OÜ Prenton, AS KaroTrans, OÜ VIKINGMODUM, Iriscorp Transport OÜ, AS Sumros Grupp, OÜ HANT, Expertline OÜ, OÜ NLLW, Kanniku OÜ, OÜ AT Transwood ja OÜ KOLMESTAR kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 11.05.2018 otsuse osaliseks tühistamiseks riigihankes nr 193899 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse 15.03.2018 ja 02.04.2018 otsuste tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – OÜ Prenton, AS KaroTrans, OÜ VIKINGMODUM, Iriscorp Transport OÜ, AS Sumros Grupp, OÜ HANT, Expertline OÜ, OÜ NLLW, Kanniku OÜ, OÜ AT Transwood ja OÜ KOLMESTAR, volitatud esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Vastustaja (hankija) – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja vandeadvokaat Arne Akerberg Kolmas isik I – OÜ Vaiest Kolmas isik II – ühispakkujad Riilo Veod OÜ, Rein Olesk, OÜ Metallix-Puit, Raja Auto OÜ Kolmas isik III – ühispakkujad OÜ Tarkmert, OÜ Ekonet Eesti, OÜ Tiinaraam
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 02.07.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Prenton, AS KaroTrans, OÜ VIKINGMODUM, Iriscorp Transport OÜ, AS Sumros Grupp, OÜ HANT, Expertline OÜ, OÜ NLLW, Kanniku OÜ, OÜ AT Transwood ja OÜ KOLMESTAR apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
30.10.2018 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Prenton, AS KaroTrans, OÜ VIKINGMODUM, Iriscorp Transport OÜ, AS Sumros Grupp, OÜ HANT, Expertline OÜ, OÜ NLLW, Kanniku OÜ, OÜ AT
3-18-1011 Transwood ja OÜ KOLMESTAR apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.07.2018 otsus haldusasjas nr 3-18-1011 muutmata.
2.Mõista OÜ-lt Prenton, AS-lt KaroTrans, OÜ-lt VIKINGMODUM, Iriscorp Transport OÜ-lt, AS-lt Sumros Grupp, OÜ-lt HANT, Expertline OÜ-lt, OÜ-lt NLLW, Kanniku OÜ-lt, OÜ-lt AT Transwood ja OÜ-lt KOLMESTAR Riigimetsa Majandamise Keskuse kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 450 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 16.11.2018 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avaldas 18.01.2018 riigihangete registris hanketeate (HT) avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes „Metsamaterjali maanteevedu 2018-2023“ (viitenumber 193899). Hanketeate kohaselt on hange jaotatud viieks osaks: RMK Edela piirkond (osa 1 – kuni 33 metsaveo autorongi), RMK Kagu piirkond (osa 2 – kuni 30 metsaveo autoringi), RMK Kirde piirkond (osa 3 – kuni 30 metsaveo autorongi), Hiiumaa (osa 4 – kuni 2 metsaveo autorongi) ja Saaremaa (osa 5 – kuni 3 metsaveo autorongi). HT p III.1.3 „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ alap-de 4, 5 ja 7 kohaselt peab pakkuja omama 2017. a-l lepingute alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust kas 30 000 m3 iga pakutava metsaveo autorongi kohta (hanke osades 2 ja 3) või kokku 75 000 m3 (hanke