Maksuõigus › Maksuotsused

3-17-1430 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(14)

3-17-1430 saadetud 02.05.2017 akt nr 12.2-3/036819-32. Maksuhaldur ei võimaldanud kaebajal esitada vastuväiteid 02.05.2017 kontrollaktile. Maksuotsusest ei nähtu, millised asjaolud tõid kaasa Y OÜ maksukohustuse muutmise. Ei ole arusaadav, milline osa kontrollaktist moodustab maksuotsuse põhjenduse. Samuti ei ole MTA ümber lükanud kõiki kaebaja esitatud vastuväiteid, millest järeldub, et maksuhaldur on osaliselt nendega nõustunud. Maksuotsusest ei selgu maksuhalduri seisukoht Y OÜ ja kaebaja esitatud tõendite osas, puuduvad viited õigusnormide rakendamise kohta ega nähtu maksu määramise metoodikat. Seega ei saa kaebaja realiseerida enda kaebeõigust. Neid puudusi ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses. Maksukorralduse seadus (MKS) ei võimalda maksuhalduril loobuda deklareeritud maksuvõla sissenõudmisest maksukohustuse vähendamise teel nii, et sellega kaasnevad negatiivseid tagajärjed kolmandatele isikutele, kelle maksukohustust ei muudeta ega suurendata (vt ka MKS § 92 lg 1 p 2). Maksuotsusega ei ole Y OÜ-le täiendavat maksukohustust määratud. Seega on maksuotsus antud ilma õigusliku aluseta. Maksuotsusest tulenevad negatiivsed tagajärjed puudutavad ainult kaebajat, mis on vastuolus hea halduse põhimõttega. Maksuhaldur registreeris äriühingu käibemaksukohustuslaste registris 02.12.2015. Seega ei tekkinud maksuhalduril kahtlust, et Y OÜ tegeleb ettevõtlusega või alustab seda. Sellest tulenevalt ei pidanud ka XX aru saama, et äriühing ei tegele ettevõtlusega ega kavatse seda teha ning maksuhaldur ei saa tugineda väitele, et äriühingul puudus majandustegevus. Y OÜ sai tellida XX-lt teenuse ja selle eest tasuda sõltumata sellest, millal ja kas ta hakkas saadud teenust kasutama. Lisaks kinnitas Y OÜ juhatuse liige SS 26.09.2016 majandustegevuse olemasolu. Samuti kinnitas SS, et tunneb CC ja XX, ta pöördus CC poole veebilehe tellimiseks ning äriühingul oli töösuhe XX-ga. Maksuhaldur on põhjendamatult tuginenud üksnes SS 04.08.2016 seletustele. Arusaamatu on maksuhalduri väide, et kuna töötasu on makstud ühele isikule, ei ole eluliselt usutav, et äriühingu esindaja ei tea, mis summas ja kuidas toimus väidetav töötasu maksmine. Isik ei pea neid asjaolusid täpselt teadma ning väljamaksete viisi, summa ja aja kindlakstegemisel tuleb eelistada raamatupidamise andmeid. Y OÜ pangakonto väljavõte tõendab tasu maksmist. Sama kinnitab kaebajaga sõlmitud leping. Töölepingu pooled on seda samuti kinnitanud. Maksuhalduril olid olemas kõik andmed, et kontrollida Y OÜ poolt deklareeritud andmete õigsust ja vastavust väljamaksele. Kui SS-lt seletuste võtmisel ilmnes, et need on vastuolus äriühingu arvelduskonto andmetega, oleks maksuhaldur pidanud püüdma vastuolu kõrvaldada. MKS ei sätesta õiguslikku alust näidata maksumenetluse toimetamisel isikute fotosid äratundmiseks. Seega on tegemist menetlusnõuete olulise rikkumisega tõendite kogumisel ning tõend tuleb jätta tähelepanuta. Maksuhaldur ei taganud, et fotodel näidatud isikud näeksid välja samasugused nagu isikuga kohtumisel. Paljasõnaline on maksuhalduri väide, et SS-le piltide näitamine toimus pärast seda, kui ta kinnitas, et ei tunne XX ja CC. 04.08.2016 protokollist seda asjaolu ei nähtu. Samuti ei ole 04.08.2016 protokollile lisatud maksukohustuslase õiguste tutvustamist kajastavat lehte ning on viidatud, et tegemist on kolmanda isiku õiguste ja kohustustega, kuigi protokoll on koostatud maksukohustuslasele. Põhjendamatu on maksuhalduri väide, et maksumenetluse käigus esitatud tööleping on koostatud üksnes maksuhaldurile esitamiseks. Maksuhaldur on alusetult lähtunud vaid lepingu pealkirjast. Tegemist oli tähtajalise töölepinguga, mis sõlmiti kindla töö tegemiseks kindla kuupäevaga. Seega olid viited katseajale, töö tegemise kohale ja puhkusele ebavajalikud. 3(14)

