Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-1613 26. november 2018 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest MTÜ Eesti Roheline Liikumine ja Marek Aljandi kaebused Keskkonnameti 5. juuli 2017. a korralduse tühistamiseks Kaebajad: Marek Aljand, esindaja vandeadvokaat Enno Heringson MTÜ Eesti Roheline Liikumine, esindaja Marian Hiire Vastustaja: Keskkonnaamet, esindaja Jane Adler Kolmandad isikud: Kristi Sild ja Tarmo Sild (esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer), Silvi Rehepapp, Marko Kaldmaa, Marine Services OÜ, Kristi Perlmann ja Marek Perlmann Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2018. a määrus MTÜ Eesti Roheline Liikumine määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2018. a määrus.
2.Keelata Rae vallas Leerimäe tee 12c kinnistul (katastritunnus 65301:001:4676) majandustegevus, v.a veeseaduse § 281 lg-s 1 nimetatud tegevus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsus esitas Keskkonnaametile taotluse Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala piiri kinnitamiseks lähtuvalt AS MAVES töös nr 7003 esitatud piiriettepanekust. Keskkonnaamet saatis 27. juulil 2009 Tallinna Linnavalitsusele kirja nr HJR 7-8/22004-2, milles andis teada, et kehtestab Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala piiri AS MAVES töös nr 7003 esitatud piiriettepaneku alusel, võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 28 lg-s 51 sätestatu.
1.1.Keskkonnaamet kehtestas 5. juuli 2017. a korraldusega nr 1-3/17/1840 Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala piiri Rae vallas Järvekülas asuva Leerimäe tee 12 kinnistu juures. Piiri määramise aluseks oli Tallinna Linnavalitsuse taotlus sanitaarkaitseala piiri muutmiseks ja AS MAVES töös nr 17056 esitatud piiriettepanek. Korralduse kohaselt võib VeeS § 28 lg 52 alusel olla sanitaarkaitseala kaldavööndi ulatus väiksem kui 90 m, kui sanitaarkaitseala ajalooline piir on asunud veekogu akvatooriumile lähemal kui 90 m. Ajalooliseks piiriks peetakse piirdeaeda. Piiriettepaneku kohaselt viiakse sanitaarkaitseala piir Leerimäe tee 12 kinnistu juures vastavusse
3-17-1613 piirdeaiaga. Piiriettepaneku kohaselt ei ohusta piiri muutmine Ülemiste järve veekvaliteeti, kui Leerimäe tee 12 püsib elamumaana.
1.2.Rae Vallavalitsus kehtestas 21. novembri 2017. a korraldusega nr 1582 Leerimäe tee 12 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringuga jagati Leerimäe tee 12 kinnistu kaheks elamumaa sihtotstarbega kinnistuks, nii et moodustus üks krunt (Leerimäe tee 12) olemasolevate hoonete (sh Mõigu mõisahoone, mis on kasutusel kuue korteriga elamuna) teenindamiseks ja teine krunt (Leerimäe tee 12c) uue üksikelamu ehitamiseks.
2.Marek Aljand ja MTÜ Eesti Roheline Liikumine (ERL) esitasid kaebused Keskkonnaameti 5. juuli 2017. a korralduse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse. ERL seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. Sanitaarkaitseala vähendamise ja plaanitava elamuehitusega kaasneb Ülemiste järvele keskkonnarisk, mida vastustaja ei ole oma korralduses hinnanud ega kaalunud. Veeseaduse kohaselt on sanitaarkaitsealaks veekogu akvatoorium koos kaldavööndiga vähemalt 90 meetri ulatuses. Vaidlustatud korraldus tugineb AS MAVES 2017. a tööle, milles on võetud aluseks Ülemiste järve kaldajoon 2003. a põhikaardil. Tegelik kaldajoon on mitmekümne meetri võrra kaugemal, mistõttu sanitaarkaitseala peaks olema laiem. Seetõttu on vaidlustatud korralduses jäetud vale mulje, justkui muudetaks sellega sanitaarkaitseala piire väheolulises ulatuses. Aerofotode järgi määratud kaldajoone järgi jääks kavandatud elamu sanitaarkaitsealale. Vastustaja on valesti kohaldanud VeeS § 28 lg-t 52, mis annab erandliku võimaluse sanitaarkaitseala vähendamiseks, kui selle ajalooline piir on paiknenud veekogule lähemal kui 90 m. Seaduseelnõu nr 316 teiseks lugemiseks esitatud seletuskirja kohaselt on sanitaarkaitseala vähendamine põhjendatud, kui selle kaitse seadusjärgses ulatuses pole võimalik objektiivsete takistuste tõttu. Korralduses pole selgitatud, millised objektiivsed takistused ei võimalda Leerimäe tee 12 kinnistul sanitaarkaitseala nõuete täitmist. Korralduses on ekslikult peetud ajalooliseks piiriks Leerimäe tee 12 kinnistu juures järve ümbritsevat piirdeaeda.
