Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel 18.10.2018, Tartu 3-17-1849 Marianne Mõttuse ja Meelis Mõttuse kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.08.2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00747-12 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 12.04.2018. a otsus Marianne Mõttuse ja Meelis Mõttuse apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad Marianne Mõttus ja Meelis Mõttus Volitatud esindaja v.adv. Karin Antsov Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta tsiviilasja nr 2-16-10194 eelistungi protokoll ning OÜ KLM BUILER 26.07.2016 vastus pankrotiavaldusele haldusasja materjalide juurde.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.04.2018. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 19.11.2018 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Tartu Maakohtu 14.03.2017. a määrusega kuulutati välja OÜ KLM BUILER pankrot. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 23.03.2017 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles ta palus lugeda Eesti Vabariik MTA kaudu OÜ KLM BUILER (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks 83 195,58 euro (s.h intress 25 639,49 eurot) nõudes.
2.MTA kohustas 03.08.2017. a vastutusotsusega nr 13-7/00747-12, võttes aluseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96, Marianne Mõttust tasuma solidaarselt OÜ-ga KLM BUILER (pankrotis) maksuvõlga summas 47 550,73 eurot (s.h
põhivõlg 31 638,21 eurot, intress 15 912,52 eurot) ja Meelis Mõttust tasuma solidaarselt OÜ-ga KLM BUILER (pankrotis) maksuvõlga summas 34 025,01 eurot (s.h põhivõlg 25 917,88 eurot, intress 8107,13 eurot). Vastutusotsuse põhjendused: OÜ KLM BUILER (pankrotis) soetas liisinguandjalt põllumajandustehnikat ja palkas töötajad. OÜ KLM BUILER (pankrotis) ainsaks kliendiks oli OÜ LÕUNAPIIM. Tegemist on üksteisega seotud äriühingutega, mille osanikud ja juhatuse liikmed on lähisugulased. OÜ KLM BUILER (pankrotis) tegevusmudel soosis OÜ-d LÕUNAPIIM. Kui OÜ-l KLM BUILER (pankrotis) tekkis käibemaksu ja tööjõumaksude tasumiskohustus, siis OÜ-l LÕUNAPIIM oli õigus OÜ KLM BUILER (pankrotis) arveid kajastada oma sisendkäibemaksuarvestuses ja seeläbi vähendada oma käibemaksukohustust. Ka ei tekkinud OÜ-l LÕUNAPIIM kohustust tasuda tööjõumakse, kuna töötasusid deklareeriti OÜ KLM BUILER (pankrotis) nimel. Perioodide august 2014 kuni aprill 2015 maksukohustused on deklareeritud ja tasumistähtpäevad on saabunud Marianne Mõttuse juhatuse ainuliikmeks oleku ajal. Perioodide mai 2015 kuni veebruar 2017 maksukohustused on deklareeritud ja tasumistähtpäevad on saabunud Meelis Mõttuse juhatuse ainuliikmeks oleku ajal. Juhatuse liikmed on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, jättes tagamata OÜ KLM BUILER (pankrotis) MKS-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise. Kuigi Marianne Mõttus ei tegelenud OÜ KLM BUILER (pankrotis) igapäevaste küsimuste ja majandustegevuse korraldamisega, omas ta ligipääsu e-maksuametisse ja oli teadlik ettevõtte finantsilisest seisust, s.h tasumata maksukohustusest. Arvestades, et Marianne Mõttus ja Meelis Mõttus omavad pikaajalist kogemust ettevõtete juhtimises, saab nendelt eeldada piisavate äri- ja majandusalaste teadmiste omamist. Nad oleksid pidanud lõpetama OÜ KLM BUILER (pankrotis) kahjumliku tegutsemise. Marianne Mõttus ja Meelis Mõttus ei tegutsenud OÜ KLM BUILER (pankrotis) huvides. Ettevõtte majandusmustrist nähtuvalt sai maksueelise OÜ LÕUNAPIIM. Marianne Mõttus ja Meelis Mõttus on põhjustanud oma tahtliku tegevusega OÜ-le KLM BUILER (pankrotis) maksuvõla, mida pole maksuhalduril õnnestunud sisse nõuda. Marianne Mõttuse ja Meelis Mõttuse süülise tegevuse ning OÜ KLM BUILER (pankrotis) maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos.
3.Marianne Mõttus ja Meelis Mõttus esitasid 08.09.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 29.11.2017 täiendava seisukoha. Kaebajad palusid tühistada MTA 03.08.2017. a vastutusotsus nr 13-7/00747-12. Kaebajate põhjendused: Juhatuse liikmelt maksuvõla sissenõudmise eeldused ei ole täidetud. Kaebajate tegevuse eesmärgiks ei olnud tahtlik maksude tasumata jätmine. Vastutusotsuses toodud asjaolud ei ole käsitletavad MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustuse rikkumisena. Igapäevaste majandusküsimustega tegeles volitatud isik Meelis Mõttus, seega puudub Marianne Mõttuse tegevuses tahtlus jätta maksud tasumata. Olukorras, kus on otsitud lahendusi maksuvõla ajatamiseks ja MTA pidas ajatamist võimalikuks, on põhjendamatu rääkida juhatuse liikme tahtlusest maksukohustuse täitmata jätmisel. Juhatuse liikme tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidmisena ei saa käsitleda töötasu maksmist töötajatele. Tahtluse hindamise seisukohalt ei ole asjakohased andmed äriühingute kohta, mille juhatuse liige on või on olnud Marianne Mõttus ja Meelis Mõttus. OÜ KLM BUILER (pankrotis) ja OÜ LÕUNAPIIM koostöö ei ole kantud eesmärgist hoida kõrvale maksude tasumisest. Juhatuse liikmete ja/või omanike kaudu seotud ettevõtete tegevus ei ole keelatud. OÜ KLM BUILER (pankrotis) juhatuse liikmed ei vastuta koostööpartneri tegevuse või tegevusetuse eest.
