Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 3. juuli 2018, Tartu 3-18-895 M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks algatada ümberpaigutamise menetlus, Justiitsministeeriumi 29. märtsi 2018. a vaideotsuse nr 11-3/1790-2 tühistamiseks ning Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 31. mai 2018. a määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja M.M. Vastustajad Viru Vangla ja Justiitsministeerium
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.M. määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 31. mai 2018. a määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
2.Jätta rahuldamata M.M. taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.
3.Jätta M.M. taotlus asjas eksperdi kaasamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada määruse avaldamisel M.M. nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSE OSAS
Viru Vangla kinnipeetav M.M. esitas Viru Vanglale taotluse enda ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. Viru Vangla 16. jaanuari 2018. a otsusega jäeti taotlus rahuldamata ja ümberpaigutamise menetlus algatamata.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas M. M kaebuse, milles palus kohustada vanglat ümberpaigutamise menetlust algatama, tühistada Justiitsministeeriumi vaideotsus ning tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus vaide edastamisega viivitamisel.
3.Tartu Halduskohtu 31. mai 2018. a määrusega tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 121 lg 2 p 21 alusel, mis sätestab, et kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Määruse põhjendused olid järgmised.
3.1.Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi Täitmisplaan) § 5 lg 1 p 4 järgi saab kaebaja, kes on elukoha järgi Tallinna Vanglasse paigutamisele kuuluv, kuid kes on riskihinnangu järgi kõrgohtlik, paigutada karistuse kandmiseks Viru Vanglasse.
3.2.Väidetavalt elavad kaebaja lähedased Tallinnas ja välisriigis ning neil puuduvad rahalised vahendid ja aeg kaebaja külastamiseks Jõhvis, samuti on kaebaja külastamisel takistuseks lähedaste halb tervis. Kohus nõustus vastustajate seisukohaga, et Viru Vanglas karistuse kandmine ei saa takistada kaebajal lähedastega suhtlemist viisil, mis tingiks kaebaja põhiõiguste intensiivse riive. Vahemaad Eesti linnade vahel ei ole suured ning Tallinna ja Jõhvi vahelise ühistranspordiühenduse kasutamine ei saa olla ebamõistlikult keeruline ega kulukas. Tallinnast Viru vanglasse kokkusaamisele tulek võib olla küll ebamugavam kui sama linna piires liikumine, kuid mitte raskendatud viisil, mis välistaks kokkusaamised täielikult. Samuti on kaebajale tagatud teiste suhtlusviiside kasutamine (helistamine, kirjade saatmine). Seetõttu ei nähtunud kohtule, et kaebaja õigusi oleks antud juhul intensiivselt rikutud ning sellest tulenevalt on ka kohustamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3.3.Vaide lahendamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamiseks puudub kaebajal põhjendatud huvi, kuna vastustaja on viivitamist tunnistanud ning vabandanud ning puudub reaalne oht, et haldusorgan võiks ka edaspidi õigusvastaselt käituda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.M. M esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada järgmistel põhjendustel.
4.1.Tuleb tagada, et kaebaja saaks realiseerida põhiseaduse (PS) §-st 26 tulenevat õigust vangistusseaduse (VangS) § 24 lg-s 1 ja § 25 lg-s 1 nimetatud mahus.
4.2.Olukord, kus kaebaja pole saanud pikaajaliselt lähedastega kohtuda, tekitab talle rohkem kannatusi kui vangistusega paratamatult kaasneb.
4.3.Kaebaja isa on raske liikumispuudega invaliid. Nii kaebaja isa kui ema on pensionärid kellel jääb pärast ravimite ja söögi ostmist alles vähe raha. Nad mõlemad on kõrges vanuses. Seega on igakuine sõit Jõhvi nende puhul välistatud.
4.4.Kirjavahetus ja telefonikõned ei asenda vahetut kontakti. Samuti palutakse kaasata menetlusse ekspert, kes hindaks vahetu suhtluse ja helistamise või kirjutamise erinevust ning mõju. Veel palutakse võimaldada kaebajale riigi õigusabi esindaja näol.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb rahuldada.
6.HKMS 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega peab selle sätte alusel kaebuse tagastamisel olema täidetud
mõlemad eeldused – kaebaja õiguse riive peab olema väheintensiivne ning samas peab olema ka piisavalt selge, et kaebus jääks tõenäoliselt rahuldamata.