3.Tallinna Halduskohus jättis 16. märtsi 2018. a otsusega kaebused rahuldamata. Veeseaduse kohaselt kehtestab sanitaarkaitseala piirid Keskkonnaamet. Ülemiste järve sanitaarkaitseala piir on kehtestatud Keskkonnaameti 27. juuli 2009. a haldusaktiga nr HJR 7-8/22004-2. Nimetatud akti kehtivus ei sõltu sellest, kas kaebajad teadsid akti olemasolust. Samuti ei mõjuta akti kehtivust selle võimalik õigusvastasus. Veepiiri muutumine ajas ei mõjuta sanitaarkaitseala piiri asukohta.
6.jaanuaril 2017 jõustus VeeS § 28 lg 52, mis lõi õigusliku aluse määrata sanitaarkaitseala piir veekogule lähemale kui 90 m, kui ajalooline piir on asunud veepiirile lähemal. Juba AS MAVES koostatud 2009. a sanitaarkaitseala projektis on välja toodud alad, kus sanitaarkaitseala väljakujunenud piir paiknes järvele lähemal kui 90 m (nende hulgas Leerimäe tee 12 kinnistu), ning märgitud, et puuduvad andmed nende alade olulisest kahjulikust mõjust järvele. Projekti kohaselt on otstarbekas neil aladel sanitaarkaitseala nõudeid leevendada. VeeS § 28 lg 52 kehtestamise põhjendused eelnõu seletuskirjas on eriomased Ülemiste järvele. Seletuskirja kohaselt on AS Tallinna Vesi tähistanud Ülemiste järve sanitaarkaitseala ajaloolise piiri piirdeaiaga. Haldusorganil ja kohtutel tuleb seadusandja selgitusest lähtuda. Asjaolu, et võrkaed ei pruukinud konkreetses lõigus olla enne rekonstrueerimist säilinud, ei muuda ajaloolist piiri olematuks. Vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjendatud. AS MAVES 2017. a projekti kohaselt ei ohusta kaitseala piiri korrigeerimine järve veekvaliteeti. Detailplaneeringuga ette nähtud hoonestusala järgib 2009. a sanitaarkaitseala piiri. Kinnistu hoonestamine oli võimalik ka 2009. a piiri alusel. Uus kinnistu 2(5)
3-17-1613 plaanitakse ühendada ühisveevärgiga, lisaks kavandatakse ühisveevärgi väljaehitamist kuni teisele kinnistule jääva vana mõisahooneni, mille reovesi kogutakse praegu mahutisse. Seega võib detailplaneeringu realiseerimine aidata kaasa keskkonnanõuete paremale järgimisele laiemalt. Tegu on elamumaaga, mille kasutamine sanitaarkaitsealal oleks takistatud. Tegemist oleks omandiõiguse intensiivse riivega, mille leevendamist ei saa pidada õigusvastaseks olukorras, kus see ei kahjusta avalikku huvi.
4.Kaebajad esitasid apellatsioonkaebused, milles palusid halduskohtu otsuse tühistada ja kaebused rahuldada.
