekonnaliikmetel võib olla mõnevõrra keerukam käia kokkusaamistel Viru Vanglas, kuid nentis, et vangistuse kandmisega kaasnevad kinnipeetavale ja tema lähedastele paratamatult ebamugavused. Vangla märkis, et Eesti on väike riik ning linnade vahel on tagatud ühistranspordiühendus. Vangla leidis, et seetõttu ei saa liikumist kahe linna vahel pidada koormavaks määral, mis takistaks kokkusaamistel käimise. Vangla lisas, et kui inimene saab terviseprobleemidest hoolimata käia Tallinna Vanglas, saab ta käia ka Viru Vanglas. Vangla märkis, et Tallinna Vangla ja Viru Vangla vahemaa on 160 kilomeetrit ning sellise vahemaa läbimist ei saa liialt koormavaks pidada ka inimese majanduslikust olukorrast tulenevalt. Vangla osutas veel sellele, et kokkusaamised ei ole ainuke viis lähedastega suhete hoidmiseks ‒ suhelda on võimalik ka helistades ja kirjavahetuse teel. Justiitsministeerium viitas 15. juuli 2019. a vaideotsuses sellele, et kuna kaebajal on toimunud pikaajalised kokkusaamised isa ja lapsega, on selge, et Viru Vanglas viibimise tõttu ei ole katkenud tema suhted lähedastega. Justiitsministeerium sai Saaremaa Vallavalitsuselt teada, et kaebaja emal ei ole liikumispuuet ning ta ei ole pöördunud kohaliku omavalitsuse poole eritranspordi ja hooldaja saamiseks. Justiitsministeerium märkis, et mitte iga ebamugavustunne või täiendav kulu ei anna alust kinnipeetava ümberpaigutamiseks vanglasse, kus lähedastel on teda mugavam ja soodsam külastada. Justiitsministeerium jõudis järeldusele, et Viru Vanglas käimine võib lähedastele olla küll ebamugavam kui Tallinna Vanglas käimine, kuid mitte raskendatud viisil, mis välistaks kokkusaamiste toimumise sootuks. Justiitsministeerium nõustus vanglaga, et arvesse tuleb võtta seda, et kontakte lähedastega saab hoida ka kirjavahetuse ja telefoni teel. Justiitsministeerium leidis, et kuna kaebaja ei kasuta igapäevaselt võimalust lähedastele helistada ja kirjutada, ei kasuta ta aktiivselt kõiki vangla tagatud võimalusi vanglaväliste suhete hoidmiseks.
27.Esmalt märgib kohus, et Tartu Ringkonnakohus on rõhutanud, et perekonna põhiõiguse tagamiseks kinnipeetava ümberpaigutamist puudutavas vaidluses pole üldse asjakohane viidata kirjutamise ja helistamise võimalustele, sest vaidluse all on konkreetselt VangS §-st 24 (lühiajaline kokkusaamine) ja §-st 25 (pikaajaline kokkusaamine) tulenevad subjektiivsed
3-19-1538 õigused. Need õigused on sätestatud vangistusseaduses eraldi helistamise ja kirjavahetuse õigusest. Järelikult ei saa nende õiguste riive intensiivsust vähendada see, et eraldiseisvad helistamise ja kirjavahetuse võimalused on kaebajal alles. (Vt Tartu Ringkonnakohtu 3. juuli 2018. a määrus asjas nr 3-18-895, punkt 10.) Kaebaja soovib realiseerida justnimelt oma õigusi kohtuda lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste kaudu perekonnaliikmetega vahetult, st neid näha. Kirja ja telefoni teel suhtlemine ei ole vahetu. Seega on vangla ja Justiitsministeerium helistamise ja kirjutamise võimalustele osutades tuginenud asjakohatutele kaalutlustele.
