3-18-1022 R.N.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.04.2018 vastutusotsuse nr 13-7/00845-8 tühistamise nõudes
Haldusasi Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kaebaja – R.N., esindajad vandeadvokaadid Elvira Tulvik ja Denis Piskunov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA või maksuhaldur) kontrollis 17.05.2016 korralduse nr 12.2-3/036970-1 ja 30.01.2017 korralduse nr 12.2-3/036970-12 alusel OÜ Areco Metall Eesti (likvideerimisel; edaspidi: Areco) märtsi 2016 käibemaksu, perioodi juulist kuni oktoobrini 2016 OÜ-ga JU-Install tehtud tehingutega seotud käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu ning novembri 2016 käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu. 02.05.2017 edastas maksuhaldur Arecole kontrollakti. 15.05.2017 võttis Areco ainuosanik vastu otsuse Areco lõpetada ja algatas likvideerimismenetluse. 23.05.2017 ja 25.05.2017 esitas Areco parandatud käibedeklaratsioonid, millega vähendas tagastamisele kuuluva sisendkäibemaksu summat
30 364 euro võrra. 25.05.2017 esitas Areco septembri 2016, oktoobri 2016 ja novembri 2016 parandatud TSD-d, millega suurendas tasumisele kuuluvat erijuhtude tulumaksu 705 euro võrra. Maksuhaldur lõpetas üksikjuhtumi kontrolli maksuotsust tegemata.
2.26.06.2017, 11.11.2017 ja 27.12.2017 esitas MTA korraldused Areco pangakontode arestimiseks ja raha ülekandmiseks, mille tulemusel laekumisi maksukohustuste katteks ei toimunud. Maksuhalduri sooritatud päringute kohaselt ei oma Areco registervara. MTA ei pidanud otstarbekaks edastada kohtutäiturile täitmisavaldust täitemenetluse alustamiseks.
3.12.02.2018 alustas MTA vastutusmenetlust R.N.i suhtes, kes oli Areco ainus juhatuse liige kuni 16.05.2017. 23.03.2018 edastas MTA R.N.ile vastutusotsuse projekti. 16.04.2018 esitas R.N. vastutusotsuse projektile vastulause, kus ei nõustunud MTA järeldustega. 17.04.2018 esitas Areco likvideerija võlgniku pankrotiavalduse.
4.23.04.2018 andis MTA välja vastutusotsuse, millega kohustas R.N.it tasuma põhivõlga summas 30 430,12 eurot ja intressi summas 10 393,02 eurot. R.N.i tahtlus väljendub MTA hinnangul järgmises (vastutusotsuse p 3): 1) R.N. oli kontrolliperioodil ainus juhatuse liige, kes juhtis ettevõtte tegevust; 2) R.N.il on pikaajaline ettevõtlusalane kogemus; 3) R.N. kajastas teadlikult võltsdokumente Areco raamatupidamises; 4) R.N. viis ettevõtlusest raha välja tulumaksuvabalt; 5) R.N. algatas kontrollimenetluse ajal likvideerimismenetluse; 6) R.N.i eesmärk oli jätta maksukohustused täitmata.
5.Areco esitas 23.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks.
KAEBUS JA NÕUE
6.Kaebaja ei vaidlusta vastutusotsusega määratud 750 eurot tulumaksu ega sellega seotud maksuintressi.
7.Käesolevas asjas arvestas maksuhaldur põhjendamatult vaid maksukohustust suurendavaid asjaolusid ja jättis tähelepanuta p-s 21 toodud kohustuse rikkumist välistavad asjaolud, kuigi vastavad dokumentaalsed tõendid olid maksuhaldurile kontrolli raames kättesaadavad. Uurimiskohustuse (maksukorralduse seaduse, MKS § 11) rikkumine tingib haldusakti tühistamise.
