Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-16-2290 14. november 2018 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld X kaebus Tartu Ülikooli 3. oktoobri 2016. a korralduse ja
13.oktoobri 2016. a otsuse tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Tartu Ülikool Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2018. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
20.märtsi 2018. a Tartu Ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
Tartu Ülikool immatrikuleeris kaebaja 31. augustil 2015 õigusteaduse magistriõppe tasuta täiskoormusega üliõpilaseks. 6. jaanuarist 1. septembrini 2016 oli kaebaja tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel.
3.oktoobri 2016. a korraldusega nr 2-1.24/SV/3619 määras vastustaja kaebajale ettenähtud õppemahu täitmata jätmise alusel 2015/2016. õppeaasta sügissemestri eest õppetasu 24 Euroopa ainepunkti (EAP) eest 1200 eurot. Kaebaja esitas apellatsiooni, mille õppeprorektor jättis
13.oktoobri 2016. a otsusega nr 2-23.17/P2/21284-1 rahuldamata. Otsuses on selgitatud, et kuna kaebaja viibis akadeemilisel puhkusel vähem kui poole semestrist, on 2015/2016. õa sügissemester läinud arvesse õpitud semestrina. Seejuures ei ole oluline, mis alusel üliõpilane akadeemilise puhkuse võttis. Kuna semester läks arvesse õpituna, on õppetasu määratud õigesti.
2.X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus 3. oktoobri 2016. a korralduse ja
13.oktoobri 2016. a otsuse tühistada. Kaebaja selgitab, et akadeemilisele puhkusele jäämise aluseks oli talle 4. jaanuaril 2016 väljastatud arstitõend puhkuse vajalikkuse kohta tervislikel põhjustel. Kaebaja leiab, et 2015/2016. õa sügissemestri õpitud semestriks lugemine ei ole õiguspärane ega proportsionaalne. Enne otsuse tegemist ei antud kaebajale võimalust oma seisukohta esitada. Semestri õpituks lugemise korral oleks kaebaja tulnud eksmatrikuleerida õppekava minimaalses ettenähtud mahus täitmata jätmise tõttu, mitte talle õppetasu määrata. Kuna kaebajat ei eksmatrikuleeritud, tekkis
3-16-2290 tal õiguspärane ootus, et ta saab 2016/2017. õa sügissemestril õpinguid jätkata ilma, et tal oleks varasemaid õpitud semestreid. Kaebajal ei olnud võimalik sooritada 2015/2016. õa sügissemestri eksameid, kuna akadeemilisele puhkusele siirdumise tõttu tühistas ülikool tema registreeringud ainetele. Akadeemilise puhkuse aega pole võimalik valida, kui puhkus tuleb võtta tervislikel põhjustel. Kõrgharidusreformi korral ülikooliseaduse muutmise seaduse seletuskirja kohaselt ei vähenda akadeemilise puhkuse regulatsiooni muutumine võimalust läbida õppekava nominaalkestuse jooksul, kui puhkusel viibitakse haigestumise tõttu. Tartu Ülikooli senati 26. aprilli 2013. a määrusega vastu võetud õppekorralduseeskirjas (ÕKE) ei ole aga arvestatud tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel viibimisega. Kui kaebajale oleks antud õiget teavet puhkuseavalduse esitamise tagajärgede kohta, oleks ta 2015. a sügisel esitanud eksmatrikuleerimise avalduse ning saanud uueks õppeaastaks ilma mahajäämuseta ülikooli uuesti sisse astuda. Kujunenud olukorras ei ole kaebajal kuidagi võimalik õpingutega järjele jõuda. Nominaalmahu täitmine tähendaks iga õpitud semestri kohta 30 ainepunkti sooritamist. Selleks peaks kaebaja võtma korraga kahe semestri aineid. Lisaks sai kaebaja 2015/2016. õa sügissemestri õpitud semestriks lugemisest teada alles 2016. aasta oktoobrikuuks, kui ainetele registreerumise tähtaeg oli möödas. Neljanda semestri lõpuks õppemahu täitmine, lõputöö kaitsmine ja nominaalajaga lõpetamine ei ole võimalik. Kuna kaebajal ei ole võimalik õppetööga järjele jõuda, tuleks tal sama mahajäämuse eest maksta õppetasu ka järgmistel semestritel. Kirjeldatud olukord on ebaõiglane ning vastuolus tasuta kõrghariduse ja tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse võtmise eesmärkidega.