28.Kaebaja viibib Viru Vanglas alates 2017. aasta maist. Sellest ajast alates ei ole kaebajal emaga olnud ühtegi kokkusaamist ning õega on toimunud ainult üks lühiajaline kokkusaamine. Vangla ega Justiitsministeerium ei ole täpsemalt välja selgitanud asjaolusid, mis takistavad kaebaja emal ja õel Viru Vanglas käimist. Justiitsministeerium uuris Saaremaa Vallavalitsuselt ainult seda, kas kaebaja emal on liikumispuue ning kas ta on eritranspordi ja hooldaja saamiseks kohaliku omavalitsuse poole pöördunud. Samas on Justiitsministeerium jätnud tähelepanuta, et kaebaja ei ole tuginenud ainult ema liikumisprobleemidele, vaid on osutanud ka muudele terviseprobleemidele. Vangla ja Justiitsministeerium ei ole välja selgitanud, milles täpsemalt kaebaja ema terviseprobleemid seisnevad, milline on tema majanduslik olukord ning milline on tema tegelik võimekus terviseprobleemidest ja majanduslikust seisundist tulenevalt Viru Vanglas käia. Samuti ei ole vangla ega Justiitsministeerium vähimalgi määral välja selgitanud asjaolusid, mis takistavad kaebaja õel Viru Vanglas käimist. Vangla ja Justiitsministeerium on üldsõnaliselt viidanud ainult paratamatutele ebamugavustele ning kaebaja ema ja õe majanduslikku olukorda analüüsimata jõudnud järeldusele, et Viru Vanglas käimist ei saa majanduslikult liialt koormavaks pidada. Haldusorganil on uurimispõhimõttest tulenevalt kohustus välja selgitada asja otsustamiseks olulised asjaolud. Kui ümberpaigutamist taotlev kinnipeetav ei esita piisavalt tõendeid, tuleb haldusorganil vajaduse korral tõendeid koguda omal algatusel. Vormivabaduse põhimõttest lähtuvalt saab haldusorgan valida, millises vormis tõendeid koguda. Näiteks on haldusorganil võimalik ise kinnipeetava perekonnaliikmetega ühendust võtta ning küsida neilt kirjalikult või suuliselt selgitusi. Praegusel juhul ei ole vangla ega Justiitsministeerium seda teinud, jättes nii asja otsustamiseks olulised asjaolud välja selgitamata.
29.Kohtu hinnangul ei saa kaebaja ema ja õe poolt kohtuistungil esile toodud asjaoludest järeldada, et Viru Vanglas käimine on nende jaoks lihtsalt ebamugav. Kaebaja ema selgitas istungil põhjalikult lahti oma terviseprobleemid ja majandusliku olukorra. Kaebaja emal esineb hulgaliselt terviseprobleeme, mille tõttu ei ole tema sõnul mõeldav üksinda ühistranspordiga Kuressaarest Viru Vanglasse ja tagasi reisimine. Kaebaja ema abikaasa ega keegi teine ei saa kaebaja emaga koos Viru Vanglas käia. Kaebaja emal ei ole juhiluba. Kohalik omavalitsus talle tasuta eritransporti Viru Vanglasse reisimiseks ei võimalda. Kaebaja ema igakuine sissetulek on 300‒400 eurot, mis kõik kulub esmavajalike kulutuste peale ära ning kunagi ei jää tal raha n-ö vabaks kasutamiseks üle. Kaebaja õde selgitas, et tal on kolm väikest last, keda tal ei ole võimalik Viru Vanglas käimise ajaks kellegi hoolde jätta. Viru Vanglasse ta aga kõiki kolme last kaasa võtta ei saaks. Samuti osutas kaebaja õde sellele, et nende pere kogu vaba raha läheb majaehituseks ning tal ei jää üle raha, mille eest palgata lapsehoidjat ja käia Viru Vanglas. Kohtu hinnangul viitavad kaebaja ema ja õe selgitused sellele, et nende jaoks ei ole Viru Vanglas käimine kõigest ebamugav, vaid võib olla ema puhul tervislikust seisundist ja majanduslikust olukorrast ning õe puhul elukorraldusest ja majanduslikust olukorrast tulenevalt
3-19-1538 tõsiselt takistatud. Asjaolule, et kõrvalseisja hinnangul võib Viru Vanglas käimine siiski objektiivselt mingil viisil võimalik olla, ei saa anda määravat tähendust. Oluline on hinnata, kas Viru Vanglas käimine on perekonnaliikmete jaoks mõistlikult võimalik. Kohtule näib, et praegusel juhul peaksid kaebaja ema ja õde tegema ebamõistlikke ja ülemääraseid pingutusi, et Viru Vanglas käia. Asjaolule, et Viru Vanglas käimine on nende jaoks tõsiselt takistatud, viitab kohtu hinnangul ka see, et kaebaja ema ei ole kordagi Viru Vanglas käinud ning õde on aastaid tagasi käinud ainult ühe korra. Kaebaja õde selgitas istungil, et sai ühe korra käia siis, kui tema mees töötas teise koha peal ja sai lapsi hoida. Praeguseks on kaebaja õe elukorraldus aga oluliselt muutunud. Määravat tähendust ei saa anda ka sellele, et kaebaja ema ja õde ei ole uurinud rongiaegu Tallinna ja Jõhvi vahel. Kui kaebaja ema ja õe jaoks on ilmselge, et nende tervislikust seisundist, majanduslikust olukorrast ja elukorraldusest tulenevalt oleks Viru Vanglas käimine niikuinii välistatud, ei saa neile ette heita konkreetsete sõiduaegade uurimata jätmist. Ka istungil rongide sõiduaegu kuuldes ei pidanud nad juba kirjeldatud põhjustel võimalikuks Viru Vanglas käia. Kui kaebaja viibis eelmise vangistuse ajal Tallinna Vanglas ajavahemikul 23. märtsist 2005 ‒
21.septembrini 2005, toimus tal selle aja jooksul emaga neli lühiajalist kokkusaamist. Selle ajavahemiku kohta ei saa sellist kohtumiste arvu väheseks pidada. Lisaks selgitas kaebaja ema istungil, et kui kaebaja viibis Helsingis vanglas, käis ta kaebajat ka seal külastamas. Kohtu hinnangul viitavad need asjaolud sellele, et kui kaebaja emal oleks mõistlikult võimalik kaebajat vanglas külastada, kasutaks ta seda võimalust.