8.Kaebaja jääb kõigi oma vastutusotsuse vastuväites väljendatud seisukohtade juurde. Lisaks soovib kaebaja rõhutada järgmist. Kaebaja ei eita, et Areco juhatus ei kandnud riigile maksudeklaratsioonide alusel tasumisele kuuluvaid maksusummasid üle tähtaegselt ja täielikult. Kaebaja väidab aga, et rahalise kohustuse täitmine oli võimatu seetõttu, et ühingul puudusid selleks rahalised vahendid. Maksuhaldur on koostanud tabeli Areco rahaliste vahendite liikumise kohta perioodil märts-november 2016 (vastutusotsuse p 6.1). Nagu näha tabeli 4. veerust, ei jätkunud ühelgi kuul vahendeid maksukohustuse täitmiseks. Veeru 5 andmed on aga esitatud eksitavalt. Areco maksis edasi summasid, mis olid klientide poolt Arecole tasutud n-ö ettemaksena kolmandatelt isikutelt saadava kauba eest – Areco tegutses agendina, võttes vastu ostja vahendeid ja edastades neid müüjale. Kuna tegemist ei olnud Areco enda rahaga, ei saanud Areco kasutada seda enda maksukohustuste täitmiseks. Seda näitab ilmekalt Areco vastavate kalendrikuude kontoväljavõtete alusel koostatud tabel (kaebuse lisa 3). Kuu lõpu saldo näitab, et Areco juhatus täitis rahalisi kohustusi nii palju, kui oli reaalselt võimalik. Seega on alusetu MTA etteheide, et R.N. kasutas Areco rahalisi vahendeid eesmärgipäratult.
9.MKS § 8 lõike 1 kontekstis ei saa heita juhatuse liikmele ette vara ebapiisavust (RKHKo 3-31-37-13 p 19). Kui äriühing peab täitma oma kohustusi esinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele ega kohustuste kollisiooni korral täita mõnd kohustust, rikkudes samas oma kohustusi teiste võlausaldajate ees. Äriühingu juhatuse liikmele peab taolises olukorras jääma mõistliku ettevõtja
hoolsusstandardi raamides otsustusvõimalus täita oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega (mitte proportsionaalselt teiste kohustustega) ning erinevate võlausaldajate huve arvestades (RKHKo 3-3-1-37-13 p 18). Tähelepanuta tuleb seega jätta vastutusotsuse punktis 2.1.2 tehtud järeldus, et „maksuvõla tekkimine iseenesest kinnitab juhatuse liikme MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumist“, sest see ei vasta MKS § 8 lg 1 teises lauses sätestatud tingimustele.
10.Kui vaadata mööda MKS § 8 lõike 1 teisest lausest ja analüüsida R.N.i süüd, ilmneb, et ka see vastutuse eeldus ei ole täidetud. Maksuhalduril tuli tõendada, et R.N. tegutses maksude tasumata jätmisel tahtlikult, s.t soovis tekitada olukorda, kus riik saab püsivalt kahju (mitte pelgalt ei riskinud sellise olukorra tekkimisega). Seda tõendavaid fakte ja asjaolusid ei ole maksuhaldur vastutusotsuses välja toonud. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et R.N. juhtis maksuvõla tekkimise ajal Areco tegevust, ega sellele, et tal on pikaajaline ettevõtjakogemus.
11.Etteheited raamatupidamises võltsdokumentide kasutamise, sisendkäibemaksu tagastuse kunstliku suurendamise jm kohta, mis moodustavad arvestatava osa vastutusotsusest, on asjasse mittepuutuvad. Areco maksuvõlg ei tekkinud käibemaksu ebaõigest deklareerimisest. Areco deklareeris suuremat sisendkäibemaksu, kui oli seadusega lubatud. Olles eksimusest aru saanud, esitas Areco parandusdeklaratsioonid. Esialgsete sisendkäibemaksu deklaratsioonide esitamise tulemusena Areco maksukohustus vähenes, seejärel aga suurenes parandusdeklaratsioonide esitamisega, muutudes taas selliseks, nagu see oleks olnud ilma Areco-poolse eksimuseta sisendkäibemaksu deklareerimisel. Seega ei tekkinud maksuvõlg ebaõigete andmete esitamisest riigile, vaid Areco suutmatusest täita maksukohustust õigete deklaratsioonide alusel. Kõik vastutusotsuse viited ekslike andmete esitamisele maksuhaldurile tuleb jätta tähelepanuta. Järelikult on vastutusotsuse p-d 3 a)–c) asjassepuutumatud ega tõenda ühtegi R.N.ile etteheidetavat asjaolu.
