M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks algatada ümberpaigutamise menetlus ja Justiitsministeeriumi 29. märtsi 2018. a vaideotsuse nr 11-3/1790-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja M.M. Vastustajad:
1.Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
2.Justiitsministeerium, volitatud esindajad Martin Ziehr ja Laura Glaase
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.M. kaebus rahuldamata.
2.Tagastada Viru Vanglale 4. jaanuaril 2019 esitatud kaebaja riskihindamise ankeet ning jätta selles osas menetluse kinniseks kuulutamise taotlus läbi vaatamata.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. veebruaril (k.a) 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-18-895 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav M.M. (kaebaja) paigutati 3. jaanuaril 2017 justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus nr 9) § 5 lg 1 p 4 alusel Tallinna Vanglast Viru Vanglasse.
2.Kaebaja esitas 27. detsembril 2017 Viru Vanglale taotluse enda ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. Viru Vangla jättis 16. jaanuari 2018. a otsusega nr 6-10/44197-2 kaebaja taotluse rahuldamata ning ümberpaigutamise menetluse algatamata.
3.Kaebaja esitas 1. veebruaril 2018 Viru Vangla otsuse nr 6-10/44197-2 peale vaide. Viru Vangla edastas 27. veebruaril 2018 kaebaja vaide kaaskirjaga nr 6-12/67-2 Justiitsministeeriumile lahendamiseks. Justiitsministeerium jättis 29. märtsi 2018. a vaideotsusega nr 11-3/1790-2 vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 30. aprillil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Justiitsministeeriumi 29. märtsi 2018. a vaideotsus nr 11-3/1790-2 ning kohustada Viru Vanglat ja Justiitsministeeriumi paigutada ta Tallinna Vanglasse. Samuti palub kaebaja tuvastada, et Viru Vangla ületas tema vaide edastamiseks ettenähtud tähtaega. Kaebaja märgib, et kaebus on esitatud preventiivsel ning perekonna- ja eraelu kaitse eesmärgil.
5.Tartu Halduskohtu 31. mai 2018. a määrusega tagastati kaebus kohustamis- ja tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ning tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tartu Ringkonnakohtu 3. juuli 2018. a määrusega tühistati Tartu Halduskohtu 31. mai 2018. a määrus ning saadeti asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
6.Tartu Halduskohus võttis 26. juuli 2018. a määrusega kaebuse menetlusse kohustamis- ja tühistamisnõude osas ning tagastas kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tagastamise osa jõustus määrus 20. novembril 2018, mil Riigikohus ei võtnud kaebaja määruskaebust menetlusse.
7.Tartu Halduskohus määras 28. novembri 2018. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja põhjendab tema Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise vajadust võimalusega teostada vanglavälist suhtlust. Käesoleval hetkel ei ole see võimalik, kuna kaebaja lähedased elavad Tallinnas ning neil ei ole aega ega raha kaebaja külastamiseks Viru Vanglas. Kaebaja väitel on tema külastamine pereliikmete poolt raskendatud ka pereliikmete tervisliku seisundi tõttu. Kaebaja hinnangul piiratakse praegusel juhul õigusvastaselt tema õigust kohtuda lähedastega. Lisaks on kaebaja seisukohal, et ei ole täidetud tingimused tema Viru Vanglas hoidmiseks. Puudub igasugune vajadus kaebaja hoidmiseks just Viru Vanglas, samas sellega piiratakse kaebaja põhiõigusi.