osas 5). Mitmes hanke osas pakkumuse esitamisel arvestatakse neid tingimusi HT p III.1.3 alap 2 kohaselt summeeritult. Vastavad andmed tuli esitada hankedokumentide (HD) lisaks 2 oleval vormil 3. Tähtpäevaks (26.02.2018) esitati riigihankes 12 pakkumust. RMK 15.03.2018 käskkirjaga nr 1-47.1400/4 tunnistati riigihangete seaduse (RHS) § 52 lg 3 alusel kõigi pakkujate pakkumused vastavaks ning tunnistati muu hulgas edukaks hanke osas 2 (Kagu piirkond): OÜ Hansura (3 autorongi); OÜ Vaiest (3 autorongi); osaliselt ühispakkujad OÜ Prenton, AS KaroTrans, OÜ VIKINGMODUM, Iriscorp Transport OÜ, AS Sumros Grupp, OÜ HANT, Expertline OÜ, OÜ NLLW, Kanniku OÜ, OÜ AT Transwood ja OÜ KOLMESTAR (24 autorongi). Hanke osas 3 (Kirde piirkond) tunnistati edukaks ühispakkujad Riilo Veod OÜ, Rein Olesk, OÜ Metallix-Puit ja Raja Auto OÜ (3 autorongi); Margo Novikov OÜ (5 autorongi); OÜ Aarman Puit (5 autorongi); ühispakkujad OÜ Tarkmert , OÜ Ekonet Eesti ja OÜ Tiinaraam (3 autorongi); osaliselt ühispakkujad OÜ Prenton, AS KaroTrans, OÜ VIKINGMODUM, Irscorp Transport OÜ, AS Sumros Grupp, OÜ HANT, Expertline OÜ, OÜ NLLW, Kanniku OÜ, OÜ AT Transwood ja OÜ KOLMESTAR (14 autorongi). Hanke osas 5 (Saaremaa) tunnistati edukaks ühispakkujad Wood-Trans OÜ ja Margo Novikov OÜ (3 autorongi). 2(8)
3-18-1011 RMK 02.04.2018 käskkirjaga nr 1-47.1400/6 jäeti RHS § 52 lg 3 ja § 104 lg 7 alusel kvalifitseerimata edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Metsatrans ja tunnistati RMK 15.03.2018 käskkiri nr 1-47.1400/4 OÜ Metsatrans pakkumuse edukaks tunnistamise osas kehtetuks, kuid kvalifitseeriti kõik ülejäänud vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumused esitanud pakkujad ja jäeti nad hankemenetlusest kõrvaldamata. Ühispakkujad OÜ Prenton, AS KaroTrans, OÜ VIKINGMODUM, Iriscorp Transport OÜ, AS Sumros Grupp, OÜ HANT, Expertline OÜ, OÜ NLLW, Kanniku OÜ, OÜ AT Transwood ja OÜ KOLMESTAR esitasid 12.04.2018 vaidlustuse hanke osades 2, 3 ja 5 edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujate pakkumuste vastavaks tunnistamise, kvalifitseerimise otsuste ja nende pakkumuste edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustajate hinnangul ei ole hankija sisuliselt kontrollinud pakkumuste vastavust hanketeate p III 1.3 alap-des 4, 5 ja 7 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele ning esineb kahtlus, et nimetatud tingimustele ei vasta järgmised pakkujad: hanke osas 2 OÜ Vaiest; hanke osas 3 ühispakkujad Riilo Veod OÜ, Rein Olesk, OÜ Metallix-Puit ja Raja Auto OÜ; pakkuja Margo Novikov OÜ; ühispakkujad OÜ Tarkmert, OÜ Ekonet Eesti ja OÜ Tiinaraam; hanke osas 5 ühispakkujad Wood Trans OÜ ja Margo Novikov OÜ. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 11.05.2018 otsusega nr 59-18/193899 vaidluse täies ulatuses rahuldamata.