5.ERL esitas esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, milles palus keelata Leerimäe tee 12c kinnisasjal VeeS § 281 lg-s 1 loetlemata tegevused kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kaebuse eesmärgiks on säilitada 400 000 inimese igapäevaseks joogiveeallikaks oleva Ülemiste järve kaitseks loodud sanitaarkaitseala. VeeS § 281 lg-s 1 kohaselt on sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Leerimäe tee 12c kinnistul toimub ehitamist ettevalmistav tegevus, millega võib kaasneda oluline ja püsiv mõju keskkonnale. EÕK kohaldamata jätmisel võib kaebuse eesmärgi saavutamine osutuda raskendatuks või võimatuks.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. oktoobri 2018. a määrusega EÕK taotluse rahuldamata. ERL taotletud meede väljub kaebuse piiridest, hõlmates kogu Leerimäe tee 12c kinnistut. Enne praeguses asjas vaidlustatud korralduse andmist jäi sanitaarkaitseala piiridesse vaid osa kinnistust. EÕK korras saaks keelata vaid tegevuse, mis jääb varem kehtestatud sanitaarkaitseala piiridesse. Ehitisregistrist ei nähtu, et ehitamiseks oleks väljastatud ehituslube või esitatud ehitusteatisi. Pole alust eeldada, et kolmandad isikud alustavad ebaseaduslikku ehitustegevust. Senine tegevus kinnistul piirdus pinnaseproovide võtmisega. Ebaseaduslike ehitustööde korral saaks kaebaja taotleda uuesti EÕK-d.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.ERL esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja taotluse rahuldada. Ülemiste järve seisund on „Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava“ kohaselt kesine. Riigikohus leidis 8. oktoobri 2018. a otsuses nr 3-16-478/44, et riigil on kohustus veekogude seisundit parandada. Elamu rajamine Ülemiste järve kaldale suurendaks nii eraldiseisvalt kui ka oma pretsedendiväärtuse tõttu negatiivset survet järvevee kvaliteedile. Kuni VeeS § 28 lg 52 kehtestamiseni ei saanud sanitaarkaitseala olla väiksem kui 90 m veepiirist. Lähtuvalt sellest nõudest ning tegelikust kaldajoonest jääks praktiliselt kogu Leerimäe tee 12c kinnistu kaitsealasse. Seega lähtus ringkonnakohus ekslikust arusaamast varasema sanitaarkaitseala ulatuse kohta. 2009. aastal AS MAVES koostatud sanitaarkaitseala projekti pole ühegi haldusaktiga kehtestatud. AS MAVES töös ei ole vähendatud sanitaarkaitseala ulatust allapoole seadusega sätestatud miinimumi. Räägitud on küll leevendustega aladest, kuid sellist väljendit veeseadusest ei leia. AS MAVES töös on sanitaarkaitseala piir sattunud ekslikult paiguti järvele lähemale kui 90 m. Kui AS MAVES töö on haldusaktiga kehtestatud, on tegu ilmselge ebatäpsusega aktis. Ka ehitamist ettevalmistav tegevus, milleks pole luba vaja (näiteks pinnase ümberpaigutamine), võib keskkonda püsivalt mõjutada. See tegevus ei oleks VeeS § 281 lg 1 alusel lubatud. ERL ei tea, kui kaugel on ehitusloa menetlus. Luba võidakse iga hetk väljastada. Pärast loa väljastamist võib pöördumatute tagajärgede tekkimine olla tundide küsimus. Ka ebaseaduslikust ehitustegevusest ei pruugi ERL koheselt teada saada, kuna ERL esindajad ei viibi pidevalt kinnistu läheduses.
3(5)
3-17-1613 ERL taotleb alternatiivselt kõigi VeeS § 281 lg 1 nimetamata tegevuste keelamist Leerimäe tee 12c kinnistu osal, mis asub Ülemiste järve tegelikule kaldajoonele lähemal kui 90 m.
2.novembril 2018 esitatud pöördumises andis ERL teada, et temani on jõudnud teave Leerimäe tee 12c kinnistut puudutavate ehitusteatiste menetlemisest.