4.Tartu Halduskohus jättis 12.04.2018. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kaebajad korraldasid OÜ KLM BUILER (pankrotis) majandustegevuse teadlikult ja tahtlikult viisil, et äriühingul polnud võimalik täita oma maksukohustusi. Kaebajate tegevuse ja OÜ KLM BUILER (pankrotis) maksuvõla vahel esineb otsene põhjuslik seos. Solidaarvõlgniku
poolt tasutud ja kaebajatelt sissenõutavate kohustuste saldode osaline vähenemine ei väära lõpptulemina kaebajatele etteheidetud kohustuste rikkumist ning õigusvastase käitumise ja maksuvõla tekke põhjuslike seoste järeldusi OÜ KLM BUILER (pankrotis) maksuvõlgnevuste osas. Kaebajate tegevuse lugemine MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustuste rikkumiseks tahtlikult tingiks ainuüksi see, et kaebajad korraldasid maksuvõla tekkimise perioodil OÜ KLM BUILER (pankrotis) tegevuse ümber sularaha põhiselt, tasaarveldamise (I kd, tl-d 122, 193p-195) alusel ja OÜ LÕUNAPIIM laenu abil ning OÜ LÕUNAPIIM poolt võlgniku osade kohustuste täitmise läbi. Sellise tegevuse tulemina ei laekunud reaalselt raha võlgnikule OÜ-le LÕUNAPIIM osutatud teenuste eest. Seetõttu ei saanud MTA maksunõudeid tulemuslikult (pangakontod olid arestitud) sisse nõuda, mistõttu tekkis OÜ-l KLM BUILER (pankrotis) võimalus sihipäraselt üksnes maksuvõlga suurendada. Sellise tegevuse eesmärgiks ei saa pidada muud, kui kaebajate teadlikku tegevust vältida OÜ KLM BUILER (pankrotis) maksukohustuste täitmist, eelistades muid tegevkulusid (liisingmaksed, töötajate töötasud sularahas ja OÜ LÕUNAPIIM arvelt jne), teades, et deklareeritud maksukohustuste korrektsel ja tähtaegsel täitmisel ei saanuks ettevõte sellist tegevust jätkata juba 2014 aastast alates (omakapital oli negatiivne). Kui äriühingu juhatuse liige ei tunne äriühingu tegevuse vastu huvi, on selline passiivsus käsitatav juhatuse liikme hoolsuskohustuse olulise rikkumisena. Olukorda, kus juhatuse liikmel puudusid objektiivsed takistused äriühingu majandustegevuse juhtimises sisuliseks osalemiseks, vaid tema passiivsus tulenes kokkuleppest teise isikuga, ei ole peetud vastutusotsuse tegemist välistavaks (Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2013. a otsus nr 3-112679, p-d 16-17). Maksukohustuste deklareerimine ei saa kinnitada kaebajate tahtluse puudumist, sest MTA ei heitnud kaebajatele ette deklareerimiskohustuse rikkumist, vaid tagamiskohustuste rikkumist. Kaebajate hilisem maksuvõla ajatamise taotlemine ei saa kinnitada nende varasema tahtluse puudumist ega seda tagantjärele heastada. 2) Kuna intressi arvestamine toimub seadusest tulenevalt automaatselt ja seondub otseselt maksukohustuste tähtajaks täitmata jätmisega (MKS § 115 lg 1), siis laienevad põhivõlga puudutavad põhjendused ka intressivõlale. Maksusumma tasumisega viivitamise korral intressi arvestamine ja tasumine on üheks MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustustest, mille täitmise peab juriidilise isiku seaduslik esindaja tagama. Seega vastutavad kaebajad lisaks põhivõlale ka OÜ KLM BUILER (pankrotis) intressivõla eest.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.Marianne Mõttus ja Meelis Mõttus esitasid 14.05.2018 apellatsioonkaebuse, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 12.04.2018. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus ei andnud hinnangut kaebusele lisatud tõenditele ega asjaoludele, mis kinnitavad, et kaebajad soovisid leida olukorrale lahendust. OÜ KLM BUILER (pankrotis) ja OÜ LÕUNAPIIM koostöö ei ole kantud eesmärgist hoida kõrvale maksude tasumisest. OÜ KLM BUILER (pankrotis) täitis kohustusi MTA ees vastavalt võimalustele ja kaaludes erinevate võlausaldajate huve. Vastutusotsuses kajastatud perioodi eelselt ja sel ajal on OÜ LÕUNAPIIM tasunud OÜ KLM BUILER (pankrotis) maksukohustusi. Kui eesmärk olnuks maksude tasumisest kõrvalehoidmine, ei oleks toimunud maksuvõlgnevuse vähendamist. Põhjendatud ei ole etteheide, et juhatus ei muutnud majandusmudelit, kuivõrd see ei tõenda, et isikud tegutsesid tahtlusega hoida kõrvale maksude tasumisest. Äärmisel juhul võib nimetatud asjaolu olla etteheidetav äriühingule kahju tekitamise nõude puhul. Ükski MTA poolt välja toodud asjaolu ei ole käsitletav MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustuse rikkumisena. 2) Kohtu põhjendus, et Marianne Mõttus on rikkunud oluliselt hoolsuskohustust, ei ole asjakohane vastutusotsuse tegemise seisukohalt, sest väidetava hoolsuskohustuse rikkumisega ei saa sisustada juhatuse liikme väidetavat tahtlust jätta maksud tasumata. Ei nõustu, et Marianne Mõttus oleks tegutsenud ettevõtte huvide vastaselt. Olukorras, kus MTA pidas