2.OÜ Prenton, AS KaroTrans, OÜ VIKINGMODUM, Iriscorp Transport OÜ, AS Sumros Grupp, OÜ HANT, Expertline OÜ, OÜ NLLW, Kanniku OÜ, OÜ AT Transwood ja OÜ KOLMESTAR esitasid 21.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 11.05.2018 otsuse osaliseks tühistamiseks ning RMK 15.03.2018 ja 02.04.2018 otsuste tühistamiseks. Kaebajad ei vaidlustanud vaidlustuse rahuldamata jätmist Margo Novikov OÜ ning ühispakkujate Margo Novikov OÜ ja Wood-Trans OÜ osas. Pakkujate kvalifitseerimise otsused on põhjendamata. Hankija ei selgitanud välja, kas pakkujad vastavad kvalifitseerimise tingimustele, vaid lähtus eeldusest, et lisa 2 vormil 3 avaldatud andmed 2017. a kogemuse kohta vastavad tegelikkusele. Hankija asus pakkujate kvalifikatsiooni kontrollima alles pärast seda, kui kaebajad olid 10.04.2018 märgukirjaga juhtinud sellele hankija tähelepanu. Kontrolli kohustus ei saa olla formaalne, vaid peab olema sisuline. Hankija ja VAKO eeldasid esitatud kinnituskirjade õigsust, kuigi metsamaterjali maanteevedude teostamise mahu kohta on olemas objektiivsed, kergesti kogutavad ja süstematiseeritavad andmed – elektroonilised veoselehed. Metsamaterjali veol on kohustuslik omada veoselehte, millele märgitakse mh metsamaterjali veo lähte- ja sihtkoht. Elektrooniline veoselehtede süsteem (ELVIS) võimaldab asendada paberveoselehe elektroonilisega. ELVISega on liitunud kõik RMK-le teenuse osutajad. Pakkujate poolt esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks oleks piisanud vastavate veoselehtede väljanõudmisest ja analüüsimisest. Hankija kvalifitseeris ebaõigesti hanke osas 2 (Kagu piirkond) OÜ Vaiest. OÜ Vaiest tegi pakkumuse kolme autorongi kohta Kagu piirkonnas. See tähendab, et pakkuja peab kvalifitseerimistingimustele vastamiseks olema 2017. a-l lepingute alusel teenusena teostanud metsamaterjali maanteevedu vähemalt mahus 90 000 m3. OÜ Vaiest ei ole 2017. a-l osutanud teenust RMK-le, vaid kõik lepingupartnerid on olnud eraettevõtjad. Lisa 2 vormil 3 on OÜ Vaiest loetlenud 113 098 m3 mahus vedusid 15-le lepingupartnerile. Nimetatud loetelu ei ole piisav, et selles mahus veenduda. Avalikult kättesaadavate andmete alusel (MTA andmed,
3(8)
3-18-1011 mille järgi on makstud töötasu 476-479 eurot kuus) ei ole eluliselt usutav, et OÜ Vaiest on teostanud maanteevedusid eelnimetatud mahus. Ebaõigesti kvalifitseeriti ka hanke osas 3 (Kirde piirkond) ühispakkujad Riilo Veod OÜ, Rein Olesk, OÜ Metallix Puit ja Raja Auto OÜ. Kuna nad tegi pakkumise kolme autorongi kohta, pidi nad 2017. a-l olema teostanud metsamaterjali maanteevedu vähemalt mahus 90 000 m3. Lisa 2 vormi 3 kohaselt on nad mahu suuruseks näidanud 108 200 m3, mis ei ole usutav, sest 2017. a-l teostasid ühispakkujad peamiselt sadamavedusid, mis on asulasisesed veod, mitte maanteeveod. Hanke osas 3 (Kirde piirkond) kvalifitseeriti valesti veel ühispakkujad OÜ Tarkmert, OÜ Tiinaraam ja OÜ Ekonet Eesti. OÜ Tarkmert ja OÜ Ekonet Eesti teostasid peamiselt asulasiseseid vedusid, mitte maanteevedusid. OÜ Tiinaraam veoteenust ei osuta. Kontrollimist vajab, kas kõik veod on tehtud marsruutidel, mida pakkujad on väitnud.