7.Käesolevas asjas ei saa ringkonnakohus nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kaebaja õiguse riive on väheintensiivne. Kaebaja soovib enda ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse selleks, et ta saaks realiseerida VangS § 24 lg-s 1 ja § 25 lg-s 1 sätestatud õigust – saada vähemalt kord kuus lühiajalisi kokkusaamisi ning samuti pikaajalisi kokkusaamisi. Vaieldamatult on õigus kokku saada oma perekonnaliikmete ja lähedastega kinnipeetava jaoks väga olulise kaaluga. See on kinnipeetava jaoks ainus võimalus osaleda vahetus kontaktis oma lähedastega. Halduskohtu ja vastustajate arvates ei ole selle õiguse riive intensiivne seetõttu, et kaebaja lähedastel on võimalik kasutada ühistransporti ning kasutada suhtlemiseks helistamist ja kirjutamist. Samas ei nähtu halduskohtu määrusest ega vastustajate seisukohtadest kaalutlusi seoses kaebaja poolt väljatoodud argumentidega: et kaebaja isa on raske liikumispuudega invaliid; et kaebaja mõlemad vanemad on pensionärid, kelle rahalised vahendid on piiratud ning nad on kõrges vanuses. Ehkki kaebaja on need argumendid esitanud selgesõnaliselt alles määruskaebuses, on ta lähedaste tervisele viidanud ka vaides (tl 10). Kui need kaebaja väited on paikapidavad, siis ei pruugi vastustajate ja halduskohtu viited ühistranspordi olemasolule olla käesolevas asjakohased. Sellisel juhul ei saa rääkida sellest, et kaebaja vanematel on kaebajaga kokkusaamisele sõitmine kõigest ebamugav, vaid see võib tähendada tõepoolest seda, et kokkusaamistele sõitmine on tervise- ja liikumisprobleemide tõttu välistatud. Ka võib ühistranspordi kasutamist raskendada rahaliste vahendite nappus, millele kaebaja on osutanud.
8.Sellele, et ühistranspordi olemasolust hoolimata võib kaebaja vanematel olla kaebaja külastamine raskendatud, võib viidata kaudselt ka asjaolu, et kaebaja kinnitusel oli tal ajal, mil ta oli 1 aasta ja 8 kuud Tallinna Vanglas, 27 lühiajalist kokkusaamist, kuid 1 aasta ja 4 kuu vältel, mil ta on viibinud Viru Vanglas, on tal olnud vaid 1 kokkusaamine (tl 3p).
9.Seega kui saab asuda seisukohale, et kaebaja vanematel on kõrge ea, terviseprobleemide ja muude põhjuste tõttu kaebaja külastamine Viru Vanglas tõsiselt raskendatud, siis tähendab kaebaja hoidmine Viru Vanglast arvestatavat VangS § 24 ja 25 ning PS §-st 26 tuleneva õiguse riivet. Ringkonnakohtu arvates ei saa sellises olukorras rääkida enam õiguse väheintensiivsest riivest.
10.Kirjutamise ja helistamise võimaluse viitamine pole ringkonnakohtu arvates käesolevas vaidluses aga üldse asjakohane, sest vaidluse all on konkreetselt VangS §-dest 24 (lühiajaline kokkusaamine) ja § 25 (pikaajaline kokkusaamine) tulenevad subjektiivsed õigused. Need õigused on sätestatud vangistusseaduses eraldi helistamise ja kirjavahetuse õigusest. Järelikult ei saa nende õiguste riive intensiivsust vähendada see, et eraldiseisvad helistamise ja kirjavahetuse võimalused on kaebajal alles.
11.Eeltoodu alusel ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik täie kindlusega väita, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Kui kaebaja vanematel on tõepoolest tõsiselt takistatud kaebaja külastamine Viru Vanglas, siis tähendab see kaebaja jaoks tõsist kokkusaamise õiguse riivet. Kuna riivet ei saa lugeda tõsikindlalt väheintensiivseks, puudub alus ka HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamiseks. Määruskaebus tuleks rahuldada seega juba seetõttu, et puudub üks kohustuslikest eeldustest HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamiseks.