põhjendatuks maksuvõla ajatamist, on ühtlasi antud hinnang sellele, et maksukohustuslase juhtorgani liige ei käitu teadlikult kahju tekitavalt ja sooviks on maksuvõlg tasuda. Ajatamise graafiku taotlemine ja selle täitmine näitab juhatuse liikme soovi täita temal lasuvaid kohustusi ja juhatuse liikme tegevust ei saa pidada eesmärgipäraseks kahju tekitamiseks. Samuti esitas taotluse maksuvõla ajatamiseks Meelis Mõttus. 3) Kohus ei esitanud põhjendusi väitele, et asjakohased ei ole vastutusotsuses toodud andmed äriühingute kohta, mille juhatuse liige on või on olnud Marianne Mõttus ja Meelis Mõttus. Seega on kohus rikkunud HKMS § 165 lg 1 p-s 4 sätestatut. Asjaolu, et isik on juhatuse liige veel teistes ühingutes ei oma tahtluse hindamise seisukohalt tähtsust. 4) Kohus jättis tähelepanuta kaebuse väited ja lisatud tõendid seonduvalt Meelis Mõttuse tegevusega, et MTA nõue saaks täitemenetluses täidetud. Tegemist on olulise menetlusliku rikkumisega. Juhatuse liikmete tegevus MTA nõude tasumiseks lahenduse otsimisel kinnitab, et nad ei käitunud tahtlikult eesmärgiga jätta maksud tasumata. Meelis Mõttus tegi korduvalt maksuhaldurile ettepaneku traktori ja haagise võõrandamiseks, kuid MTA sellega ei nõustunud, kuigi vallasvara müügist laekunud summadest oleks saanud rahuldada maksuhalduri nõude.
6.MTA esitas 11.06.2018 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Apellatsioonkaebuses resümeeritud Meelis Mõttuse läbirääkimiste kronoloogia, kus OÜ KLM BUILER (pankrotis) püüdis käimasoleva pankroti- ja vastutusmenetluse ajal leida võimalusi pankrotijärgse olukorra lahendamiseks, ei oma tähendust vaidluses kaebajatele etteheidetava süü eitamisel. Kehtiv õigus ei näe ette võimalust, et pankroti- ja vastutusmenetluse ajal nurjunud katse läbirääkimistel maksuvõla ajatamiseks, tasumiseks või tagamiseks muu varaga kaebajate eelnevat süülist tegevust kergendaks. Maksuvõlad, mis solidaarvõlgnik OÜ KLM BUILER (pankrotis) pankrotivara müügi arvelt tasus, on kaebajate võlaarvestuses arvestatud. OÜ KLM BUILER (pankrotis) varast ei jätkunud maksukohustuse tasumiseks. 2) Kaebajatele ei ole etteheidetav ainuüksi kahjuliku ärimudeli valik, vaid kaasnenud teadlik tegutsemine, mis oli suunatud OÜ KLM BUILER (pankrotis) huvide kahjustamisele ja OÜ LÕUNAPIIM eelistamisele, tõendikogumist tulenevalt finantseeriti tegevust kaebajate teadlikult täitmata jäetud tagamiskohustuse arvelt. Kaebajate tahtlus on sisustatud nende teadliku õigusvastasuse käitumise ja sellise tagajärje soovimise läbi, sest kaebajad pidid mõistma, et nad rikuvad kahjumliku majandustegevuse jätkamisel MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Apellatsioonkaebuses toodud hooletus ei ole Marianne Mõttus puhul kohaldatav. Maksud tuleb tasuda teatud ajaks, millise nõude täitmata jätmist ei õigusta pankrotivara piisavuse väide. Apellatsioonkaebuses nimetatud asjaolud (võlgnevuste valikuline tasumine OÜ LÕUNAPIIM poolt) ei ole käsitletavad kaebajatele etteheidetud süüd elimineerivate asjaoludena.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et ükski Marianne Mõttuse ja Meelis Mõttuse apellatsioonkaebuse väide ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Halduskohus on materiaalõiguse norme õigesti kohaldanud ja tõendeid õigesti hinnanud. Ka ei ole halduskohtul selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
8.Kaebajate arvates ei andnud halduskohus otsuses hinnangut kaebusele lisatud tõenditele, millest nähtub kaebajate soov MTA nõude täitmiseks. Kaebajate tegevus MTA nõude
tasumiseks lahenduse otsimisel kinnitab, et kaebajad ei käitunud tahtlikult eesmärgiga jätta maksud tasumata.
