Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus
3-17-1151 6. veebruar 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest Gemalto AG kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26. aprilli 2017. a otsuse tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti ja IDEMIA France SAS vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks Kaebaja Gemalto AG, esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja vandeadvokaat Merit Lind Kolmas isik IDEMIA France SAS (endine ärinimi Oberthur Technologies S.A.), esindaja vandeadvokaat Martin Männik Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2018. a määrus Gemalto AG määruskaebus
3-17-1151 hankija poolt ning HKMS § 267 lg 1 kohaselt võib hankeasjas kaebuse esitada RHS-s nimetatud otsuse, dokumendi või hankelepingu, samuti VAKO otsuse peale. Ka VAKO ise on varasemas praktikas oma pädevust erandhangete puhul eitanud, sama on leidnud esimese ja teise astme kohtud. Kaebaja hinnangul oleks erandhankele RHS vaidlustusmenetluse sätete kohaldamine vastuolus ka õigusselguse põhimõttega. Isegi kui nõustuda Riigikohtu järeldusega selle kohta, et asja tulnuks menetleda hankeasjana, leiab kaebaja, et olukorras, kus ükski menetlusosaline HKMS üldise korra kohaldamist ei vaidlustanud, on menetlusreeglite muutmine praeguses menetlusstaadiumis kaebaja suhtes ebaõiglane ja vastuolus tõhusa õiguskaitse põhimõttega. Tegemist on üllatusliku lahendiga.
2(3)
3-17-1151 Nagu kolleegium märkis juba asjas nr 3-3-1-52-11 (p 18), ei saa mõistlikuks ega otstarbekaks pidada olukorda, kus kohtueelse menetluse kohustuslikkus sõltub kaebuses viidatud õiguslikest alustest ning sama nõudega võib olla vajalik pöörduda samaaegselt nii vaidlustuskomisjoni kui ka halduskohtusse. Lisaks vaidlustuskorra keerukusele vaidlustajate jaoks ja potentsiaalselt paralleelsetele menetlustele kahes organis võib tekkida olukord, kus kaebuses ei tugineta küll RHS-le, kuid kohus peab RHS sätteid asja lahendamisel oluliseks – kohus ei ole seotud kaebuse õiguslike põhjendustega ning kohaldab õigust sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest (HKMS § 158 lg 1, vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 14). Kaebaja eksimus kohaldatava õiguse osas ei tohiks mõjutada kohtueelse menetluse kohustuslikkust. Sellegipoolest sisaldub samasugune regulatsioon ka RHS u.r § 185 lg-s 1.
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.