3-17-1430 Samuti ei oma tähendust, milline kanne tehti töötamise registris, sest kanne ei oma õiguslikku tähendust. Lepingust on näha, kelle vahel leping sõlmiti ja millise töö tegemises kokku lepiti. Maksuhaldur ei andnud hinnangut sellele, kas tegemist võib olla teenuse osutamise kokkuleppega, millele rakenduvad töövõtu- või käsunduslepingu normid. Seejuures on maksustamise tagajärjed mõlemal juhul samad. Maksuhaldur ei ole selgitanud, milles seisneb XX ütluste vastuolulisus. Ütluste andmise ajaks oli sündmusest möödunud üle seitsme kuu. CC selgitas 20.07.2016 protokollis, kuidas olid jaotatud tööülesanded tema ja XX vahel. XX ütlused on kooskõlas CC ütluste ning SS 26.09.2016 seletusega. Samuti on SS 26.09.2016 seletused kooskõlas CC seletustega. SS on piisavalt täpselt selgitanud töö lõpptulemust. Asjaolu, et SS ei kasutanud tehtud tööd veebikeskkonnas, ei ole kaebaja riisiko. Töö anti mälupulgal üle, mida on kinnitanud nii SS kui ka CC. Asjakohane ei ole maksuhalduri väide, et veebilehe tegemine ja turundusstrateegia väljatöötamine ei olnud äriühingu jaoks mõistlik. Maksuhaldur ei saa kahtluse alla seada äriühingu valikuid. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et äriühingule laekusid rahalised vahendid, mida sai kasutada teenuse eest tasumiseks. SS esitatud dokumendid on turundusalased töömaterjalid ja veebilehe maketid, mistõttu olid tekstis kirjavead ja äriühingu nimi oli ebaõige. Kaebajal ei ole koopiaid säilinud, kuna CC kustutas tööde andmed jäädavalt. Vastavasisuline kokkulepe oli ka Y OÜ ja kaebaja vahelises lepingus. Nõustuda ei saa maksuhalduri väitega, et veebilehe üleandmine mälupulgal ei ole tavapärane. Mälupulgalt on veebileht lihtsasti üleslaetav. Veebileht jäi üles panemata, sest äriühing ei eraldanud selleks vajalikku domeeni. CC 20.07.2016 ütluse kohaselt ei saanud ta pärast mälupulga üleandmist SS enam kätte. OÜ-lt Ehitus AG raha laekumise kohta ei ole SS-lt midagi küsitud. Meelevaldne on maksuhalduri väide, et Y OÜ ja Ehitus AG OÜ on varifirmad. Maksuhaldur on alusetult tuginenud AS-lt Swedbank saadud CC pangakonto väljavõttele, sest korralduse tegemise ajal oli CC selle vaidlustanud ja selle täitmine oli peatatud. MTA tunnistas 02.02.2017 korralduse kehtetuks. Rahade tagasiliikumise kahtlus ei ole tõendatud. Kaebaja on maksumenetluses selgitanud, et CC laenas sõbralt 05.11.2015 raha. Laen maksti tagasi XX-le makstud tasust. Tähtsust ei oma, kuidas mõjutas töötasu XX-le makstavat vanemahüvitist. MKS § 10 ei sätesta maksuhalduri pädevust uurida vanemahüvitisega seonduvat. Haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3). Teenuse osutamise hind on kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast suurem.