3.Tartu Halduskohus jättis kaebuse 16. veebruari 2017. a otsusega rahuldamata. Vastustaja on ÕKE sätteid järgides lugenud 2015/2016. õa sügissemestri õigesti kaebaja õpitud semestriks. Kaebaja viibis akadeemilisel puhkusel 26 päeva, seega tunduvalt vähem kui poole 2015/2016. õa sügissemestrist. ÕKE ei tee vahet, kas akadeemilisele puhkusele minnakse tervislikel või muudel põhjustel ega anna vastustajale kaalutlusõigust, kas lugeda semester õpituks või mitte. Tartu Ülikooli nõukogu 25. veebruari 2013. a määruse „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“ (edaspidi „Õppekulude hüvitamise kord“) kohaselt tuleb maksta õppetasu, kui semestri õppemahust (30 EAP-d) on täitmata vähemalt 6 EAP-d. Vaidlust pole selle üle, et kaebajal jäid vajalikud ainepunktid 2015/2016. õa sügissemestril saamata. Seega oli vastustajal õigus määrata kaebajale õppemaks.
4.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 20. märtsi 2018. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 6 ja § 190 alusel läbi vaatamata. Vastustaja esitas 13. veebruaril 2017 halduskohtule õppeprorektori 2. veebruari 2017. a korralduse, millega kaebaja eksmatrikuleeriti õppetasu maksmata jätmise tõttu. Eksmatrikuleerimise korraldust kaebaja ei vaidlustanud. Seega ei saa praeguses asjas tehtav kohtuotsus ilmselgelt enam kaebaja õigusi ja kohustusi mõjutada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja selgitab, et kuna praeguses asjas vaidlustatud haldusaktid kehtivad, polnud tal alust eksmatrikuleerimise korraldust vaidlustada. Vaidlustatud aktide tühistamise korral on need aga kehtetud algusest peale ja tuleb tagasi täita. Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et korralduste tühistamine ei saaks enam kaebaja õigusi mõjutada. Aktide tühistamise korral saaks kaebaja taotleda enda ennistamist või 2(5)
3-16-2290 reimmatrikuleerimist. Lisaks sisaldas 3. oktoobri 2016. a korraldus rahalist nõuet, mille kaebaja enne apellatsioonkaebuse esitamist täitis. Akti tühistamine annab kaebajale võimaluse tasutu tagasi nõuda. 2015/2016. õa sügissemestri lugemine õpitud semestriks mõjutab ka kaebaja võimalust uuesti tasuta õpinguid alustada.
7.Vastustaja esitas määruskaebusele vastuse, milles leidis, et kuigi esines alus kaebaja eksmatrikuleerimiseks ÕKE p 83 alusel, oleks see olnud tema jaoks kehvem variant. See oleks piiranud intensiivsemalt tema võimalust haridust omandada ja jätnud ta ilma üliõpilasele ette nähtud sotsiaalsetest tagatistest. 19. oktoobril 2016 selgitas üliõpilasnõustaja kaebajale, et omal soovil eksmatrikuleerimise korral ei tekiks tal kohustust õppetasu maksta. Pärast omal soovil eksmatrikuleerimist oleks kaebajal olnud võimalik läbida õppeaineid eksternina vähemalt 15 EAP mahus ning taotleda 2016/2017. õa kevadsemestriks reimmatrikuleerimist vabale õppekohale. Kaebajale määrati õppetasu õigusaktide alusel. Vastustaja kinnitas, et kaebaja on praeguseks õppetasu tasunud. Kaebaja võimaluse kohta asuda uuesti tasuta õppima selgitas vastustaja, et ülikoolil ei oleks õigust nõuda talt õppekulude hüvitamist ülikooliseaduse (ÜKS) § 133 lg 1 alusel. Küll aga on ülikoolil õigus ÜKS § 133 lg 3 alusel nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilastelt, kes on kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja immatrikuleeritud samale õppekavale. Vastustaja leidis, et kui kohus tühistaks vaidlustatud otsused kaebajalt õppetasu nõudmise kohta, tuleks tasutud õppemaks kaebajale tagastada ja kaebaja saaks taotleda eksmatrikuleerimise otsuse kehtetuks tunnistamist.