12.R.N. Areco ainuosanikuna algatas likvideerimismenetluse peale kontrollakti kättesaamist. Likvideerimismenetlus algatati Areco nõuete ja kohustuste väljaselgitamiseks, sh maksuvõla täpsustamiseks seoses sisendkäibemaksu osas saadud ettekirjutusega MTA-lt. Samas perioodis esitas Areco parandatud käibedeklaratsioonid, mille kohaselt taastus enne ekslike deklaratsioonide esitamist eksisteerinud olukord ja maksukohustus. ÄS § 59 lg 4 kohaselt ei või äriühingut vabatahtliku lõpetamise korral äriregistrist kustutada ilma MTA kirjaliku nõusolekuta. Seega ei ole eluliselt usutav, et R.N.i eesmärgiks oli tekitada riigile püsivat maksukahju, nõustudes ekslike deklaratsioonide parandamise ja maksukohustuse taastamisega ning teades, et maksuhaldurit informeeritakse likvideerimise plaanist ja antakse võimalus esitada oma nõuded. MTA ise ei seosta vastutusotsuses likvideerimismenetluse alustamist tahtliku rahalise kohustuse rikkumisega, väites vaid, et „äriühingu tegevuse lõpetamine ajal, mil Teile /R.N.ile/ oli teada, et äriühingul on varjatud maksukohustused, on kvalifitseeritav tahtliku tasumiskohustuse rikkumisega“. Sellisel väitel puudub õiguslik alus (puuduvad nii õigusnorm kui ka kohtupraktika) ja loogiline seos asjaoludega, kuna maksukohustused polnud varjatud ja maksuhalduril oli seadusest tulenev õigus oma nõuded enne likvideerimist maksma panna.
13.MKS § 95 kohaselt on maksuotsus haldusakt, mis vastab MKS § 46 nõuetele. Maksuotsusest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud. Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma või tagastusnõude suuruse määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. MKS § 46 lg 1 kohaselt juhindub maksuhaldur haldusaktide andmisel haldusmenetluses seaduses sätestatust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. MKS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kuna maksuhaldur ei põhjenda ega tõenda vastutusotsuses tahtlust, ei ole vastutusotsus haldusaktina õiguspärane ja tuleb tühistada.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
14.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja jääb vastutusotsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Vastutusotsuse tegemise tingimused on täidetud ning maksuhaldur on vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud R.N.i süü maksuvõla tekkimises. Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.
15.Vastutusotsuse tegemise aluseks olevad tingimused on täidetud: 1) Arecol on kehtiv käibemaksuvõlg, mis ei ole kustutatud ja mille sissenõudmine ei ole aegunud. 2) Areco käibemaksuvõlg on tekkinud järgmistel maksustamisperioodidel: märts 2016, juuli kuni november 2016. Kaebaja oli Areco juhatuse liige 08.03.2007 kuni 15.05.2017, seega ka äriühingu maksuvõla tekkimise ajal. 3) Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Kuna tegemist on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, on maksusumma määramise tähtajaks viis aastat, mis vastutusotsuse tegemise ajaks ei olnud möödunud (varaseim tähtaeg saabub 21.04.2021 – vt vastutusotsuse p 5 lk 10). 4) Areco maksuvõla sissenõudmine on nurjunud, kuna kolme kuu jooksul ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda (MKS § 96 lg 5). 5) MTA 23.04.2018 vastutusotsus on tehtud ajal, kui Areco oli õigusvõimeline äriühing.
16.Ebaõigete andmetega käibedeklaratsioone esitas kaebaja kokku kuuel maksustamisperioodil. Selle tagajärjel tekkis Arecol juba märtsis 2016 ja juulist novembrini 2016 varjatud käibemaksukohustus. Isegi juhul, kui Arecol ei oleks maksuvõla tekkimise ajal (näiteks märtsis 2016) jätkunud piisavalt rahalisi vahendeid käibemaksuvõla tasumiseks, tulnuks juhatuse liikmel äriühingu töö ümber korraldada nii, et maksuvõlga ei oleks tekkinud või vähemalt ei oleks maksuvõlg järgmistel maksustamisperioodidel suurenenud. Raha puudumine ei õigusta mingil viisil seda, et maksukohustuse tasumine lükatakse määramata ajaks edasi sellisel viisil, et esitatakse ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonid sisendkäibemaksu alusetu suurendamise teel. Seega pidanuks Areco rahaliste vahendite puudumise korral võtma kaebaja juhatuse liikme tasumiskohustuse täitmiseks viivitamata kasutusele abinõud selleks, et tekkinud maksukohustus saaks täidetud, mitte asuma käibemaksukohustust varjama. Kuigi maksukohustus tuleb täita äriühingu vara arvelt, peab juhatuse liige tagama äriühingul piisava vara olemasolu selleks, et maksunõudeid oleks võimalik täita. See moodustab ühe osa tagamiskohustuse sisust.