4(14)

3-17-1430 Vastustaja on kaebajale edastatud akti punktis k käsitlenud kaebaja esitatud dokumente, leides, et need on koostatud tagantjärele, et jätta mulje töösuhte olemasolust. Seejuures on maksuhaldur välja toonud põhjalikud selgitused dokumentide vigade ning selle kohta, et veebilehe näidise osas pole varem maksumenetluses teavet antud. Samuti esitati dokumendid alles 03.11.2016 e-kirja teel kaebaja esindaja vahendusel ning varem ei mainitud nimetatud dokumente. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud maksuotsuse järeldust. Samuti on maksuhaldur uurinud kõiki menetluses kogutud tõendeid ning maksuotsuses on välja toodud otsuse tegemise ning maksustamise õiguslikud alused. Uurimispõhimõte ei ole absoluutne, mistõttu ei saa maksuhaldurile ette heita selliste dokumentide ja asjaolude arvesse võtmata jätmist, mida maksukohustuslane maksuhaldurile ei esitanud, mis ei ole maksuhalduri valduses ning mida ei ole maksuhalduril võimalik riiklikest andmebaasidest ega kolmandatelt isikutelt saada. Kaebaja pole täpsemalt välja toonud, millised asjaolud, mis võisid mõjutada maksuotsuse õiguspärasust, on maksuhaldur jätnud tuvastamata. Maksuhaldur ei loobunud deklareeritud maksuvõla sissenõudmisest. Kontrolli tulemusena on tuvastatud, et Y OÜ on alusetult deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustatavat väljamakset. Olukorras, kus esitatud deklaratsioon ei kajasta õigeid andmeid, on maksuotsuse tegemine põhjendatud ja õiguspärane. Kuigi MKS § 92 lg 1 p 2 kohaselt määrab maksuhaldur maksukohustuse suuruse juhul, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel deklaratsioonis näidatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, ei ole põhjust asuda seisukohale, et vastupidises olukorras ei ole maksuotsuse tegemine lubatud. Olukorras, kus maksukohustuslane on maksusumma ebaõigesti deklareerinud, on maksuhalduril seadusest tulenev õigus maksusummat korrigeerida. Maksumenetluses peab maksukohustuslane tõendama oma väidete ja seisukohtade õigsust. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150). Maksuhaldur on kontrollaktis ja maksuotsuses põhjendanud kõiki oma väiteid ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses.

3-17-1430 seotud asjaolusid (kontrollakti p 1.2), ei olnud kontrollakti kogu teksti avalikustamine võimalik

(MKS § 26).