30.Seega on kohtu hinnangul Viru Vangla ja Justiitsministeerium kaalutlusõigust teostades tuginenud ebakohastele kaalutlustele (helistamise ja kirjutamise võimalus) ning jätnud kaebaja ema ja õe kohta välja selgitamata ja arvestamata olulised asjaolud. Need vead võisid mõjutada asja otsustamist. Kaalutlusvigade tõttu ei saa Viru Vangla 13. veebruari 2019. a vastust ja Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsust kaebaja ema ja õde puudutavas osas õiguspäraseks pidada.
31.Justiitsministeerium on vaideotsuses osutanud sellele, et kaebaja isa on koos kaebaja lapsega käinud 2018. aastal kahel korral ja 2019. aastal vaideotsuse tegemise seisuga (15. juuli 2019) samuti kahel korral Viru Vanglas pikaajalistel kokkusaamistel. Justiitsministeerium täpsustas 18. mai 2020. a vastuses kaebusele, et kaebaja isa käis koos kaebaja lapsega 2019. aastal pikaajalistel kokkusaamistel kokku neljal korral. Eeltoodust ei saa järeldada, et kaebaja lapsel puuduksid võimalused Viru Vanglas käia. Vastupidi: need andmed kinnitavad, et kaebaja laps saab Viru Vanglas käia. Asjaolust, et kaebaja laps ei saa Viru Vanglas käia lühiajalistel kokkusaamistel ning ei saa Viru Vanglas käia nii sageli, kui kaebaja ja tema laps sooviksid, ei saa järeldada kaebaja perekonna põhiõiguse ebaproportsionaalset riivet. Vangistuses viibimisega kaasneb enamasti paratamatult see, et perekonnaliikmeid ei näe teineteist nii sageli, kui sooviksid. Praegusel juhul on määrav see, et lapsel on võimalik mõistlikul määral ja regulaarselt Viru Vanglas käia. Pikaajalistel kokkusaamistel on kaebajal ja tema lapsel võimalik 1‒3 ööpäeva koos veeta (VangS § 25 lõige 2). Eeltoodut arvestades ei nähtu kohtule, et kaebajal ja tema lapsel oleks Viru Vanglas kohtumine välistatud või tõsiselt raskendatud. Seega ei saa kaebaja lapsega kohtumise tagamiseks ümberpaigutamise menetluse algatamata jätmist pidada õigusvastaseks.
32.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning kohustab Viru Vanglat kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise taotlust kaebaja ema ja õde puudutavas osas uuesti läbi vaatama ning tühistab Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsuse kaebaja ema ja õde puudutavas osas.
3-19-1538
33.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lõike 1 esimene lause). Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lõige 2). Kaebaja eest on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kohtu hinnangul rahuldati kaebus umbes 40% ulatuses (kaebuses kaks suurt teemat: tugevdatud järelevalve ja perekonna põhiõiguse tagamine; perekonna põhiõiguse tagamise teema jagunes omakorda kolmeks alateemaks: kohtumised kaebaja ema, õe ja lapsega). Seda arvestades tuleb vastustajatelt solidaarselt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 6 eurot. Menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
34.Kaebaja palus, et kohus asendaks avaldatavas otsuses kaebaja ja tema lähedaste nimed initsiaalidega, sest kohtuasjas käsitletakse eraelulisi asjaolusid ja terviseandmeid. Kohus ei ole praeguses otsuses kaebaja perekonnaliikmete nimesid maininud. Seetõttu puudub vajadus nende nimede initsiaalidega asendamiseks. Küll aga peab kohus põhjendatuks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nime tema kirjeldatud põhjusel initsiaalidega (HKMS § 175 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2021 lahendis nr 3-19-1538 toodud muudatustega 13. septembril 2022.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.