3-18-895
9.Viru Vangla peab kaebust põhjendamatuks. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale karistuse kandmiseks meelepärast vanglat. Käesoleval juhul on võetud aluseks karistuse täideviimise eesmärk ning kaebaja enda õigust rikkuvast tegevusest tulenev tugevdatud järelevalve vajadus ning ta on paigutatud määruse nr 9 § 5 lg 1 p 4 alusel Viru Vanglasse. Kaebaja 27. detsembril 2017. a dateeritud taotlus on lakooniline ning põhjustena, miks ta ümberpaigutamist taotleb, on märgitud ainult see, et ta ei saa realiseerida VangS § 24 lg 1 ja § 25 lg 1 õigust, kuna tema lähedased elavad Tallinnas või veel kaugemal. Alles vaidemenetluses on kaebaja märkinud, et ta tugineb asjaoludele, mille kohaselt tema lähedastel puuduvad aeg ja rahalised vahendid tema külastamiseks, samuti on takistuses nende tervislik seisukord. Vangla on seisukohal, et selline taotluse laiendamine vaidemenetluses ei ole lubatav ning vastavad väited, kui need oleksid ka tõendatud, ei anna alust vaide rahuldamiseks. Isegi kui pidada sellisel kujul taotluse laiendamist alles vaidemenetluses õigeks, siis tuleb asuda seisukohale, et tegu on tõendamata väidetega. Kaebaja kannab karistust õiguspäraselt määratud vanglas ning ebameeldivused, mis sellega kaasnevad, on VangS § 41 lg 1 tähenduses paratamatud. Kaebaja viibimine Viru Vanglas ei tähenda, et tema lähedastel oleks võimatu temaga vanglas suhelda või et see oleks ülemääraste raskustega.
10.Justiitsministeerium on seisukohal, et Viru Vangla otsus mitte alustada kaebaja ümberpaigutamise menetlust oli õiguspärane ning seega on kaebus põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Ümberpaigutamise taotluse esitamine Justiitsministeeriumile on vangla kaalutlusotsus ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist ja valida karistuse kandmise kohta. Vangla on kohustatud järgima kehtivat õigust ning korraldama vangistuse täideviimise selliselt, mis tagaksid vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise võimalikult efektiivselt. Just sel põhjusel on kaebaja VangS ja justiitsministri määruses nr 9 sätestatud korda järgides paigutatud Viru Vanglasse. Puuduvad asjaolud, mis tingiksid vajaduse paigutada kaebaja ümber teise vanglasse. Kaebaja ümber paigutamise menetluse alustamata jätmine ei riku ebaproportsionaalselt kaebaja õigust perekonnaelule. Kaebaja ei ole praegusel juhul esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema väiteid põhiõiguste rikkumise kohta. Vangistuse täideviimise eesmärk ja vajadus teostada kaebajast endast tulenevatel põhjustel tugevamat järelevalvet kaaluvad üle mugavama suhtlusvõimaluse lähedastega. Määruse nr 9 §i 11 eesmärk on anda võimalus kinnipeetava ümberpaigutamiseks neil erandjuhtudel, kui selleks tekib kiire vajadus, mida käesoleval juhul ei esinenud.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kinnipeetava ühest vanglast teise ümberpaigutamise menetlus on kaheastmeline ning ümberpaigutamise menetluse saab algatada üksnes vangla. Kohus ei saa selles asjas seetõttu kontrollida ümberpaigutamise sisuliste eelduste täitmist, vaid üksnes seda, kas vanglale esitatud taotluses esile toodud asjaolud olid sellised, et vangla oli kohustatud algatama ümberpaigutamise menetluse, esitades selleks vastavasisulise taotluse Justiitsministeeriumile. Lisaks kontrollib kohus vaideotsuse õiguspärasust.
12.Kuna vaidluse esemeks on kaebaja ümberpaigutamise taotluse lahendamine, mitte kaebaja Viru Vanglasse paigutamise otsuse õiguspärasus, siis ei ole kaebaja väited Viru Vanglasse paigutamise ja tugevdatud järelevalvega üksuses hoidmise aluste puudumise kohta selle asja lahendamisel asjakohased ning kohus ei võta seisukohta kaebajale koostatud riskihindamise ning individuaalses täitmiskavas kajastatud ohtlikkuse taseme kohta. Kaebaja on vanglale 27. detsembril 2017 esitatud taotluses selgelt seostanud ümberpaigutamise vajaduse üksnes lähisugulastega kokkusaamise tagamise vajadusega ehk taotlus on esitatud perekonnaelu põhiõiguse tagamise eesmärgil, mistõttu kontrollib kohus selle asja raames üksnes seda, kas
3-18-895 kaebaja taotluses esitatud asjaolusid arvestades jättis vangla õigesti ümberpaigutamise menetluse alustamata. Seepärast tagastab kohus vanglale HKMS § 62 lg 2 alusel selle asja raames esitatud kaebaja riskihindamise ankeedi, kuna sellel tõendil ei ole asja lahendamisel tähtsust. Selle dokumendi osas menetluse kinniseks kuulutamise taotluse jätab kohus tõendi tagastamise tõttu läbi vaatamata.