Kuigi MKS § 92 lg 1 p 2 kohaselt määrab maksuhaldur maksukohustuse suuruse juhul, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel deklaratsioonis näidatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, ei ole põhjust asuda seisukohale, et maksuotsuse tegemine ei olnud lubatud. Vastupidine tõlgendus piiraks põhjendamatult maksuhalduri pädevust ega oleks kooskõlas maksuõiguse põhimõtetega. Kuna maksukohustuslasel endal on deklaratsioonis vea avastamisel õigus deklaratsiooni parandada ja esitada tagastusnõue, kui maksu on tasutud ettenähtust rohkem, tuleb jaatada maksuhalduri õigust vähendada deklareeritud maksusummat. Oluline ei ole makse tegemine kaebaja kontole, vaid töösuhe kaebajaga. Maksuhaldur leidis, et Y OÜ oli varifirma, kes oli kaasatud menetlusse maksupettuse eesmärgil. Samuti on 02.05.2017 akti alapunktis 1.1.a toodud välja asjaolud, mille põhjal saab järeldada, et äriühingul puudus majandustegevus või majandustegevuseks ettevalmistav tegevus. Käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks peab küll tõendama ettevõtlusega tegelemist, kuid üksnes registreering seda ei tõenda. Maksuhaldur on kaebaja väited veenvalt ümber lükanud. SS kinnitas 04.08.2016 ütlustes, et ta ei ole äriühingu nimel ettevõtlusega tegelenud, pole kedagi volitanud ettevõtlusega tegelema ega tegele Y OÜ juhtimisega, ei ole kedagi tööle võtnud, kellelegi töötasu maksnud, ei tunne kaebajat, ei ole temaga töölepingut sõlminud ega tea, mille eest ja kui suures summas kaebajale töötasu maksti. SS muutis 26.09.2016 oma ütlusi ning väitis, et tunneb kaebajat ja CC, võttis CC-ga ühendust, kes pakkus talle, et kaebaja teeb Y OÜ veebilehe valmis. Samuti selgitas SS, et osutas äriühingu kaudu teenuseid ning maksis kaebajale töötasu ja sai veebilehe mälupulgal. SS 26.09.2016 ütlused ei ole usaldusväärsed. SS ei viidanud 04.08.2016 ütluste andmisel ebaadekvaatsele seisundile ega ütluste andmist takistavatele asjaoludele (akti p 1.1.1). Maksuhalduri eksimus SS-le kolmanda isiku õiguste tuvastamisel ei saanud mõjutada ütluste sisu ega ole oluline menetlusnormi rikkumine. Eluliselt ei ole usutav, et kui SS oleks andnud 04.08.2016 valeütlusi, oleks ta ise võtnud hiljem maksuhalduriga ühendust, et neid parandada. SS 04.08.2016 ja 26.09.2016 ütluste analüüs viitab pigem sellele, et 26.09.2016 andis ta selgitusi vastavalt talle antud juhistele, sest ütluste muutmine toimus üksnes E OÜ-ga tehtud tehingute ja kaebajale makstud töötasu osas. Maksuhaldur on põhjendatult rajanud oma järeldused SS 04.08.2016 ütlustele. Olukorras, kus SS ei osanud 26.09.2016 kõrvaldada vastuolu pangakontol toimunud rahaliste liikumiste, enda ütluste ning kaebajale makstud töötasuga seoses, ei pidanud maksuhaldur esitama täiendavaid küsimusi. SS maksis töötasu ainult ühele isikule, mistõttu ei ole usutav, et ta ei teadnud, mis summas ja kuidas toimus tasu maksmine. Maksuhaldur ei rikkunud menetlusnõudeid, kui esitas SS-le isikute äratundmiseks fotod. MKS § 59 lg 1 kohaselt on tõenditeks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Väljend „sealhulgas“ tähendab, et välistatud ei ole ka tõendid, mida sättes otseselt ei märgita. SS 04.08.2016 seletustest nähtub, et talle näidati fototabelit pärast seda, kui temalt oli küsitud, kas ta tunneb CC ja kaebajat. Samuti ei ole CC niivõrd palju muutunud, et SS võis eksida tema äratundmisel. SS 26.09.2016 ütlustest ja CC kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et nad kohtusid mitmel korral. Y OÜ pangakontole laekus 30.12.2015 Ehitus AG OÜ poolt 11 800 eurot ning samal päeval tehti samas summas ülekanne kaebajale selgitusega „Tasu kodulehe, optimeerimise ja 6(14)