8.Kaebaja esitas vastustaja seisukohale vastuse, milles selgitas, et eksternina õppeaineid läbides tuleb maksta õppetasu (kaebajale teadaolevalt 50 eurot ühe EAP eest). Reimmatrikuleerimist saab taotleda üksnes vabade õppekohtade olemasolu korral. Vähemalt Tartus õppimiseks sellist võimalust senini tekkinud ei ole. Seejuures on 15 EAP-d vabale õppekohale kandideerimise miinimummahuks, kuid kandideerimisel tekib kandidaatidest esmane järjekord just õppekava täitmise mahu järgi. Võimalus, et 15 EAP-d kogunud isik reimmatrikuleeritakse, on peaaegu olematu. Seega ei taga õigus taotleda reimmatrikuleerimist võimalust õpinguid jätkata. Kaebaja soovib endiselt omandada magistrikraadi õigusteaduse valdkonnas, milles ta on ka alates bakalaureuseõppe lõpetamisest töötanud. Kaebaja esitas ka käesolevaks õppeaastaks magistriõppesse sisseastumiseks taotluse, kuid taotluse esitamise päeval muudeti kohe sisseastumise infosüsteemis tema õpingute finantseering tasuliseks. Seega on arusaamatu vastustaja selgitus ÜKS § 133 lg-te 1 ja 3 kohta. Niisugune tasu küsimine ei ole mitte vastustaja õigus, vaid tavapärane praktika.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kaebaja jäi arstitõendi alusel akadeemilisele puhkusele 6. jaanuarist 2016. 2015/2016. õppeaasta sügissemestrist oli ta akadeemilisel puhkusel 26 päeva (halduskohtu otsus, p 12). Akadeemilisele puhkusele siirdumise tõttu tühistas vastustaja tema registreeringud ainetele. Kaebaja ei saanud 2015/2016. õa sügissemestril ühtegi EAP-d. Kuna kaebaja viibis akadeemilisel puhkusel vähem kui poole semestrist, luges vastustaja selle ÕKE kohaselt õpitud semestriks ja nõudis kaebajalt „Õppekulude hüvitamise korra“ alusel 24 EAP eest õppetasu. 2015/2016. õa sügissemestri õpitud semestriks lugemise tõttu oli kaebajal kohustus pärast õpingutele naasmist 2016. a sügisel täita sügissemestri lõpuks juba kahe semestri õppemaht ehk 60 EAP-d.
10.Määruskaebuse lahendamisel on vaidluse tuumaks see, kas haldusakt, millega ülikool määras õppetasu üliõpilasest kaebajale, kellel jäi õppemaht täitmata tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel viibimise tõttu, saab rikkuda kaebaja õigusi pärast seda, kui ta eksmatrikuleeriti selliselt 3(5)
3-16-2290 määratud õppetasu maksmata jätmise tõttu. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja maksis õppetasu pärast eksmatrikuleerimist ning enne apellatsioonkaebuse esitamist. Ringkonnakohus leidis, et sellises olukorras ei saa vaidlustatud haldusakt muutunud asjaolude tõttu enam kaebaja õigusi rikkuda, ja jättis kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 190 alusel läbi vaatamata.
11.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga. Kui õppetasu nõuti õigusvastaselt, on kaebajal õigus nõuda see tagasi sõltumata sellest, et ta on õppetasu maksmata jätmise tõttu eksmatrikuleeritud, kuid on tasu maksnud pärast eksmatrikuleerimist. Õppetasu saaks tagasi nõuda, kui tühistataks see haldusakt, millega tasu määrati. Praeguse vaidluse lahendamist ei mõjuta see, et kaebaja pole eksmatrikuleerimise korraldust vaidlustanud. Ringkonnakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ning asi tuleb saata ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.
12.Kolleegium selgitab HKMS § 2 lg 5 alusel, et kaebaja õigused oleksid tõhusamalt kaitstud, kui ta täiendaks kaebust eksmatrikuleerimise otsuse tühistamise nõudega. Praeguse kohtuasja raames oleks see tühistamisnõue tähtaegne, kuna kaebuse muutmise korral loetakse kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal (HKMS § 49 lg 1 teine lause). Halduskohus andis 21. detsembri 2016. a määrusega menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kirjalikus menetluses kuni 20. jaanuarini 2017 ning vastaspoole esitatud menetlusdokumentide kohta seisukoha avaldamiseks kuni 2. veebruarini 2017. Kaebaja eksmatrikuleeriti 2. veebruaril 2017. Sellises olukorras on kaebajal võimalik kaebust uue nõudega täiendada ka apellatsiooniastmes (HKMS § 49 lg 2 ja § 198 lg 2 p 3).
13.ÜKS § 42 sätestab üliõpilaste õigused ja kohustused. Muu hulgas on üliõpilasel õigus saada tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust kuni kaks aastat (§ 42 lg 1 p 8). Akadeemilist puhkust ei arvestata õppekava nominaalkestuse hulka (§ 22 lg 10 esimene lause). Tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole üliõpilasel õigust täita õppekava (§ 22 lg 10 teine lause).