3.Tallinna Halduskohus jättis 02.07.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajatelt hankija kasuks välja menetluskulud 468 eurot ja kolmanda isiku III kasuks 360 eurot. Kaebuse RMK 02.04.2018 otsuse nr 1-47.1400/6 p-i 1 peale, millega otsustati jätta kolmandad isikud hankelt nr 193899 kõrvaldamata, jättis kohus läbi vaatamata, sest vastavas osas ei olnud VAKO-le vaidlustust esitatud. Vaidluse esemeks on küsimus, kas hankija oleks pidanud jätma kolmandate isikute pakkumused kvalifitseerimata ja edukaks tunnistamata. Kolmandad isikud esitasid hankijale HD lisa 2 vormid 3 ning need kajastasid hankija poolt nõutud andmeid, st. metsamaterjali maanteevedude kogus, maksumus ja loetelu tehingpartneritest iga konkreetse metsamaterjali maanteeveo koguse kohta. Hankija kasutas hankes nn pöördmenetlust. Ta ei teinud pakkujate kvalifitseerimise otsust RHS § 104 lg 6 alusel, vaid kontrollis esmalt esitatud pakkumuste vastavust. Hankija lähtus RHS § 52 lg-st 3 ning tegi pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse enne pakkuja kvalifitseerimise otsuseid. Hankija pöördus kolmandate isikute poole ning palus neil esitada pakkumises vormil 3 esitatud lepingulisel alusel teenusena teostatud metsamaterjali maanteeveo koguste ning lepingute nõuetekohase täitmise kohta teise lepingupoole tõendid või kinnitused. Kolmandate isikute poolt esitatud lisa 2 vormide 3, tellijate kinnituskirjade ja hankija andmebaasi kohaselt vastavad kolmandad isikud kvalifitseerimise tingimustele. Õige pole hankija seisukoht, et pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel on põhjendatud lähtuda formaliseerituse põhimõttest, sest hankija võimalused kontrolli teostamiseks on ajaliselt piiratud. Ka piiratud ajalise ressursi tingimustes peab kontroll olema sisuline ning võimaldama jõuda hankijal veendumusele, et pakkuja poolt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmed on õiged. RHS § 104 lg-st 8 tulenevalt on hankijal õigus otsustada, milliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamist ta nõuab. Pakkuja ei saa hankijale seda ette kirjutada. Seega ei saa kaebajad hankijalt nõuda ka nende poolt viidatud dokumentide esitamist. Hankija on nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses kinnitanud, et tal puudub alus kahelda kolmandate isikute poolt esitatud andmete õigsuses. Kohtumenetluses ei ilmnenud asjaolusid, millest võiks järeldada, et hankijal pidid kahtlused tekkima. Kolmas isik I vastab kvalifitseerimiseks ette nähtud tingimustele. Teenuseid on osutatud eraõiguslikele juriidilistele isikutele, FIE-dele, kuid mitte iseendale. Asjaolu, et teenuseid osutati üksnes erasektori tellijatele, ei tähenda, et hankijal pidi tekkima kahtlus kolmanda isiku I poolt esitatud andmete õigsuses. Kaebajad tuginevad väitele, et vedude teostamist sellises mahus ei saa pidada reaalseks, sest avalikult kättesaadavate andmete alusel on kolmas 4(8)
3-18-1011 isik I maksnud sektori keskmisest kaks korda madalamat töötasu. Eeltoodut ei saa kuidagi seostada pakkuja kvalifitseerimisega. Makstud töötasude väidetav väiksus ei võimaldanud jätta pakkujat kvalifitseerimata. Töötasu suurus ei lükka ümber kolmanda isiku I poolt avaldatud andmeid veomahtude kohta. Kolmas isik II kvalifitseeriti õigesti. Tellijate poolt esitatud kinnituskirjadest tuleneb, et tegemist oli maanteevedudega, mitte sadamavedudega. Puudub alus kahelda nende andmete õigsuses. Kolmanda isiku III kvalifitseerimine toimus samuti õiguspäraselt. Kinnituskirjadest nähtub, et veod toimusid maanteel. Kuigi OÜ Ekonet Eesti vedas puitu Kunda sadamasse (asukoht Kunda linnas), asusid lähtekohad Malla küla ja Ojaküla Kunda linna piiridest väljapool. Seega ei saanud tegemist olla sadamasiseste vedudega, vaid maanteevedudega. OÜ Ekonet Eesti põhitegevusalaks oli 2016. a-l laadungikäitlus, kuid see ei välista pakkuja kvalifitseerimist. Puudub alus kahelda ka OÜ Tarkmert tehingupartnerite kinnitustes.