3-17-1430 turunduse eest“. Ehitus AG OÜ poolt üle kantud summa laekus 30.12.2015 E OÜ poolt, millest järelduvalt liikus kaebajale laekunud 11 800 eurot samal kuupäeval isikute vahel, kellega Y OÜ oli väidetavalt tehinguid teinud. Maksuhaldur on põhjendanud kahtlust, et 11 800 eurot pärines E OÜ-lt, kelle juhatuse liikmega on kaebajal ja CC-l perekondlik seos, ning liikus tõenäoliselt hiljem E OÜ-le tagasi. Seega ei tõenda 30.12.2015 väljamakse tegelikku töösuhet. CC poolt maksuhaldurile 20.07.2017 esitatud tööleping oli allkirjastamata. SS 26.09.2017 edastatud tööleping oli sisu poolest identne maksuhaldurile varem esitatud lepingu tekstiga, kuid oli allkirjastatud. Seejuures on maksuhaldur seadnud põhjendatult kahtluse alla lepingul oleva SS allkirja ehtsuse. Töötamise registrisse kantud andmed ja töölepingus toodu ei ühti, mis viitab sellele, et tööleping vormistati tagantjärele. Töölepingu kohaselt oli kaebaja töö sisuks ettevõtte veebilehe, selle sisu ja turundusvahendite loomine. CC kohtu- ja maksumenetluses antud ütluste kohaselt olid kaebaja tööülesanneteks veebilehe tegemine ja selle tööle saamine. Kohtuistungil antud CC selgitustest järeldub, et veebilehe tegemise tehniline pool ei nõua spetsiifilisi teadmisi, kuid enam oskusi ja teadmisi vajab tekstide kirjutamine nii, et see jõuaks oluliste otsingumootoriteni. Tunnistaja selgituste kohaselt ei olnud kaebaja sellist tööd varem teinud ning CC pidi teda juhendama ja aitama. Samuti pidi töö olema kaebaja jaoks ühekordne projekt. Kaebaja maksumenetluses antud ütluste kohaselt oli ta veebilehe tegemisel keeletoimetaja. Hilisemates ütlustes väitis kaebaja, et pidi tegema valmis kogu veebilehe. Seega pidi kaebaja tegema tööd, milleks tal puudus erialane ettevalmistus, mida ta ei olnud kunagi varem teinud ning mis pidi jääma tema jaoks ühekordseks projektiks. Vastavad teadmised ja oskused olid olemas CC-l, kes aga väitis kohtuistungil, et temal puudus väidetava töösuhte kehtimise ajal ajaline ressurss töö tegemiseks. Ei ole eluliselt usutav, et sellises olukorras soostus kaebaja tegema kirjeldatud tööd ja CC teda juhendama. Selline tööülesannete jaotus töösuhtes ei ole ka tavapärane. Seetõttu ei ole usutav, et isik, kes soovis saada kirjeldatud tööd, oleks selle tegemiseks palganud kogemusteta isiku ja maksnud selle eest 11 800 eurot. Maksuhaldurile ei esitatud mälupulka, millele oli väidetavalt salvestatud veebileht. Y OÜ-l puudub koduleht. Samuti ei osanud SS maksuhaldurile 26.09.2016 selgitada, mida täpselt veebileht kujutas, ehkki CC kohtuistungil antud seletuste kohaselt vaatasid nad SS-ga koos mälupulgal olnud veebilehe üle ning enne töö alustamist oli SS-l ettekujutus, milline peaks veebileht välja nägema. Samuti ei ole usutavad CC väited mälupulgale talletatud andmete hävitamise kohta. CC kohtuistungil antud seletuste kohaselt oli projekt tema jaoks jaanuaris 2016 lõppenud, kuid veebileht jäi avalikustamata. Sellises olukorras tuleb eeldada andmete säilitamist kuni avalikustamiseni. Viidatud järeldusi ei lükka ümber maksuhaldurile esitatud väidetavad väljatrükid veebilehe turundusalastest materjalidest. Nimetatud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada nende koostamise aega. Samuti on väljatrükid esitatud 03.11.2016, pärast seda, kui kaebaja oli kaasatud maksumenetlusse. Töösuhte tuvastamiseks ei piisa SS-le väidetavalt 25.09.2015 saadetud e-kirjast. Viidatud kirja usaldusväärsust ei ole võimalik kontrollida. Puuduvad tõendid, et SS on kirja kätte saanud, selle sisuga tutvunud ja sellele vastanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(14)