12.Lisaks pole ringkonnakohus veendunud ka selles, et juba käesolevas menetlusstaadiumis on selge, et kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kaebaja paigutamise põhjenduseks on viidatud Täitmisplaani § 5 lg 1 p 4 regulatsioonile, millest tuleneb, et kaebaja kui kõrgohtlikuna määratletud kinnipeetava puhul ei järgita elukohajärgse paigutamise reeglit, vaid ta paigutatakse Tartu või Viru Vanglasse. Samas sätestab Täitmisplaani § 6 lg 1, et kinnipeetava võib paigutada vanglasse paigutamise üldregulatsiooni järgimata, kui see on vajalik vangla ülekoormuse tõttu või kinnipeetava julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustajad oleksid kaalunud seda, kas see, et kaebaja vanematel on väidetavalt erinevatel põhjustel raske kaebajal külas käia, võiks olla erandlik asjaolu või mitte. Viru Vangla 16. jaanuari 2018. a otsustuses on märgitud lihtsalt, et „antud hetkel ei kuulu Teie poolt välja toodud VangS § 24 lg 1 ja § 25 lg 1“ Täitmisplaani § 6 lg-s 1 sätestatud erandjuhtude alla (tl 9), kuid sellisel kujul esitatud kaalutlus tekitab pigem küsimusi. Seda põhjusel, et VangS § 24 lg 1 ja § 25 lg 1 ei saagi olla erandlikuks asjaoluks Täitmisplaani § 6 lg 1 tähenduses, sest tegemist pole asjaoludega, vaid regulatsiooniga. Samas ei nähtu sellest otsustusest põhjendusi, miks ei või kaebaja lähedaste kõrge vanus, terviseprobleemid ning vähesed rahalised vahendid olla sellisteks erandlikeks asjaoludeks, mis võiksid õigustada VangS § 24 lg-s 1 ja § 25 lg-s 1 sätestatud kaebaja õiguste tagamiseks teha erandit paigutamise üldreeglist. Ka vaide edastamise kirjas (tl 13p) ning vaideotsuses (tl 15p) esitatud sellekohaste põhjenduste paikapidavus ei ole ringkonnakohtu jaoks hetkel ilmselge. Mõlemad vastustajad toovad välja selle, et kaebaja pidi kuritegusid toime pannes arvestama tekkida võivate ebamugavustega lähedastele. Samas vaatavad mõlemad vastustajad mööda sellest, et VangS § 24 lg 1 ja § 25 lg 1 on kinnipeetavale sätestatud subjektiivsed õigused, mida on võimalik Täitmisplaani § 6 lg 1 abil tagada, paigutades kinnipeetava sugulastele lähimasse vanglasse. Samuti viidatakse eelnevalt juba käsitletud ühistranspordi olemasolule, kuid ei puudutata kaebaja vanematega seotud probleeme, mis võivad ühistranspordi kasutamist takistada. Justiitsministeeriumi vaideotsuses viidatakse veel eraldi Täitmisplaani §-le 11, mis sätestab, et põhjendatud juhul võib otsustada kinnipeetava ümberpaigutamise selles korras ettenähtud menetlust järgimata, ning leitakse, et käesoleval juhul ei esine alust ega kiiret vajadust kaebaja ümberpaigutamiseks. Ehkki kaebaja on vaides muuhulgas ka sellele sättele viidanud, oleks kaebaja puhul põhiline alus üldisest paigutamise regulatsioonist erandi tegemiseks pigem ülal käsitletud Täitmisplaani § 6 lg 1. Selle sätte kohaldamise kaalumist vaideotsusest aga ei nähtu. Eeltoodu põhjal ei ole hetkel asja toimikus olevate materjalide põhjal võimalik tõsikindlalt väita, et asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seetõttu pole ringkonnakohus veendunud, et täidetud on ka teine kaebuse tagastamise kohustuslik eeldus HKMS § 121 lg 2 p 22 järgi. Sellise kahtluse väljendamine siinkohal ei pruugi välistada seda, et kaebuse sisulise menetlemise järel jääb kaebus ikkagi rahuldamata. Kuid käesoleval hetkel ning esitatud seisukohtade põhjal ei saa ringkonnakohtu arvates täie kindlusega rääkida sellest, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.
14.Ringkonnakohus märgib, et käesolevas määruskaebemenetluses ei ole ringkonnakohus küsinud vastustajate seisukohta. Seda põhjusel, et tegemist on kaebuse tagastamise määruse vaidlustamisega kaebaja poolt ning ka halduskohtus ei ole vastustajad kohtumenetlusse kaasatud olnud ega seal oma seisukohta väljendanud. Kujunenud olukorras on ringkonnakohtu arvates mõistlik mitte vastustajat koormata seisukoha küsimisega ning sellega menetlust venitada, kui määruskaebuse põhjal on juba selge, et määruskaebus tuleb rahuldada. Vastustajatel on võimalik väljendada oma seisukohti kaebuse rahuldamise osas halduskohtus. Ebamõistlik oleks koormata teda seisukohtade küsimisega selle osas, kas HKMS § 121 lg 2 p 21 eeldused on täidetud või mitte.
15.Kaebaja on määruskaebuses esitanud taotluse kaasata menetlusse ekspert, kes hindaks, kas ja kui erinev on vahetu suhtlus ning kuidas mõjub suhtele see, kui inimesed ei saa pika aja vältel vahetult suhelda. Ringkonnakohus jätab selle taotluse läbi vaatamata, kuna asja menetlus jätkub halduskohtus ning vajadusel on võimalik selle taotluse üle otsustada halduskohtul.
16.Määruskaebuses on M. M taotlenud endale riigi õigusabi korras esindaja määramist, et tagada poolte võrdsus ning et tal ei jääks teadmatusest mõni tema õiguste kaitseks vajalik vahend kasutamata. Kaebajal ei ole endal raha esindaja palkamiseks. Kuna määruskaebus kuulub niigi rahuldamisele, puudub M. M käesolevas määruskaebemenetluses vajadus esindaja järgi ning tema taotlus jääb rahuldamata.
17.Asja materjalides on kaebaja taotlus asendada tema nimi avaldatavates kohtulahendites initsiaalidega. See taotlus kuulub rahuldamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.