4.OÜ Prenton, AS KaroTrans, OÜ VIKINGMODUM, Iriscorp Transport OÜ, AS Sumros Grupp, OÜ HANT, Expertline OÜ, OÜ NLLW, Kanniku OÜ, OÜ AT Transwood ja OÜ KOLMESTAR paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu 02.07.2018 otsuse resolutsiooni p-d 1, 3 ja 4 tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajad jäävad halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt järgmist. Halduskohus on õigesti leidnud, et ka piiratud ajalise ressursi tingimustes peab hankija poolt teostatav pakkuja kvalifikatsiooni kontroll olema sisuline ning võimaldama jõuda hankijal veendumusele, et pakkuja poolt esitatud andmed on piisavad ja õiged. Vaatamata kolmandate isikute poolt esitatud kinnituskirjadele, ei ole neil vedude teostamise kogemust nõutud mahus. Kaebajad ei taha hankijale ette kirjutada, milliste dokumentide esitamist tuleb kvalifikatsiooni kontrollimisel nõuda. Kaebajad soovisid tõendite väljanõudmist, et tõendada enda väiteid. Asjaolu, kas kolmandatel isikutel oli 2017. a-l metsamaterjali maanteeveo kogemus väidetud mahus, saab kontrollida elektrooniliste veoselehtede alusel. Halduskohus jättis veoselehtede väljanõudmise taotluse põhjendamatult rahuldamata. Kaebajad ei pea oma väidete tõendamisel piirduma vaid hankija kogutud tõenditega. Halduskohus leidis 11.06.2018 määruses vääralt, et kohtu pädevuses ei ole ELVIS-e saatelehtede väljanõudmine. Kvalifitseerimistingimuste mittevastavuse korral ei ole hankijal kaalutlusruumi, seega ei ole kohtulik kontroll piiratud. OÜ Vaiest kvalifitseerimine ei olnud õiguspärane. Kaebajad ei ole väitnud, et aktsepteerida tuleb vaid avaliku sektori tellijatele teenust osutanud isikuid, vaid on märkinud, et erasektori tellija kohta on väidetav aastane maht – 113 098 m3 – silmatorkavalt suur. Kaebajad tunnevad turgu ja turuosalisi. Seetõttu teavad nad, et kolmas isik I teostas 2017. a-l peamiselt asulasiseseid sadamavedusid, mitte maanteevedusid. Nii suures mahus vedude teostamine 2017. a jooksul on eluliselt ebausutav ka seetõttu, et OÜ Vaiest töötajate hulk ja neile makstud töötasu ei ole selleks piisav. Kui töötajatele ei maksta tasu, mis oleks töömahuga korrelatsioonis, tekitab see küsimuse töömahu kohta esitatud väite tõelevastavuses. Halduskohus pani kaebajatele põhjendamatult suure tõendamiskoormuse. Kui kaebajatel lasus kohustus tõendada, et OÜ Vaiest maht pole reaalne, siis oleks tulnud rahuldada kaebajate taotlus ning välja nõuda veoselehed.