3-17-1430 Kaebajale ei ole edastatud kontrollakti, mis on maksuotsuse lahutamatu lisa. Määravat tähtsust ei ole sellel, et kaebajale saadeti 02.05.2017 akt, sest viidatud akt ei ole maksuotsuse lahutamatu lisa. MKS ja HMS ei sätesta erisusi menetlusse kaasatud kolmanda isiku ärakuulamisele. Seega on rikutud kaebaja ärakuulamisõigust. Kõrvaldatud ei ole kahtlust, et nõuetekohane ärakuulamine oleks toonud kaasa teistsuguse haldusakti andmise kaebajat puudutavas osas. Kaebajale väljastatud akti ja kontrollakti võrdlemine ei asenda ärakuulamist maksumenetluses. Samuti ei kõrvalda see asjaolu, et kaebajale ei ole enne haldusakti andmist kontrollakti tutvustatud. Ekslik on väide, et kontrollakti kogu teksti avaldamine ei olnud võimalik MKS § 26 alusel. MKS sellist piirangut ette ei näe, sest kaebaja oli kaasatud menetlusse kolmanda isikuna ning tal olid kõik menetlusosalise õigused. Kontrollakti avaldamine ei eeldanud Y OÜ nõusolekut (MKS § 26 lg 2). Halduskohus kuulutas 07.09.2017 määruse p-ga 4 menetluse osaliselt kinniseks ning piiras kaebaja õigust tutvuda selles osas haldusasja materjalidega. Kaebaja esitas 28.11.2017 halduskohtule taotluse dokumentidega tutvumiseks, mille halduskohus jättis 28.12.2017 määrusega rahuldamata. Seega takistas halduskohus kaebajal maksuotsuse sisulist vaidlustamist ning rikkus kaebaja õigust tutvuda toimikuga ja anda selgitusi. Maksustamine toimus ajal, kui väljamakse tehti, mistõttu ei ole määrav, kas kaebajal oli töösuhe Y OÜ-ga. Maksuhaldur ei kohaldanud MKS §-i 83 või §-i 84 ega tuvastanud, mis on väljamakse tegelik sisu. Väljamaksele sisulise hinnangu andmisel ei ole oluline, kas äriühingul oli reaalne majandustegevus. SS selgitused ei oma määravat tähendust, kuna XX-le töötasuna märgitud väljamakse on tehtud. Maksuhaldur ega halduskohus ei ole tuvastanud, et väljamakse ei olnud XX palgatulu. Seega on arutlus algdokumendi puudmise üle asjakohatu. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata kahtlus, et 11 800 eurot pärines E OÜ-lt ning liikus hiljem sinna tagasi. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et MKS § 59 lg 1 annab maksuhaldurile volituse koguda tõendeid mistahes viisil. Haldusorgan saab haldusväliste isikute suhtes rakendada meetmeid üksnes seadusest tuleneva volituse alusel. MKS § 59 lg 1 sellist volitust ei sätesta, vaid loetleb tõendite liigid. Põhjendamata on väide, et SS oleks pidanud tundma CC fotol ära sõltumata võimalikust kaalumuutusest. Töölepingus oli kirjas, et XX teeb Y OÜ-le valmis kogu veebilehe. Samuti ei ole kaebaja varjanud, et teda abistas tööde tegemisel CC. Määrav ei ole, kas kaebajal oli vastav ettevalmistus või mitte, sest see oli tema abikaasal ja koos tehti töö ära. Samadel põhjendustel ei ole määrav, kes sõlmis tööde tegemise lepingu Y OÜ-ga. Tõendamata on halduskohtu väide, et töö tulemus ei osutunud äriühingule kasulikuks. SS selgitas 26.09.2016 protokollis, et mälupulga peal olid pildid ja platvorm ning kujundust sai hiljem muuta. Maksuhaldur ei esitanud täpsustavaid küsimusi veebilehe kohta. Nende selgitustega on kooskõlas CC kohtuistungil antud seletus, et nad vaatasid SSga koos mälupulgal olnud kodulehe üle ning enne töö alustamist oli SSl ettekujutus, milline peaks koduleht välja nägema. CC selgitas andmete kustutamise põhjuseid. Lisaks oli töölepingu p-s 5.7 sätestatud, et töötaja hävitab lepingu lõppedes omapoolsed koopiad. Kaebaja sai tehtud töö eest raha kätte ja töö üleandmisega tema kohustused Y OÜ ees lõppesid. Y OÜ ei pea tõendama makstud tasu põhjendatust. Maksustamine ei sõltu töö resultaadist, kvaliteedist ega töö sälitamisest. Y OÜ jaoks on maksuotsus soodustava iseloomuga, sest vähendab äriühingu maksukohustust. Seega oli SS jaoks kasulik maksuhaldurile teavet mitte esitada.