13.VangS § 19 lg 1 järgi võib kinnipeetava ümber paigutada, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Määruse nr 9 § 6 esimene lause näeb ette, et kinnipeetava võib paigutada vanglasse §-s 5 sätestatut järgimata, kui see on vajalik vangla ülekoormuse tõttu või kinnipeetava julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel. Kinnipeetav paigutatakse ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab ning ümberpaigutamise otsustab Justiitsminister (määrus nr 9 § 2 lg 2 ja § 8). Vangistusseaduse §-st 19 ning Justiitsministri määrusest nr 9 tuleneb, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida endale meelepärast vanglat ja nõuda enda ümberpaigutamist teise vanglasse. VangS § 19 lg 1 ning määruse nr 9 § 6 lg 1 võimaldavad siiski arvestada kinnipeetava ümberpaigutamise kaalumisel konkreetse juhtumi eripäradega ning kalduda kõrvale tavapärastest paigutamise üldreeglitest, kui esinevad seda tingivad erandlikud asjaolud. Üheks kõrvale kaldumise aluseks võib olla ka asjaolu, et isiku ümber paigutamata jätmisel saaksid oluliselt kahjustada kaebaja võimalused suhelda piisaval määral lähisugulastega.
14.Vangla on põhjendanud menetluse alustamata jätmist asjaoluga, et määruse nr 9 § 5 lg 1 p 4 alusel on kaebaja kinnipidamiskohaks Viru Vangla ning ei esine erandlikke aluseid kaebaja ümberpaigutamiseks. Nimetatud norm nägi taotluse esitamise ajal ette, et elukoha järgi Tallinna Vanglasse paigutamisele kuuluv meessoost kinnipeetav, kes kannab karistust narkootikumidega seotud kuriteo eest või kes riskihindamise tulemusel on põgenemiskalduvustega või kõrg- või üliohtlik, paigutatakse Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse sõltuvalt vangla koormusest. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kannab vanglakaristust narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest, mistõttu ta paigutati karistust kandma Viru Vanglasse.
15.HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust haldusakti või toimingu tegemise aja seisuga. Kaebaja tõi vanglale esitatud taotluses esile, et ümberpaigutamise vajadus on tingitud lähisugulastega suhtlemise vajadusest ning karistuse kandmine Viru Vanglas takistab seda ebaproportsionaalselt, sest kaebaja lähedased elavad Tallinnas või välisriigis ning neil ei ole võimalik Jõhvi sõita (tl 7). Kaebaja viitas lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste tagamise vajadusele. Alles vaidemenetluses tõi kaebaja välja, et osade lähisugulaste tervis ning majanduslik seisund ei võimalda neil kaebajat Viru Vanglas külastada, mistõttu on vajalik kaebaja ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse. Samuti viitas kaebaja, et tema hoidmine Viru Vanglas ei ole ka julgeoleku kaalutlustel vajalik (tl 10). Kaebaja ei esitanud vanglale oma vanemate tervisliku ega majandusliku seisundi kohta andmeid. Vanemate tervisliku seisundi ning väidetavate majanduslike raskustega ei saanud vangla ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmise otsust tehes seega arvestada. Vastavaid väiteid on analüüsitud seepärast alles vaideotsuses.