5(8)
3-18-1011 Kaebajad ei ole näinud kolmanda isiku II esitatud kinnituskirju ega tea täpselt, missugustele lepingupartneritele teenust osutati või mis marsruute kasutati. Halduskohus heidab kaebajatele ette täpsustavate argumentide välja toomata jätmist, võtmata arvesse, et kaebajatel puudub teave, et oma seisukohti täpsustada. Kinnituskirju nägemata ei ole võimalik sisukaid argumente esitada. Kaebajad on siiski seisukohal, et kolmas isik II ei ole teostanud metsamaterjali maanteevedu vajalikus mahus. Kohus jättis kaebajate poolt soovitud tõendid kogumata. Hankija ja kohtu seisukoht, mis puudutab veoselehtede kontrollimist, on vastuoluline. Pakkujatega on käitutud erinevalt ,sõltuvalt sellest, kas tuginetakse avaliku sektori tellijale või erasektori tellijale osutatud teenusele. Hankija on enda kinnitusel kontrollinud teostatud vedude täpset mahtu ja marsruute temale endale osutatud teenuse korral. Teiste tellijate puhul on piirdutud üksnes kinnituskirjadega. Kolmanda isiku III puhul on halduskohus lugenud tõendatuks OÜ Ekonet Eesti väite, et vedude marsruudid olid Malla külast ja Ojakülast Kunda sadamasse. Kaardi väljatrükk ei tõenda, et veod leidsid aset sel marsruudil. Kaebajad taotlesid väite kontrollimiseks tõendite kogumist, kuid halduskohus jättis taotluse rahuldamata. Kui kohus ei pea vajalikuks täiendavate tõendite väljanõudmist, ei saa ta menetlusosalisele ette heita, et viimase väited on tõendamata.
5.Riigimetsa Majandamise Keskus palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebajad esitavad jätkuvalt üksnes oletusi kolmandate isikute kvalifitseerimise tingimusele mittevastavuse kohta. Riigihankemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte. Hankemenetlust ei saa läbi viia sama põhjalikkusega nagu kriminaalmenetlust. Kui pakkuja on esitanud hankija poolt kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamiseks nõutud vormi ja sellel vormil esitatud andmete õigsust eeldades on pakkuja kvalifitseeritud, siis ei pea hankija tegema täiendavaid järelepärimisi vormil esitatud andmete kontrollimiseks. Kui hankijal lasuks kohustus teha järelepärimised kõikidele vormil toodud pakkuja lepingupartneritele, siis võib see viia olukorrani, kus hankemenetlust polegi võimalik läbi viia juhul, kui mõni pakkuja lepingupartner hankija päringule ei vasta. Eraõiguslikud isikud ei ole kohustatud hankija päringutele vastama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Vastustaja on tuginenud hankemenetluses kehtivale formaliseerituse põhimõttele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nimetatud põhimõte ei tähenda seda, et hankija ei pea pakkumuse vastavust hankedokumentidele üldse kontrollima, vaid saabki lähtuda vaid pakkujate poolt pakkumuses esitatud kinnitustest. Ka VAKO tõi oma otsuse p-s 14.1 välja, et kvalifikatsiooni kontrollimine peab olema sisuline ja põhjalik. Hankemenetluse eripära silmas pidades ei saa aga hankijalt nõuda, et asjaolude kontrollimine toimuks hariliku haldusmenetluse standarditele vastavalt. Üldjuhul näevad hankijad juba hankedokumentides ette, mil viisil peavad pakkujad oma pakkumuse vastavust tõendama. 6(8)
3-18-1011 Käesoleval juhul nõudis hankija kinnituskirjade esitamist alles pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ning pakkujate kvalifitseerimist. Vaidlus on selles, kas kinnituskirju pidada piisavaks selleks, et kontrollida pakkujate vastavust kvalifitseerimistingimustele. Ringkonnakohus nõustub selles osas VAKO ja halduskohtu tõlgendusega. Lisaks märgib ringkonnakohus, et vastustaja nägi HD-s ette, mille alusel ta pakkujate kogemust kontrollib (lisa 2 vorm 3 andmed) ning kui kaebajate hinnangul oli see ilmselgelt ebapiisav või ebakohane (nt ainsaks usaldusväärseks allikaks saaks pidada ELVIS-e andmeid), siis tulnuks neil vaidlustada hanke alusdokumente. Pärast RHS § 189 lg 2 p-s 2 nimetatud tähtpäeva möödumist ei ole pakkujal enam võimalik esitada väiteid, et hanke alusdokumentides sätestatud pakkuja kogemuse kontrollimehhanism on ilmselgelt ebapiisav.