3-17-1430 Kaebajale edastatud akt sisaldab samu faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis Y OÜ-le väljastatud kontrollakt. Kaebajale on olnud tagatud õigus esitada haldusaktile vastuväiteid teda puudutavas osas. Maksuotsuse viited on mõnevõrra eksitavad, kuid maksuotsus ja kaebajale edastatud akt on siiski jälgitavad ning kaebaja on saanud teostada enda kaebeõigust. Kohus ei ole aktide võrdlemisega püüdnud asendada ärakuulamist, vaid on kindlaks teinud, et vastav õigus on kaebajale tagatud. Kaebaja on saanud menetluses avaldada oma seisukohti ning maksuhaldur on neid maksuotsuse tegemisel arvesse võtnud. Maksusaladuse kaitse põhimõttest tulenevalt (MKS § 26) ei kuulu kontrollakt ja maksuotsus ülejäänud ulatuses kaebajale avalikustamisele, sest Y OÜ menetlus hõlmas ka muid maksustamisega seotud asjaolusid. Maksusaladust on lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul (MKS § 26 lg 2). Asjaolu, et kaebaja kaasati menetlusse, ei tähenda, et ta võib piiramatult tutvuda kõigi menetluses kogutud dokumentidega. Ligipääsu piiramine ei takistanud kaebajal vastuväidete esitamist ega mõjutanud asja lahendamise tulemust. Maksuobjektiks on töötajale makstud tasu konkreetse töö tegemise eest. Seega ei ole määrav mitte väljamakse tegemine, vaid väljamakse aluseks oleva töösuhte puudumine. Seejuures on töösuhte olemasolu tuvastamisel oluline hinnata äriühingu reaalset majandustegevust ning SS selgituste sisu. Tehingu mittetoimumisel ei ole MKS § 83 lg-le 4 viitamine kohustuslik ning viite puudumine on käsitatav menetlusnõuete rikkumisena, mis ei too kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58). Jääb ebaselgeks, miks ei või maksuhaldur esitada isikutele fotosid äratundmiseks ning kuidas mõjutas see maksuotsuse järeldust. Fotod on tõendid MKS § 59 lg 1 tähenduses ning selline menetlustoiming ei ole keelatud. SS väitis esmalt, et ei tunne kaebajat ega ta abikaasat. Alles pärast seda näitas maksuhaldur SS-le isikute pilte. Ka olukorras, kus maksuhaldur selgitas SSle, et pildil on CC, kinnitas isik, et pole temaga kokku puutunud. Isegi kui isiku kaal on muutunud, saab eeldada, et isik on äratuntav, kui temaga on olnud varasem kokkupuude. Kaebajal puudus ettevalmistus tellitud töö tegemiseks ning kohtuistungil kinnitas seda ka tunnistaja. Sellisel juhul pidi suurem osa töökoormusest jääma kaebaja abikaasa kanda, kes aga väitis, et temal ei olnud selleks aega. Samuti kinnitas CC, et tema suhtles SS-ga nii tööde väidetaval kokkuleppimisel kui ka hilisemal üleandmisel. Töötasumaksele eelnevad ja järgnevad tehingud annavad alust järelduseks, et makse võis jõuda tagasi selle algse allikani.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

9(14)

3-17-1430 9.VH-2/10268; tl 70, kd I). Seega soovib kaebaja kaebusega saavutada seda, et taastatakse registrikanne töötamise registris XX töötamise kohta Y OÜ-s.

10(14)

3-17-1430 üksnes kolmanda isiku enda huvide kaitse (Riigikohtu 26.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-55-13, p 20). Kolmandate isikute menetlusse kaasamise nõue on imperatiivne, kui isik vastab halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kolmanda isiku tunnustele (Riigikohtu 26.04.2004 otsus asjas nr 3-3-3-1-04, p 7). Seega juhul, kui kohtulahendiga võidakse otsustada kolmanda isiku õiguste või kohustuste üle, ei ole kohtul kaalutlusõigust, kas kolmas isik menetlusse kaasata või mitte. Selle otsustamisel, kas asjas tehtav kohtulahend puudutab isiku õigusi, on määrav, kas tema subjektiivsete õiguste, vabaduste või kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine võidakse määrata asjas võimalikult tehtava lahendi resolutsiooniga (K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2013, lk 112).

11(14)

3-17-1430

12(14)

3-17-1430

3-17-1430 vaidlustada maksuotsus tervikuna. Vaidlustatud maksuotsus ei ole selliselt osadeks jaotatav, et seda oleks eraldiseisvalt võimalik vaidlustada üksnes töötamise registris tehtud kande tühistamise osas (millisel juhul kuuluks tasumisele riigilõiv summas 15 eurot) ega ka üksnes sotsiaalmaksu puudutavas osas (millisel juhul kuuluks tasumisele riigilõiv summas 152,80 eurot), sest kaebaja töötasu tuleb vaadata tervikuna, sõltumata sellest, et vanemahüvitise suuruse aluseks oli üksnes tasutud sotsiaalmaksu summa.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.