8.novembril 2018 esitas ERL täiendava seisukoha, mille kohaselt on käimas ehitusteatiste menetlused erinevate ehitiste rajamiseks Leerimäe tee 12c kinnistule. Ehitusteatiste aktsepteerimisel saab kohe ehitamist alustada.
8.Vastustaja esitas vastuse, milles palub määruskaebuse rahuldamata jätta. VeeS § 28 lg 52 saab kohaldada üksikutel juhtudel, mis on välja toodud leevendustega aladena 2009. a sanitaarkaitseala projektis. Seadusandja on Ülemiste järve sanitaarkaitseala ajaloolise piirina silmas pidanud olemasolevat piirdeaeda. Määruskaebuse lisana esitatud asjatundja analüüs sanitaarkaitseala ajaloolisest piirist tuleb jätta tähelepanuta, kuna see seondub põhivaidlusega ning seda ei esitatud esimese astme kohtumenetluses. Järve akvatooriumi piiri määratlemisel tuleb analoogia korras lähtuda VeeS § 29 lg-test 2 ja 3 ning looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lg-st 2, st põhikaardile kantud veekogu piirist. Sanitaarkaitseala vähendamine ja Leerimäe tee 12c kinnistule elamu ehitamine ei ohusta järve veekvaliteeti.
9.Kolmandad isikud K. ja T. Sild esitasid vastuse, milles palusid määruskaebuse rahuldamata jätta. Keskkonnaameti 27. juuli 2009. a otsusega kehtestati sanitaarkaitseala piir, millest lähtuvalt on Leerimäe tee 12c kinnistule elamu ehitamine võimalik. Praeguses asjas vaidlustatud korralduse tühistamise korral kehtiks jätkuvalt 2009. a määratud piir. Ehitamine oleks võimalik ka juhul, kui sanitaarkaitseala piir oleks määratud praeguse kaldajoone järgi. Määruskaebusele lisatud asjatundja arvamus tuleb tagastada, kuna Riigikohus ei uuri tõendeid. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 järgi saab EÕK abinõuna keelata haldusaktis reguleeritud tegevuse. Sanitaarkaitseala piiri muutmine vaidlustatud korraldusega ei mõjuta detailplaneeringukohase ehitusala paiknemist. Vaidlustatud korraldus ei ole ehitustegevuse aluseks. Majandustegevuse keelamine kinnistul piirab kinnistuomaniku õiguseid ebaproportsionaalselt. Esitatud ehitusteatis puudutab olemasolevale korterelamule kanalisatsiooni rajamist, mis on otstarbekas teha koos Leerimäe tee 12c kanalisatsiooniga.
10.Riigikohus keelas 7. novembri 2018. a määrusega Leerimäe tee 12c kinnistul majandustegevuse, v.a VeeS § 281 lg-s 1 nimetatud tegevus. Määrusest tulenev keeld kehtib kuni ERL määruskaebuse kohta Riigikohtu lahendi tegemiseni, kuid mitte kauem kui 30 päeva alates 7. novembrist 2018.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium tagastab K. ja T. Silla 9. novembril 2018 ja ERL 14. novembri 2018 esitatud materjalid, kuna neil ei ole määruskaebuse lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2).
12.VeeS § 28 lg 51 sätestab: „Veekogu veehaarde sanitaarkaitseala on veekogu akvatoorium koos kaldavööndiga vähemalt 90 meetri ulatuses, kui vett võetakse üle 500 kuupmeetri ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde projekti või veehaarde sanitaarkaitseala projekti alusel Keskkonnaamet.“ 6. jaanuaril 2017 jõustus VeeS § 28 lg 52: „Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud sanitaarkaitseala kaldavööndi ulatus võib olla väiksem 90 meetrist, kui sanitaarkaitseala ajalooline piir on asunud veekogu akvatooriumile lähemal kui 90 meetrit.“
13.Kolleegium nõustub halduskohtuga, et Keskkonnameti 27. juuli 2009. a kirjas sisaldub haldusakt, millega kehtestati sanitaarkaitseala piir vastavalt AS MAVES töös nr 7003 esitatud piiriettepanekule. 4(5)
3-17-1613 Sellele vaatamata ei pea kolleegium kaebust ilmselgelt perspektiivituks, kuid märgib, et ERL õiguste tõhusamaks kaitseks võib olla asjakohane kaebuse täiendamine 2009. a otsuse tühistamise nõudega või kohustamisnõudega sanitaarkaitseala laiendamiseks. Käimasolevas apellatsioonimenetluses tuleb kaebajal ja kohtul selgitada, kas kaebuse täiendamine on vajalik ja võimalik.