9.Ringkonnakohus kaebajate seisukohta ei jaga. Kaebuse lisadeks nr 9 - 28 on maksuhalduri ja kaebaja Meelis Mõttuse vaheline meilivahetus, mida peeti alates 28.07.2016 kuni 24.10.2016 OÜ KLM BUILER maksuvõla ajatamiseks (I kd, tl 40-89). Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas maksuhaldur 01.07.2016 Tartu Maakohtule OÜ KLM BUILER suhtes pankrotiavalduse seoses alates 2014. aasta augustikuust tekkinud püsiva maksuvõlaga, mis ulatus taotluse esitamise ajal 57 599,75 euroni (II kd, tl 103). Meilides arutati nii viidatud maksuvõla kui ka sellele lisandunud maksuvõlgnevuste (sh intress) ajatamist (vt maksuhalduri 15.08.2016. a e-kiri, kaebuse lisa 11, I kd tl 42). Halduskohus ei ole küll kaebuse lisaks olevatele tõenditele otsuses selgesõnaliselt viidanud, kuid pidi nende sisuga tutvuma, kui jõudis järeldusele, et „kaebajate hilisem maksuvõla ajatamise taotlemine ei saa kinnitada nende varasema tahtluse puudumist ega seda tagantjärele heastada“ (otsuse p 20). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga Marianne Mõttust puudutavas osas ning Meelis Mõttuse puhul kuni 2016. a juulis tasumisele kuulunud makse puudutavas osas. Maksustamisperioodidel august 2014 kuni mai 2015 deklareeris maksukohustused ning pidi tagama nende täitmise Marianne Mõttus, kes oli äriühingu ainus juhatuse liige1. Meelis Mõttuse ja maksuhalduri hilisemast meilivahetusest ei saa teha mingeid tagasiulatuvaid järeldusi Marianne Mõttuse tahtluse kohta juhatuse liikmena. Ka ei saa meilivahetuse põhjal teha järeldusi Meelis Mõttuse tahtluse kohta juhatuse liikmena2 meilivahetusele eelnevatel maksustamisperioodidel alates 2015. a juunist kuni 2016. a juulini (k.a.).
10.Halduskohtu seisukoha täienduseks märgib ringkonnakohus, et kaebusele lisatud tõendid ei kinnita Meelis Mõttuse tahtluse puudumist maksukohustuste tagamata ja täitmata jätmisel ka alates 2016. a augustist kuni 2017. a veebruarini (viimane maksustamisperiood, mille osas vastutusotsusega maksuvõlga sisse nõutakse). Maksuhalduri ja Meelis Mõttuse meilivahetus algas vahetult pärast Tartu Maakohtus 28.07.2016 OÜ KLM Builer3 pankrotiasjas toimunud eelistungit (tsiviilasi nr 2-16-10194). Ringkonnakohtule kättesaadavast kohtute infosüsteemist nähtuvalt andis kohus maksuhaldurile ja äriühingule tsiviilasjas tähtaja maksuvõla tasumises kokkuleppele jõudmiseks (vt eelistungi protokoll tsiviilasjas nr 2-16-10194). Eelistungil selgitas maksuhaldur, et „KLM BUILER OÜ maksuvõlgnevus on alates 2014. aasta augustist ning viimati laekus raha novembris 2015; 2016. aastal ei toimunud ühtegi tasumist maksukohustuste katteks“ (vt protokoll). Seega toimus poolte meilivahetus tsiviilasjas kohtu määratud tähtajaks kokkuleppe saavutamise ja OÜ KLM BUILER maksuvõla ajatamise eesmärgil. OÜ KLM BUILER pankrotimenetluses soovis äriühingu juhatuse liige Meelis Mõttus maksuhalduriga uues maksuvõla tasumise graafikus kokku leppida vaid põhjusel, et ettevõtte tegevuse jätkamine ja maksegraafiku alusel võlgnevuse likvideerimine olnuks majanduslikult kasulikum kui äriühingule kuuluva vara (traktor ja haagiskogur) müük (OÜ KLM BUILER 26.07.2016. a vastus pankrotiavaldusele). OÜ KLM BUILER vastusest pankrotiavaldusele ühtegi teist põhjendust ei nähtu. Seega kinnitavad halduskohtule esitatud kirjavahetus ja Kohtute infosüsteemist nähtuvad andmed küll OÜ KLM BUILER tollase juhatuse liikme huvi, vältida pankroti väljakuulutamist ja pankrotivara müüki, kuid mitte kaebajate tahtluse puudumist vastutusotsuse menetluses kaebajatele süüks pandud rikkumistes.
Äriregistri andmetel oli Marianne Mõttus OÜ KLM Builer juhatuse liige 23.09.2009-27.05.2015. Äriregistri andmetel oli Meelis Mõttus OÜ KLM Builer juhatuse liige 27.05.2015-05.12.2017.
Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada, et OÜ KLM Builer pankrot kuulutati välja Tartu Maakohtu 14.03.2017. a määrusega (kanne äriregistris 15.03.2017), millest tulenevalt viidatakse äriühingule vastutusotsuses kui OÜ KLM Builer (pankrotis). Tartu Maakohtu 03.11.2017. a määrusega on äriühing äriregistrist kustutatud (kanne 05.12.2017). Kuna käesoleva vaidluse esemeks on kaebajate tegevus äriühingus ajal, mil see ei olnud veel pankrotis ega kustutatud, kasutab ringkonnakohus otsuses edaspidi äriühingule viidates nime OÜ KLM Builer.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et kaebajate süüline tegevus seondub sellega, et juhatuse liikmetena ei muutnud nad ettevõtte majandusmudelit (teenuse osutamisel ei laekunud raha ettevõttesse, makseraskused süvenesid), ei võetud tarvitusele abinõusid rahavoogude parandamiseks ega lõpetatud ettevõtte kahjumlikku tegutsemisviisi, mistõttu tekkis ja suurenes ettevõtte maksuvõlg igakuiselt (halduskohtu otsuse p 17). Kahjumlik tegevus jätkus ka pärast läbirääkimiste ebaõnnestumist maksuvõla ajatamiseks 2016. aastal. Kaebajate tegevuse läbi jäid OÜ KLM BUILER maksukohustused tagamata. Kaebusele ei ole lisatud tõendeid, mis lükkaksid ümber halduskohtu järeldused kaebajate tahtluse osas (vt otsuse p-d 17-19). Vastutusotsuses on õigesti märgitud: „Asjaolu, et Meelis Mõttus soovis saavutada OÜ KLM BUILER (pankrotis) maksuvõla tasumise osas kokkulepet, ei välista seda, et ettevõtte maksuvõlg tekkis Meelis Mõttuse tahtliku tegevuse tõttu“ (vastutusotsuse lk 14, alt teine lõik). Ringkonnakohus võtab tsiviilasja nr 2-16-10194 eelistungi protokolli ning OÜ KLM BUILER 26.07.2016 vastuse pankrotiavaldusele asja materjalide juurde. Pooled on tsiviilasjas osalemise kaudu nimetatud tõenditest teadlikud.
11.Apellatsioonkaebuse väitel jättis halduskohus põhjendamatult hindamata ka selle, et Marianne Mõttuse juhatuse liikmeks oleku ajal sõlmis OÜ KLM BUILER MTA-ga maksuvõla tasumise ajatamiseks graafiku. Kaebajad leiavad, et olukorras, kus maksuhaldur pidas maksuvõla ajatamist põhjendatuks, andis ta hinnangu ka sellele, et maksukohustuslase juhtorgani liige ei käitu teadlikult kahju tekitavalt ja sooviks on maksuvõlg tasuda.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajate väide ainetu. Pooled ei vaidle selle üle, et vastutusotsusega nõutavad maksusummad ei seondu ajatamise graafikus kajastatud maksuvõla perioodiga (apellatsioonkaebuse p 5, lk 4; apellatsioonkaebuse vastuse lk 6, ülalt teine lõik). Kuni 17.06.2013. a ajatamise otsuseni tekkinud maksuvõlgade ajatamine ei välistanud äriühingu juhatuse liikmete poolt MKS § 8 lg-st 1 tulenevate kohustuste rikkumist järgnevatel maksustamisperioodidel. Vastutusotsusega nõutakse kaebajatelt OÜ KLM BUILER maksuvõlgade tasumist, mis on tekkinud 17.06.2013. a ajatamise otsuse järgselt, alates 2014. a augusti maksustamisperioodist. Maksuvõla tasumise ajatamise otsusest (II kd, tl 93-94) ei nähtu ka seda, et maksuhaldur oleks otsuse tegemisel etteulatuvalt siduvalt hinnanud ja kinnitanud tollase juhatuse liikme hoolsust; vastupidi - otsuses viidatakse äriühingu halvale maksedistsipliinile. MTA 24.04.2014. a otsusest nr 13-1/1392 maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta ilmneb, et äriühing ei täitnud ajatamise otsusega kinnitatud ajakava ning tasumata jäid ka ajatamisperioodil deklareeritud maksukohustused (II kd, tl 99). Seega ei saa maksuvõla ajatamisest mingil ajahetkel minevikus teha edasiulatuvaid järeldusi juhatuse liikmete tahtluse kohta tulevikus.
13.Kaebajate arvates heidavad maksuhaldur ja halduskohus ette, et OÜ KLM BUILER tegi peamiselt koostööd vaid ühe ettevõttega, OÜ-ga LÕUNAPIIM, kuid ei ole hinnanud seda, et nimelt OÜ LÕUNAPIIM osutas OÜ-le KLM BUILER rahalist abi nii suhetes maksuhalduri kui ka teiste võlausaldajatega. Kui nii maksuhaldur kui ka halduskohus on tuvastanud maksukohustuse täitmise, ei ole kaebajate tahtlust võimalik sisustada seeläbi, et OÜ LÕUNAPIIM andis ettevõttele laenu. OÜ KLM BUILER ja OÜ LÕUNAPIIM koostöö ei ole kantud eesmärgist maksude tasumisest kõrvale hoida (vt RKHK 19.12.2013. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-13).