14.ÜKS § 133 lg 1 p 1 kohaselt ei ole ülikoolil õigust nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilaselt, kes õpib täiskoormusega õppekaval, mille õppekeel on eesti keel, ja kes on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu (vt ka § 133 lg 2 p 1). Õppekulude hüvitamise määra ja tingimused kehtestab ülikooli nõukogu, arvestades täitmata jäänud õppe mahtu ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ülemmäära (§ 133 lg-d 4 ja 5). Ülikoolil ei ole õigust nõuda õppekulude hüvitamist ettenähtud õppemahu täitmata jätnud üliõpilaselt, kes on keskmise, raske või sügava puudega või kasvatab alla 7-aastast või puudega last (§ 133 lg 6). Samuti on ülikooliseaduses sätestatud erand, mille kohaselt õppekava täitmise mahu nõuet ei kohaldata semestril, mille jooksul üliõpilane õpib vähemalt kolm kuud välisriigis, ning sellele järgneval semestril (§ 133 lg 7). Vastava aja võrra pikeneb ka õppekava nominaalne kestus (§ 133 lg 8).
15.Tartu Ülikoolis reguleerib õppetööd põhidokumendina ÕKE. ÕKE p 711 kohaselt on õppekava täitmise kohustuslik nominaalmaht iga õpitud semestri kohta 30 EAP-d. Õpitud semestriks loetakse semester, mil õppija viibis akadeemilisel puhkusel alla poole semestrist (70 päeva). Kui üliõpilasel jääb esimesel semestril täitmata minimaalne nõutav maht 15 EAP-d, eksmatrikuleeritakse ta ülikooli algatusel (ÕKE p 150.3.1 ja 83). ÕKE p 189 kohaselt on akadeemiline puhkus üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö kohustusest. ÕKE p 190 sätestab üliõpilase õiguse saada tervislikel põhjustel arstitõendi alusel igas õppeastmes 4(5)
3-16-2290 kuni kaks aastat akadeemilist puhkust. Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi (ÕKE p 195). Tervislikel põhjustel võetud akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud osaleda õppetööl ega sooritada arvestusi ja eksameid. Ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele siirduva üliõpilase registreeringud õppeainetele (ÕKE p 197). „Õppekulude hüvitamise korra“ p 3 sätestab, et üliõpilane, kes ei täida semestris õppekava kohaselt täita tulnud õppemahtu, peab hüvitama oma õppekulud. Üliõpilasel on kohustus maksta õppetasu, kui eelmiste semestrite õppemahust on semestri alguseks täitmata rohkem kui 6 EAP-d. Õppetasu makstakse jooksval semestril iga eelmistel semestritel üle 6 EAP puudu jäänud ainepunkti eest arvestusega, et õppe maht on 30 EAP-d semestris ja 60 EAP-d õppeaastas ning ainepunkte arvestatakse semestrite kohta kumulatiivselt (korra p 12).
16.Kolleegiumi hinnangul tuleneb ÜKS §-st 42 üliõpilase õigus saada tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust, ilma et sellega kaasneks kohustust maksta õppetasu või eksmatrikuleerimise ohtu. Seda hoolimata haigestumise ajast, mida üliõpilasel ei ole võimalik valida. Kohtul tuleb asja sisulisel lahendamisel otsustada, kas ÕKE-t on võimalik tõlgendada kooskõlas ÜKS-ga või on kaebuse lahendamiseks vaja kaebust täiendada ka ÕKE kui üldkorralduse tühistamise nõudega osas, milles see takistab ÜKS §-st 42 tuleneva õiguse realiseerimist.
17.Kolleegium selgitab veel seisukohta, et ÕKE on üldkorraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses. ÕKE õppetööd reguleerivad normid on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud, piiratud isikute ringile – ülikooli liikmetele (vt ÕKE p 1) (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 7 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. novembri 2010. a määrus asjas nr 3-4-1-6-10, p 55). Eeltoodut ei väära ka ÜKS § 15 lg-tes 1 ja 2 sätestatu. ÜKS § 15 lg 1 on pädevusnorm, mis annab ülikooli nõukogule õiguse võtta vastu määruseid. ÜKS § 15 lg 2 sätestab, et ülikooli nõukogu seisukoht, mis sisaldab üldisi eeskirju, vormistatakse määrusena. Õigusakt, mis sisaldab küll üldisi eeskirju, aga on adresseeritud piiratud isikute ringile, on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 järgi. Seega on see haldusaktina halduskohtus vaidlustatav hoolimata selle vormistamisest määrusena.
18.HKMS § 175 lg-te 3 ja 4 alusel asendab Riigikohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.