14.2017. a uuendas vastustaja sanitaarkaitseala piiride kehtestamise menetluse Leerimäe tee 12 kinnistu juures ning tegi piiri määramise kohta uue otsuse. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kui kaugele peaks sanitaarkaitseala Leerimäe tee 12 kinnistu jagamisel moodustatud Leerimäe tee 12c kinnistul ulatuma. Seejuures ei ole menetlusosalised ühel meelel selle osas, kus asub akvatooriumi piir (kas lähtuda tuleks põhikaardi-kohasest veepiirist või tegelikust veepiirist), kus asub sanitaarkaitseala ajalooline piir ning kas sanitaarkaitseala piiri kehtestamine selliselt, et selle kaldavööndi osa jääb vähem kui 90 m laiuseks, oli praegusel juhul VeeS § 28 lg 52 alusel põhjendatud. Asja lahendamiseks tuleb kohtul selgitada, kas 2017. a otsus oli õiguspärane, sh kas järve kaitseks olnuks vajalik 2009. a piiridega võrreldes laiema kaldavööndi kehtestamine.
15.ERL selgituste kohaselt on kinnistule ehitiste rajamiseks esitatud Rae vallale ehitusteatiseid.
16.novembril 2018 esitatud selgituses on kolmandad isikud kinnitanud ehitusteatise esitamist kanalisatsiooni rajamiseks.
16.Kolleegium leiab, et EÕK kohaldamine on põhjendatud, et välistada pöördumatud või raskesti tagasipööratavad muutused Leerimäe tee 12c kinnistul olukorras, kus vaidluse all on sanitaarkaitseala ulatus kinnistul. Sanitaarkaitsealal on keelatud ka selline tegevus, mis ei eelda ehitusloa taotlemist või ehitusteatise esitamist. HKMS § 251 lg 1 p 5 alusel keelab kolleegium Leerimäe tee 12c kinnistul majandustegevuse veeseaduse tähenduses, v.a VeeS § 281 lg-s 1 nimetatud tegevuse. Kuna kohtumenetluse praeguse seisuga ei ole selge, kui suurt osa Leerimäe tee 12c kinnistust sanitaarkaitseala peaks hõlmama, tuleb EÕK abinõud kohaldada kogu kinnistu ulatuses.
16.1.EÕK kohaldamine ei riiva praeguseks väljatoodud asjaolude pinnalt ülemäära kolmandate isikute õigusi. Leerimäe tee 12c kinnistu omanik kavandab kinnistule uue üksikelamu ja selle teenindamiseks vajalike ehitiste rajamist. Muid olulisi huve kinnistul majandustegevuse arendamiseks pole välja toodud. EÕK kohaldamise kestel pole ehitiste rajamine või muu majandustegevus (v.a sanitaarkaitsealal lubatud tegevused) kinnistul võimalik. Uue elamu rajamise võimaluse edasilükkumine ei ole kinnistuomaniku jaoks ülemäära koormav. EÕK kohaldamine võimaldab tagada, et kinnistut ei kasutataks enne kohtuasja lahendamist viisil, mis võiks kahjustada olulist avalikku huvi Ülemiste järve veekvaliteedi kaitsmiseks.
16.2.Kuna veeseadus näeb üldreeglina ette 90 meetri laiuse kaldavööndiga sanitaarkaitseala, võib kitsama sanitaarkaitseala kehtestamine rikkuda avalikke huve. Nende huvide kaitsmiseks on ERL-l keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lg 2 alusel kaebeõigus. See, kas ERL kaebuses esitatud väited on põhjendatud ning kas kavandatav tegevus ka tegelikult avalikke huve kahjustada võib, selgub asja lahendamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.