14.Ringkonnakohtu hinnangul rõhutavad kaebajad apellatsioonkaebuses ebaõigesti neid vastutusotsuses esile toodud aspekte, mis ei oma kaebajate maksustamisel määravat tähtsust. Vastutusotsuses ei heida maksuhaldur kaebajatele ette, et OÜ KLM BUILER tegi tehinguid vaid ühe ettevõttega – OÜ-ga LÕUNAPIIM, vaid seda, et kaebajad ei muutnud OÜ KLM BUILER kahjumlikku tegevusmudelit ega lõpetanud senist maksuvõlgu suurendavat
majandustegevust. Tehingupartnerite arv ei ole kindlasti asjaolu, mis määraks, kas MKS §-st 8 tulenevaid kohustusi täidetakse või mitte. Samas oli tehingute tegemine vaid OÜ-ga LÕUNAPIIM üks mitmest asjaolust, mille põhjal jõudsid nii maksuhaldur kui ka pankrotihaldur järeldusele, et OÜ KLM BUILER ei olnud tegelikkuses sisuliselt iseseisev ettevõtja, vaid pigem temaga seotud teise ettevõtja, OÜ LÕUNAPIIM, vajadusi teeniv struktuuriüksus (I kd, tl 9, vastutusotsuse p 3, lk 7). Ringkonnakohus on seisukohal, et selline järeldus on asjaolusid kogumis hinnates põhjendatud.
15.Ringkonnakohus leiab, et ka teise ettevõtja vajadusi teeniva „struktuuriüksusena“ tegutsemine ei too iseenesest vältimatult kaasa maksuvõlgnevuste tekkimist, kui tehingud toimuvad võrdväärsetel alustel. Pankrotihalduri 02.10.2017. a pankrotimenetluse lõpparuande p-s 10 „Maksejõuetuse tekkimise põhjused“ leitakse samas järgmist: „Võlgniku poolt teenuse osutamine alla omahinna oli võimalik üksnes seetõttu, et OÜ LÕUNAPIIM tasus võlgniku kohustusi ning omandas seeläbi võlgniku võlausaldaja positsiooni. Taoline kahjumiga tegevuse krediteerimine võimaldas küll võlgnikul tegevust jätkata, kuid ei aidanud vältida tema makseraskuste tekkimist ja süvenemist. Võlgnik on olnud maksejõuetu juba aastaid“ (II kd, tl 47). Seega tasus OÜ LÕUNAPIIM OÜ KLM BUILER kulusid vaid põhjusel, et see oli tema huvides vajalik selleks, et OÜ KLM BUILER saaks jätkata talle teenuste osutamist alla omahinna. Vastutusotsuses ei ole tuvastamist leidnud, et OÜ LÕUNAPIIM oleks poolte kokkuleppel vastutasuks täitnud OÜ KLM BUILER teenuste osutamisega seotud maksukohustusi. Seega jäi OÜ KLM BUILER tegevus kahjumlikuks ka tema tegevuse krediteerimisel OÜ LÕUNAPIIM poolt.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate väitega, mille kohaselt ei olnud OÜ KLM BUILER ja OÜ LÕUNAPIIM koostöö kantud eesmärgist maksude tasumisest kõrvale hoida. Kaebajad ei ole kahtluse alla seadnud maksuhalduri poolt vastutusotsuses selgitatud OÜ KLM BUILER äriskeemi, mis oli järgmine: „KLM BUILER OÜ (pankrotis) soetas liisinguandjalt põllumajandustehnikat ning palkas endale töötajad. KLM BUILER OÜ (pankrotis) osutas teenust vaid OÜ-le LÕUNAPIIM. OÜ-l KLM BUILER (pankrotis) tekkis OÜ-le LÕUNAPIIM osutatud teenuse alusel 20%-lise määraga maksustatav käive ning sellelt arvestatud käibemaksu tasumiskohustus. OÜ KLM BUILER (pankrotis) jättis tasumiskohustuse täitmata. Samuti jättis OÜ KLM BUILER (pankrotis) tasumata töötajate töötasudelt arvestatud tööjõumaksud. Menetluses kogutud andmete kohaselt andis OÜ LÕUNAPIIM OÜ-le KLM BUILER (pankrotis) rahalisi vahendeid kulutuste katmiseks ning täitis OÜ KLM BUILER (pankrotis) nimel mitmeid kohustusi, kuid mitte maksukohustusi“. Maksud jäeti tasumata seoses piisavate rahaliste vahendite puudusega (I kd, tl 9, vastutusotsuse p 3, lk 7). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et OÜ KLM BUILER tegevusmudel soodustas OÜ-d LÕUNAPIIM, kuna lõi viimasele maksueelise, mida ilma OÜ KLM BUILER kaasabita poleks õnnestunud saada. Kaebajad ei ole vaidlustanud asjaolu, et kahjumlikku tegevust jätkati ka pärast 2013. aastat, mil OÜ KLM BUILER omakapital oli negatiivseks muutunud ehk ettevõtte kohustused ületasid varade väärtuse, ning ka pärast seda, kui MTA 24.04.2014. a otsusega tunnistati äriühingu maksuvõla tasumise ajatamisgraafik kehtetuks (I kd, tl 10, vastutusotsuse p 4.2.2, lk 9).