8.Olukorras, kus pakkujad olid esitanud nõuetekohased andmed lisa 2 vormil 3 ning pakkujate tehingupartneritelt saadud kinnituskirjad näitasid nende andmete õigsust, ei pidanud hankija hakkama koguma täiendavaid tõendeid, et omakorda kontrollida kinnituskirjade paikapidavust. Taoline kontroll ei ole hankemenetluses tavapärane. Hankija küsib täiendavat teavet põhjendatud kahtluse korral, mida seekord ei esinenud. Hankijal on kaalutlusruum otsustamaks selle üle, milliste tõendite esitamist ta pakkujatelt nõuab. Antud juhul ei saa öelda, et kinnituskirjade küsimine oli asjakohatu ning pakkujatelt oleks tulnud nõuda hoopis muude dokumentide, nt ELVIS-e väljatrüki esitamist. Kuigi ELVIS-e andmed on kinnituskirjadest objektiivsemad, on teada, et mitte kõik veod ei kajastu ELVIS-es, mistõttu tuleks selliste vedude osas nõuda ELVIS-ega samaväärsete tõendite esitamist ehk veoselehti. Hankemenetluse olemusega on vastuolus, kui pakkujad peavad esitama ning hankija seejärel kontrollima iga üksiku veokoorma kohta esitatud veoselehte. Kaebajate seisukoht, et suurem osa veoselehtedest on elektrooniliselt ELVIS-es, on oletuslik. Näiteks kolmas isik I on vedusid teostanud üksnes eraettevõtjatele, kelle puhul ei ole teada, kui paljud neist on liitunud ELVIS-ega. Eeltoodut arvestades kordab ringkonnakohus, et vastustaja ei teinud viga, kui luges piisavaks kinnituskirjade esitamise.
9.Olukorras, kus kinnituskirjade nõudmine oli piisav, ei saa kohus hakata pakkujate vastavust kvalifitseerimistingimustele kontrollima suuremas mahus, kui oli hankijal hankemenetluses. Kaebajad on apellatsioonkaebuses rõhutanud, et nad ei soovi hankijale ette kirjutada, milliste dokumentide esitamist tuleb kvalifikatsiooni kontrollimisel nõuda, vaid soovivad veoselehtede kogumist üksnes enda väidete tõendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et taoline täiendav kontroll on kohtumenetluses põhjendatud vaid juhul, kui kohus leiab, et hankijal pidi tekkima kahtlus lisa 2 vormi 3 andmete ning kinnituskirjade õigsuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et see eeldus ei ole antud juhul täidetud. Kaebajate põhilised vastuväited on seotud sellega, et kolmandate isikute poolt teostatud tööd ei olnud maanteeveod. Olukorras, kus kinnituskirjades on selgesõnaliselt öeldud, et tegemist oli maanteevedudega, ei ole põhjendatud nõuda, et hankija selgitaks ikkagi välja kõikide vedude lähte- ja sihtkohad. Hankija ei pea hakkama ümber lükkama kõikide pakkujate kõikvõimalikke kahtlusi, vaid peab olema ise veendunud andmete paikapidavuses. Kinnituskirjad on piisav garantii, tagamaks, et pakkujatel on nõutud kogemus olemas. Kohtuvaidlus toimub hankija tegevuse õiguspärasuse üle ning käesoleval juhul on tuvastatud, et hankija kontrollis pakkujate vastavust kvalifitseerimistingimustele asjakohaste dokumentide põhjal ning tal ei pidanud tekkima kahtlust andmete õigsuses. Seega on vaidlustatud haldusaktid õiguspärased ning kohus ei pea läbi viima alternatiivset pakkumuste vastavuse hindamist.
7(8)
3-18-1011
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 1050,83 eurot. Apellatsiooniastme menetluse kulud ei saa üldjuhul olla suuremad esimese astme menetluse kuludest. Halduskohus pidas põhjendatuks mõista kaebajatelt vastustaja kasuks välja 468 eurot. Arvestades ringkonnakohtus toimunud menetlust ning esitatud menetlusdokumente, peab ringkonnakohus vastustaja põhjendatud menetluskulu suuruseks 450 eurot. Kolmandad isikud ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.