17.Äriühingu majandustegevuse jätkamine nii, et maksukohustuse varjamiseks esitatakse esialgu ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonid selleks, et lükata maksukohustuse täitmine edasi aega, kui äriühingul puuduvad mistahes võimalused hilisemaks maksukohustuse täitmiseks, on juhatuse liikme kohustustega vastuolus. Tegelikult olemasoleva maksukohustuse jätkuv varjamine ajavahemikul juulist kuni novembrini 2016 ei anna tunnistust MKS § 8 lg-s 1 toodud juhatuse liikme kohustuste täitmisest. Tegemist ei ole äririskiga, mida kaebajal ei oleks olnud võimalik tavapärast hoolsust üles näidates ära hoida.
18.Kaebajale on heidetud ette tagamiskohustuse rikkumist ehk sellise olukorra tahtlikku tekitamist, kus äriühingul maksuvõla tekkimise ajaks tasumisvahendid puudusid. Sellisena on tagamiskohustus põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Kui kaebaja oleks enne maksukohustuse tekkimist korraldanud äriühingu töö ümber ega oleks asunud maksukohustuse tekkimist varjama, ei oleks ka maksuvõlga tekkinud.
19.Kaebaja väidab, et vastutusotsuse etteheited võltsdokumentide kasutamise kohta ei puutu asjasse, kuna käibemaksuvõlg ei tekkinud käibemaksu ebaõigest deklareerimisest. Maksukohustus tekib aga siis, kui täitub maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. See tähendab, et Arecol tekkis käibemaksukohustus maksustamisperioodidel 2016. a märts, juuli,
august, september, oktoober ja november, olenemata sellest, et esitatud käibedeklaratsioonides ta maksukohustuse tekkimist varjas. Tegelikult aga oli maksukohustus sel ajal juba tekkinud ning ühes sellega ka maksuvõlg. Seega ei vähenenud esialgu esitatud deklaratsioonide alusel Areco maksukohustus, nagu kaebaja väita püüab, vaid kaebaja tahtliku tegevuse tulemusena oli see varjatud. Maksukohustuse varjamise tulemusena ei olnud maksuhalduril võimalik juba 2016. a märtsikuu maksustamisperioodil tekkinud maksuvõlga asuda õigeaegselt sisse nõudma. Ajal, mil kaebaja esitas OÜ Areco Metall Eesti õigete andmetega maksudeklaratsioonid ning selgus varjatud maksukohustuse suurus ning tegelik maksuvõlg, ei olnud äriühingult enam võimalik maksuvõlga sisse nõuda.
20.Juhul, kui kaebaja ei oleks 2016. a märtsis tegelikku käibemaksukohustust varjanud, saanuks maksuhaldur kohe alustada maksuvõla sissenõudmist, kuna kaebaja pangakontole laekusid sel ajal maksuvõla tasumiseks piisavad summad. Juhatuse liikme kohustuste hoolsa täitmise tulemusel ei oleks maksuvõlg suurenenud ka maksustamisperioodidel juuli–november 2016, sest maksukohustuse tasumiseks piisavate rahaliste kohustuste puudumise korral oleks äriühingu tegevus selleks ajaks olnud juba ümber korraldatud. Kaebaja aga jätkas maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete kajastamist selleks, et maksukohustuse tegelikku suurust jätkuvalt varjata ning vältida sellega tegeliku maksuvõla õigeaegset sissenõudmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
22.MTA on vaidlustatud 29.09.2016 vastutusotsuses piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas kujunes Areco maksuvõlg ja miks see R.N.ilt välja mõisteti. Kohus analüüsib otsuses kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vastutusotsuse põhjendusi, kuna vastutusotsus on põhjalik, kõik järeldused on seotud tõenditega, eraldi on toodud välja kaebaja eriarvamus vastutusotsuse projektile ja sellele on ammendavalt vastatud, vastutusotsus on hästi struktureeritud ja hõlpsasti loetav. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
23.Kohus ei leidnud peale asja sisulist läbivaatamist asjaolusid, mis oleks toonud kaasa vastutusotsuses toodud põhjenduste ebaõigsust. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. MKS § 150 lg-s 1 sätestatud kohustus laieneb ka vastutusotsuse adressaadile, kes soovib vaidlustada esindatavale varem tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud ühtegi uut tõendit ega taotlenud täiendavate tõendite kogumist, mis vastutusotsuses tehtud järeldusi ümber lükkaks. MKS § 150 ei jäta maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksu- või vastutusotsust üksnes väitega, et maksuhalduri kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud ei tõenda piisavalt mingisuguse negatiivse asjaolu esinemist (s.o tehingute mittetoimumist).