17.Vastutusotsuses ei heideta kaebajatele ette ka OÜ KLM BUILER ja OÜ LÕUNAPIIM koostööd OÜ-le LÕUNAPIIM maksueeliste andmisel, mida kaebajad on oma vastuväidetes oluliseks pidanud, vaid leitakse: „Marianne Mõttus oleks pidanud olukorras, kus ettevõte ei suuda täita maksukohustusi ja teenib kahjumit, OÜ LÕUNAPIIM täidab ettevõtte kohustusi ja laenab raha kulutuste katmiseks ning maksuhaldur tühistas maksuvõla tasumise ajatamisgraafiku, lõpetama OÜ KLM BUILER (pankrotis) kahjumliku tegutsemise. /.../ Olukorras, kus ettevõttel puudusid rahalised vahendid jooksvate kohustuste täitmiseks, oli
Marianne Mõttus teadlik asjaolust, et ka OÜ KLM BUILER (pankrotis) tulevaste maksukohustuste täitmata jätmine ja makseraskuste süvenemine on tõenäoline“ (I kd, tl 10-10p, vastutusotsuse p-d 4.2.2- 4.2.3). Meelis Mõttusele heidab maksuhaldur ette seda, et viimane „ei võtnud kasutusele piisavaid vahendeid rahavoogude parandamiseks, vaid hoopis suurendas ettevõtte kohustusi ilma jätkusuutliku äriplaanita. Nähes, et ettevõttel puuduvad rahalised vahendid maksude tasumiseks, oleks juhatuse liige pidanud lõpetama teenuse osutamise OÜ-le LÕUNAPIIM. Teenuse osutamisel OÜ-le LÕUNAPIIM ei laekunud rahalisi vahendeid ettevõtte maksukohustuste tasumiseks ning maksuvõlg kasvas igakuiselt“ (I kd, tl 13; vastutusotsuse p 5.2.2, lk 15).
18.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga selles, et eelnevalt viidatud käitumisega rikkusid juhatuse liikmed MKS § 8 lõikes 1 märgitud kohustusi ning juhatuse liikmete tegevust saab pidada tahtlikuks. MKS § 40 lg-st 1 tuleneb, et kui seaduslik esindaja rikub §-s 8 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi (RKHK 12.06.2013. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-13, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhalduri seisukohad ka selles osas veenvad. Asjaolud kogumis viitavad sellele, et nii Marianne Mõttus kui ka Meelis Mõttus pidid mõistma, et senise majandusmudeli jätkudes jäävad maksud ka tulevikus maksmata ning maksuvõlg suureneb. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka kaebajate arvamusega, nagu oleks maksuhalduri etteheide juhatuse liikmetele majandusmudeli muutmata jätmise kohta põhjendamatu.
19.Samal põhjusel on ebaõige on ka kaebajate arvamus, nagu pidanuks maksuhaldur vastutusotsuses tuvastama, et Meelis Mõttuse ja Marianne Mõttuse eesmärgiks oli õigusvastane tagajärg (maksude tasumata jätmine). Juhatuse liikmete vastutuseks piisab, kui maksuhaldur toob vastutusotsuses esile asjaolud, millest ilmneb, et juhatuse liikmed pidid mõistma, et nad rikuvad MKS §-s 8 nimetatud kohustusi (vt otsuse p 18). Maksude tasumata jätmine ei olnud OÜ KLM BUILER jaoks eesmärk omaette, vaid teenis hoopis laiemat eesmärki. Maksuhaldur on vastutusotsuses kogutud asjaolude pinnalt veenvalt tõendanud, et OÜ KLM BUILER majandusmudeli eesmärgiks oli soodustada OÜ LÕUNAPIIM majandustegevust ja anda talle maksueelised OÜ KLM BUILER majanduslike huvide arvel. Seda saavutati viisil, kus maksukohustused jäid OÜ KLM BUILER kanda, kuid tööjõu palkamisest ja põllumajandustehnika liisimisest tulenevad hüved sai OÜ LÕUNAPIIM. Samas kui OÜ-le KLM BUILER teenuste osutamisest OÜ-le LÕUNAPIIM rahalisi vahendeid ei laekunud, tekkis OÜ-l LÕUNAPIIM õigus kajastada OÜ KLM BUILER poolt esitatud arveid enda sisendkäibemaksuarvestuses. OÜ KLM BUILER maksukohustuste täitmata jätmist saab eeltoodud asjaolude valguses pidada eelneva vältimatuks tagajärjeks ehk isegi osaks kahe äriühingu ühisest majandusmudelist eesmärgiga vähendada OÜ LÕUNAPIIM kulusid. Seega ei välista OÜ KLM BUILER juhatuse liikmete vastutust asjaolu, et äriühingu ärimudel ei loonud maksueelist OÜ-le KLM BUILER, vaid OÜ-le LÕUNAPIIM. Juhatuse liikmete vastutuseks piisab, kui asjaolud kogumis näitavad, et vastav kahjumlik ärimudel tootis OÜ-le KLM BUILER paratamatult maksuvõlga ning juhatuse liikmed olid sellega kursis.
20.Kaebajate toodud väidetav paralleel Riigikohtu 18.12.2013. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-37-13 ei ole käesoleva juhtumi puhul asjakohane. Käesolevas asjas ei jäänud äriühingul maksud tasumata seoses nn ühingusisese otsustusega. Viidatud asjas oli ühingusiseseks otsustuseks kaebaja hääletamine aktsiakapitali vähendamise poolt ja nõustumine väljamakse tasaarvestamisega, mille kohta Riigikohus leidis, et see saab olla MKS § 8 lg 1 mõttes rikkumine vaid siis, kui seda tehakse maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil (RKHK
19.12.2013. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-13, p 19). Käesoleval juhul sellist olukorda ei esinenud.