16.Kohus ei nõustu kaebajaga, et kaebaja lähedaste võimalikud liikumisraskused ning nende majanduslik seisund on selline, mis tingib vajaduse alustada kaebaja ümberpaigutamise menetlust. Kohtu hinnangul ei ole vahemaa Tallinna ning kaebaja kinnipidamiskoha vahel sedavõrd suur, et kaebaja lähedastel ei ole võimalik kohtumenetluses esitatud asjaolusid arvestades kaebajaga lühiajalisel või pikaajalisel kokkusaamisel kokku saada. Vahemaa
3-18-895 Tallinna ja Viru Vangla asukoha vahel on ligikaudu 160 km, mida ei saa pidada selliseks kauguseks, mis takistaks toimivat ühistranspordivõrgustikku arvestades kaebaja kokkusaamisi ebaproportsionaalselt. Kaebaja väited esinevate takistuste kohta on üldsõnalised. Kaebaja ei ole esitanud haldus- ega kohtumenetluses tõendeid, mis kinnitaks kokkusaamistel osalemise võimatust lähedaste asukoha või majandusliku seisundi tõttu. Kohus möönab, et kaebaja mõne perekonnaliikme liikumisvõimalused võivad siiski olla seoses tervisliku seisundiga raskendatud (kaebaja on esitanud tõendi, millest nähtuvalt on tema isal tuvastatud raske puue), kuid kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et esineb ilmselge vajadus selle tõttu algatada kaebaja ümberpaigutamise menetlus. Tallinna Vangla lühiajaliste kokkusaamiste väljavõttest nähtuvalt ei ole kaebaja isa kaebajaga ka Tallinna Vanglas kohtunud (tl-d 67-71). Väljavõttest nähtub, et kaebaja isa on kantud ühel korral külaliste nimekirja, kuid kokkusaamisele nimetatud isik ei ilmunud. Seega ei kinnita isa tervislik seisund ümberpaigutamise menetluse algatamise vajadust. Väited majanduslike raskuste kohta on aga tõendamata ja paljasõnalised.
17.Kohus ei nõustu Tartu Ringkonnakohtu 3. juuli 2018. a määruses (p 10) väljendatud seisukohaga, et telefoni ja teiste suhtlemisvahendite kasutamise võimalused ei ole ümberpaigutamise menetluse algatamise kaalumisel ja selle vaidluse lahendamisel üldse olulised. Lühi-ja pikaajaliste kokkusaamiste korraldamine on vanglavälise suhtlemise üheks viisiks. Kohus on veendunud, et suhtlemisvõimaluste tagamise eesmärgil ümberpaigutamise menetluse algatamise kaalumisel ei ole olulised üksnes lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi puudutavad tingimused, vaid arvestada tuleb vangistuse täideviimise eesmärkidega laiemalt, sh teiste suhtlemisvõimaluste olemasoluga. Üksnes võimalikud raskused lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste korraldamisel ei ole aluseks isiku ümberpaigutamiseks, kui teiste suhtlemisvahendite kasutamisega on kaebajale tagatud piisavad võimalused lähedastega suhelda ning kokkusaamiste korraldamine kaebaja asukohas ei ole välistatud või oluliselt raskendatud.
18.Kohtule esitatud kaebaja telefonikõnede ning kirjade saatmise väljavõtted (tl-d 129-170) kinnitavad, et kaebajale on Viru Vanglas tagatud võimalus suhelda oma lähedastega piisaval määral. Samuti ei ole välistatud lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste korraldamine, mida kinnitab ka asjaolu, et kaebaja on nimetatud võimalust Viru Vanglas kasutanud. Kohtule esitatud materjalid kinnitavad kaebaja seisukohta, et Tallinna Vanglas viibides oli tal lühiajalisi kokkusaamisi rohkem kui Viru Vanglas. Nimetatud asjaolu ei tähenda aga seda, et lühiajaliste kokkusaamiste korraldamine Viru Vanglas oleks välistatud või raskendatud sellisel määral, et tõusetuks vajadus kaebaja ümberpaigutamiseks selle tõttu. Kohus nõustub vastustajate seisukohaga, et kaebaja ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmine ei riku kaebaja taotluses märgitud asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt kaebaja õigust perekonnaelule.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Viru Vangla jättis põhjendatult taotluses esitatud asjaoludel kaebaja ümberpaigutamise menetluse algatamata ning kaebuse ei kuulu rahuldamisele. Kuna menetluse alustamata jätmine oli õiguspärane, siis puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.