24.Vastustaja heidab vastutusotsuses kaebajale ette äriühingu juhtimist viisil, mis ei taganud maksukohustuste täitmist. MKS § 8 lg 1 näeb ette, et maksud tuleb tasuda õigeaegselt ning äriühingu seaduslik esindaja peab tagama, et äriühingul oleks piisavalt rahalisi vahendeid maksukohustuse reaalseks täitmiseks. Nii peab juhatuse liige leidma lahendusi selleks, et äriühing oleks jätkuvalt maksevõimeline. Kaebajale heidetakse ette tegevusetust juba alates 20.04.2016, mil saabus 2016. a märtsikuu käibedeklaratsiooni järgse maksukohustuse tasumise tähtaeg. Raha puudumine ei õigusta maksukohustuse vältimiseks või edasilükkamiseks ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamist, mida kaebaja tegi kokku kuuel korral. Kuigi maksukohustus tuleb täita äriühingu vara arvelt, peab juhatuse liige hoolitsema selle eest,
et tasumistähtpäevaks oleks äriühingul piisavalt raha, et maksunõuet täita. Maksunõude täitmist kaebaja kontol oleva klientide raha arvelt mõistagi nõuda ei saa ja seda on MTA kohtumenetluses ka möönnud.
25.MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. R.N. oli Areco ainus juhatuse liige. Kuna R.N. oli esitanud ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone, oli ta vähendanud teadlikult Areco maksukohustust. R.N.i tegevuse ja Areco maksuvõla tekkimise vahel oli otsene põhjuslik seos, sest kui äriühingu raamatupidamisarvestuses oleks maksukohustusi korrektselt deklareeritud ja täidetud, siis ei oleks tekkinud maksuvõlga, mida Areco tasuda ei suutnud. Seega ei ole vastutuse alus antud juhul see, et äriühingul puudus vara, vaid see, et juhatuse liige oli varem üritanud maksukohtustust vältida või edasi lükata. Sellises tegevuses saab süü vormiks olla vaid tahtlus või äärmisel juhul raske hooletus. Kaebaja lükkas maksukohustuse täitmise aega edasi seni, kuni täitmine ei olnud rahapuudusel enam võimalik. Kajastades sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu fiktiivsetelt arvetelt, on kaebaja soovinud õigusvastase tagajärje saabumist ehk maksude maksmata jätmist. Vara ebapiisavus maksukohustuse täitmiseks ei oleks juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemise aluseks, kui juhatuse liige käitus heaperemehelikult ja tegi kõik endast mõistlikult oleneva, et äriühing suudaks oma kohustusi täita, kuid see siiski ei õnnestunud. Kaebaja aga nii ei käitunud.
26.Maksuhaldur ei ole vastutusotsuse andmisel rikkunud kaebaja õigusi. Vastutusotsusest nähtub, et kaebaja oli vastutusmenetlusse kaasatud, talle võimaldati ärakuulamist ja tal oli võimalus kõikide asja materjalidega tutvuda. Kaebajale edastati tutvumiseks vastutusotsuse projekt ning võimaldati esitada sellele vastuväited, millist võimalust kaebaja ka realiseeris.
27.Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud vastutusotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
28.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.