21.Kaebajad leiavad, et olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud Marianne Mõttuse passiivsuse, ei saa samal ajal öelda, et isik tegutses eesmärgiga jätta maksud tasumata. Ka pankrotivara on olemas tänu juhatuse tegutsemisele ja võimaluste leidmisele ettevõtte vara suurendamiseks.
22.Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on otsuse p-s 12 vastutusotsuse tegemise tingimusi ja juhatuse liikme vastutuse eeldusi põhjalikult selgitanud. Maksuõiguse normide ja kohtupraktika kohaselt on juhatuse liikme vastutuse eeldused järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (RKHK 19.12.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-37-13, p 12; 31.10.2005. a otsus asjas nr 3-3-1-41-05, p 12). Vastutusotsusega Marianne Mõttuselt ja Meelis Mõttuselt sisse nõutava maksuvõla tekkimise perioodil (so kuni 2017. a veebruarini) kehtis MKS § 8 lg 1 sõnastuses, mille kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Eeltoodust tuleneb, et juhatuse liikmelt võib äriühingu maksukohustuste tagamisel eeldada ka aktiivset tegevust ning vastavat kohustust on võimalik rikkuda muu hulgas tegevusetusega. Seega tuleb juhatuse liikme vastutust eeldada ka olukorras, kus juhatuse liige ei võta õigeaegselt tarvitusele abinõusid äriühingu maksukohustuste täielikuks ja õigeaegseks täitmiseks. Kaebajate väited juhatuse liikmete panuse kohta pankrotivara säilimisse ei vähenda juhatuse liikmete vastutust ega mõjuta seetõttu kaebajate maksustamist.
23.Kaebajad leiavad, et halduskohus ei esitanud põhjendusi kaebuses toodud väitele, et Marianne Mõttuse ja Meelis Mõttuse võimaliku tahtluse hindamise seisukohalt ei ole asjakohased maksuhalduri poolt vastutusotsuse p-des 4.2.2 ja 5.2.1 välja toodud andmed äriühingute kohta, mille juhatuse liikmeks Marianne Mõttus ja Meelis Mõttus on olnud.
24.Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, kuid leiab, et põhjenduse puudumine ei muuda halduskohtu otsuse järeldusi õigusvastaseks. Vastutusotsusest nähtuvalt tõi maksuhaldur kaebajate seosed teiste äriühingutega esile selleks, et ilmestada kaebajate pikaajalist kogemust ettevõtete juhtimises, mis eeldab piisavate majandusalaste teadmiste omamist (vastutusotsuse lk-d 9, 13). Seega ei saa väita, et kaebajad ei pidanud OÜ KLM BUILER majandustegevuse kahjumlikkusest, sh maksuvõla paratamatust suurenemisest, aru saama.
25.Kaebajad leiavad, et halduskohus on otsuses tähelepanuta jätnud väited ja tõendid seoses Meelis Mõttuse tegevusega, et maksuhalduri nõue saaks täitemenetluses täies ulatuses täidetud. Kaebajate arvates oleks OÜ-le KLM BUILER kuuluvate sõidukite müügist saanud äriühingu maksuvõlgnevus kaetud. Kaebajate hinnangul on maksuhaldur teadlikult ja eesmärgipäraselt keeldunud võimalusest saada oma nõue rahuldatud OÜ KLM BUILER vara müügist laekuvate rahaliste vahendite arvelt.
26.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud vastutusotsuse õiguspärasuse kontekstis ei oma kaebajate poolt viidatud asjaolu tähtsust. MKS § 96 lg-st 5 tuleneb, et juriidilise isiku seaduslikule esindajale võib teha vastutusotsuse muu hulgas ka juhul, kui juriidilisele isikule on välja kuulutatud pankrot. Asjaolu, miks pooled pankrotimenetluse kestel maksuvõla tasumiseks kohtuväliselt kokkuleppele ei jõudnud (vt poolte meilivahetus,
I kd, tl 40-89), ei oma seega käesolevas vaidluses tähtsust. Ringkonnakohus lisab, et Meelis Mõttuse ja maksuhalduri meilivahetusest (I kd, tl 40-89) ei nähtu, et seda peeti maksuvõlgnevuse täielikuks kustutamiseks OÜ-le KLM BUILER kuuluvate sõidukite müügist saadava raha arvel. Sellele ei viita Meelis Mõttuse e-kiri, mille kohaselt ta on „valmis maksma igakuiselt 2000 vanast võlast ja jookvad maksud“ (09.08.2016. a e-kiri, I kd, tl 41). Ka ei tõenda seda maksuhalduri e-kirjad, milles räägitakse „maksegraafiku sõlmimisest“ (15.08.2016. a e-kiri, I kd, tl 42) ning „maksuvõla ajatamisest“ (22.08.2016. a e-kiri, I kd, tl 47). Seega on kaebajate etteheited maksuhaldurile maksuvõla võimalikust kustutamata jätmisest OÜ-le KLM BUILER kuuluva vallasvara müügi arvel ainetud.
27.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.04.2018. a otsus muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning MTA ei ole ringkonnakohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.